2-24-5432/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedNimetada C. J. pankrotihalduriks Urmas Tross (osaühing KONKURSS, Tähe 104B, Tartu, e-post urmas.tross@konkurss.eu, telefon 50 19 750). Kuni pankrotimenetluse lõpuni
Legislator headnote
AI generated2-24-5432/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Nimetada C. J. pankrotihalduriks Urmas Tross (osaühing KONKURSS, Tähe 104B, Tartu, e-post urmas.tross@konkurss.eu, telefon 50 19 750). Kuni pankrotimenetluse lõpuni
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anastassia Stalmeister
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 7. juuni 2024
Tsiviilasja number
2-24-5432
Tsiviilasi
C. J. maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise
menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja (võlgnik): C. J. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht
xxxxxxxx–xxxxxxxxx;
e-post:
xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx; tel xx xxxxxxx)
Usaldusisik: Urmas Tross (osaühing KONKURSS, Tähe
104B,
Tartu,
e-post:
urmas.tross@konkurss.eu,
tel 50 19 750)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada võlgniku C. J. maksejõuetusavaldus.
2. Kuulutada välja C. J. pankrot 7. juunil 2024 kell 14.15 ning algatada C. J.
kohustustest vabastamise menetlus.
1. Nimetada C. J. pankrotihalduriks Urmas Tross (osaühing KONKURSS, Tähe 104B,
Tartu, e-post urmas.tross@konkurss.eu, telefon 50 19 750). Kuni pankrotimenetluse lõpuni
täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
3. Kohustada C. J. andma võlgniku vande 25. juunil 2024 kell 11.00 (asukohas Tartu
Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-2).
4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 25. juuni 2024 kell 11.00
(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-2).
5. Pankrotihalduril
koostada
võlausaldajate
esimeseseks
üldkoosolekuks
pankrotivara nimekiri.
6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu
suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on
kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded
ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti
väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja
nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded
rahuldatakse viimases järgus.
Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses
nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist
võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi
kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8. Võlgnikule
võlgnetavate
kohustuste
täitmist
võib
vastu
võtta
üksnes
pankrotihaldur.
9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema
mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;
viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte
varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma
tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse
seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,
sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet
võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti
väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata
sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
10. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta
7. juuniks (esimene aruanne esitada 7. juunil 2025).
11. Jätta menetluskulud C. J. kanda.
12. Määrata usaldusisiku Urmas Trossi tasuks 1170 eurot (käibemaksuta).
13. Hüvitada Urmas Trossile usaldusisiku tasu 594 eurot (käibemaksuta) Eesti
Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (osaühing KONKURSS
(registrikood 10023775), konto nr EE462200001120023445, Swedbank AS-is).
14. Mõista C. J. välja usaldusisik Urmas Trossi tasu 576 eurot (käibemaksuta)
osaühing KONKURSS arvelduskontole nr EE462200001120023445, Swedbank AS-is.
15. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega
pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
17. Toimetada määrus kätte C. J. ja Urmas Trossile.
Edasikaebamise kord
Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada
määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu
Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).
Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib
usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse
kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1. C. J. (avaldaja, võlgnik) esitas 4. aprillil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse,
milles jättis maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada.
Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 33 128 eurot 74 senti. Võlgniku sissetulekuks on
töötasu 1100 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on võlad tekkinud kunagise elukaaslase
manipuleerimise tagajärjel, sai võetud erinevaid laene. Tekkis lumepalliefekt – võeti uusi laene,
et maksta vanad.
2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest
vabastamise menetlus. Asjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis põhjendaksid võlgniku suhtes
kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumist.
Võlgnikul on kohustusi vähemalt 27 132 euro 7 sendi ulatuses, millele lisanduvad kohtutäituri
tasud. Võlgnikule ei kuulu registreerimisele kuuluvat vara. Võlgniku sissetulek on umbes 1100
eurot ning see ei võimalda täita võlgniku kohustusi.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb
rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise
menetlus.
5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja
võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja
FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise
menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab
samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja
pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud
teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja
sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast
tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on
maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis
eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
6. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate
sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande
kohaselt on võlgnikul kohustusi üle 27 000 euro ning võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks
vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti
väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam
makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.
Kohus kuulas võlgniku 7. juunil 2024 ära. Võlgnik selgitas makseraskustesse sattumise
põhjuseid, vastas kohtu küsimustele võlgniku pangakontodelt nähtuvate maksete ja makseid
teinud isikute kohta. Samuti vastas võlgnik kohtu küsimustele välismaa pangakontode kohta.
Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest
vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus on võlgnikule ärakuulamisel selgitanud, et
võlgnik peab menetluse kestel tegelema tulutoova tegevusega ning kogu tema finantskäitumine
peab olema läbipaistev, võlgnik ei tohi kasutada välismaa pangakontosid. Kohus selgitas ka, et
võlgnik ei tohi mängida kasiinodes, selline käitumine on käsitatav vara raiskamisena. Kuigi
võlgniku eelnev finantskäitumine tekitas küsimusi, ei ole kohtu hinnangul tegemist võlgniku
poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigete või ebatäielikke andmete esitamise või
esitamata jätmisega.
Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal
algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest
keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist
(FIMS § 49 lg 8).
Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (töökoha
vahetus ja kohustuste võtmine üle oma võimete), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega
tegu või rasket juhtimisviga.
7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Urmas Trossi, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks
nimetamiseks.
FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid
pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses
võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise
järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või
kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta
ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta
esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
8. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri
nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse
eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).
Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik,
sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud
kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).
Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale
teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti
väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse
kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara
kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv
vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama
pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et
täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).
PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud
kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada
sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida
teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara
käsutamise keeldu).
9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 25. juuni 2024 kell
11.00 (PankrS § 78 lg 1).
10. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule
esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne
võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
Kohus määrab vande andmise ajaks 25. juuni 2024 kl 11.00.
11. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded
(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
11. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise
menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest
vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja
kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule
täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.
Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat
menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma
kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka
enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist
menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt
täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).
Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest
tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema
mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et
kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne
tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest
ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise
ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete
rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult
kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata
saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma
tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1170 eurot (käibemaksuta).
FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse
läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses
ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata
usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot
kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks
väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18
lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.
FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,
keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri
ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri
ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud
kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete
täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud
(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3
kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu
seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri
tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
13. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 9 tundi tunnitasuga 130
eurot, s.o rahaliselt 1170 eurot. Usaldusisik taotles tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest.
FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja
vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui
esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku
usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku
pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu
põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest.
Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh
seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest
hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma Justiitsministri
kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest
hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest
hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,
mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja
kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel
kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja
arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või
maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate
toimingute katteks.
Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 9 tunni eest summas
594 eurot (9 x 2 x 33). Ülejäänud ulatuses 576 eurot (1170 – 594) tuleb usaldusisiku tasu mõista
välja võlgnikult.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anastassia Stalmeister
kohtunik