3-24-367/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.06.2024, Tallinn Haldusasja number

3-24-367

Haldusasi

JMV Real Estate s.r.o kaebus Maksu- ja Tolliameti

08.01.2024 otsuse nr 12.2-3/062232-9-5 tühistamiseks ning

Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks kaebaja

11.12.2023 taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – JMV Real Estate s.r.o(Tšehhi Vabariigi registrikood

02278308), volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Karel Romet

Pedajas

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas

Aas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus vastustaja kohustamiseks andma

välja 25.10.2023 peetud telefonikõne salvestis kaebaja esindaja ja

maksuhalduri vahel.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. 3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.07.2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

19.09.2023 korraldusega nr 12.2-3/062232-1 alustas Maksu- ja Tolliamet (MTA või

vastustaja) JMV Real Estate s.r.o (kaebaja) Eestis toimuva majandustegevuse tuvastamist püsiva

tegevuskoha kaudu ning maksustamisperioodide detsember 2022 kuni aprill 2023 (01.12-2022-

31.04.2023) käibemaksu, tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsuse kontrolliga.

1(10)

2.

15.11.2023 esitas MTA Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa saamiseks ja aresti seadmiseks kaebaja poolt kõikides Eesti Vabariigi

krediidiasutustes avatud ja tulevikus avatavatele pangakontodele summas 488 265,86 eurot.

Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse oma 17.11.2023 määrusega. Määrus jõustus 13.03.2024.

3.

11.12.2023 esitas kaebaja MTA-le taotluse muuta täitmist tagavate toimingute liiki

seonduvalt 17.11.2023 määruse punktile 16, mis sätestas, et MTA lõpetab täitetoimingud, kui

kaebaja on esitanud MTA-le vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le 121 tagatise, mis katab

maksukohustuse ja võimalikud sundtäitmise kulud, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122

loetelule. Kaebaja tegi ettepaneku, et kuna on deklareerinud kontrolli käigus tööjõumakse

perioodil 12.2022-10.2023 summas 21 947,56 eurot (kaebaja 11.12.2023 taotluse lisa), siis

pangakontol arestitud summa arvelt võiks tasaarveldada deklareeritud tööjõumaksud. Ülejäänud

raha 279 542,44 eurot (301 490,58-21 947,56) vabastada kaebaja kasuks asendustagatise vastu

väärtuses 550 000 eurot.

Kaebaja avaldas, et on valmis katma ka tagatise hindamiskulud. Kaebaja pakkus

asendustagatisena MTA-le kaebajale kuuluvaid sõidukeid. Sõidukid asuvad kaebaja sõnul Tšehhi

registris, kuid need tuuakse üle Eesti registrisse: BMW iX3 -WBY7X41030S013974 -60 000

eurot; Mercedes-Benz EQA -W1N2437011J007190 -50 000 eurot; Mercedes-Benz EQC

W1K8P9AB7PF052385 -90 000 eurot; Mercedes-Benz EQS -W1NDM2EB3PA011602 -150 000

eurot; Mercedes-Benz EQC -W1K8P9AB2PF062998 -90 000 eurot; Mercedes-Benz EQE

W1KEG1CB2PF021711 -110 000 eurot. Kaebaja märkis, et on avatud ka teistele lahendustele

pangakontol oleva raha vabastamiseks.

4. MTA jättis oma 08.01.2024 otsusega nr 12.2-3/062232-9-5 kaebaja poolt esitatud taotluse

rahuldamata. MTA tõlgendas kaebaja taotlust registerpandi seadmise ettepanekuna Eesti Vabariigi

kasuks. Otsuses tuginetakse kokkuvõtvalt järgnevale: a) kaebaja on aastaid Eesti Vabariigi

territooriumil illegaalselt tegutsenud ning hoidnud MTA hinnangul seeläbi kõrvale maksude

tasumisest. Lisaks ei pea kaebaja kinni kokkulepetest ega esita MTA-le viimase poolt nõutud

raamatupidamisdokumente. Nimetatu annab alust kahtluseks, et kaebaja varjab oma tegelikke

majandusnäitajaid. Kaebaja seletused on ajas muutuvad. Nimetatust järelduvalt ei saa MTA olla

kindel selles, et keegi teine ei ole kaebaja kohta esitanud pankrotiavaldust näiteks Tšehhis, sest

kaebaja ise on 04.12.2023 kohtule esitatud dokumentidega seoses väitnud, et tal on tekkinud

makseraskused automüüjate ees juba augustis 2023, st enne pangakonto arestimist; b) kaebaja

poolt asendustagatisena pakutavad sõidukid on MTA jaoks väga kõrge riskiga tagatis, mistõttu

MTA neid tagatisena ei aktsepteeri: 1) kui kaebaja takistab maksumenetlust, võib see kujuneda

pikaajaliseks ning ajaks, mil tekib reaalne võimalus sõidukid realiseerida, on nende hind

märkimisväärselt langenud; 2) kaebaja poolt asendustagatisena pakutavad sõidukid ei ole Eesti

registri ajalooga ning seega puudub MTA-l ülevaade sõidukite ajaloost (liiklusõnnetused, hooldus,

tegelikud läbisõidud, võimalikud vead). Seetõttu ei saa nimetatud sõidukite puhul rääkida

turuhinnaga müügist, vaid kiirmüügi sõidukite hinnast; 3) nii nagu ka Eesti, siis ka Tšehhi registris

on kanded tihti informatiivse tähendusega ja ei pruugi tähendada, et nende sõidukitega ei ole

registriväliselt tehtud tehinguid, mida register ei kajasta või kajastab ebaõigesti; 4) kaebaja poolt

taotluses MTA-le avaldatud sõidukite VIN koodide kontrollimisel saab MTA teada vaid seda, et

kontrollimise hetkel olid sõidukid vormistatud Tšehhi registris kaebaja nimele; 5) kaebaja

kliendibaasist nähtuvalt on kaebaja leidnud kliendid isikute hulgast, kes ei ole nii-öelda

pangakõlblikud, kuid on huvitatud keskmisest kallima sõiduki omamisest; 6) kaebaja poolt MTAle

tagatisena pakutavad aktiivselt tundmatute kolmandate isikute poolt igapäevaselt kasutatavad

sõidukid, mis suure tõenäosusega ei ole keskkonna säästlikud, ei ole enam atraktiivne kaup turul

ning nende realiseerimise protsess võib olla pikem, kui mitte võimatu ilma järelmaksuta müügi

korral ning seega näeb MTA reaalset ohtu, et sõidukite realiseerimisel isegi kiirmüügi hinnaga,

2(10)

jääb riigil võlasumma sissenõudmise korral lõppkokkuvõttes suures osas raha saamata; c)

sõidukite Tšehhi registrist Eesti registrisse registreerimine ja seejärel registrisse registerpandi

kande tegemine MTA kasuks ei taga, et nende sõidukitega ei ole juba tehtud registriväliseid

kokkuleppeid; d) MTAl on piisav alus arvata, et asendustagatisena pakutavate sõidukite osas on

kaebaja tegelikult juba teinud kokkuleppeid väljaostuvõimaluse klausliga, mis tähendab

lõppkokkuvõttes seda, et pikaajalise kohtuprotsessi tulemusel võib riigil jääda raha tegelikult

saamata; e) kaebaja puhul ei ole tegemist usaldusväärse isikuga. Kaebaja juhatuse liikmetega

suhtlemise ajalugu näitab, et kaebaja seletused muutuvad ajas, kaebaja mõjutab vajadusel

kolmandaid isikuid ja annab neile juhiseid, mida MTA-le rääkida. MTA-l on kaebaja käitumisest

tulenevalt kahtlus, et kaebaja on välja valinud asendustagatisena sõidukid, mille osas ei ole tal

ausad kavatsused. MTA-l on kahtlus, et ajaks, mil haldusakt muutub sissenõutavaks, ei ole MTA-l

võimalik sõidukeid realiseerida, sest sõidukid on väljaostetud või suures osas väljaostetud

kolmandate isikute poolt. MTA on juba tuvastanud asendustagatisena pakutava BMW iX3 VIN

kood: WBY7X41030S013974 osas, et selle osas on sõlmitud kokkulepe väljaostuõiguse kohta; f)

kaebaja pangakontol olevate osaliste rahaliste vahendite vabastamine tooks kaasa suure riski, et

riigil jääb lõppkokkuvõttes saamata tulevikus määratav maksusumma; g) kaebaja poolt

deklareeritud töötasumaksude võlgnevuse tasaarveldamise osas kaebaja pangakontol arestitud raha

arvelt leiab MTA, et taotluse lahendamise seisuga ei ole MTA-l võimalik tasaarveldusi teha.

5.

07.02.2024 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti

08.01.2024 otsuse nr 12.2-3/062232-9-5 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks

kaebaja 11.12.2023 taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus võttis kaebuse oma 16.02.2024 määrusega

menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

6.1

Kohtumääruse alusel kaebaja pangakontol arestitud summa oli 488 265,86 eurot ning

asendustagatiseks esitatud sõidukite hinnanguline turuväärtus kokku 550 000 eurot. Seega ületab

tagatise väärtus võimalikku maksukohustust rohkem kui 60 000 euroga, mis kaebaja hinnangul

peaks katma ka võimalikud sundtäitmise kulud.

6.2

Kõik kaebaja poolt pakutud autod on elektriautod ning kuuest autost viie puhul on tegemist

uue kasutamata sõidukiga. Ühte pakutud autodest on varasemalt kasutatud ühe rentniku poolt

lühiajaliselt kuid ka see auto on hetkel ilma rentnikuta ning seisab laoplatsil. Võttes arvesse autode

tegelikke omadusi (need on elektriautod ja uued), on MTA poolt väljatoodud eelduste alusel

tegemist turul atraktiivse kaubaga, mida on võimalik lihtsasti realiseerida.

6.3

Taotluses on selgesõnaliselt öeldud, et kaebaja toob autod Tšehhi registrist üle Eesti

registrisse ning selle käigus tellitakse kõigile kuuele asendustagatiseks pakutud autole

hindamisaktid, mille käigus on muu hulgas kohustus uurida ka sõiduki ajalugu. Kaebaja on nõus

autod MTA juures hoiustama, kui on oht, et need lähevad kaotsi.

6.4

Kuuest asendustagatisena pakutud sõidukist on viie puhul tegemist uhiuute sõidukitega,

mille ajalugu kontrollitakse hindamisakti andmisel. Sealjuures on kõik kuus sõidukit kaebaja

valduses ega osale igapäevaselt liikluses.

6.5

Kaebaja kinnitab, et ei ole sõlminud asendustagatiseks pakutavate sõidukite osas

väljaostukokkuleppeid ning on valmis andma sõidukid MTA valdusesse, et oleks kindel, et autosid

ei kasutataks igapäevaselt liikluses ja neid saaks vajaduse korral uutena maha müüa. Maksuhaldur

on toonud näitena asendustagatiseks pakutava BMW, mille osas on maksuhaldurile kättesaadavaks

3(10)

tehtud kliendileping Soome ettevõttega YkkosTyövoima OY-ga. Tänaseks on nimetatud leping

lõpetatud ning auto kaebaja valduses.

6.6

Kaebaja ei ole andnud alust usaldusväärsuse puudumiseks. MTA on korduvalt kontrollinud

kaebaja ja temaga seotud äriühingu JMV Motors OÜ maksukäitumist ning maksukontrollid pole

kunagi varasemalt lõppenud täiendava maksu määramisega, mistõttu on ka loogiline järeldus, et

puudusid etteheited maksukäitumise osas. Kaebaja on oma äritegevust ja -mudelit kasutanud

alates ettevõtte loomisest. MTA on kontrollinud maksude tasumise korrektsust korduvalt, nii 2018.

aastal, kui ka 2021. aastal. Sisulises äritegevuses ning ärimudelis pole midagi muutunud. 2021.

aastal viidi läbi maksukontroll JMV Motors OÜ osas ning selle käigus kontrolliti ka kaebaja

tegevust ning maksukäitumist. E-kirjast on selgelt näha, et MTA nõudis välja kogu auto elutsükli,

alates Tšehhis sõiduki soetamisest kuni lõppkliendile väljamüügini. Olgugi, et menetlus toimus

formaalselt JMV Motors OÜ suhtes, siis on selgelt näha, et sisulist kontrolli teostati ka kaebaja

suhtes. Nimetatud kontrolli raames ei tuvastatud tehingute väärat maksukäsitlust. Samuti pole

täheldatud, et kaebaja peaks enda maksunduslikku staatust muutma. Kaebaja on oma

maksukäitumist muutnud maksuhalduri juhiste kohaselt.

6.7

Dokumentide esitamise tähtaja pikendamise osas oli küll arusaamatusi, kuid kaebaja

esindaja ja maksuhaldur leppisid telefonivestluses kokku, et dokumendid edastatakse 15.11.2023,

mil ka päeva jooksul laaditi kõik olemasolevad dokumendid MTA e-keskkonda. Kaebaja on

maksuhalduriga ning tema otseste juhtidega suheldes korduvalt palunud maksuhalduril täpsustada,

millise konkreetse perioodi kohta infot vajatakse. Arvestades kaebaja äritegevuse mahtu, võtab

püsiva tegevuskoha kohta aruandluse koostamine aega ning ei ole teostatav mõne päevaga.

6.8

Maksuhaldur on toonud välja ka kaebaja poolsete seisukohtade ajas muutumise, mis

väljendub selles, et kaebaja nõustus vabatahtlikult püsivat tegevuskohta registreerima alates

01.12.2022 elik kontrolliperioodi algusest, kuid 27.12.2022 oli kaebaja seisukohal, et püsivat

tegevuskohta ei olegi. MTA viide seisukohtade muutumisele on silmakirjalik, arvestades, et

maksuhaldur on selgesõnaliselt nii erinevates dokumentides kui ka kaebaja esindajaga 27.10.2023

peetud telefonivestluse käigus väljendanud, et juhul, kui kaebaja ise püsivat tegevuskohta ei

registreeri, siis teeb seda MTA iseseisvalt. Kaebaja soovis vältida olukorda, kus MTA neile püsiva

tegevuskoha ise registreerib ning seetõttu esitaski avalduse iseseisvalt.

6.9

Kaebaja kliendibaas ei puutu absoluutselt vaidlusaluse taotluse lahendamisse, sest tagatise

realiseerimist ei pea MTA ootama kaebajalt endalt, vaid seda on õigus realiseerida täitemenetluse

raames, kus auto müügi korraldab kohtutäitur. Puuduvad tõendid, et kohtutäiturite arvates on

tegemist raskesti realiseeritavate autodega.

6.10

Makseraskused on tekkinud MTA kontrolli tulemusel ning maksuhalduri

tähelepanematusest ja pahatahtlikkusest. Pangakontolt on arestitud ligi pool miljonit eurot

olukorras, kus maksumaksjale pole suudetud selgitada, millest tuleneb MTA arusaam valest

maksukäitumisest. Pangakontolt arestitud summat on vaja äritegevuse jätkamiseks, sest autoäri

mudel saab toimida vaid siis, kui on vahendeid nende ostmiseks ja kulude katmiseks. Vastustaja

seisukoht

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

7.1

MTA hinnangul ei ole kaebaja taotluse menetluses ega kohtumenetluses usaldusväärselt

tõendanud, et teise riigi registris olevad sõidukid kuuluvad kaebajale; sõidukitega seonduvalt

puuduvad kliendilepingud või muud võimalikud kohustused; sõidukid on kaebaja valduses ning

kuuest tagatiseks pakutud ja väidetavalt kaebajale kuuluvast sõidukist viis on kasutamata ja uued

ning üks sõiduk on vähekasutatud.

4(10)

7.2

Tagatise pakkumise hetkeks ei olnud autode ajalugu välja selgitatud. Kaebaja ei ole

kaebusele lisanud viidatud hindamisakte, mille käigus on uuritud sõiduki ajalugu ega esitanud

tõendeid selle kohta, et tagatisena pakutud sõidukid on nüüdseks tema nimel Eesti registris.

Maksuhaldur ei võta enda kanda kulutusi ja riske, mis seonduvad sõidukite hoiustamisega. Jääb

arusaamatuks, miks soovib kaebaja omal vabal valikul anda sõidukid tagatiseks, selle asemel, et

need ise maha müüa ja seeläbi vabastada väidetavalt vajaminevad rahalised vahendid. Kaebaja

valitud strateegia kinnitab maksuhalduri kahtlust, et sõidukid, mida kaebaja tagatiseks pakkus, ei

ole tagatisena usaldusväärsed.

7.3

29.02.2024 korraldusega nr 12.2-3/062232-296 kohustas maksuhaldur kaebajat esitama

kõik tõendid, mis tõendavad tema väiteid, et tagatisena pakutud viis sõidukit on tegelikult kaebaja

valduses, kliendilepinguta, kasutamata ning üks sõiduk vähekasutatud. Vastuseks korraldusele

selgitas kaebaja 07.03.2024, et tänaseks on varem pakutud kolm sõidukit (VIN koodidega:

W1N2437011J007190; W1K8P9AB2PF062998; W1KEG1CB2PF021711) kasutusse antud

rentnikele ja on rentniku valduses. MTA poolt korraldusega küsitud rendilepinguid ja lisasid

võimaliku rendisuhte tõendamiseks kaebaja ei esitanud. Maksuhaldur tuvastas, et kaks sõidukit

algselt pakutud kuuest sõidukist (VIN koodidega: W1N2437011J007190;

W1KEG1CB2PF021711) on endiselt Tšehhi registris JMV Real Estate s.r.o nimel. Sõiduk VIN

koodiga: W1K8P9AB2PF062998 omanik on registri andmetel alates 06.02.2024 Coop Liising AS

ning vastutav kasutaja on JMV Motors OÜ. Seega üks väidetavalt rendile antud sõidukitest on

registri andmetel hoopis võõrandatud ja see asjaolu pidi kaebajale kaebuse esitamisel olema teada.

Auto läbisõit oli 4748 km ja seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tegemist oli kasutamata

sõidukiga. Eelnev loob täiendava kahtluse, et kaebaja ei esitanud maksuhaldurile väidetavalt

väljarenditud sõidukitega seotud dokumente, kuna sõidukid olid tegelikult kasutatud ja kaetud

kliendilepingutega. Kasutusele viitab muuhulgas sõidukite vanus. Näiteks sõiduk VIN koodiga:

W1N2437011J007190 on registreeritud JMV Real Estate s.r.o nimele 21.01.2021. Kaebaja ei ole

selgitanud, miks väidetavalt uus sõiduk nii kaua seisnud on.

7.4

Kaebaja pakkus korralduse vastusena 07.03.2024 väidetavalt renditud sõidukite vastu uusi

sõidukeid (VIN koodidega: WBY31CF07NCK67417; WAUZZZGE8MB035606;

W1K2130541B047755). Nende sõidukite registri andmete kontrollimisel selgus, et kõikide

sõidukite omanik on Coop Liising AS ja vastutav kasutaja JMV Motors OÜ. Seega pakkus kaebaja

tagatisena registri järgi kolmandatele isikutele kuuluvaid sõidukeid. Käesoleval juhul pidi kaebaja

JMV Motors OÜ-ga seotud isikuna teadma, et need sõidukid on kaetud krediidilepingutega.

7.5 Kaebaja seletustest järeldub, et kaks tagatiseks pakutud Tšehhi registris registreeritud kolmest

sõidukist (VIN koodidega: WBY7X41030S013974, W1K8P9AB7PF052385,

W1NDM2EB3PA011602) on uued ja kasutamata. Sõiduk VIN koodiga: W1NDM2EB3PA011602

on soetatud kaebaja poolt korralduse vastusena esitatud arve järgi 05.04.2023. Kaebaja selgitas

11.12.2023 taotluses, et sõiduki väärtus on 150 000 eurot. Kaebaja esitas korralduse vastusena

foto, millelt nähtub, et sõiduki läbisõit on 15 km. Kaebaja selgitas, et sõiduk asub aadressil Sepise

8 Tallinn. Registri andmetel on kaebaja sõiduki omanik alates 30.05.2023. Sõiduk VIN koodiga:

W1K8P9AB7PF052385 on soetatud kaebaja poolt korralduse vastusena esitatud arve järgi

28.12.2022. Kaebaja selgitas 11.12.2023 taotluses, et sõiduki väärtus on 90 000 eurot. Kaebaja

esitas korralduse vastusena foto, millelt nähtub, et sõiduki läbisõit on 49 km. Kaebaja selgitas, et

sõiduk asub aadressil Sepise 7 Tallinn maja ees olevas parklas. Seega võib järeldada, et tegemist

on kahe kasutamata uue sõidukiga, mis vähemalt pildistamise hetkel on asunud kaebaja poolt

öeldud aadressil. Samas ei vähenda see riske, mis võivad kaasneda võimaliku sõidukite

realiseerimisvajaduse korral. Kui isegi aktiivsel sõidukite müüjal kaebajal ei õnnestunud sõidukeid

pikema aja vältel müüa, s.h ühe sõiduki puhul ca aasta jooksul ja teise sõiduki puhul ca pooleteise

aasta jooksul, kinnitab see maksuhalduri järelduste õigust, et sõidukite realiseerimise riskid on

5(10)

suured. Kolmanda sõiduki (VIN koodiga: WBY7X41030S013974) osas tuvastas maksuhaldur, et

sõiduk on tegelikult kaetud kliendilepinguga. Kliendil on võimalik sõiduk igal ajal välja osta

lepingujärgses jääkväärtuses ning lepingu järgi on klient teinud omafinantseeringu 16 000 eurot.

Kliendilepingu järgi on leping sõlmitud 14.07.2022, kuid kaebaja ei ole tõendanud, kas ja millal

lepinguline suhe katkenud on. Seega ei ole tõendatud, et tegemist on lühiajalise rendiga. Seda

tõendab ka sõiduki läbisõit, milleks on 36 644 km. Kuna lepingu kuupäevaks on 16.09.2021, siis

viitab see asjaolule, et sõiduk on olnud kasutuses kohe peale soetust.

7.6

Kande tegemine registrisse ei taga, et asendustagatisena pakutud sõidukitega ei ole juba

tehtud või ei saa teha registriväliseid kokkuleppeid. MTA hinnangul on kaebaja raamatupidamine

puudulik ega ole usaldusväärne. MTA jaoks jäävad üles riskid, et kaebaja ei ole esitanud kõiki

tehinguid puudutavaid dokumente, sh dokumente, mis kinnitaksid kaebaja väiteid lepingute

lõpetamise kohta. Kaebaja pakkus osa tagatisena sõidukeid, mis registrite järgi on Coop Liising

AS omandis ja vastutav kasutaja on JMV Motors OÜ.

7.7

Olukorras, kus sõiduk on Tšehhi registris kaebaja nimel ja kliendilepinguga kaetud, on

tavaliselt kliendilepingu järgi kliendil õigus sõiduk igal ajal välja osta lepingulise

jääkmaksumusega. Kui kaebaja vajab rahastust, vormistatakse JMV Real Estate s.r.o nimelt

sõiduki müük JMV Motors OÜ-sse, JMV Motors OÜ müüb sõiduki omakorda Coop Liising

ASile, seejärel Coop Liising AS müüb selle kapitalirendi korras JMV Motors OÜ-le tagasi. Samal

ajal kehtib ka esialgne kliendileping JMV Real Estate s.r.o-s. Kliendile on jätkatud arvete

väljastamist JMV Real Estate s.r.o nimel edasi. Tegemist ei ole üksiktehingutega, vaid sellisel

viisil on maksuhalduri hinnangul kaebaja tegevus ülesse ehitatud. MTA leiab, et sellises tegevuses

on oht, et sõidukid on kaetud registriväliste kokkulepetega. Maksuhalduri poolt otsuse tegemisele

järgnenud menetluses tuvastatud kaebaja käitumismudel kinnitab MTA hinnangul, et kaebaja

tegevuse juures esinevad maksuhalduri jaoks riskid nii uute kui kasutatud tagatisena pakutud

sõidukite osas. Kaebaja tehinguid ja nende sisu on MTA poolt selgitamisel. Tuleb märkida, et

ASilt Giga Tehnika ja Giga raha liikumine JMV Real Estate s.r.o vahendusel ulatub miljonitesse

eurodesse ning on hetkel selgitamisel.

7.8

Kaebaja väidab, et asendustagatiseks pakutava BMW leping on tänaseks lõpetatud ning

auto kaebaja valduses. MTA hinnangul ei ole välistatud, et kõnealuse sõiduki osas (VIN kood:

WBY7X41030S013974) on kliendileping lõpetatud, kuid tõendeid lepingu lõpetamise kohta

kaebaja kohtule ega maksuhaldurile esitanud ei ole. Puudub ka garantii, et see sõiduk ei ole toodud

parkimisplatsile üksnes pildistamise ajaks.

7.9

MTA kontrollib kaebaja JMV Real Estate s.r.o tegevust 19.09.2023 korralduse nr

12.23/062232-1 alusel esmakordselt. Kaebaja väited varasematest menetlustest ei vasta tõele.

Praegu on käimas üks JMV Motors OÜ kontrollimenetlus.

7.10

Kaebaja on MTA hinnangul 2018. aastast teadlikult kõrvale hoidnud püsiva tegevuskoha ja

sellega kaasnevate kohustuste, s.h ka raamatupidamiskohustuslase kohustuste täitmisest Eestis.

Kaebaja tegevus, s.h arvete väljastamine, lepingute koostamine, kokkulepete sõlmimine ja muud

tegevused on toimunud Eestis ning on alus arvata, et Tšehhis deklaratsioone esitav isik ei tegele

tegelikult raamatupidamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

8.1

Kaebaja on esitanud kohtule taotluse vastustaja kohustamiseks andma välja 25.10.2023

peetud telefonikõne salvestis kaebaja esindaja ja maksuhalduri vahel. Kaebaja soovib nimetatud

6(10)

telefonikõne väljavõttega tõendada, et kaebaja ja maksuhaldur leppisid kokku korralduse täitmise

tähtaja pikendamises kuni 15.11.2023, mil kaebaja vastavad dokumendid ka esitas.

8.2

Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses (lehekülg 2) kinnitanud, et kaebaja lubas dokumendid

esitada 15.11.2023. Seega peab kohus usutavaks, et vastav kokkulepe kaebaja ja maksuhalduri

vahel oli, mistõttu ei ole vajalik seda väidet täiendavalt tõendada. Kohus jätab kaebaja taotluse

rahuldamata. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

9. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

10. Poolte vahel on vaidlus selles, kas maksuhaldur on jätnud õiguspäraselt rahuldamata

kaebaja taotluse Tallinna Halduskohtu 17.11.2023 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-23-2571

Eesti Vabariigi kasuks pangakontol arestitud summa vabastamiseks kaebaja poolt pakutud

tagatise vastu, milleks olid 6 taotluses toodud sõiduautot, mille väärtus on kaebaja hinnangul

550 000 eurot ja tasaarvelduse teostamise teel pangakontol arestitud summa ja kaebaja poolt

deklareeritud tööjõumaksude vahel summas 21 947,56 eurot. Maksuhaldur ei ole kaebaja

taotlust rahuldanud, kuivõrd on kokkuvõtvalt leidnud, et pakutav tagatis ei ole usaldusväärne.

11. MKS § 125 lg 1 kohaselt on tagatise esitanud isikul õigus asendada see käesolevas

seaduses või maksuseaduses lubatud teise tagatisega, lg 3 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta

tagatis aktsepteerimata, kui see ei ole võla tasumiseks piisav või usaldusväärne. Käesoleval

juhul jättis maksuhaldur tagatise aktsepteerimata kokkuvõtvalt põhjendusel, et see ei olnud

usaldusväärne. Maksuhalduri eksimus selles, et tegemist ei ole keskkonnasäästlike

elektriautodega, mis vähendavad sõidukite atraktiivsust, ei ole seejuures taotluse rahuldamata

jätmise kaalutlusi arvestades määrav. MTA leidis kokkuvõtvalt, et kaebaja ei olnud

usaldusväärselt tõendanud, et Tšehhi registris olevad sõidukid kuuluvad kaebajale, et

sõidukitega seonduvalt puuduvad nende kasutust või väljaostuõigust reguleerivad

kliendilepingud või muud nende realiseerimist raskendavad või välistavad kohustused, et

sõidukid on kaebaja valduses, kuuest tagatiseks pakutud sõidukist viis on kasutamata ning üks

sõiduk on vähekasutatud. Kohus leiab, et maksuhaldur on lähtunud asjakohastest kaalutlustest

ning on põhjendatult jätnud kaebaja poolt pakutava tagatise aktsepteerimata, kuivõrd pakutava

tagatise puhul ei olnud tegemist usaldusväärse tagatisega.

12. Maksuhaldur märkis otsuses, et Tšehhis registreeritud sõidukite puhul ei ole potentsiaalsel

ostjal võimalik tutvuda sõiduki ajalooga, mis kajastaks sõidukiga toimunud liiklusõnnetusi,

hooldusi jne. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohase kaalutlusega, sest sõiduki ajalugu

mõjutab selle väärtust. Kaebaja on küll maksuhaldurile kinnitanud, et tellib tagatiseks

pakutavatele sõidukitele hindamisaktid, mis kajastavad muu hulgas sõidukite ajalugu, kuid

taotluse esitamise ega ka kohtumenetluse ajal ei ole vastavaid hindamisakte maksuhaldurile ega

kohtule esitatud.

Seega puudus maksuhalduril igasugune faktiline teave selle kohta, kas või millises osas vastab

kaebaja poolt näidatud väärtus tegelikkusele. Seega puudus maksuhalduril mistahes asjakohane

teave selle kohta, et tagatisena pakutavate sõidukite väärtus on 550 000 eurot, nagu väidab

kaebaja. 13. Kaebaja ei täitnud maksuhalduri 29.02.2024 korraldust (dtl 175-177) esitada kõik

tõendid, mis kinnitavad kaebaja väidet, et tagatisena pakutud viis sõidukit on tegelikult kaebaja

valduses, kliendilepinguta, kasutamata ning üks sõiduk on vähekasutatud. Vastuseks selgitas

kaebaja 07.03.2023, et kolm sõidukit (VIN koodidega W1N2437011J007190,

W1K8P9AB2PF062998 ja W1KEG1CB2PF021711) on antud rentnike kasutusse ja on rentnike

valduses. Kaebaja maksuhalduri poolt esitatud lepinguid ei esitanud, kuid pakkus korralduse

vastusena väidetavalt renditud sõidukite vastu uusi sõidukeid VIN koodidega

WBY31CF07NCK67417, WAUZZZGE8MB035606 ja W1K2130541B047755) (dtl 180-365).

Maksuhaldur tuvastas menetluses, et kaks sõidukit algselt pakutud kuuest sõidukist

7(10)

(W1KEG1CB2PF021711, W1N2437011J007190) olid jätkuvalt Tšehhi registris kaebaja nimel (dtl

366-381). Sõiduk VIN koodiga W1K8P9AB2PF062998 on alates 06.02.2024 Coop Liising AS

omandis ning selle vastutavaks kasutajaks on JMV Motors OÜ (dtl 382). Seega nähtub eeltoodust,

et kaebaja oli andnud kaks pakutavatest sõidukitest rentnike valdusesse, nendest kaks olid

jätkuvalt Tšehhi registris ning üks tagatisena pakutavatest sõidukitest oli võõrandatud Coop

Liising AS-le. Kaebaja on taotluse esitamise järgselt teinud võõrandamistehingu tagatiseks

pakutava sõidukiga ning väljastanud selle eest tasumiseks arve nr 2401029 summas 62 900 eurot

JMV Motors OÜ-le (dtl

383). Sõiduki läbisõiduks oli võõrandamise hetkel 4748 km (dtl 384), mis tähendab, et tegemist ei

olnud uue sõidukiga, nagu väitis kaebaja, vaid seda oli kasutatud ka ajaliselt varem, kui toimus

selle võõrandamine Coop Liising AS-le. Asjaolu, et üks tagatiseks pakutav sõiduk oli menetluse

kestel võõrandatud, tuvastamist leidis, et tegemist ei olnud uue sõidukiga nagu väitis kaebaja ning

kaks sõidukit olid antud kolmandate isikute kasutusse, on piisav alus, et tekitada maksuhalduris

põhjendatud kahtlust selles, et ka kaebaja poolt maksuhaldurile pakutavad ülejäänud sõidukid ei

pruugi olla uued ning kaebaja teeb sõidukitega ka edaspidi käsutustehinguid sõltumata sellest, et

pakub neid MTA-le tagatiseks.

14. Seonduvalt kaebaja poolt n.ö asendusena pakutud sõidukite VIN koodidega

WBY31CF07NCK67417, WAUZZZGE8MB035606 ja W1K2130541B047755 puhul ilmnes

menetluse käigus, et kõikide sõidukite omanik on Coop Pank AS ja vastutav kasutaja JMV Motors

OÜ (dtl 385-389). Seega pakkus kaebaja MTA-le tagatisena sõidukeid, mille omanikuks oli

kolmas isik. Kuivõrd kaebaja ja JMV Motors OÜ puhul on tegemist seotud isikutega, siis pidi

kaebaja teadma, et tegemist on kolmandale isikule kuuluvate sõidukitega. Kaebaja ei ole ka

väitnud, et ta nimetatud asjaolust teadlik ei olnud. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, miks

kaebaja arvas, et tegemist võib olla talle kuuluvate sõidukitega, mis võiksid tagada tema nõudeid.

15. Kaebaja on väitnud, et Tšehhi registris registreeritud sõidukite VIN koodidega

WBY7X41030SO13974, W1K8P9AB7PF052385 ja W1NDM2EB3PA011602 puhul on tegemist

uute ja kasutamata sõidukitega. Maksuhaldur tuvastas menetluses, et sõiduk VIN koodiga

WBY7X41030SO13974 on kaetud kliendilepinguga (dtl 347-360). Rendilepingu pikkuseks on

alates selle sõlmimisest 14.07.2022 märgitud 12 kuud. Lepingust tulenevalt ei ole välistatud poolte

kokkulepe lõpetada leping ennetähtaegselt, et võimaldada rentnikul osta renditud vara

ennetähtaegselt välja. Lepingu järgi on klient teinud omafinantseeringu 16 000 eurot ja sõiduk on

kliendi valdusesse antud 16.09.2021 (dtl 361). Kaebaja on märkinud sõiduki väärtuseks 70 000

eurot. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et tegemist oli lühiajalise kasutusega. Lepingu

kohaselt on rentnikul õigus kasutada sõidukit 12 kuu jooksul arvates 14.07.2022. Sõiduki läbisõit

on 36 644 km (dtl 340), mis näitab, et tegemist ei ole uue sõidukiga. Samas on sõiduki

üleandmise- vastuvõtmise akt koostatud juba 16.09.2021 (dtl 361), mis näitab, et sõiduk oli

kasutuses juba oluliselt varem. Kaebaja ei ole ka tõendanud oma väidet, et rendileping oli taotluse

esitamise hetke seisuga lõppenud ja sõiduk antud tagasi kaebaja valdusesse. Kaebaja on esitanud

maksuhaldurile oma 11.12.2023 taotluses tõendid sõidukite W1NDM2EB3PA011602 ja

W1K8P9AB7PF052385 soetamise ja nende läbisõidu kohta taotluse esitamise hetkel.

Maksuhaldur pidas usutavaks, et vähemalt pildistamise hetkel oli tegemist kahe uue ja kasutamata

sõidukiga, mis asusid kaebaja poolt näidatud Sepise 7 Tallinn aadressil. Kohus ei saa

maksuhaldurile ette heita, et olukorras, kus kaebaja poolt esitatud andmed juba seitsme tagatiseks

pakutud sõiduki puhul osutusid ebaõigeteks, sh ei olnud kaebaja osade tagatiseks pakutud

sõidukite omanik, ei pidanud maksuhaldur nimetatud sõidukeid tagatisena piisavalt

usaldusväärseteks. Arvestades kaebaja majandustegevuse spetsiifikat (toodud maksuhalduri

kirjaliku vastus p-s 20), ei saanud maksuhalduril olla mingit kindlust selles, et ka nimetatud

sõidukite osas ei olnud sõlmitud kokkuleppeid, mis oleksid muutnud sõidukid tagatistena

8(10)

väärtusetuteks. Kande tegemine registrisse ei taga, et asendustagatisena pakutud sõidukite osas ei

ole tehtud registriväliseid kokkuleppeid, mida kaebaja maksuhalduri eest varjab. Samuti on

asjakohane maksuhalduri märkus, et kui kaebajal ei ole osutunud sõidukeid pikema aja (aasta ja

poolteist aastat) jooksul võõrandada, on tõenäoline, et sõidukite realiseerimise riskid on suured.

Sõidukitel võib olla puudusi, mida kaebaja maksuhaldurile ei ole avaldanud.

16. Kaebaja ei ole kasutanud kohtumenetluses võimalust vaielda vastu maksuhalduri

01.04.2024 kirjalikus vastuses toodud etteheidetele seonduvalt tagatiste ebausaldusväärsusega ja

kaebaja majandustegevuse spetsiifikast tulenevate riskidega. Maksuhaldur on oma vastuse

punktides 20 ja

21 toonud välja menetluse kestel selgunud asjaolud, mille kohaselt on kaebaja eesmärgiks

omandatud sõidukid võõrandada või anda kolmandate isikute kasutusse, kasutades tehingute

finantseerimisel Coop Liising AS poolt pakutavat liisinguteenust. Arvestades kaebaja

majandustegevuse spetsiifikat peab kohus asjakohaseks maksuhalduri kartust, et kaebaja

majandustegevusega kaasneb reaalne oht, et sõidukid on kaetud registriväliste kokkulepetega ning

seda nii uute kui kasutatud tagatiseks pakutud sõidukite osas. Seega on maksuhaldur põhjendatult

leidnud, et kaebaja poolt pakutud tagatis ei ole usaldusväärne ning tagatise aktsepteerimisel ja

pangakontol arestitud vahendite vabastamisel tekiks reaalne oht, et maksukohustus jääb täitmata.

17. Maksuhaldur on eelaresti taotluses asunud seisukohale, et kaebaja müügikäive tuleb

deklareerida Eestis esitatavatel deklaratsioonidel, kuivõrd tehingud tehti Eestis (dtl 429-445).

Nimetatud küsimuses on kaebaja ja maksuhalduri vahel vaidlus haldusasjas nr 3-23-2760. Kaebaja

leiab, et maksuhaldur on kaebaja tegeliku tegevuskoha registreerimisel lähtunud ebaõigest

kuupäevast. Kuivõrd kohtuotsus nimetatud haldusasjas ei ole jõustunud, siis ei võta kohus

käesolevas otsuses seisukohta vastustaja ja kaebaja väidete osas, mis seonduvad tegevuskoha

registreerimisega seotud menetlusega ning kaebaja käitumisega teabe andmisel nimetatud

menetluse raames. Kohtu hinnangul oli maksuhalduril põhjust pidada kaebaja poolt pakutud

tagatist ebausaldusväärseks sõltumata asjaolust, milline oli olnud kaebaja käitumine tema püsiva

tegevuskoha registreerimisele suunatud menetluses.

18. Kaebaja on taotlenud ka deklareeritud töötasumaksete võlgnevuse tasaarveldamist kaebaja

pangakontol arestitud raha arvel. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja omas otsuse tegemise seisuga

maksuvõlgnevust summas 21 946,56 eurot, millest 12 286,02 eurot puudutab kontrollitava

perioodi maksukohustust. Maksuhaldur on kaebajale asjakohaselt selgitanud, et eelarestitud

summa puudutab kontrollitava perioodi maksukohustust ning intressi. Selle raha arvel ei ole

võimalik katta väljaspool kontrollitavat perioodi tekkivaid maksukohustusi. Eelarestitud summat

saab maksuhaldur kasutada ainult kontrollitava perioodi kohustuste katteks ja alles seejärel, kui

kogu summa 488 265,86 eurot on pangas olemas ja haldusakt muutub sissenõutavaks.

Maksuhaldur selgitas, et nimetatud põhjusel ei ole võimalik kaebajaga tasaarveldusi teha.

19. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et MTA 08.01.2024 otsus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puuduvad alused. Kuivõrd kaebaja poolt esitatud tühistamisnõue jääb rahuldamata,

jääb rahuldamata ka nimetatud nõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue. Seega jääb kaebus

kogu ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

20. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud

tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega

menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda

kanda.

9(10)

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

10(10)