2-19-10346/119 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

7. juuni 2024. a

Tsiviilasja number

2-19-10346

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Tsiviilasi

L.C hagi U.X L.C vastu jagamata ühisvara täiendavaks

jagamiseks, ühisvara vähendamise eesmärgil teostatud

maksete ühisvara hulka arvamiseks ja hüvitise ning

viivise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L.C (isikukood XXX) lepinguline esindaja Kuldar

Kirt (e-post xxx)

Kostja U.X (isikukood XXX) lepinguline esindaja

vandeadvokaat Eerik Entsik (e-post: xxx)

Kohtuistungite toimumise aeg

04.10.2019, 15.04.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 07.05.2024 vastuväited kohtu tegevusele.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Jätta kostja omandisse kostja hoiukontol nr xxx olnud summa 2054 eurot ning

hoiukontol nr xxx olnud summa 10 004,34 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja

omandi kaotuse hüvitis 6029,17 eurot.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 6029,17 eurot võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.12.2021 kuni põhinõude (6029,17 eurot)

täitmiseni.

5. Jätta hagi rahuldamata viivise nõudes perioodi 10.07.2019-19.20.2021 eest.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-19-10346

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on L.C hagi U.X L.C vastu jagamata ühisvara täiendavaks

jagamiseks. Kohus jättis 08.01.2023. a määrusega hagi osaliselt läbi vaatamata ning lõpetas

osades nõuetes menetluse. Kohtu menetlusse jäi hageja nõue AS Swedbank kontodel olnud

raha 12 058,34 euro jagamiseks ja hagejale hüvitise 6029,17 euro väljamõistmiseks, samuti

viivise nõue. Hageja taotleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 22.05.1980 ning abielu lahutati 11.09.2013

kohtuotsusega, mis jõustus 26.02.2014. Poolte vahel on toimunud varasemalt kohtuvaidluseid

ühisvara jagamiseks. Tsiviilasjas nr xxx ja tsiviilasjas nr xxx toimunud ühisvara jagamise

vaidlustes on jäänud jagamata osa poolte ühisvarast, mistõttu on vajalik ühisvara täiendav

jagamine.

Varasemates vaidlustes on jäänud jagamata järgmised rahalised vahendid. Hageja hagi

10.02.2021 täpsustuse kohaselt oli kostja kandnud 29.10.2012 enda Swedbank AS

deposiitarvele nr XXX summa 2054 eurot ning 26.07.2013 on kostja kandnud enda

arvelduskontole nr XXX summa 10 000 eurot. Hagi 20.12.2021 täpsustuse kohaselt oli kostja

hoiukontol nr XXX varaühisuse lõppemise aja seisuga summa 10 004,34 eurot. Hageja taotles

seni jagamata ühisvara jagamist. Hageja leidis alternatiivselt, et kuna kostja arvelduskontodel

oli 23.02.2014 seisuga kokku ainult 4091,69 eurot ning kostja ei saa olla kasutanud suuri

summasid ainult perekonna ühistes huvides, siis on kostja poolte ühisvara ilma hageja

teadmata ja mistahes nõusolekuta vähendanud, hageja esitas sellega seonduvalt alternatiivse

nõude PKS § 34 lg 3 alusel.

2. Hageja esitas 28.11.2023 uue nõude arvata poolte ühisvara hulka kostja valduses olevad

rahalised vahendid summas 651 494,38 eurot ning ühisvara jagamisel mõista kostjalt hageja

kasuks välja hüvitis summas 325 747,19 eurot ja viivis. Kohus on jaganud selle nõude

07.06.2024 määrusega eraldi menetlusse.

Kostja vastuväited

3. Kostja ei nõustunud hagiga ja vaidles sellele vastu. Kostja leiab, et tsiviilasjas nr xxx

ühisvara jagamise vaidluses on Swedbank AS kontodel ja hoiustel olev raha juba jagatud. L.C

esitas sama vara jagamise nõude 05.02.2013 hagiavalduses tsiviilasjas nr xxx. Isegi kui

konkreetsetel hoiukontodel olevaid summasid ei ole xxx otsustega jagatud, siis tuleb ikkagi

lugeda, et kostja arvelduskontodel olnud summad on varasemate otsustega jagatud.

Kohtuotsuse põhjendused

2-19-10346

4. Esmalt vaatab kohus läbi hageja esitatud vastuväited kohtu tegevusele, taotluse

eelmenetlusega jätkamiseks ning tõendite kogumise taotluse, seejärel vaatab läbi hagi nõude

ning jagab menetluskulud.

5. Hageja esitas 07.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele (07.05.2024 menetlusdokumendi p

2.1). Hageja ei ole välja toonud vastuväite põhjendust. Hageja on viidanud vaid kohtu

seisukohale hageja poolt varasemalt esitatud vastuväitele, märkinud et ei ole kohtu

seisukohaga nõus ning on märkinud, et jääb vastuväite põhjendusena oma 04.03.2024

menetlusdokumendi punktides 1.2 ja 1.5 märgitu juurde. Kohus märgib, et viidatud punktides

esitatud vastuväite on kohus juba läbi vaadanud 12.04.2024 määrusega ja kohus jääb oma

12.04.2024. a määruses toodud seisukoha juurde.

6. Seonduvalt hageja 07.05.2024 menetlusdokumendi punktis 2.2 toodud vastuväitega kohtu

tegevusele leiab kohus, et vastuväide ei ole põhjendatud. Kohus saab jätta uue nõude käiguta

ka pärast selle eraldamist uude menetlusse. Kohus jätab vastuväite rahuldamata.

7. Seonduvalt hageja 07.05.2024 menetlusdokumendi punktis 2.3 toodud vastuväitega kohtu

tegevusele leiab kohus, et hageja ei ole selgelt välja toonud, millele ta üldse vastuväite esitab.

Oma menetlusõiguste heausklikuks kasutamiseks ei saa lugeda vastuväidete esitamist

vastuväidete rahuldamata jätmise määrusele, milles on juhitud menetlusosalise tähelepanu

sellele, et vastuväidete rahuldamata jätmine ei ole kaevatav. Kohus jätab vastuväite

rahuldamata.

8. Hageja on 07.05.2024 menetlusdokumendi punktis 2.4 leidnud, et talle ei ole selge kohtu

arvutuskäik nõude menetluse osalisel lõpetamisel. Kohus leiab, et hageja saab tutvuda sellega,

millised nõuded on praegu kohtu menetluses, lähtudes 08.01.2023 kohtumääruse resolutsiooni

punktist nr 5. 08.01.2023 kohtumäärus on jõustunud.

9. Hageja on 07.05.2024 menetlusdokumendi punktis 2.5 leidnud, et jääb taotluse juurde

jätkata eelmenetlusega ning punktis 2.6 tõendite kogumise taotluse juurde. Kohus on jätnud

tõendite kogumise taotluse juba rahuldamata ega ole pidanud põhjendatuks jätkata

eelmenetlusega varasemalt menetluses olnud nõude suhtes. Kohus jääb selle juurde, et

tsiviilasjas nr 2-19-10346 menetluses olevas nõudes on eelmenetlus lõppenud, kõik

olemasolevad ja asjassepuutuvad tõendid selle nõudega seonduvalt on esitatud ning kohus

teeb asjas lahendi.

Kohus märgib, et tõendid, mille kogumist on 07.05.2024 menetlusdokumendis taotletud, ei

saa omada puutumust praegu menetluses oleva nõudega. Kohus jätab taotluse rahuldamata.

See ei välista taotluse uuesti esitamist sellest tsiviilasjast eraldatud nõude menetluses, kui

taotletavad tõendid võivad seonduda tolles menetluses esitatava nõudega.

10. Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ühisvara kokku 12

058,34 euro jagamise nõudes ja viivise nõudes tuleb rahuldada osaliselt.

5. Vaidlus puudub selles, et poolte abielu on sõlmitud 22.05.1980 ning lahutatud 11.09.2013

kohtuotsusega, mis jõustus 26.02.2014. Poolte vahel on vaidlus selles, kas poolte ühisvara

hulka kuulub (ning peaks kuuluma täiendavale jagamisele) varaühisuse lõpetamise aja seisuga

kostja hoiukontol nr XXX olnud summa 2054 eurot ning hoiukontol nr XXX olnud summa 10

004,34 eurot.

11. Vaidlus puudub selles, et kummagi abikaasa arvelduskontodel abielulahutuse seisuga

olnud rahalised vahendid kuulusid abikaasade ühisvara hulka. Perekonnaseaduse (PKS) § 24

2-19-10346

lg-st 2 tuleneb, et kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi

abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates

varaühisuse kohta sätestatut. Vaidlus puudub selles, et abikaasade vahel kehtis varaühisuse

varasuhe. Esmalt käsitleb kohus seda, kas pooltel oli üldse varaühisuse lõppemise aja seisuga

ühisvara seonduvalt kostja hoiukontodel nr XXX ja nr XXX olnud hoiustega.

12. Swedbank AS kontoväljavõttest (I kd, tl 29, sama sisuga tõend tl 30) ei nähtu kostjal

22.10.2012 seisuga hoiukontode nr XXX ja nr XXX olemasolu. Samas ei selgu antud

tõenditest, kas tegemist oli kõigi kostjal sel hetkel olemas olnud hoiukontode väljavõttega

(seisuga 22.10.2012) või olid väljavõttes kajastatud vaid need, mille hoiustamise tähtaeg oli

möödunud. Nimelt nähtub tõendist, et vasakult kolmandas ja neljandas tulbas kajastatud

kuupäevade vahe oli täis kuudes (näiteks 11.08-11.05, 01.12-01.06), ilmselt viitab see hoiuse

avamise kuupäevale (kolmas tulp) ja hoiustamise tähtajale (neljas tulp). Hoiustamise tähtaeg

oli üldjuhul 6 kuud, erandina ühel juhul 9 kuud ja ühel juhul 12 kuud.

13. Hageja väite kohaselt (mida kostja ei ole vaidlustanud) kanti kostja arvelduskontolt kostja

hoiukontole nr XXX 29.10.2012. a hoiusumma 2054 eurot ning 26.07.2013. a hoiukontole nr

XXX hoiusumma 10 000 eurot. Kostja väite kohaselt kanti need rahasummad kostja

arvelduskontole tagasi vastavalt 30.09.2021 ja 26.10.2014 (III kd, tl 68 tõend). Swedbank AS

vastusest kohtule (I kd, tl 144) nähtub, et 24.03.2014 seisuga (s.o pärast abielulahutuse

jõustumist) oli kostja hoiukontol nr XXX hoiusumma 2054 eurot ning hoiukontol nr XXX

hoiusumma 10 003,84 eurot. Sama vastuse kohaselt kuulusid hoiusummad tagastamisele

tähtaja lõppemisel kostja arvelduskontole. Kohus järeldab, et 24.03.2014 seisuga kostja

hoiukontodel nr XXX ja nr XXX olnud rahasummad vastavalt 2054 eurot ja 10 003,84 eurot

olid samadel hoiukontodel ka lahutuse jõustumise kuupäeva seisuga 26.02.2014.

14. Kostja ei ole toonud välja, et tegemist oleks olnud tema lahusvaraga. Seega on hagi

rahuldamine ja ühisvara täiendav jagamine võimalik, kui on tõendatud, et seda vara ei ole

varasema lahendiga juba jagatud. Seda käsitleb kohus alljärgnevalt.

15. Vaidlus, milles kostja väidete kohaselt on praeguses menetluses asjassepuutuvad

rahasummad jagatud, oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr xxx. Kohtule 05.02.2013

esitatud hagiavaldusest (I kd, tl 53-54) ning selle hilisematest täpsustustest (I kd, tl 65-67, 68-

70) ei nähtu, et hageja oleks taotlenud jagada hoiukontodel nr XXX ja nr XXX olnud

hoiusummasid.

15.1 Hagiavalduses tsiviilasjas nr xxx (I kd, tl 53-54) on hageja taotlenud jagada muu hulgas

„AS Swedbank Estonia deposiitarvel 425 000.00 EUR, arve xxx (lisa nr 6)“. Viidatud lisa 6

tsiviilasja nr xxx toimikus (sama dokument on praeguse menetluse I kd tl 29 ja 30) on

Swedbank AS väljavõte, millel on toodud kostja nimel registreeritud olnud hoiuarved, mille

hoiustamise tähtaeg on ilmselt lõppenud ja mille hulka ei kuulu vaidlusalused hoiukontod.

Hagi täpsustuses (I kd, tl 65-67) käsitles hageja kostja arvelduskontol AS-is Swedbank olevat

vara järgmiselt: „AS Swedbank Estonia deposiitarvel 425 000.00 EUR, arve xxx“. 09.11.2016

täpsustatud hagiavalduses (I kd, tl 68-70) ei ole hageja viidanud, millistel AS-is Swedbank

olevatel kontodel ja millises summas raha jagamist hageja taotleb.

15.2 Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et hagiavalduses ja selle täpsustuses on hageja

leidnud, et kostja kontodel olev ja jagatav ühisvara on kostja arvelduskontol nr xxx ning hagi

lisas 6 toodud hoiukontodel olev raha. Seega ei ole hageja taotlenud selle vara jagamist, mis

oli 26.02.20214 seisuga kostja hoiukontodel nr XXX ja nr XXX.

2-19-10346

16. Viidatud hoiukontodel oleva raha jagamine ei nähtu ka tsiviilasjas nr xxx tehtud

kohtulahenditest. Harju Maakohtu 15.01.2015 otsusest tsiviilasjas nr xxx (I kd, tl 10-16)

nähtub, et kostjale on jäetud ühisvara jagamisel tema kontodel olnud rahasummad kokku

4092 eurot. Samas otsuses on kohus tuvastanud (otsuse lk 4, viimane lõik), et kostja kontodel

oli lahutuse jõustumise aja seisuga 4091,69 eurot ning kohus on (lk 5 esimene lõik) lugenud

selle summa poolte jagatava ühisvara koosseisu kuuluvaks. Otsusest ei nähtu, millistel

konkreetsetel kontodel ja millises pangas olnud summasid on selle all silmas peetud. Viidatud

kohtuotsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2016. a otsusega osaliselt, sh rahaliste

vahendite suuruse tuvastamise ja jagamise osas.

16.1 Harju Maakohtu 14.02.2017 otsusest tsiviilasjas nr xxx (I kd, tl 16-20) nähtub, et poolte

vahel puudus vaidlus selles, et seisuga 23.02.2014 (ekslik lahutuse jõustumise kuupäev, kohtu

infosüsteemi andmete kohaselt oli õige kuupäev 26.02.2014) oli kostja pangakontodel

4091,69 eurot (otsuse p 5 teine lõik). Samas ei nähtu kohtuotsusest, millistel kontodel ja

millistes summades raha selle summa moodustab. Otsuse punktis 10 on küll tuvastatud, et

kostja arvelduskonto jääk 20.03.2013 seisuga moodustas 2057,07 eurot, kuid ei selgu, milline

oli jääk Swedbank AS-is millistel kontodel 26.02.2014 seisuga.

16.2 Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2017 otsusega (I kd, tl 21-27) tühistati 14.02.2017 otsus

osas, milles maakohus määras uuesti varaühisuse lõppemise seisuga abikaasade

arvelduskontodel olnud rahaliste vahendite väärtuse. Seega jäi jõusse 15.01.2015 otsus muu

hulgas osas, milles jagati U.X L.C arvelduskontodel 23.02.2024 seisuga olnud rahalised

vahendid kokku summas 4092 eurot.

16.3 Kohus nõustub hageja väidetega selles, et arvestades hoiukontodel olnud rahasumma

suurust (kokku 12 058,34 eurot) ja tsiviilasjas nr xxx jagatud kostja kontodel olevat

rahasummat (kokku 4091,69 eurot) ei ole võimalik, et varasemas menetluses on jagatud kogu

kostja kontodel varaühisuse lõppemise aja seisuga olnud raha.

16.4 Kokkuvõtlikult leiab kohus, et tsiviilasjas nr xxx ei ole jagatud kostja hoiukontodel nr

XXX ja nr XXX olnud hoiuseid. Kostja ei ole välja toonud, et nendel hoiukontodel olev raha

oleks jagatud mõne teise tsiviilasja menetluses.

17. Kostja on leidnud, et isegi juhul, kui konkreetseid hoiukontosid ei ole märgitud hageja

hagis ja selle täiendustes tsiviilasjas nr xxx ega lahendites, tuleb ikkagi jõuda järeldusele, et

ka see vara on varasema lahendiga jagatud. Kostja on leidnud, et varasema lahendiga tuleb

lugeda jagatuks kõik kostja Swedbank AS kontodel olnud vahendid. Kostja on põhjendanud

seda muu hulgas sellega, et tsiviilkohtumenetluse põhimõtted ei luba poolel tulla uuesti

kohtusse sama nõudega samal alusel, kui varasemal nõude esitamisel jäid õigeaegselt välja

toomata kõik olulised faktilised asjaolud ja nõue tõendamata, mistõttu kohus nõude

rahuldamata jättis.

17.1 Kohus kostja argumentidega ei nõustu. Vara ei saa lugeda jagatuks ainult põhjusel, et

seda oleks saanud juba varasemalt ära jagada. Kui kostja oleks varasemas menetluses esitanud

õige teabe enda kontodel oleva vara kohta, siis oleks vara varasema lahendiga ka ära jagatud.

Kostjal endal oleks tulnud varasemas menetluses esitada tõeseid väiteid kostjale kuuluva vara

kohta. Kostja on tsiviilasja nr xxx menetluses vastuhagis väitnud, et tema kontodel oli rahalisi

vahendeid vaid 4091,69 eurot. Arvestades, et kahel hoiukontol Swedbank AS-is oli kokku 12

058,34 eurot, lisaks veel Swedbank AS arvelduskontol ja Danske Bank AS arvelduskontol

olnud summad, on kostja esitanud varasemas menetluses selgelt valeväiteid. TsMS § 328 lg 1

kohaselt peavad menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema

tõesed, kostja on seda kohustust rikkunud ning sellega osaliselt põhjustanud praeguse

2-19-10346

menetluse. Kuna nendel kontodel oleva raha jagamist ei ole varem taotletud ja kohus ei ole

seda raha varasemalt jaganud, ei saa olla tegemist sama nõudega samal alusel.

17.2 Ka ainuüksi sellest, et varasema tsiviilasja toimikus oli olemas tõend, mille kohaselt oli

kostjale kuuluvatel kontodel rohkem raha kui pooled väitsid, ei saa tuleneda seda, et too vara

on varasemas menetluses tehtud otsusega jagatud. Asjaolu, et poolte vahel puudus vaidlus

selles, et vara oli kostja kontodel kokku 4091,69 eurot, ei välista hiljem sellise vara jagamist,

mille olemasolu kohta hagejal tollal teadmine puudus (õigemini millele menetlusosaline ei

pööranud tõendite esitamisel ja kogutud tõenditega tutvumisel tähelepanu) ning millise vara

olemasolu kohta jättis kostja kohase teabe esitamata (väites, et tema kontodel on tegelikult

väiksemad rahasummad).

18. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kostja arvelduskontodel nr XXX ja nr

XXX oli varaühisuse lõppemise aja seisuga ühisvara 12058,34 eurot, mida varasemalt ei ole

jagatud. Seega rahuldab kohus hagi põhinõudes täielikult. PKS § 37 lg 3 alusel tuleb poolte

ühisvara hulka kuuluv kostja hoiukontodel olnud rahasumma 12 058,34 eurot jagada

võrdsetes osades ning kohus mõistab hageja kasuks välja hüvitise summas 6209,17 eurot (so

12 058,34/2).

19. Kuna kohus on tuvastanud seni jagamata ühisvara olemasolu ja selle praeguse otsusega

ära jaganud, puudub vajadus alternatiivse nõude (PKS § 34 lg 3) läbivaatamiseks.

20. Hageja on esitanud ka viivisenõude alates hagi esitamisest, s.o 10.07.2019. Samas ei

esitanud hageja vaidlusalustel hoiukontodel olnud rahaga seonduvat nõuet 10.07.2019

hagiavalduses, tolles dokumendis puuduvad viited nende kontodega seotud nõudele. Hageja

on hiljem menetlusdokumentides viidanud nendel kontodel olnud rahale, kuid konkreetne

nõue on esitatud esmakordselt alles 20.12.2021. Kuna hageja enne seda hoiukontodel oleva

raha jagamist ei nõudnud, ei ole põhjendatud viivise väljamõistmine perioodi eest enne

20.12.2021. Kooskõlas TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatuga mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 20.12.2021 põhinõudelt (hüvitiselt) 6029,17

eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud

poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei esine praegu sellist mõjuvat põhjust, mis annaks aluse

menetluskulude teistsuguseks jaotuseks. Poolte vahel on olnud kohtus mitmeid vaidluseid,

kus mõlemad pooled on esitanud muu hulgas põhjendamatuid nõudmisi. Antud olukorras ei

ole mõistlik asuda iga konkreetse vaidluse puhul jagama menetluskulusid vastavalt just selle

asja lahendamise tulemusele. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2025. a otsusega nr 2-19-

10346