2-23-1273/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

07.06.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-1273

Tsiviilasi

Järva valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus täisealise

isiku X ööpäevaringsele erihooldusteenusele

paigutamise pikendamiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 12.03.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Järva vald (vallavalitsuse kaudu), lepinguline

esindaja GS

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): X, riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti

Aasmaa

Puudutatud isik II: Y

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 12.03.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad iga menetlusosalise enda kanda,

välja arvatud Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 06.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1695 seati X (puudutatud isik I)

üle eestkoste ja määrati eestkostjaks Järva Vallavalitsus tähtajaga viis aastat, st kuni 06.05.2026.

2 (7)

Maakohtu

17.03.2023

määrusega

paigutati

puudutatud

isik I

tema

nõusolekuta

hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga üks aasta.

2. Järva vald (avaldaja) esitas 28.02.2024 maakohtule avalduse puudutatud isiku I hoole-

kandeasutuses ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamiseks.

Avalduse kohaselt suunati puudutatud isik I kohtumääruse alusel Hoolekandeteenused AS-i

Merimetsa 3 üksuse juurde tähtajaga 06.04.2023 – 17.03.2024. Seoses teenuskohtade ümber-

korraldamisega oli vaja isik paigutada ümber teise teenuseosutaja juurde. Alates 12.01.2024

viibib puudutatud isik I ööpäevaringsel erihooldusteenusel Sillamäe Tervise 17 üksuses.

2.1. Avaldaja esitas Merimetsa 3 üksuses toimunud 26-st juhtumist mõned kirjeldused.

Puudutatud isiku I sõnul kinkis kaasklient talle 08.05.2023 pere ostetud asjad (arvuti, iPhone

telefon, telefonilaadija, arvuti kõvaketas, kõrvaklapid, riided, jalanõud). Puudutatud isik I

kutsus Merimetsa üksuse aia taha enda sõbranna, kellele salaja osa asjadest üle andis. Sõbranna

viis asjad pandimajja ja tõi puudutatud isikule I raha saadud asjade eest. Tegevusjuhendajad

jõudsid puudutatud isiku I toast konfiskeerida kaaskliendi kõlarid, jalanõud ja pusa.

Kaaskliendile tekitati materiaalne kahju. Puudutatud isik I kogus 26.06.2023 nädala jooksul

talle mõeldud ravimeid kokku, purustas need ja tõmbas ninna. Talle kutsuti kiirabi, sest

vererõhk oli kõrge, pupillid laienenud, käed värisesid, näost oli valge ja higine ning enesetunne

oli halb. Kiirabi viis puudutatud isiku I haiglasse.

2.2. Korduvalt on toimunud puudutatud isiku I poolt väljakutseid häirekeskusesse ning on

olnud agressiivset käitumist iseenda, kaasklientide ja töötajate suhtes. Viimase aasta jooksul on

puudutatud isik I viibinud korduvalt psühhiaatrilisel ravil. Ta võib muutuda agressiivseks ja

loopida asju, kui miski ei meeldi. Kui tekivad probleemid tüdruksõpradega, siis võib hakata

ennast lõikuma. Puudutatud isikul I on sagedased suitsiidilaadsed mõtted ja enesetapu

ähvardused. Käitumiselt on ta impulsiivne ja ettearvamatu, ei suuda ärevates ja pingelistes

situatsioonides enda käitumist kontrollida.

2.3. Psühhiaater KK edastas 04.01.2024 tõendi, mille kohaselt puudutatud isik I on oma

agressiivse ja pidurdamatu käitumise tõttu ümbritsevatele ohtlik ja peab jätkuvalt viibima

tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel.

2.4. Avaldaja on seisukohal, et vajalikke teenuseid ja järelevalvet ei ole võimalik puudutatud

isikule I pakkuda kodustes tingimustes elamiseks. Puudutatud isik I vajab ööpäevaringset

järelevalvet ning tuge, mida saab talle pakkuda vaid ööpäevaringse erihoolekandeteenusega

ning kuna ta vabatahtlikult keeldub teenusel viibimast ja koostöö tegemisest, ei ole tema

aitamiseks muud võimalust kui teenus kinnises asutuses kohtumääruse alusel. Kinnitust on

saanud asjaolu, et viibimine kontrollitud keskkonnas annab paremaid tulemusi ning ka tema

psüühiline seisund on stabiilsem.

3. Sillamäe üksuse 04.03.2024 iseloomustusest nähtub, et puudutatud isikul I esineb

mõõdukas vaimne alaareng olulise käitumishäirega (F71.1). Haiguskriitika puudub, ravi

vajadusest aru ei saa. Võtab valmispandud ravimeid probleemideta. Peab jälgima, et puudutatud

isik I ei sattuks ohtlikkesse olukordadesse, ise ohtu ei taju. Eksimusi tunnistab, kuid alati leiab,

et teised on süüdi. Esimestel päevadel püüdis käituda nii, nagu oli harjunud teistes kohtades.

Peale käitumise nõuete saamist muutus käitumine märgatavalt paremaks. Peab kinni Tervise 17

reeglitest, isegi kui need ei meeldi talle. Samuti aktsepteerib talle suunatud tegevuse täitmises

osalemise ja ei keeldu. Sillamäe Tervise 17 üksus on arvamusel, et puudutatud isik I ei vaja

ööpäevaringse erihoolekandeteenuse pikendamist.

4. Sotsiaalkindlustusameti 07.03.2024 arvamuse kohaselt on puudutatud isiku I toimetulek

võimalik ainult kindlalt struktureeritud elukeskkonnas suunamise ja juhendamise toel. Selle

puudumisel on tõenäoline, et toimub tagasilangus. Puudutatud isik I vajab paigutamist

hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta. Tuginedes

Merimetsa 3 üksuse poolt koostatud 26-le juhtumikirjeldusele, esitatud iseloomustusele ning

3 (7)

raviarsti arvamusele võib järeldada, et puudutatud isiku I terviseseisund ei ole taandunud

selliseks, et ta mõistaks ravimite võtmise vajadust, suudaks ise oma käitumist kontrollida ning

tuleks toime vähem vabadust piiravas keskkonnas.

5. Y (puudutatud isiku I ema) leidis, et pojale võiks anda võimaluse vabalt elada, mida ta väga

ootab. Ema on suhelnud pojaga telefoni teel ja tema arust on poeg veidi muutunud. Aga see

võib olla ka petlik, kuna samas on neid võimalusi palju antud.

6. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: esindaja) märkis, et

isegi kui SHS § 105 lg 1 p 2 eeldus on leidnud tuvastamist tuleb kaaluda, kas isikule on

võimalik taas anda võimalus elada tavarežiimiga hoolekandeteenusel, mis on alternatiivne

võimalus SHS § 105 lg 1 p 3 tähenduses. Juhul kui kohus rahuldab avalduse, tuleb kaaluda

peatada puudtatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamine TsMS § 540 lg 1 alusel.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus rahuldas avalduse 12.03.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) ja paigutas

puudutatud isiku I tema nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

erihooldusteenusele kuni üheks aastaks, st kuni 12.03.2025. Ühtlasi tunnistas maakohus

määruse täitmisele kuuluvaks selle edastamisega Järva Vallavalitsusele. Menetluskulud jättis

maakohus menetlusosaliste endi kanda, riigi õigusabikulud jäid riigi kanda.

7.1. Esitatud asjaolud ja uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et puudutatud isiku I ennast ja

teisi ohustav käitumine on kestnud pikemat aega. Puudutatud isik I on korduvalt viibinud

psühhiaatrilisel ravil haiglas ja viibib kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihooldusteenusel.

Tema tervislik seisund pole aga paremaks muutunud ulatuses, mis võimaldaks kasutada

leebemaid abinõusid. Toodut kinnitab ka psühhiaatri 04.01.2024 arvamus, mille kohaselt

puudutatud isik I vajab jätkuvalt viibimist tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel.

Tuvastatud asjaoludest nähtub, et puudutatud isiku I käitumismuster on püsinud ajas

muutumatuna, millest järeldub, et tema ohtlikkus ei ole taandunud. Tema haigusteadlikkus ja -

kriitika on endiselt puudulikud, ravirežiimi ta iseseisvalt tagada ei suuda ning ravirežiimi

rikkudes tekib kergesti psüühikahäirete võimendumine. Puudutatud isiku I seisund ei ole

sedavõrd stabiliseerunud, et oleks võimalik teda väiksema järelevalvega teenusele suunata.

Seega esineb puudutatud isiku I puhul ka SHS § 105 lg 1 p 3 sätestatud kolmas eeldus.

7.2. Puudutatud isiku I suhtes esinevad alused tema kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja

pikendamiseks ning tema paigutamiseks ööpäevaringsele erihooldusteenusele tema enda või

tema seadusliku esindaja nõusolekuta. Kuivõrd puudutatud isiku I terviseseisund ei ole

taandunud selliseks, et ta mõistaks ravimite võtmise vajadust, suudaks ise oma käitumist

kontrollida ning tuleks toime vähem vabadust piiravas keskkonnas ei ole põhjendatud

puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise peatamist TsMS § 540 lg 1 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

8. Puudutatud isik I esitas esindaja vahendusel 27.03.2024 määruskaebuse, milles palub

vaidlustatud määruse tühistada või peatada puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamine

TsMS § 540 lg 1 alusel. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus ei tuvastanud nõuetekohaselt SHS § 105 lg 1 p 3 eeldusi. SHS-st ei tulene

hoolekandeasutusele õigust osutada seal viibivale isikule tahtevastast ravi. SHS § 100

lg 2 p 4 järgi on ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustatud lähtuvalt

täisealise isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist

järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt täisealisele isikule määratud raviskeemi. Seda

kohustust saab täita üksnes meetoditega, mille kasutamisel isik ise vabatahtlikult ja

teadlikult võtab talle määratud ravimeid. Sellele, et tahtest olenematut ravi osutatakse

ka SHS § 105 alusel hoolekandeasutusse paigutatud isikute suhtes üksnes haigla

4 (7)

psühhiaatriaosakonnas, viitab ka PsAS § 11 lg 5. Seega SHS §-s 105 sätestatud

teenusel olemise eesmärgiks ei saa olla isikule tahtevastaselt ravimite manustamine.

Isiku ravimite võtmist on võimalik kontrollida sarnaselt ka tavapärasel ööpäevaringsel

erihooldusteenusel ning tugevdatud järelevalvega teenus oma olemuselt mingit

täiendavat garantiid anda ei saa. Seeläbi ei saa lähtuda põhjendusest, et ravirežiimi

puudutatud isik I iseseisvalt tagada ei suuda. Ka tavahooldusteenusel on võimalik teda

juhendada ja motiveerida ravimite võtmisel. Sillamäe Kodu iseloomustuses on viidatud

sellele, et puudutatud isik I võtab valmispandud ravimeid probleemideta. Võib eeldada,

et ka tavahooldekodus võtaks ta seeläbi ravimeid probleemideta;

-

nõustuda ei saa maakohtuga, et puudutatud isiku I puhul ei ole alust kaaluda kinnisesse

asutusse paigutamise peatamist TsMS § 540 lg 1 alusel. Puudutatud isiku I ema leidis,

et pojale võiks anda võimaluse vabalt elada. Samuti on Sillamäe Tervise 17 üksus

arvamusel, et selle väikse perioodi jooksul ei vaja puudutatud isik I ööpäevaringse

erihoolekandeteenuse pikendamist;

-

maakohus ei kuulanud puudutatud isikut I ära, leides, et tema ärakuulamisest ei ole

möödunud üle ühe aasta. Selline järeldus ei ole õige ja TsMS § 539¹ lg 2 tuleb

tõlgendada pigem kitsendavalt. Üksnes juhul kui ilmselgelt on edasine kinnisesse

asutusse paigutamine vajalik ja isik ise ei vaidle sellele vastu võib jätta ta ära

kuulamata. Vastasel juhul peab kohus isiku ära kuulama, et kujundada ise vahetult

seisukoht, kas kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on täidetud ning kui usutavad

on isiku enda võimalikud lubadused edasise elukorralduse osas. TsMS § 539¹ lg 2 on

eesmärgipärane tõlgendada selliselt, et ära kuulamata võib isiku kinnisesse asutusse

paigutamist korduvalt pikendada kuni ühe aastani. Käesoleval juhul aga pikendati isiku

kinnisesse asutusse paigutamist kuni kahe aastani esialgsest ärakuulamisest;

-

asjas puudub nõuetekohane eksperdiarvamus, milles oleks ühtlasi isiku ohtlikkuse

prognoos. Psühhiaatri arvamus on antud 04.01.2024, mil puudutatud isik I viibis

Merimetsa üksuses. Psühhiaater ei ole ohtlikkuse prognoosi tehes arvestanud

puudutatud isiku I käitumisega Sillamäe üksuses.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu, ema arvamust ei esitanud.

10. Maakohus kuulas puudutatud isiku I ära 16.04.2024. Puudutatud isik selgitas, et ei soovi

enam kinnises asutuses viibida. Tema hakkama saamine on paranenud märkimisväärselt alates

ajast, mil ta Merimetsa üksusest Sillamäe üksusesse üle toodi. Puudutatud isik I ei olnud

paljudes Merimetsa üksuses aset leidnud juhtumites süüdi. Tal on oma viha kontrollimisega

veel raskusi, kuid teeb kõik endast oleneva, et tulevikus vägivallajuhtumeid vältida. Puudutatud

isik I võtab talle määratud ravimeid korralikult, kuid need kahjuks ei avalda alati soovitud mõju.

Raviarstiga pole praegu õnnestunud leida paremini toimivaid ravimeid. Puudutatud isik I

avaldas soovi pääseda vähemalt mõnda teise hoolekandeasutusse. Enesevigastamisega

seonduvalt märkis, et see tuleneb lapsepõlve traumast ja tal ei ole soovi enda tõsiselt

vigastamiseks. Puudutatud isik I soovib pingutada selle nimel, et eestkostja toel iseseisvalt

elada ja tööl käia. Ta tunneb puudust sportimisvõimalustest ja emast.

11. Samuti andis arvamuse Sillamäe üksuse tiimijuht, kelle arvates on puudutatud isik I

tavaline noormees, kes ei pea olema kinnises asutuses. Ta selgitas, et iseloomustuses märgitud

juhtumid ei ole tegelikult märkimisväärsed. Puudutatud isiku I suitsiidikatsed on mõeldud

tähelepanu saamiseks ja ei ole seetõttu tõsiseltvõetavad. Kinnises asutuses viibivad patsiendid

on agressiivsed ja provotseerivad, mistõttu ei saa kõigi juhtumite (konfliktide) süüd omistada

puudutatud isikule I. Puudutatud isiku I käitumise märkimisväärne paranemine võib olla seotud

mh sellega, et Merimetsa üksuses ei olnud nii rangeid reegleid kehtestatud, kui Sillamäe

üksuses. Psühhiaatri antud hinnangutesse tuleb suhtuda kriitiliselt.

5 (7)

12. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 06.05.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni muutmata ja määruskaebus

rahuldamata, kuid osaliselt tuleb täiendada määruse põhjendusi (TsMS § 659 kaudu kohalduv

§ 657 lg 1 p 2¹).

14. Maakohtu määrus on vaidlustatud eelkõige põhjusel, et puudutatud isiku I osas ei ole

täidetud SHS § 105 lg 1 p 3 eeldused tema paigutamiseks kinnisesse asutusse. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu.

14.1. Maakohus tugines SHS § 105 lg 1 p 3 eelduste kontrollimisel eelkõige sellele, et muude

abinõude kasutamine ei ole võimalik puudutatud isikust I endast tulenevatel põhjustel. SHS

§ 105 lg 1 p 3 mõttes tähendab muude abinõude kasutamise võimatus seda, et neid ei ole

võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-

16, p 16 ja RKTKm 07.05.2014, 3-2-1-33-14, p 17). Maakohus märkis, et puudutatud isik I ei

suuda iseseisvalt ravirežiimi tagada, mistõttu ei saa teda suunata väiksema järelevalvega

teenusele. Tõendid näitavad pigem, et leebema režiimiga teenuse puhul muutub puudutatud

isiku I käitumine endale ja teistele ohtlikuks. Selles osa tuleb vaidlustatud määruse põhjendusi

täiendada.

14.2. Nii nähtub Merimetsa 3 üksuse 10.01.2024 iseloomustusest, et puudutatud isik I ei suuda

mõelda tegude ja otsuste tagajärgedele, põhjus-tagajärg seos puudulik, tegutseb impulsiivselt.

Ta oskab tunda erinevaid tundeid – viha siis kui oma tahtmist ei saanud, rõõmu siis kui tema

soovid said täidetud, hirmu sõprade kättemaksu eest, iha tüdrukute vastu. Tundeid võib

väljendada nii verbaalselt kui ka agressiivse käitumisega (taob rusikate ja jalgadega seina

pihta). Emotsioonidega ei oska toime tulla, reageerib koheselt. Vajab töötajate poolt

rahustamist, olukorra selgitamist, suunamist. Puudutatud isikul I puudub haiguskriitika, ta ei

suuda hinnata oma tervislikku seisundit, planeerida arstikülastusi ega kinni pidada

raviskeemist. Ravimeid võtab töötaja kätteandmisel range kontrolli all. Kohati on depressiivne

ning võib esineda suitsiidseid mõtteid.

14.3. Psühhiaatri 04.01.2024 tõendist nähtub, et vastuvõttudel on puudutatud isik I pinges,

vihane, teisi süüdistav. Tema arutlused on enesekesksed ja lapsikud. Ta on veendunud, et

probleeme peabki lahendama ainult vägivallaga. Käitumiselt on ta impulsiivne. Esineb

enesevigastamisis, manipulatiivset käitumist. Ravimite suhtes on ta valiv, sageli keeldub neid

võtmast ja samas räägib, kuidas ravimid teda ei aita.

14.4. Sillamäe üksuse iseloomustuse kohaselt puudutatud isikul I haiguskriitika puudub, ravi

vajadusest aru ei saa. Valmispandud ravimeid võtab probleemideta. Väga impulsiivne ja kõrge

enesehinnanguga. Puudutatud isik I on suhteliselt iseseisev, kuigi pole alati võimeline

iseseisvalt toime tulema oma emotsioonidega. Konfliktolukordades võib endast välja minna ja

häält tõsta. Peab jälgima, et tao ei sattuks ohtlikkesse olukordadesse, ise ohtu ei taju. Eksimusi

tunnistab, kuid alati leiab, et teised on süüdi. Alguses püüdis puudutatud isik I käituda nii, nagu

oli harjunud teistes kohtades, kuid peale reeglitega tutvustamist läks tema käitumine

märgatavalt paremaks. Tiimijuht tõi välja, et Sillamäe üksuses on rangemad reeglid kui

Merimetsa üksuses ning puudutatud isiku I käitumise märkimisväärne paranemine võib olla

seotud sellega.

14.5. Eeltoodust nähtub, et puudutatud isik I on väga impulsiivne, ohtu ei taju ja

konfliktolukordades võib endast välja minna, mis toob kaasa kokkupõrkeid kaaspatsientidega.

Vajab töötajate poolt rahustamist, olukorra selgitamist, suunamist. Puudutatud isikule I on vaja

igapäevaeluga toimetulekuks rangemaid reegleid ja pidevat järelevalvet, mis on tagatud

6 (7)

Sillamäe üksuses. Seega saab väita, et muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik

puudutatud isikust I endast tulenevate põhjuste tõttu ja täidetud on SHS § 105 lg 1 p 3 eeldused.

15. Määruskaebuses väidetakse ka seda, et maakohus jättis põhjendamatult TsMS § 540 lg 1

kohaldamata ja puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise peatamata. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu ja ka selles osas jääb maakohtu järeldus muutmata.

15.1. TsMS § 540 lg 1 kohaselt võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega

kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema elukohajärgse valla- või

linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel peatada. Kinnisesse asutusse paigutamise peatamise

saab määrata, kui paigutamise eeldused on täidetud, kuid arvestades isiku tervislikku seisundit

oleks võimalik tema vabadusse jätmine kohtuliku kontrolli all. TsMS § 540 lg 1 eesmärk on

võimaldada kohtutel kohaldada isiku õigusi oluliselt vähem piiravat alternatiivi isiku kinnisesse

asutusse paigutamisele või tema sealt vabastamata jätmisele. Isiku kinnisesse asutusse

paigutamisel tuleb kontrollida, kas konkreetsel juhul on paigutamine põhjendatud ja vältimatult

vajalik, võrreldes isiku suhtes mõjutusvahendite kohaldamisega väljaspool kinnist asutust

(RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p-d 19 ja 19.2). Seega on kohtumenetluses võimalik

tuvastada isiku ohtlikkus, kuid samas leida, et ohtlikkuse prognoos ei tingi kohe vabaduse

võtmist kinnisesse asutusse paigutamise teel. Kinnisesse asutusse paigutamise avalduse

eesmärkide saavutamiseks võib piisata sellest, kui isikule seatakse tingimused ja kohustused,

mis distsiplineerivad teda oma raviga tegelema ja paremini käituma ning mille täitmisel ei

kujuta ta endast ohtu iseendale ega teistele (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 15.6).

15.2. Praegusel juhul on tuvastatud, et puudutatud isikule I on vaja igapäevaeluga

toimetulekuks rangemaid reegleid ja pidevat järelevalvet, mis on tagatud Sillamäe üksuses.

Seega ei ole alust arvata, et puudutatud isik I suudaks peatamise tingimustes ettenähtavat

režiimi järgida ning hoiduda ennast ja teisi ohustavast käitumisest.

16. Õige on määruskaebuse väide, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme sellega,

et jättis puudutatud isiku I ära kuulamata.

16.1. Maakohus põhjendas puudutatud isiku I ära kuulamata jätmist asjaoluga, et kohus on ta

varasemas menetluses isiklikult ära kuulanud 13.03.2023 ehk vähem kui aasta enne praeguse

menetluse alustamist.

16.2. TsMS § 536 lg 1 ls 1 kohaselt peab kohus enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist isiku

isiklikult ära kuulama ja selgitama talle menetluse kulgu. TsMS § 539¹ lg-test 1 ja 2 tulenevalt

ei ole kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise menetluses vajalik isiku

ärakuulamine, kui eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ja isiku

tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Üheaastase perioodi

arvestamisel tuleb juhinduda sellest, et tähtaja arvutamine algab viimasest ärakuulamisest ning

kui tähtaeg möödub uue menetluse jooksul ja enne menetlust lõpetava määruse tegemist, tuleb

ärakuulamine siiski uuesti läbi viia.

16.3. Samas on maakohus oma vea parandanud ja puudutatud isiku I ära kuulanud 16.04.2024.

Puudutatud isiku I väited ei lükka ümber ringkonnakohtu eespool p 14.5 järeldust, et täidetud

on SHS § 105 lg 1 p 3 eeldused tema paigutamiseks kinnisesse asutusse. Puudutatud isik I

kinnitas, et tema hakkama saamine on paranenud märkimisväärselt alates ajast, mil ta

Merimetsa üksusest Sillamäe üksusesse üle toodi. Seega just rangemad reeglid on aidanud

kaasa tavapäraste nõuetega toimetulekuks ning leebemad abimeetmed ei ole puudutatud isiku I

puhul võimalikud. Maakohtu poolt puudutatud isiku ärakuulamata jätmine ei toonud seega

kaasa sisuliselt ebaõiget lahendit.

17. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et puudutatud isiku I kinnisesse

asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks puudus seaduses nõutud eksperdiarvamus.

7 (7)

17.1. TsMS § 537 lg 1 ls-d 1 ja 5 sätestavad, et kohus võib isiku kinnisesse asutusse paigutada

üksnes juhul, kui paigutamise eelduste kohta, muu hulgas isiku ohtlikkuse prognoosi kohta, on

olemas eksperdiarvamus, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda

küsitlenud. Kohus võib käesolevas paragrahvis nimetatud eksperdiarvamusena arvestada isikut

läbivaadanud psühhiaatri arvamust. TsMS § 539¹ lg 1 järgi kohaldatakse kinnisesse asutusse

paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. Kui isik on

olnud kinnises asutuses üle nelja aasta, ei või kohus üldjuhul teha ekspertiisi ülesandeks isikule,

kes asutusse paigutatut seni on ravinud või tema seisundi kohta ekspertiisi teinud või kes on

ametis asutuses, kuhu isik on paigutatud.

17.2. Asja materjalides on psühhiaatri KKi 04.01.2024 tõend puudutatud isiku I kohta, mida

ringkonnakohtu arvates saab käsitleda TsMS § 537 lg 1 ja § 539¹ lg 1 nõuete kohase

eksperdiarvamusena. TsMS ei näe ette, et isiku ümberpaigutamisel ühest hoolekandeasutuse

üksusest teise, tuleb lasta teha uus ekspertiis.

18. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule I riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

TsMS § 172 lg 3 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Puudutatud isiku I

esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.

19. TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)