5-24-8/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 5-24-8 Määruse kuupäev

7. juuni 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Julia Laffranque, Juhan Sarv, Nele Siitam ja Margit Vutt Kohtuasi Erakonna Parempoolsed kaebus taotlusega tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks niisuguste õigusnormide puudumine Eesti õiguskorras, mis võimaldaksid tõhusalt ära hoida erakonna või kandidaadi saadud keelatud annetuse enda Euroopa Parlamendi valimiste kampaania rahastamiseks kasutamise teel sellise ebaausa eelise saamine, mida ei ole hiljem enam võimalik õiguspäraselt käitunud erakondade ja kandidaatide suhtes kõrvaldada Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Erakonna Parempoolsed kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakond Parempoolsed (edaspidi ka kaebaja) osaleb 9. juunil 2024 toimuvatel Euroopa Parlamendi (EP) valimistel üheksa kandidaadiga.

2. Kaebaja esitas 28. mail 2024 Riigikohtule põhiseadusliku individuaalkaebusena pealkirjastatud taotluse:

1) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Eesti õiguskorras niisuguste õigusnormide puudumine, mis võimaldaksid tõhusalt ära hoida keelatud annetuse kasutamise erakonna või kandidaadi EP valimiste kampaania rahastamiseks ja sellega niisuguse ebaausa eelise saamise, mida ei ole hiljem enam võimalik kõrvaldada;

2) määrata esialgse õiguskaitse korras, et seni kuni EP 2024. a valimistel kandideerivad Riho Terras, Urmas Paet, Jana Toom, Marina Kaljurand, Sven Mikser, Jaak Madison ja Margus Tsahkna ei ole neile juriidiliste isikute tehtud keelatud annetusi annetajatele täies mahus tagastanud, on keelatud neid

5-24-8

2(5) kandidaate puudutava valimisreklaami levitamine ja näitamine mistahes kujul, mahus, kohas ja isikul, samuti keelata nendele kandidaatidele EP 2024. a valimistel avaliku nähtavuse andmine mistahes kujul, mahus, kohas ja isikul, või alternatiivselt kohaldada muid abinõusid, mida kohus peab asjakohaseks ja vajalikuks;

3) hüvitada Erakonnale Parempoolsed menetluskulud.

KAEBAJA SEISUKOHT

3. Käimasoleva EP 2024. a valimiste kampaania raames on kõik praegused Eestist EP-sse valitud liikmed (ühe erandiga) lasknud teha endale valimisreklaami üleeuroopalise partei või EP fraktsiooni raha eest. Samas on erakonnaseaduse (EKS) § 123 lõike 2 punkti 2 kohaselt juriidiliste isikute annetused erakondadele keelatud.

4. Seetõttu otsustas erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) 25. aprillil 2024 algatada menetluse R. Terrase, U. Paeti, M. Kaljuranna ja J. Madisoni suhtes EP 2024. a valimiskampaania rahastamisel võimaliku keelatud annetuse tuvastamiseks. S. Mikseri suhtes menetlust ei alustatud, sest ta lubas annetuse tagastada. J. Toomi suhtes oli ERJK menetluse algatanud juba varem ja on praeguseks teinud ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega, kuna J. Toom jättis valimiskampaania rahastust puudutavad dokumendid tähtajaks ERJK-le esitamata. Kõik eelnimetatud isikud peale

J. Toomi on ERJK-le lubanud oma valimiskampaania kulud ise tasuda ja kajastada seda kampaaniaaruandes. Sellest johtuvalt on ERJK otsustanud nende õigusrikkumisega praegu mitte edasi tegeleda. EKS § 128 lõike 1 järgi esitatakse valimiskampaania aruanne ERJK-le hiljemalt ühe kuu jooksul pärast valimispäeva ehk tänavuste EP valimiste puhul hiljemalt 9. juuliks 2024.

5. Samuti on ERJK otsustanud, et EP 2024. a valimistel kandideeriv M. Tsahkna on saanud aktiivse valimiskampaania ajal ja selle jaoks juriidiliselt isikult keelatud annetuse. M. Tsahkna on lubanud annetusena saadu tagastada.

6. Kaebajale teadaolevalt ei ole ükski eespool nimetatud EP 2024. a valimistel kandideeriv isik kaebuse esitamise ajaks keelatud annetust tagastanud ja on tõenäoline, et nad seda enne valimiste toimumist ei tee.

7. Keelatud allikast pärineva raha kasutamine valimiskampaanias annab kaebuse esitaja konkurentidele ebaausa eelise ja rikub kaebaja õigusi. Eesti õiguskorras puuduvad tõhusad menetluslikud vahendid, et see rikkumine õigel ajal ja adekvaatselt kõrvaldada. Seetõttu on täidetud eeldused selleks, et kaebaja saaks pöörduda põhiseadusliku individuaalkaebusega Riigikohtusse.

8. Põhiseaduse (PS) §-st 60 koostoimes põhiseaduse täiendamise seadusega tuleneb kaebaja kandidaatide passiivne valimisõigus EP valimistel. Samuti tuleneb PS §-st 12 üldine võrdsuspõhiõigus ja § 48 lõikest 1 erakonnavõrdsuse põhimõte. Passiivne valimisõigus ja demokraatia toimimine on tagatud üksnes valimistel võrdse ja vaba kandideerimise võimaldamise korral. Ei ole vaja tõendada, et suurem nähtavus valimiskampaanias tagab kandidaadile ka suurema häältesaagi, seega on keelatud annetuste kasutamisel valimisreklaami tegemiseks suure tõenäosusega tegelik mõju valimistulemusele.

9. Kaebaja kui uus ja Riigikogus esindamata jõud Eesti poliitilisel maastikul on konkurentide ebaausate valimisvõtete suhtes eriti haavatav. Ehkki ekspertide hinnangul on Erakonnal Parempoolsed reaalne võimalus saada üks EP mandaat, on valimisvõitlus tasavägine ja selle tulemus

5-24-8

3(5) kampaania käigust eriliselt mõjutatud. Suurel osal valijatest ei ole veel selgelt väljakujunenud eelistust ja valimisreklaami mahul ning silmatorkavusel on nende jaoks eriti oluline kaal.

10. Kuigi kandidaadilt on võimalik nõuda keelatud annetuse tagastamist, ei pruugi tagastamine toimuda enne valimisi. Keelatud annetuse kasutamine ei ole Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) kohaselt aluseks tunnistada hääletamistulemus kehtetuks.

11. Kaebajal ei ole oma õiguste kaitsmiseks muid tõhusaid võimalusi kui pöörduda põhiseadusliku individuaalkaebusega Riigikohtusse. Samuti ei ole kaebaja kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud.

12. Keelatud annetuse vastuvõtmine on EKS § 1218 kohaselt väärtegu, kuid väärteoteate esitamine ei tagaks väärteomenetluse lõpuni jõudmist enne valimiste toimumist ega kaitseks kaebajat ebaausa konkurentsiga saavutatud valimistulemuse vastu.

13. Kaebajal pole tsiviilõiguslikku alust nõuda teiselt erakonnalt või üksikkandidaadilt kas kohtuväliselt või kohtu kaudu, et too lõpetaks rikkumise või astuks samme rikkumiste heastamiseks.

14. Erakondade rahastamise üle järelevalve tegemine on EKS § 1210 lõike 1 kohaselt ERJK ülesanne, kuid kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et ERJK algataks õigusvastaste vahendite kasutamise ajendil järelevalvemenetluse. Praegusel juhul on ERJK küll menetluse algatanud, kuid ERJK passiivsuse tõttu ei ole tagatud kaebaja õiguste tõhus kaitse. ERJK peab oma tegevuses igal juhul järgima haldusmenetluse norme ja põhimõtteid ega saa rakendada esialgseid meetmeid rikkumise ärahoidmiseks või heastamiseks, mistõttu ei tagaks ka kiire menetlus otsuseni jõudmist enne valimisi.

15. Kaebuse menetlusse võtmata jätmine oleks ebaõiglane, sest tähendaks lõppastmes, et õigusvastane tegevus tasub ennast valimiskampaania rahastamise reeglite rikkuja jaoks ära.

16. Eelnevast nähtuvalt on erakondade rahastamist ja kandidaatide valimiskampaania aegset käitumist reguleeriv normistik liiga hõre ega taga kaebaja subjektiivsete õiguste kaitset. Sellise õiguslünga vastuolu PS-iga tuleneb demokraatia (PS § 1 lõige 1 ja § 10), võrdse kohtlemise (PS § 12 lõige 1) ja tõhusa kohtuliku kaitse (PS §-d 14 ja 15) põhimõtete koosmõjust.

17. Nimetatud õiguslünk on vastuolus ka Euroopa Liidu (EL) õigusega. EL-i õigusest (EL-i lepingust, EL-i toimimise lepingust ja EL-i põhiõiguste hartast) tuleneb EL-i kodanike õigus kandideerida EP valimistel, mis peavad olema kooskõlas demokraatia ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

18. Riigikohus peab kaebaja õiguste kaitsmiseks viivitamata kohaldama esialgse õiguskaitse meetmeid, millega tuleb luua olukord, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui kaebaja konkurendid poleks keelatud annetuste arvel valimisreklaami teinud. Selleks tuleb keelata reegleid rikkunud kandidaate puudutava valimisreklaami näitamine ja levitamine, kuni kandidaadid pole keelatud annetusi täies mahus tagastanud ja seda tõendanud. Põhjendatud on nende kandidaatide valimisreklaami täielik keelamine, sest pole võimalik täpselt kindlaks teha, millises osas on valimisreklaami tehtud keelatud raha kasutades.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

19. Kaebaja on esitanud Riigikohtule individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebuse, milles taotleb tema väidetud õiguslünga põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.

5-24-8

4(5)

20. Riigikohtu pikaajalisest praktikast tulenevalt on individuaalkaebuse esitamine lubatav üksnes juhul, kui kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud ja tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kui kaebuse esitaja käsutuses on muu tõhus õiguskaitsevahend oma põhiõiguste kaitseks, on individuaalkaebus lubamatu sõltumata sellest, kas kaebaja seda kasutas või mitte (Riigikohtu praktika alates RKÜKo asjas nr 3-1-3-10-02, punkt 17; viimati RKPJKm nr 5-23-36/4, punkt 18).

21. Kolleegium ei nõustu kaebajaga, et tal ei olnud ega ole enda õiguste kaitsmiseks muid tõhusaid võimalusi peale individuaalkaebusega Riigikohtusse pöördumise.

22. Kaebaja hinnangul on tema õigusi rikutud sellega, et konkureerivate erakondade nimekirjades kandideerivad isikud on kasutanud EP 2024. a valimiste kampaania rahastamiseks EKS-i kohaselt keelatud vahendeid. EKS-iga kehtestatud erakondade rahastamise nõuete, sh valimiskampaania kuludele esitatavate nõuete üle järelevalve tegemine on ERJK pädevuses (EKS § 1210 lõige 1). ERJK- l on muuhulgas õigus nõuda erakonnalt ja erakonna nimekirjas kandideerinud isikult dokumentide esitamist, teha ettekirjutus keelatud annetuse tagastamiseks ja rakendada ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha (EKS § 1211 lõike 1 punkt 2, § 1211 lõige 6 ja § 1212 lõige 1; vt ka EKS § 1211 lõige 21). Kaebaja leiab, et ERJK on olnud järelevalve tegemisel passiivne, kuid kaebusest ei selgu, et kaebaja oleks pöördunud ERJK poole ja taotlenud kiiremat või tõhusamat järelevalvemenetlust või mingi konkreetse järelevalvemeetme kohaldamist.

23. Samuti leiab kaebaja, et keelatud vahendite arvel tehtav konkurentide valimisreklaam ei taga talle võimalust ausaks valimisvõitluseks, ja soovib sellise reklaami keelamist. Üldised nõuded reklaami õiguspärasusele ja selle üle järelevalve tegemisele sätestab reklaamiseadus (RekS). RekS § 2 lõike 1 punkti 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. RekS-iga ja selle alusel kehtestatud nõuete üle järelevalve tegemine on üldjuhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses (RekS § 30 lõige 1). Vallavõi linnavalitsus teeb järelevalvet välireklaami üle oma haldusterritooriumil (RekS § 30 lõike 2 punkt 4).

24. RekS ega muud seadused ei sätesta eraldi nõudeid valimisreklaamile. Ka juhul, kui sellest saaks järeldada, et RekS-i nõuded valimisreklaamile ei kohaldu, ei tähenda see, et valimisreklaamist tuleneva isiku subjektiivsete õiguste või õigushüvede rikkumise üle järelevalve tegemiseks pädevat haldusorganit ei ole. Korrakaitseseaduse § 6 lõige 2 näeb ette, et kui avalikku korda ähvardava ohu väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani pädevusse, siis on see politsei pädevuses.

25. Kolleegium leiab, et kaebajal oli ja on võimalik kaitsta ennast individuaalkaebuses kirjeldatud võimalike õigusrikkumiste vastu, pöördudes eespool nimetatud järelevalveorganite poole ja taotledes järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse järelevalvemeetme rakendamist. Järelevalveorganil on kohustus tegutseda viivituseta, kui asjaolud seda nõuavad (vt haldusmenetluse seaduse § 5 lõige 4). Riigikohus on korduvalt leidnud, et kuigi isikul pole subjektiivset õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, on puudutatud isikul õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt nt RKHKo asjas nr 3-3-1-44-10, punkt 15; otsus asjas nr 3-3-1-42-14, punkt 12; otsus asjas nr 3-3-1-85-15, punkt 13; otsus nr 3-19-509/34, punkt 20).

5-24-8

5(5)

26. Kaebajal oli ja on võimalik kaitsta oma õigust nõuda, et järelevalvemenetlust alustataks ja selle toiminguid tehtaks kaalutlusvigadeta, esitades halduskohtule kaebuse. Halduskohtumenetluses on kaebajal võimalik esitada ka väited põhiseadusvastase õiguslünga kohta. PS § 15 ning § 152 kohaselt peab kohus kohtuasja lahendamisel hindama kohaldatava õiguse põhiseadusele vastavust ja tunnistama põhiseadusega vastuolus olevaks sätte või õiguslünga, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Halduskohtumenetluses on kaebajal võimalik taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

24. peatükk), mh nõuda esialgse õiguskaitse korras haldusorgani kohustamist haldusakti andma või toimingut tegema (HKMS § 251 lõike 1 punkt 3).

27. Kaebajat ei saanud järelevalveorganite ja halduskohtu poole pöördumisel takistada see, et valimisteni oli jäänud vähe aega, sest kaebaja oleks saanud astuda samme oma õiguste kaitsmiseks juba varem. Väidetav õigusvastane olukord mõne kandidaadi valimiskampaania rahastamisel oli avalikult teada juba hiljemalt aprillis 2024.

28. Kolleegium ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et tal pole võimalik nõuda hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist põhjusel, et valimiskampaaniaks kasutati keelatud vahendeid. EPVS § 8 lõike 2 punkti 3 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonil (VVK) õigus oma ülesannete täitmisel tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas või valimisringkonnas kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seadusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi oluliselt. Kui kaebaja leiab, et teiste erakondade või nende kandidaatide võimalik seadusrikkumine võis mõjutada või mõjutas oluliselt hääletamistulemusi, siis on tal võimalik nõuda VVK-lt hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist ja vaidlustada VVK keelduv otsus kaebuse esitamisega Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

6. peatükis sätestatud korras (vrd nt RKPJKo-d asjades nr 3-4-1-27-05 ja nr 3-4-1-34-05).

29. Kolleegium märgib, et valimiskampaania rahastamise reeglite võimalik rikkumine, millele kaebaja osutab, on olnud juba enne valimiste algust avalikkusele ja seega ka valijatele teada.

30. Eelnevast tulenevalt jääb kaebaja individuaalne põhiseaduslikkuse järelevalve kaebus läbi vaatamata. Kuna kolleegium jätab kaebuse läbi vaatamata, pole alust rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise ega menetluskulude hüvitamise taotlust.

(allkirjastatud digitaalselt)