3-24-179/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-179

Haldusasi

X

kaebus

Eesti

Töötukassa

19.12.2023

otsuse

nr

TVH/23/048224 ja 22.12.2023 otsuse nr TVT/23/067048

tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlused uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle Re-

bane

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärki-

dega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.07.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 06.12.2023 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks ja

töövõimetoetuse määramiseks.

2. Eesti Töötukassa 19.12.2023 otsusega nr TVH/23/048224 tuvastati, et kaebaja töövõime ei

ole vähenenud. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

2.1. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna

isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise

piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud.

2.2. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on veenide haigus,

artroosid ja liigeste muud haigusseisundid ning toitumishaigus. Taotlejal on piiratud pikkade

vahemaade kõndimine, kehaasendite muutmine, seismine. Piirangud on tingitud parema jala valust,

parema

põlveliigese

liikuvuse

piiratusest,

kehakaalu

säilitamise

raskustest

ning

3-24-179

2(13)

ainevahetushäiretest. Kuigi taotlejal esineb piirang liikumise valdkonnas, ei mõjuta see taotleja

töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

2.3. Taotleja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on tervise

infosüsteemi andmetel raviga kompenseeritud ega mõjuta töövõimet.

3. Eesti Töötukassa jättis 22.12.2023 otsusega nr TVT/23/067048 töövõimetoetuse määramata,

kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuse tegemise aluseks on võetud TVTS § 16 ning Eesti

Töötukassa 19.12.2023 otsuse nr TVH/23/048224 töövõime hindamise kohta ja Eesti Töötukassale

kaebaja 06.12.2023 esitatud avaldus.

4. Kaebaja esitas 18.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 19.12.2023 otsuse

nr TVH/23/048224 ja 22.12.2023 otsuse nr TVT/23/067048 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

5. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsused ei vasta kaebaja terviseseisundile ega töövõimele, sellest

tulenevatele piirangutele ja abivajadusele. Vastustaja on otsuse tegemisel hinnanud asjaolusid

ebaõigest ning jätnud olulised asjaolud arvestamata. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

5.1. Kaebaja ei ole nõustu vaidlustatud töövõime hindamise otsuses sisalduva seisukohaga, mille

kohaselt pole kaebaja töövõime vähenenud. Kaebaja töövõime hinnati osaliseks Eesti Töötukassa

23.12.2021 otsusega nr TVH/21/051916. Arvestades, et kaebaja töövõime ulatus on möödunud kahe

aasta jooksul pigem langenud kui taastunud, tulnuks vastustajal tuvastada kaebajal ka 06.12.2023

taotluse lahendamisel osaline töövõime.

5.2. Kaebaja jaoks on arusaamatu vastustaja seisukoht, et kaebaja töövõime on taastunud. Kaebaja

märgib, et 06.12.2023 pöördus ta põlvevalu/käimisraskusega perearsti poole, kes tegi suunamise

ortopeedile, kuhu kaebaja sai aja alles 21.02.2024. Sisuliselt pole kaebaja põlveprobleemid siiani

paranemismärke andnud ja seetõttu ei ole hetkel tööl käimine üldse võimalik. Igapäevaselt on

kaebaja tervislik seisund selline, et parem põlv liigub piiratult, takistades kummardamist,

kükitamist, treppidel käimist ja muid jalalist painduvust vajavaid toimetusi. Samuti ei kannata

kaebaja jalad üle tunni aja liikumist ilma, et hakkaksid valutama. Töötukassa soovitusest leida sobiv

töö, kui on liikumisraskused, mõistab kaebaja, et ka ratastooliinimesed ei kvalifitseeru enam

töövõimetuks, kuna on palju töid, kus ei ole otseselt jalgu vaja.

Vastustaja seisukoht

6. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

6.1. Vaidlustatud otsused on õiguspärased.

6.2. Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus.

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust, lisaks ka isiku hinnangut oma

tegutsemisvõimele. Hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast. Inimese töövõimet

hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas võtmetegevuste alusel ning töövõime

hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Hindamise aluseks on inimese enda kirjeldatud

subjektiivne tegutsemisvõime, mis on seotav ja põhjendatav tema objektiivsete terviseandmetega.

Kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks tuleb kasutada järgmisi tervise infosüsteemis (TIS) olevaid

andmeid. Isik peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud

perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul.

6.3. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks kaebaja 06.12.2023 esitatud

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmeid.

Kaebaja on taotlusesse märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise ning muutustega kohanemise

ja ohu tajumise valdkondades. Teistes valdkondades kaebaja tegutsemispiiranguid ei märkinud.

3-24-179

3(13)

Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Y analüüsis ka käesoleva haldusasja raames kaebaja

töövõime hindamise taotluses kirjeldatud tegutsemispiiranguid ja kaebaja terviseandmeid ja AS

Arstikeskus Confido ekspertarsti (TTO ekspertarst) koostatud eksperdiarvamust ning nõustus TTO

ekspertarsti 12.12.2023 hinnanguga, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

6.4. TTO ekspertarst on liikumise valdkonna piirangud võtmetegevustes liikumine eri

tasapindadel ning seismine ja istumine vastavalt kaebaja enesehinnangule ja objektiivsetele

terviseandmetele tuginedes hinnanud kergeteks (st arvväärtustega 1). Piirang on hinnatud kergeks,

kuna pole pideva iseloomuga, rahu andes taandub. Samuti liikumiseks on võimekus hea. TTO

ekspertarst on võtmetegevuses ohutu ringiliikumine hinnanud kaebaja kirjeldatud piirangud

puuduvaks (arvväärtusega 0). Vastustaja ekspertarst leiab, et liikumise valdkonnas on hinnatud

olemasolevate terviseandmete poolt ja kinnituvalt kerged piirangud vastavalt töövõime hindamise

metoodikale ja juhendile. Piirangud liikumise valdkonnas esinevad suuremal ja pikemaajalisemal

koormusel, terviseandmete alusel on kaebaja oma liikumises iseseisev, veeniprobleemide

leevendamiseks on määratud kompressioontooted. Retseptikeskuse andmetel pole kaebaja ravisukki

regulaarselt ostnud, kuid pärast vaidlustatud otsuse tegemist lisandunud epikriisist nähtub, et

kompressioonsukad on kaebajale võimaldatud. Pärast vaidlustatud otsuse tegemist, on lisandunud

põlveliigeste röntgenuuringud, mis kinnitavad algavaid degeneratiivseid muutusi, kuid objektiivselt

on ortopeedi 21.02.2024 hinnangul liigesliikuvus rahuldav, turset ei esine ning ravi on eelkõige

juhendatud liikumisravi (taastusravi) ja vajadusel liigessisese vedeliku viskoossuse tõstmine

süsteraviga. Hilisemad terviseandmed ei muuda vastustaja ekspertarsti hinnangul liikumise

valdkonna piirangute raskusastmeid. Põlveliigeste artroos on eelnevalt liikumise valdkonnas

arvesse võetud ning vajaduspõhine ravi on kaebajale võimaldatud. Ravivajaduse ja ravivõimaluste

selginemine ei ole piirangute raskemaks muutmise põhjuseks. Liikumise piirangud väljenduvad

suuremal koormusel ja mõjutavad töötamisel töötingimuste valikut ja tööergonoomikat, kuid ei

vähenda üldist töövõimet. Ägenemiste korral on võimalik lühiajaline töövabastus, kui see on vajalik.

6.5. TTO ekspertarst on hinnanud kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas võtmetegevuses

toimetulek muutustega puuduvaks (arvväärtusega 0). TTO ekspertarsti hinnangul on kirjeldatud

piirangud kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Viimase poole aasta TIS-i sissekannetes puuduvad

vaimse tervise kaebused, mis viitab ravimitega kompensatsioonis olemist. Vastustaja ekspertarst

nõustub, et keerulistes situatsioonides võib esineda ärevuse ülemäärane tõus ja emotsionaalne pinge.

Tartu Vangla meditsiiniteenistuse andmetel on kaebaja konsulteeritud psühhiaatri poolt seoses

ülemäärase muretsemisega ja kaebajale on määratud toetav antidepressantravi. Psüühikahäiret, mis

põhjustaks ravi foonil püsivalt töövõimet vähendavaid piiranguid, TIS-i andmetel ei esine.

6.6. Isiku terviseseisundi probleemid, mis võiksid mõjutada tema püsivat töövõimet, peavad

ravimeditsiini poolt olema eelnevalt uuritud, diagnoositud ning vajadusel määratud ravi, mille foonil

hinnatakse püsivad, raviga mitte kompenseeritavad funktsionaalsed tegutsemispiirangud.

Eksperdiarvamuse andmisel on arvesse võetud ja analüüsitud kaebaja enesehinnangulisi piiranguid

koos olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Vastustaja selgitab, et kaebaja terviseandmed

ei kinnita, et möödunud kahe aasta jooksul oleks kaebaja terviseseisund halvenenud. Pigem on 2021.

aasta eksperdiarvamuses piiranguid hinnatud raskemateks kui need praeguste andmete alusel on.

Vastustaja selgitab, et 06.12.2023 perearsti epikriisi on 12.12.2023 eksperdiarvamuse andmisel

arvesse võetud ning kohtuasja menetlemisel on ekspertarst tutvunud ka ortopeedi konsultatsiooni

epikriisiga, kommenteerides seda liikumise valdkonna juures. Kui kaebaja haigusseisund ägeneb ja

sellega seoses on töötamine takistatud, on perearstil või muul raviarstil võimalik anda vajadusel

ajutine töövõimetusleht, kui see on vajalik.

6.7. Vastustaja märgib täiendavalt, et kaebaja on asunud kohtumenetluse käigus külastama

erinevaid arste ning esitanud kohtule ka taotluse täiendavate terviseandmete esitamiseks. Vastustaja

hinnangul, kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ning seda kinnitavad ka TIS-is

olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uued uuringud ja/või diagnoosid), tuleks

kaebajal esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.

3-24-179

4(13)

6.8. Vastustaja nõustub 19.12.2023 otsuses toodud järeldustega ning jääb seisukohale, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud. Töövõime hindamise otsuses on õigesti tuvastatud, et kaebajal esineb

kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning et see mõjuta kaebaja töövõimet ulatuses, mis

takistaks tal töötamist. Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, puudub tal õigus

töövõimetoetusele ning talle on õiguspäraselt jäetud toetus määramata.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata

taotlused. Kaebaja on esitanud taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Kaebaja on avaldanud

soovi võtta haldusasja materjalide juurde perearsti 28.12.2023 seisukoha kaebaja töövõime kohta

(kaebusele lisatud perearsti 28.12.2023 digitaalselt allkirjastamata seisukoht, dtl 22; kaebaja

13.02.2024 taotlus, dtl 38) ning esitada kohtule 21.02.2024 ortopeedi visiidil käimise epikriisi

(kaebaja 21.02.2024 taotlus, dtl 42). Kohus märgib, et vastustaja on kohtule 05.03.2024 esitanud

koos kirjaliku vastusega kaebusele kaebaja terviseandmete väljavõtte, milles on muuhulgas

kajastatud kaebaja viidatud perearsti ja ortopeedi epikriisid. Kuna kohtule on nimetatud epikriisid

juba esitatud, ei ole kaebajal neid kohtule uuesti vaja esitada ning kohus ei pea põhjendatuks ka

perearstilt eraldiseisvat kinnitust küsida. Seega jätab kohus kaebaja taotluse rahuldamata.

8. Käesolevas haldusasjas vaidlustab kaebaja Eesti Töötukassa 19.12.2023 otsust nr

TVH/23/048224, millega tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja vaidlustab ka

Eesti Töötukassa 22.12.2023 otsust nr TVT/23/067048, millega jäeti kaebajale töövõimetoetus

määramata. Kaebaja nõuab vaidlustatud otsuste tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist

vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

9. Kaebaja hindab enda töövõime vähemalt osaliselt puuduvaks nii nagu tuvastas Eesti Töötukassa

ka varasemas töövõime hindamise 23.12.2021 otsuses nr TVH/21/051916. Praegusel juhul ei

tuvastatud aga kaebajal töövõime vähenemist, kuigi kaebaja hinnangul on tema töövõime möödunud

kahe aasta jooksul pigem langenud kui taastunud. Vastustaja leiab, et kaebaja töövõimet on hinnatud

õiguspäraselt ning kaebaja töövõime hindamisel on arvesse võtnud kõik kaebaja poolt kirjeldatud

tegutsemispiirangud ja hindamise hetkel olemasolevad tervisandmed. Kohtule nähtuvalt on seega

praeguses asjas menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti

hinnanud kaebaja 06.12.2023 esitatud taotluse alusel tema töövõimet ning kas vastustaja on õigesti

leidnud, et kaebajal ei ole töövõime vähenenud.

10. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebajal on varasemalt tuvastatud osaline töövõime ning

hinnati mõõdukaks ka piirang liikumise valdkonnas võtmetegevustes „Liikumine eri tasapindadel“ ja

„Seismine ja istumine“ (vt Eesti Töötukassa 23.12.2021 otsuse nr TVH/21/051916 aluseks võetud

22.12.2021 eksperthinnang, dtl 252-260). Kaebaja 06.12.2023 taotluse lahendamisel ei tuvastanud

ekspertarstid dokumendipõhises hindamises, et piirang oleks jätkuvalt mõõdukas, st esineks 25-49%

ajast, vaid tuvastati, et piirang on kerge (esineb alla 25% ajast). Vastustaja on kohtumenetluses esitanud

seisukoha varasema hindamistulemuse kohta ning leidnud, et objektiivsed terviseandmed ei kinnita ka

varasema hindamise ajal liikumise valdkonnas mõõdukaid piiranguid, mis looksid alused osalise

töövõime hindamiseks, st varasemas hinnangus on piirangud hinnatud raskemateks kui need olid.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja terviseandmed ei kinnita, et kaebaja terviseseisund on kahe aasta

jooksul halvenenud.

11. Kohus selgitab kaebajale, et asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal varasemalt töövõime

vähenemise, ei tähenda, et ka järgmise taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Kaebaja töövõime

ulatuse varasem hinnang ei mõjuta kaebaja 06.12.2023 taotluse alusel töövõime hindamist, kuivõrd

vastustaja ei ole seotud oma varasemate hinnangutega (Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2020 otsus

nr 3-17-1110, p 25). Vastustaja peab töövõime hindamist teostama, lähtudes kaebaja tervislikust

seisundist otsuse tegemise eel. Samuti võib isiku tegutsemisvõime ajas muutuda. Sealjuures on

kaebaja kirjeldatud erinevate piirangute esinemist olnud võimalik analüüsida tema terviseandmetele

tuginedes, kuivõrd ekspertarst on pidanud võimalikuks viia läbi dokumendipõhist hindamist.

3-24-179

5(13)

12. Kohus selgitab käesolevas kohtuotsuses esmalt töövõime hindamise põhimõtteid ning seejärel

analüüsib, kas vastustaja on kaebaja töövõimet õigesti hinnanud. Kohus käsitleb otsuses üksnes neid

valdkondi ja võtmetegevusi, mida kaebaja ja vastustaja on erinevalt hinnanud. Kohus lisab, et kohtul

on alust ekspertarsti hinnang kahtluse alla seada eeskätt juhul, kui ekspert on hinnangu andmisel

teinud olulisi metoodilisi vigu. Kui selliseid vigu tehtud pole, ei ole kohtul põhjust ekspertide

hinnangusse sekkuda.

Töövõime hindamise põhimõtted

13. Kohus selgitab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isiku töövõime kohta tehtud

otsus kaalutlusotsus, vaid klassikalises mõttes hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis,

kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis

kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste

mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020

otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p-d 16-17). Kaalutlusõigus on

haldusorganile antud volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel.

14. Töövõimetoetuse seaduses (TVTS) ei anta vastustajale võimalust jätta isiku töövõime

vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud.

Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle põhjendamisvigadel samavõrra

määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-

19-705, p 16). Erinevalt kaalutlusotsusest saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast

esialgse otsuse tegemist. Seega saab kohus arvesse võtta põhjendusi, mis on antud vastustaja poolt

kohtumenetluses esitatud seisukohtades. Küll aga märgib kohus, et eelistada tuleks haldusakti

võimalikult põhjalikku ja veenvat põhjendamist juba esimeses isikule tehtavas otsuses, sest

töövõime hindamise otsuse põhjendamine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse

(Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 32). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta

meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja

eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal

täiendav põhjendamiskohustus (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 21). Halduskohtu

pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud

eksperdiarvamuse

koostamisel

tervise

infosüsteemi

kantud

andmeid

õigesti,

eelkõige

võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).

15. TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute

abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole

tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale

sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 sätestab, et töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada

pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse

isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, et isiku

töövõime ei ole vähenenud, kui isiku töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab

Eesti Töötukassa (TVTS § 3).

16. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“1

(määrus nr 39) § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise

metoodikast“2. Töövõime hindamiseks väljatöötatud metoodika võimaldab tuvastada pikaajalise

tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda

soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Töövõime hindamisel

arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud

1 Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/108092015004?leiaKehtiv

2 Kättesaadav veebilehel - https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf

3-24-179

6(13)

ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju

tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 4 sätestab

isiku töövõimet välistavate seisundite ammendava loetelu, mille esinemise puhul loetakse töövõime

automaatselt välistatuks.

17. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt

asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus, vaid töövõimet hinnatakse selle põhjal, kuidas

isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab

ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus

osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema

töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel selgitada, kas ja kuivõrd isikul olev

tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.

18. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse isiku

enda taotlusel olevatest andmetest lähtudes, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest

(tervise infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse

korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse

kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1). Metoodikas on

rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama

terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel ning

lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2

p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid

juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised,

on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta

seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud.

Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse

koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).

19. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi

kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused, mille kohta annab taotleja oma

hinnangu, on määruse nr 39 § 3 lg 2 kohaselt:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega

seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega

seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja

joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel ka hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid

mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed

ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3 p-d 1-2).

20. Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on

määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad:

0 – piiranguid ei tuvastatud;

3-24-179

7(13)

1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast;

2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt;

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik

sooritada, vastav funktsioon puudub.

21. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alu-

sel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetege-

vuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Määruse nr

39 § 6 lg 4 kohaselt võrdub ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste küsimuste punktiväärtustest

suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetege-

vustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (määruse nr 39 § 6 lg 5). Võtmete-

gevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Metoodika järgi hindab eksper-

diarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste

summa on neli või suurem. Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esi-

nevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise

sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevate-

gevustele.

22. Kohus selgitab, et kohus kontrollib töövõime hindamise vaidlustes eeskätt haldusmenetluse

reeglitest kinnipidamist ja kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõenda-

tust, ent kohus ei saa teha asuda ekspertarvamuse andja asemele ega prognoosida kaebaja tervisliku

seisundi kulgu (Riigikohtu 20.06.2022 otsuses nr 3-20-2474, p 20). Kohtul on alust ekspertarstide

hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada üksnes juhul, kui selgub, et eksitud on mõne

õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline viga. Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust

ekspertide hinnangusse sekkuda ega hinnata kaebaja töövõimet vastustaja asemel.

Kaebaja töövõime hindamine

23. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

24. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele

(haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava

haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb

märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel

lähtunud (HMS § 56 lg 3). Haldusakti põhjendamata jätmine on vormiviga, mis võib kaasa tuua

haldusakti tühistamise, kui see võis mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

25. Kaebaja esitas 06.12.2023 taotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse määramiseks.

Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et vaidlustatud otsuste tegemise pädevus on Eesti

Töötukassal.

26. Eesti Töötukassa 19.12.2023 otsuse põhjendustes on välja toodud, millistes valdkondades

tuvastati kaebajal tegutsemispiirangud ning millistes valdkondades piiranguid ei esinenud.

Töötukassa 19.12.2023 otsuses nähtub, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas

ning kaebajal on piiratud pikkade vahemaade kõndimine, kehaasendite muutmine, seismine.

Kaebaja piirangud on tingitud parema jala valust, parema põlveliigese liikuvuse piiratusest,

kehakaalu säilitamise raskustest ning ainevahetushäiretest. Samas nähtub otsusest seegi, et kerge

liikumise valdkonna piirang ei mõjuta kaebaja üldist töövõimet ulatuses, mis takistaks tal töötamist.

Otsusesse on märgitud, et kaebaja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise

3-24-179

8(13)

valdkonnas on TIS-i andmetel raviga kompenseeritud ega mõjuta kaebaja töövõimet.

Kokkuvõtlikult leitakse vaidlustatud otsuses, et kaebaja töövõime vähenemist ei tuvastatud.

27. Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9 ning määrusele nr 39 tervikliku

õigusaktina, ilma kindlaid sätteid täpsustamata. Hinnangute arvväärtusi ja arvväärtuste aritmeetilist

keskmist ei ole aga otsuses eraldi välja toodud. Samas on otsuses märgitud, et töövõime ulatuse

tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee

ja e-töötukassas. Eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud

otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati, millise arvväärtusega hinnang

anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel). Töövõime hindamise menetluses koostas 12.12.2023

eksperthinnangu (dtl 261-271) AS Arstikeskus Confido ekspertarst dr Y (TTO ekspertarst), kes

leidis, et TIS-is on kaebaja tervisliku seisundi kohta piisavalt andmeid, mille põhjal teha

dokumendipõhine töövõime hindamine. Nimetatud eksperthinnang on aluseks vaidlusaluse otsuse

tegemisele, milles on korratud eksperthinnangus toodud kokkuvõtet. TTO ekspertarst tuvastas kõikki

olemas olnud andmeid arvesse võttes, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa

oli 1. Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale

kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud.

28. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus vastustaja haldusakt tuleks

põhjendamispuuduse tõttu tühistada. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et praeguse kohtumenetluse

raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Y analüüsinud kaebaja töövõime

hindamise taotlust, tema terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ning TTO ekspertarsti

koostatud eksperdiarvamust. Töötukassa ekspertarst leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja

hinnangud vastavad määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele,

sealjuures on eksperdiarvamus kaalutlusvigadeta ja õigesti on tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud (töötukassa ekspertarsti 05.03.2024 kinnitus, dtl 272-279). Seega on erinevad

ekspertarstid hinnanud eraldiseisvalt kaebaja töövõime ulatust ning jõudnud ühesugustele

järeldustele.

29. Kaebaja on 06.12.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad

piirangud liikumise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Muid tervisehäireid

kaebajal ei esine.

30. Liikumise valdkonna võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ on kaebaja enda piirangud

hinnanud arvväärtusega 93 (muutlik). Kaebaja on täpsustanud, et tema parema jala veeniprobleemid

põhjustavad valusid ja turset, mis tekivad koormusel, pikemal liikumisel. Kaebajal esinevad

põlvedes valud ning tema parema jala painduvus on vähenenud. Kaebaja märgib ka seda, et

päevadel, mil ta pole koormust saanud, ei ole tal ka jalavaevusi. Trepist käies eelistab kaebaja

käsipuule toetuda, sest tunneb jalas ebakindlust.

TTO ekspertarst on võtmetegevuse piirangu hinnanud arvväärtusega 1 (kerge). Ekspertarst on

võtnud aluseks kaebajale diagnoositud põlveliigese artroosi, veenipuudulikkuse ja rasvumuse. TTO

ekspertarst on piirangu hinnanud kergeks, kuna tegemist pole pideva iseloomuga piiranguga, vaid

piirangud tekivad pikemal liikumisel ja suuremal füüsilisel koormusel parema jala vaevuste tõttu.

Hinnangus on arvestatud, et kaebaja on veenilaienditega operatsiooni järjekorras, et kaebaja on

oluliselt suutnud kaalu langetada bariaatria abiga ning et kaebaja on abivahendina kasutanud

postrombootilisi sukki, ja kõhu bandaaži. Seega hindas TTO ekspertarst, et kaebaja kaebustele on

oodata leevenemist. Eksperthinnangus on märgitud, et kaebaja ise taotluses seljavalusid ja

põlveliigeses valusid ei toonud esile, millest on järeldatav, et oluliselt piiranguid taotlejale ei

põhjusta. Kaebaja terviseandmetest ei nähtunud TTO ekspertarstile, et kaebaja oleks käinud kahe

3 9 – kui taotleja on töövõime hindamise taotlusvormi täites vastanud, et tema võimekus on muutlik või esineb muid

valdkonna piiranguid, märgistatakse taotleja piirang väärtusega 9.

3-24-179

9(13)

aasta jooksul taastusravis ning et retseptikeskuses oleks talle tugevatoimelisi valuvaigisteid

ordineeritud. Samuti ei nähtu TIS-ist töövõimetuslehe vajadust.

31. Liikumise valdkonna võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“ on kaebaja enda piirangu

hinnanud kergeks (arvväärtusega 1). Kaebaja on kirjeldanud, et tänaval ja kohtades, kus ta pole

käinud, suudab ta liikuda väikeste raskustega. Kaebaja on täpsustanud, et parema jala

veeniprobleemid põhjustavad tal valusid ja turset, mis tekivad koormusel ja pikemal liikumisel.

Samuti on parema jala painduvus vähenenud, jalg annab järgi ning seetõttu on esinenud

komistamist, libisemist. Samuti on kaebaja märkinud valude esinemist põlvedes.

TTO ekspertarst on hinnanud ohutu ringiliikumise võtmetegevuses kaebaja kirjeldatud piirangud

puuduvaks (arvväärtusega 0) ning võtnud arvesse kaebajal diagnoositud veenipuudulikkust ja

põlveliigese artroosi. TTO ekspertarst on selgitanud hinnangu andmisel, et turse esinemine on

hootise iseloomuga ning labajala nõrkust viimastes TIS-i kannetest ei kajastu. Arvestatud on ka

seda, et kaebajal on plaanis operatiivne ravi, samuti on tal olemas kompressioonsukad. TTO

ekspertarst leidis, et kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad.

32. Liikumise valdkonna võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on kaebaja hinnanud enda

piirangu muutlikuks (arvväärtusega 9), täpsustades, et ühel kohal seista on tal raskem kui liikuda,

sest jalg läheb jämedaks ja hakkab valutama. Samuti on kaebaja välja toonud, et muudab asendeid

ettevaatlikult ning vajab püsti tõusmisel käte tuge.

TTO ekspertarst on hinnanud seismise ja istumise võtmetegevuses kaebaja piirangud kergeks

(arvväärtusega 1). TTO ekspertarst on hinnangu andmisel arvestanud kaebaja veenipuudulikkust,

põlveliigese artroosi, liigsetest kaloritest põhjustatud rasvamust ja liigesevalu. TTO ekspertarst on

põhjendanud hinnangu andmist seeläbi, et kaebaja on veenilaiendite probleemiga operatsiooni

järjekorras, mille järgselt on oodata kaebuste leevenemist. Kuna kaebaja ei ole märkinud seismise

ja istumise võtmetegevuses seljavalusid ega toonud esile põlveliigese valusid, järeldas ekspertarst,

et kaebaja kirjeldatud piirangud ei põhjusta talle olulisi piiranguid. TTO ekspertarst on märkinud,

et kaebaja on kasutanud abivahendina postrombootilisi sukki ja kõhu bandaaži. Kaebaja ülekaal

põhjustab täiendavat koormust tema luu- ja lihaskonnale ning kuna ta on suutnud kaalu langetada,

on oodata ka kaebuste leevenemist ning hea efekti annaks ka taastusravi, kuid terviseandmetest ei

nähtunud, et kaebaja oleks viimase kahe aasta jooksul taastusravis käinud. Retseptikeskuses

tugevatoimelisi valuvaigisteid pole kaebajale ordineeritud ning töövõimetuslehe vajaduse esinemist

TIS-s ei kajastu.

33. Liikumise valdkonna kokkuvõttena on TTO ekspertarst leidnud, et piiranguga tegevusteks on

kükkasendi ja põlvitusasendi muutmine, seismisasendi säilitamine, siirdumine istuvas asendis ja

pikkade vahemaade kõndimine. Piirangud on tingitud parema jala valust, parema põlveliigese

liikuvus piiratud, on kehakaalu säilitamise ning seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemi

funktsioonid häirunud. Kaebajal esineva liikumise valdkonna kerge tegutsemispiirangu põhjuseks

on märgitud rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid, veenide, lümfisoonte ja -sõlmede mujal

klassifitseerimata haigused, artroosid ning liigeste muud haigusseisundid. Ekspertarst on

kokkuvõtvalt märkinud, et varikoosi operatsiooni ja kompressioonsukkade kandmisel on oodata

veenipuudulikkusest põhjustatud kaebuste leevenemist ning valuravi, taastusraviga ja

kaalulangetusega on oodata liigeskaebuste leevenemist. Kaebaja on osaliselt piiranguga kohanenud.

34. Vastustaja on kohtumenetluses asunud seisukohale, et liikumise valdkonnas on hinnatud

olemasolevate terviseandmeid vastavalt töövõime hindamise metoodikale ja juhendile ning

kinnitust leiavad liikumise valdkonna kerged piirangud.

35. Kohus leiab, et eksperthinnangus on kajastatud võtmetegevustes „Liikumine eri tasapindadel“

ning „Seismine ja istumine“ ebaõigesti seda, et kaebaja ei ole taotluses põlveliigese valusid esile

toonud. Kohtule nähtuvalt on kaebaja taotluses märkinud, et tema põlvedes esineb valusid, seega

tulnuks seda kaebaja enesehinnangulist kirjeldust arvestada. Samas on kohus seisukohal, et selline

ebaõige märge võtmetegevuste piirangute hindamisel ei mõjuta kaebaja töövõime hindamist

sisuliselt, kuivõrd kaebaja on taotluses sedastanud, et jalgades tekivad tal valud üksnes suurema

3-24-179

10(13)

koormuse korral ning mitte siis, kui kehalist koormust ei ole. See tähendab, et tegemist ei ole

olukorraga, kus kaebaja jalgades, sh põlvedes pidevat valu tunneb, vaid üksnes siis, kui tema

kehaline koormus on suurem. Kohtu hinnangul on võimalik kaebaja kirjeldusest järeldada, et

piirangute esinemine, sh põlvedes ajutise iseloomuga valu esinemine suurema koormuse korral, ei

takista kaebaja igapäevaelu. Seetõttu on kohus seisukohal, et ekspertarsti järeldus, et piirangud

liikumise valdkonna võtmetegevustes ei ole sedavõrd olulised, on käesoleval juhul asjakohane.

Kohtule nähtub seegi, et liikumise valdkonnas kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangutes erinevate

võtmetegvuste raames on ekspertarst võtnud arvesse liigeste haigusseisundeid ja artroose ning

kaebaja perearsti viimasel visiidil (05.12.2023) esitatud kaebusi. Vastustaja on kaebaja vaevusi

seoses põlveliigese valudega täiendavalt täpsustanud ka kohtumenetluses ning selgitanud, et kaebaja

kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas on hinnatud kergeks põhjusel, et need esinevad suuremal

ja pikemaajalisemal koormusel ega ole pideva iseloomuga, vaid piirangud taanduvad, kui anda

kehale rahu, sealjuures terviseandmete alusel on kaebaja oma liikumises iseseisev. Vastustaja on

märkinud sedagi, et põlveliigeste artroos on liikumise valdkonnas arvesse võetud. Sellest tulenevalt

on kohus seisukohal, et vastustaja on põhjendamispuuduse kohtumenetluses ületanud ning ka

eksperthinnangus kajastuvad seisukohad ei ole sellised, mis annaksid alust vaidlustatud otsuse

tühistamiseks, sest kokkuvõtvalt on kaebaja diagnoose liikumise piirangutel siiski arvestatud juba

otsuse tegemise seisuga.

36. Töövõime hindamise metoodika kohaselt peab ekspertarst iga võtmetegevuse puhul piirangu

raskusastme määramisel arvesse võtma abivahendite kasutamist. Vastustaja on märkinud, et

veeniprobleemide leevendamiseks on kaebajale määratud kompressioontooted, kuid retseptikeskuse

andmetel pole kaebaja ravisukki regulaarselt ostnud. Kohtulegi nähtub, et 01.07.2022 ja 01.01.2023

retseptid on annulleeritud, 01.07.2023 retsept müüdud ning 01.01.2024 on koostatud uus retsept.

Kuigi vastustaja on selgitanud, et pärast vaidlustatud otsuse tegemist lisandunud epikriisist nähtub,

et kompressioonsukad on kaebajale võimaldatud, viidates kaebaja tervisekaardi väljavõtte lk-le 19

(dtl 74), on viidatud epikriis koostatud juba enne vaidlustatud otsuse tegemist, s.o epikriisi algus

20.03.2023 ja lõpp 11.04.2023. Sellest nähtub, et kaebajat on konsulteeritud võimlemise vajaduse

osas, talle on lubatud võimlemislint ning talle on kompressioonsukad välja kirjutatud 20.03.2023.

Samas on kaebajale koostatud 01.01.2024 uus kompressioontoodete retsept, ehkki kohtul puuduvad

andmed uue retsepti alusel abivahendi kasutamise kohta, on kaebaja kompressioonsukad ostnud

juba 01.07.2023. Vastustaja on kohtule selgitanud ka seda, et vajaduspõhine ravi, sh võimlemine,

on kaebajale võimaldatud ning ravivajaduse ja ravivõimaluste selginemine ei ole piirangute

raskemaks muutmise põhjuseks. Kohus järeldab eeltoodud asjaoludest, et kaebaja kirjeldatud

liikumise valdkonna piirangutele on kaebajal võimalik leevendust leida abivahendite kasutamisega

ja kaebaja vaevused võivad väheneda ka tulevaste operatsioonide järgselt. Neid asjaolusid on

vastustaja kaebaja töövõime hindamisel ka arvestanud.

37. Kohus peab põhjendatuks vastustaja seisukohta, et hilisemad terviseandmed ei muuda

ekspertarsti liikumise valdkonna piirangute raskusastmeid. Kohus selgitab, et töövõime hindamise

otsuse tegemise ajal tuleb lähtuda terviseandmetest, mis on otsuse tegemise ajal TIS-is olemas.

Hiljem lisandunud andmetest ei saanud ega pidanud vastustaja otsuse tegemisel lähtuma. Samas

peab kohus vajalikuks märkida, et vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et 05.12.2023 on

perearst märkinud kaebajale planeeritud veenilaiendite kirurgilise ravi (dtl 63) ning bariaatrilise

operatsiooni järgse kehakaalu languse säilitamisest tingitud naha kirurgilise korrigeerimise 2024.

aastal (dtl 65). Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et veenilaiendite probleemist kaasuvalt esineb

kaebajal kaebus põlveliigeste valule, sealjuures varasema morbiidse ülekaalu ajal oli kaebaja

liigeskoormus ilmselgelt kõrge. Seni on kaebajal soovitatud kanda bandaaži. Vastustaja on välja

toonud, et 21.02.2024 ehk pärast vaidlustatud otsuse tegemist on lisandunud põlveliigeste

röntgenuuringud, mis kinnitavad algavaid degeneratiivseid muutusi, kuid ortopeedi 21.02.2024

hinnangul on kaebaja liigesliikuvus rahuldav, turset ei esine ning ravi on eelkõige juhendatud

liikumisravi (taastusravi) ning vajadusel liigessisese vedeliku viskoossuse tõstmine süsteraviga (60-

61). Kohtule nähtub, et 21.02.2024 ortopeedi epikriisist (haigusjuhtum nr 20240221-82027, dtl 60-

3-24-179

11(13)

61), et kaebajal olid kaebused valule mõlemas põlveliigeses (enam paremal ), need tekivad

spontaanselt ning on seotud koormuse suurenemisega. Kaebaja on olnud varem tugevalt

ülekaaluline ja põlvevalud alanud sellest perioodist. Ortopeed tuvastas, et kliiniliselt on kaebaja

liigeste liikuvus rahuldav, sirutus maksimaalne, painutus 110 kraadi, hüdropsit ei esinenud ning

lokaalselt kindlat valulikkust kaebaja ei sedasta. Kohus peab sellest tulenevalt põhjendatuks

vastustaja järeldust, et kaebaja hilisemate terviseandmete lisandumine ei muuda eksperthinnangut

liikumise valdkonna raskusastmetest.

38. Kaebaja väited, mis puudutavad ratastooli kasutavate isikute mitte kvalifitseerumist

töövõimetuks, ei ole käesoleval juhul asjassepuutuvad. Kaebajal ratastooli vajadust

terviseandmetest ei esine ning kaebaja ei ole ratastooli kasutamisele ka osundanud. Kaebaja ei ole

kaebuses märkinud, et ta tema töövõime oleks täielikult takistatud, vaid et tal ei ole võimalik teha

tööd, mis eeldavad pikaajalist liikumist ja jalalist painduvust nõudvat liikumist. Kohus nõustub

vastustajaga hinnanguga, et kaebajal esinevad liikumise valdkonna piirangud väljenduvad eelkõige

suuremal koormusel ning mõjutavad töötamisel töötingimuste valikut ja tööergonoomikat, kuid ei

vähenda kaebaja üldist töövõimet. Kohus peab vastustaja antud täiendavaid selgitusi

kohtumenetluses põhjendatuks ning nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajal esinevad kerged

piirangud liikumise valdkonnas.

39. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kaebaja hinnanud võtmetegevuses

„Toimetulek muutustega“ piirangu mõõdukaks (arvväärtusega 2) ning märkinud, et ta ei tule

muutustega toime, kui need on ootamatud. Kaebajal on olnud keerulisi aegu ning keerulistes

situatsioonides tunneb ärevust, emotsionaalset pinget.

TTO ekspertarst on hinnanud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas

puuduvaks (arvväärtus 0). TTO ekspertarst on leidnud, et kaebaja diagnoosidest depressiooniga

ärevus ja mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomiteta tingitud piirangud on kaebajale

kompenseeritud psühhiaatri poolt ordineeritud antidepressantraviga. Kaebaja on ravimid välja

ostnud. Enne 20.11.2023 sai kaebaja antidepressante aasta tagasi ning viimase poole aasta

sissekannetest TIS-is vaimse tervise kaebusi ei kajastu, mis viitab ravimitega kompensatsioonis

olemist. Vastustaja on kohtumenetluses nõustunud, et keerulistes situatsioonides võib esineda

ärevuse ülemäärane tõus ja emotsionaalne pinge, kuid kaebaja terviseandmete kohaselt (dtl 63-64)

on kaebaja konsulteeritud psühhiaatri poolt ja talle on määratud toetav antidepressantravi.

40. Kohus märgib, et töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse võtmetegevuses

„Toimetulek muutustega“ toimetulekut igapäevaharjumuste muutustega. Vastustaja on varasemates

kohtumenetlustes selgitanud, et selles võtmetegevuses võib piiranguid olla inimestel, kellel on

ajukahjustuse järgselt mõõdukas kuni raske õppimishäire, erinevad autismi vormid, obsessiiv-

kompulsiivne häire, ärevushäire, psühhoosid, jne. Kohtu hinnangul on need selgitused asjakohased

ka käesolevas haldusasjas. Vastustaja on kohtumenetluses välja toonud, et psüühikahäiret, mis

põhjustaks ravi foonil püsivalt töövõimet vähendavaid piiranguid, TIS-i andmetel kaebajal ei esine.

Kohus selgitab täiendavalt, et töövõimet hinnatakse koos ravi ja ravimitega. See tähendab, et kui

inimese tervisehäirele on arsti poolt ravi määratud ning ravimite tarvitamisel ei ilmne tal tegutsemise

ja osalemise piiranguid, loetakse haigus raviga kompenseerituks. Kohtule nähtuvalt on kaebajal

diagnoositud depressiooniga ärevus ja mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomiteta. Kuna

kaebajale on ravi tagatud ja seda on korrigeeritud, ta on ravimid välja ostnud, nõustub kohus

vastustaja järeldusega, et kaebaja on ravimitega kompensatsioonis ning kaebaja kirjeldatud

piirangud võtmetegevuses „Toimetulek muutustega“ on põhjendatud lugeda puuduvaks. Kohus

nõustub seega ka järeldusega, et kaebaja võimalikud piirangud ei mõjuta tema töövõimet. Seda

järeldust kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei ole kohtumenetluses muutustega toimetuleku

võtmetegevuse piirangu hindamist puuduvaks sisuliselt vaidlustanud, vaid viidanud üksnes sellele,

et tema töötamine pole võimalik seoses põlveprobleemide esinemisega. Kohus järeldab seega, et

kaebaja ei pea enda piiranguid võtmetegevuses toimetulek muutustega sedavõrd oluliseks, et pidada

võimalike piirangute esinemist tema töövõimet vähendavaks.

3-24-179

12(13)

41. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ekspertarst ei ole eksinud ei õigusnormide ega töövõime

hindamise metoodika vastu. Kohtul puudub alus kahelda kaebaja töövõime ulatuse hindamisel

koostatud eksperdiarvamuse õiguspärasuses ning kohtu hinnangul on nii ekspertarsti kui ka

vastustaja täiendavad selgitused asjakohased. Vastustaja on arvestanud kaebajal erinevates

valdkondades esinevate piirangute koosmõju, terviseprobleemide ulatust, kulgu, raskusastet ja

esinemise sagedust, kaebaja haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju

igapäevastele tegevustele. Vastustaja on esitanud kohtule kaebaja terviseandmete väljavõtted ja

nendest ei nähtu, et ekspertarst oleks andnud hinnanguid, mis on otseses vastuolus olemasolevate

terviseandmetega. TIS-i andmed on põhjalikud ja üksikasjalikud, mistõttu ei ole tegemist ka

olukorraga, kus vastustaja oleks otsused teinud ebapiisavate tõendite põhjal.

42. Kohus leiab, et eksperdiarvamus ja vastustaja vastus kaebusele sisaldavad põhjalikku ülevaadet

sellest, millised konkreetsed terviseandmed erinevate tegutsemispiirangute lõikes piirangute

esinemist kinnitavad. Kohus selgitab, et ekspertarvamuses tuleb anda eeskätt meditsiinivaldkonna

teadmistel põhinev hinnang piirangutele, mis takistavad kaebajal erinevate tegevuste sooritamist,

ning nende raskusastme kohta, võttes aluseks TIS-i kantud meditsiinilised andmed (vt määruse nr

39 § 7 lg-d 1 ja 4). Tervisehoiuteenuse osutajatest ekspertidel on pädevus meditsiinilist laadi infot

lugeda ning käesoleva haldusasja raames on vastustaja selgitanud nendele andmetele tuginemist.

Ekspertarst ei ole kaebajale pandud diagnoose ega nendest tulenevaid võimalikke hinnangulisi

vaevusi täielikult eitanud ega pea kaebajat ka täielikult tervenenuks, samuti ei ole vastustaja eiranud

ka kohtumenetluse ajal lisandunud uusi terviseandmeid, vaid jõudnud kaebaja terviseandmeid

kogumis hinnates järeldusele, et kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise piirangud ei ole

objektiivselt sellised, mille tõttu oleks kaebajal tuvastatav puuduv või osaline töövõime. Kohtu

arvates ei ole seega praegusel juhul alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised

asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt. Selle tulemusena on kohtu

hinnangul õigesti jõutud ka järeldusele, et liikumise valdkonna võtmetegevuste piirangute

raskusastmete arvväärtuse summa on kaebaja puhul 1 (arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta).

43. Kohus märgib kaebajale, et töövõime hindamisel võetakse arvesse üldist töövõimet tööturul, st

arvesse võetakse kõiki töötamise valdkondi koos sobimatute töövõtete ja tingimustega.

Terviseprobleemide olemasolu ei too alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on

võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Kohus tutvus kaebaja

terviseandmetes ka perearsti 28.12.2023 seisukohaga (dtl 123), mille kohaselt on perearst leidnud,

et kaebaja töövõime on vähenenud püstijalu töö või rohket kõndimist vajava töö suhtes. Kohus

nõustub sellega, et kaebaja kirjeldatud terviseprobleemid võivad iseenesest mõjutada tema

töötamistingimuste valikut ja tööergonoomikat, st tema tööalaseid valikuid teatud määral

kitsendada, sealjuures on kohtule nähtuvalt kaebaja ise möönnud perearsti 05.12.2023 visiidil, et ta

ei talu rasket füüsilist tööd (dtl 63). Kaebaja kirjeldus tema terviseprobleemidele, tema

terviseandmed ega ka perearsti seisukoht ei anna aga alust järeldada, et kaebaja töövõime on

täielikult või osaliselt puuduv ning et ta ei saaks üldse töötada, vaid kaebaja jaoks on teatud liiki töö

tegemine raskendatud. Perearst seevastu ei teosta töövõime hindamist, vaid seda teevad vastavad

ekspertarstid, kellel on pädevus meditsiinilist laadi infot lugeda, ning kohtul puudub alus ekspertide

pädevuses kahelda. Sealjuures on eksperthinnangus leidnud kinnitust, et kaebajal liikumise

valdkonnad piirangud esinevad. Kohtu hinnangul on ekspertarst õigesti järeldanud kaebajal

esinevate liikumise piirangute kerge raskusastme ning et ülejäänud kaebaja väidetud

tegutsemispiirangud ei leidnud terviseandmetest kinnitust. Kohus nõustub vastustaja järeldustega,

et kaebaja tervisandmed kogumis kinnitavad, et kaebaja kerged piirangud liikumise valdkonnas ei

vähenda kaebaja üldist töövõimet. Kohtu hinnangul ei tingi kaebuses osutatud probleemid töövõime

hindamise otsuse õigusvastasust.

44. Töövõimet hindaval eksperdil tuleb määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja

mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise raskused ei õigusta osalise või puuduva

töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette nähtud tööturuteenused ja -toetused.

Ekspertarst oli seisukohal, et kaebaja jaoks on piiranguga tegevuseks kükkasendi ja põlvitusasendi

3-24-179

13(13)

muutmine, seismisasendi säilitamine, siirdumine istuvas asendis ning pikkade vahemaade

kõndimine. Ekspertarst leidis kokkuvõtvalt, et kaebajal pole püsivaid piiranguid töötingimustele,

ning et kaebaja saab vastavalt ekspertarsti lisatud soovitustele enda töövõimet toetada operatiivset

ravi, taastusravi, kaalulangetuse, farmakoloogilise ravi (antidepressadid, valuravi) ning vajadusel

psühhoteraapiaga. Kohtu hinnangul on eksperthinnangus antud soovitused põhjendatud.

45. Kohus selgitab, et kaebaja tervislikust seisundist tingitud kaebuste erakorralisel ägenemisel

(valu) on kaebajal võimalik taotleda ajutist töövõimetuslehte, mis vabastab ta töö- ja

teenistuskohustuse täitmisest. Samuti märgib kohus, et juhul, kui haigustest põhjustatavad

tegutsemispiirangud pole kaebajale määratud ravi (nt operatiivne ravi, mis on planeeritud 2024.

aasta sügisel, ja taastusravi) või abivahenditega leevendatavad, saab kaebaja taotleda oma töövõime

uut hindamist.

46. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 19.12.2023 otsus nr TVH/23/048224 on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Töövõimetoetuse määramine

47. Kuna töövõime hindamise otsus on olemuslikult seotud töövõimetoetust puudutava Eesti

Töötukassa 22.12.2023 otsusega nr TVT/23/067048, siis puudub alus ka töövõimetoetuse

määramata jätmise otsuse tühistamiseks. TVTS § 11 kohaselt makstakse töövõimetoetust

käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud

osaline töövõime. Kuna kaebaja hinnati õiguspäraselt töövõimeliseks, siis puudub kaebajal õigus ka

töövõimetoetusele. Seega on õiguspärane ka Eesti Töötukassa 22.12.2023 otsus nr TVT/23/067048

ning ka selle tühistamiseks puudub alus.

Kohustamisnõue

48. Kuivõrd kaebus Eesti Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata

jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.

49. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

50. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus

on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja on

palunud jätta menetluskulud kaebaja kanda, ent ei ole esitanud menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Sealjuures nähtub kohtule, et vastustaja on esindanud ennast ise ilma välise õigusabi

kasutamiseta, mistõttu ei saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud. Seega jäävad

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

Isikute nimede asendamine lahendis

51. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, asendab kohus avaldatavas

kohtuotsuses omal algatusel nii kaebaja kui ka teiste otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm