1-23-3838/87 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-23-3838

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. juunil 2024, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-23-3838 (23230150196)

Kohtukoosseis

eesistuja Andra Sild

rahvakohtunikud Kristiina Naaber ja Raivo Nikiforov

Kohtuistungi sekretärid

Andero Paabut, Elena Jõgis, Jane Põldoja

Ringkonnaprokurör

Natalia Miilvee

Kriminaalasi

Mark Jakob Jaksoni süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 113

lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

Mark Jakob Jakson: isikukood: 50503310822; elukoht: XXX;

käesoleval hetkel viibib vahi all Tallinna vanglas aadressil

Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa; XXX

kodakondsusega; emakeel: XXX keel; XXX; XXX, õpib XXX;

kriminaalkorras karistamata. Kuriteos kahtlustatavana kinni

peetud 30.04.2023, tõkend vahistamine kohaldatud alates

01.05.2023.

Kaitsja

Kannatanute lepingulised

esindajad

Kadi Sitska

O. N., E. A. ja I. I.

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Mark Jakob Jakson KarS § 113 lg 1 järgi ning karistada teda

vangistusega 11 aastat.

2. Süüdi tunnistada Mark Jakob Jakson KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistada teda

vangistusega 2 aastat.

3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks

12 aastat vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse

kandmise alguseks lugeda Mark Jakob Jaksoni kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o

30.04.2023.

5. Mark Jakob Jaksoni suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni

kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Tsiviilhagid

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel mõista Mark Jakob Jaksonilt

välja K. O. kasuks 15 000 eurot mittevaralise kahju katteks. Mõista Mark Jakob Jaksonilt

välja K. O. kasuks viivis summalt 15 000 eurot alates 15.06.2023 kuni nõude täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel mõista Mark Jakob Jaksonilt välja U. O. kasuks 15

000 eurot mittevaralise kahju katteks. Mõista Mark Jakob Jaksonilt välja U. O. kasuks

viivis summalt 15 000 eurot alates 15.06.2023 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

8. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel mõista Mark Jakob Jaksonilt välja L. O. kasuks 15

000 eurot mittevaralise kahju katteks. Mõista Mark Jakob Jaksonilt välja L. O. kasuks

viivis summalt 15 000 eurot alates 15.06.2023 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

9. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1, 2 alusel mõista Mark Jakob Jaksonilt välja C. A. kasuks

2000 eurot mittevaralise kahju katteks. Mõista Mark Jakob Jaksonilt välja C. A. kasuks

viivis summalt 2000 eurot alates 12.06.2023 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

10. Välja mõista Mark Jakob Jaksonilt kannatanute K. O., U. O. ja L. O. kasuks

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 182 lg 2 alusel esindajate O. N. ja E. A. poolt

tsiviilhagi menetlemisega seotud kulude katteks 2286 eurot, mis tuleb tasuda alates

kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.

11. Välja mõista Mark Jakob Jaksonilt kannatanute K. O., U. O. ja L. O. kasuks KrMS § 175

lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel valitud esindajatele makstud tasud kokku summas 15

553,87 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.

12. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2023 määrusest nr 1-23-3838 mõista

kannatanute K. O., U. O. ja L. O. kasuks Eesti Vabariigilt välja valitud esindajatele

makstud tasu summas 672 eurot.

13. Kannatanute K. O., U. O. ja L. O. poolt valitud esindajatele makstud tasud summas

3849,87 eurot - jätta kannatanute kanda.

14. Kannatanu C. A. esindaja I. I. taotlus Mark Jakob Jaksonilt kannatanu kasuks esindajale

makstud tasude väljamõistmiseks summas 2924,90 eurot - jätta rahuldamata.

15. Välja mõista Mark Jakob Jaksonilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9;

KrMS § 179 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1, 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-

AOS0042/TLN208 teostamise kulu summas 171,50 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0432

teostamise kulu summas 684 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas

2254,48 eurot ja sundraha summas 1025 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 4134,98

eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu

jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul vähemalt 344,58 eurot kuus ja 12. kuul 344,60

eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE522200221013264447

Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse

tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-23-3838“ ning

viitenumbriks 99924700017176. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on

kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

16. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-AOS0042/TLN208 teostamise kulu summas 171,50

eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0432 teostamise kulu summas 741 eurot, määratud

kaitsjale makstud tasud kokku summas 2254,48 eurot ja sundraha summas 1025 eurot -

jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Asitõendid, salvestised ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid

17. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Mark Jakob Jaksonilt 30.04.2023 kinnipidamisel ära

võetud musta-roosakirju liigendnuga kui kuriteo toimepanemise vahend, mis on hoiul

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee

6/1, Tallinn ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu

ese.

18. Sündmuskoha vaatluse käigus 30.04.2023 Harjumaal Raasiku vallas Aruküla asulas Põllu

5 asuvalt Aruküla staadionilt leitud ja kaasa võetud 0,35 liitrine klaaspudel Jägermeister

vedelikuga (pakend 33), 0,5 liitrine Koskenkorva Vodka pudel vedelikuga (pakend 34), 1-

liitrine Captain Morgan pudel (pakend 35), 1,5 liitrine plastpudel Maria Ole Sangria

vedelikuga (pakend 36), K O. surnukehal seljas olnud riided (pakendid 1–6) ning jalas

olnud sokid ja Nike vabaaja jalatsid (pakendid 7–8), DNA-puuteproovid (pakendid 26–32)

ning K O. küünealuste proovid (pakend 37), mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas ning milledel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt

tõenduslik ja materiaalne väärtus - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel kui väärtusetud asjad.

19. Sündmuskohalt 30.04.2023 kaasa võetud esemed, millede osas ei ole tuvastatud valdajaid,

omanikud on teadmata ning Aruküla staadioni ja staadionihoone haldaja ei ole nõus neid

esemeid vastu võtma (pakendid 9–15, 17–20, 23 ja 24), mis on hoiul Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed.

20. Isiku läbivaatuse käigus 30.04.2023 Mark Jakob Jaksonilt sõrmeküünte alt võetud

proovid (pakend 12) ning 02.05.2023 asitõendi (liigendnoa) vaatluse käigus võetud, kuid

ekspertiisis kasutamata puuteproovid (pakendid 1.1–1.6), mis on hoiul Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

21. Kriminaalasjaga nr 23230150196 seotud andmed, s.o 10.05.2023 vaatlusel salvestatud

nutitelefonide koopiafailid, raportfail, andmestik ja fotod, mis asuvad Politsei- ja

Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas - hävitada kustutamise teel

kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Kannatanu teavitamine KrMS § 38 kohaselt

22. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanut C. A. Mark Jakob Jaksoni

ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 07.06.2024. Vahistatud või muul alusel

kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul

arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt,

see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.

SÜÜDISTUS

Mark Jakob Jaksonile on esitatud süüdistus selles, et tema 30.04.2023 kell 00.11 Harjumaal Raasiku

vallas, Aruküla alevikus aadressil Põllu 5 asuva Aruküla staadiumi spordihoone ees surmava

tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil ründas noaga K O., sihtides noalöökide tegemisel K O.le pea ja

kaela piirkonda. Mark Jakob Jakson lõi K O. noaga korduvalt, millest vähemalt neli lööki tabasid K O. ja

põhjustasid temale neli torke-lõikehaava:

- paremal silmal üla- ja alalaugu läbistav ja silmamuna täielikult läbistav torke-lõikehaav;

- kaks torke-lõikehaava vasaku silma ülalau välisosas kulmukaare all ja paremal põsesarnal;

- kaela eespinnal alaosas torke-lõikehaav vasakpoolse rinnaku-rangluu-nibujätke lihase ja vasaku sisemise

kägiveeni vigastusega.

Kaela vigastuse tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mille tagajärjel K

Ots suri sündmuskohal hiljemalt kell 00.21.

Seega süüdistusakti kohaselt pani Mark Jakob Jakson oma tahtliku tegevusega toime teise inimese

tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Mark Jakob Jakson, isikuna, kes on eelnevalt toime pannud teise inimese tervise kahjustamise,

30.04.2023 kell 00.12 Harjumaal Raasiku vallas, Aruküla alevikus, aadressil Põllu 5 asuva Aruküla

staadiumi spordihoone ees lõi vähemalt ühel korral C. A.le tahtlikult noaga pea piirkonda, tekitades C.

A.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, milleks on V-kujuline haav peapiirkonnnas paremal pool kõrva

kohal.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Mark Jakob Jakson toime teise inimese tervise kahjustamise

korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Järgnevalt kohus hindab süüdistuse tõendatust, avab kohtuistungil uuritud tõendid M. J. Jaksonile

süüdistuses etteheidetud kuritegude osas episoodide kaupa ning annab hinnangu kriminaalasjas põhilisele

vaidlusküsimusele – kuriteo toimepanemise motiivile. Seejärel selgitab kohus mõistetud karistuse

motiive, avaldab seisukoha asitõendite, salvestiste ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide,

esitatud tsiviilhagide, KrMS § 38 lg 5 p 2 kohase taotluse, samuti menetluskulude otsustuse kohta.

KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu

2. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava Mark Jakob Jaksoni seisukoha, kannatanute ja

tunnistaja ütlused, kaitsja, prokuröri ja kannatanute esindajad ning uurinud kriminaalasjas kogutud ja

kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ja salvestisi, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab

kohus järgmiselt.

3. Kriminaalasjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et M. J. Jaksonile esitatud süüdistuses

kirjeldatud tegu leidis aset Harjumaal Aruküla alevikus, Aruküla staadionil asuva spordihoone ees ning

selle teo pani toime süüdistatav, rünnates K O. noaga ja põhjustades selle tegevusega vigastused, mis

lõpptulemusena põhjustasid K. O. surma.

4. Asitõendi vaatlusprotokollist koos CD-plaadiga (I kd, tl 120-125) nähtub, et 30.04.2023 kell 00.11

helistab numbrilt XXX Häirekeskusesse 17-aastane neiu, kes viibib Aruküla staadionil ja teatab nutusel

häälel, et talle tuli noaga kallale sõber ning tema peast jookseb verd ja teist inimest – 19 aastast

meesterahvast, kes on hetkel teadvuseta, löödi ka noaga. Kell 00.24 politsei poolt samale numbrile tehtud

tagasikõnes, kinnitab H. S. (kellele kuulub ka abonentnumber XXX), et lööjaks oli M. J. Jakson ning

teine isik on surnud.

5. K. O. surma saabumist sündmuskohal noalöökide tagajärjel kinnitab 00.30 kohale saabunud

kiirabibrigaad, kelle poolt koostatud kiirabikaardi kohaselt on kannatanul noahaav paremal pool rangluu

kohal kaela pool, noahaav parema silmalau peal, pupillid laiad ja hingamine seiskunud (I kd, tl 185).

Arvestades vigastuste tekkeaega, vigastusi ja kaotatud verehulka, kiirabi elustamist ei alustanud.

6. Vigastuste esinemist K. O. surnukehal tõendab 30.04.2023 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos

fototabeliga (I kd, tl 171-180), millest ilmneb, et 30.04.2023 öösel kella 03.30 ajal lebab Aruküla

alevikus, Aruküla staadioni hoone küljest umbes 40 cm kaugusel haljasalal selili meesterahva surnukeha,

kehatüvi paralleelselt lähedal paikneva hoone äärega. Sündmuskoha kirjelduse kohaselt on surnukehal

näha vigastused parema silma piirkonnas ja kaela piirkonnas. Sündmuskohal viibinud kohtuarst A.-C. H.

hinnangul on parema silma üla- ja alalau piirkonnas, ülalau siseosast kuni alalau keskosa välimisele osale

ulatuv siledate servadega haav, mille parempoolses servas moodustub nahariba. Parema silma piirkonnas

ka silmamuna ulatuslik vigastus. Kägisälgu piirkonnas keha keskjoones vahetult paremal vasakult ülevalt

paremale välisemale põikisuunaline irvakil servadega haav, mille alumine ots on terav, ülemine

ristkülikukujuline. Rindkere eespind ja alakeha punase niiske verega määrdunud. Vasaku silma ülalau

välisosas teravate nurkade ja siledate servadega haav.

7. K. O. surma saabumist vägivaldsel teel tõendab surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr

23E-AOS0042/TLN208 (I kd, tl 186-196). Eksperdiarvamuse kohaselt oli K. O. surma põhjuseks torke-

lõikehaav kaela eespinnal koos vasakpoolse rinnaku-rangluu-nibujätke lihase ja vasaku sisemise

kägiveeni vigastuse ning vasakpoolse veririnnaga, mille tüsistusena esines äge verekaotus sisemisest ja

välisest verejooksust.

8. Lisaks eeltoodud vigastustele on K. O. surnukeha kohtuarstlikul lahangul tuvastatud torke-lõikehaav

parema silma laugudel koos silmamuna läbistusega, pindmised torke-lõikehaavad paremal põsesarnal ja

vasaku kulmukaare all ning nahaalune verevalum parema reie eespinnal. Kohus märgib, et viimane

vigastus ei ole omistatav M. J. Jaksonile ning on tekkinud suure tõenäosusega spordihoone taha tõkete ja

maja ääre vahele maha kukkumisest. Lisaks tuvastati surnu kohtuarstliku ekspertiisi käigus läbi viidud

toksikoloogilise uuringuga nr 352 (I kd, tl 189) surnu verest 2,20 mg/g ja uriinist 1,49 mg/g etanooli.

9. Ekspert on asunud seisukohale, et arvestades vigastuste (torke-lõikehaav kaela eespinnal) iseloomu,

saabus surm minutites mõõdetava ajaperioodi jooksul peale teravale vägivallale iseloomulike

tervisekahjustuste tekitamist 30.04.2023. Eksperdi hinnangul võisid vigastused olla tekitatud löökidest

teravaservalise torke-lõikevahendiga tera laiusega orienteeruvalt 2,5 cm ja tera pikkusega vähemalt 7–8

cm.

10. Eksperdi hinnang vigastuste tekitamise võimaliku torke-lõikevahendi parameetrite osas kattub M. J.

Jaksonilt 30.04.2023 kell 00.31 kahtlustatavana kinnipidamisel (I kd, tl 209-211) jopetaskust ära võetud

noa mõõtmetega.

Nimelt nähtub süüdistatavale kuulunud roosa-mustakirju liigendnoa vaatlusest (asitõendi vaatlusprotokoll

koos fotodega I kd, tl 224-244), et liigendnoa tera üldpikkuseks on 9,8 cm, tera pikkuseks alates teritatud

osast umbes 8,8 cm ja tera laiuseks kõige laiemast osast umbes 2,5 cm.

11. Liigendnoa vaatluse käigus võeti nii noa käepidemelt kui ka noa teralt erinevatest verekahtlaste

määrdumisega kohtadest puuteproovid, mida võrreldi DNA-ekspertiisi käigus süüdistatavalt, kannatanult

C. A.lt ja K. O. surnukehalt võetud võrdlusproovidega. Nähtuvalt DNA-ekspertiisiaktist nr 23E-GE0432

(I kd, tl 246-254) saadi liigendnoa teralt vasakpoolse külje tagaosast võetud kahe proovi ning liigendnoa

tera parempoolse külje tagaosast võetud proovi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad K. O.

DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 1021. Verejäljest liigendnoa tera vasakpoolse külje esiotsas võetud

proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid selles segaprofiilis on

eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev C. A. DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 1022. Lisaks

saadi liigendnoa parempoolse külje kesk- ja esiosast võetud kahest proovist ning tera pesa esi- ja

tagaosast võetud proovidest DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes

segaprofiilides on aga eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev M. J. Jaksoni DNA-profiiliga,

tõepärasussuhtega 1020.

12. Seega on kohtu hinnangul tõendite kogumiga üheselt leidnud kinnitust, et vigastused, s.h surmava

vigastuse K. O.le, tekitas 30.04.2023 Aruküla staadionil vaieldamatult süüdistatav M. J. Jakson.

13. Süüdistatav tunnistas end küll kohtuistungil formaalselt süüdi mõlemas talle inkrimineeritud kuriteos,

kuid tema poolt kohtus ristküsitluse käigus antud ütlused olid selgelt ennast õigustavad ja kantud

eesmärgist pisendada enda süüd. KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohaselt põhjustas M. J. Jakson

K. O.le kehavigastused, lüües teda korduvalt noaga pea- ja kaelapiirkonda, milline asjaolu leidis

tõsikindlat tõestust surnu kohtuarstliku ekspertiisi, tunnistajate ütluste ja turvakaamerate salvestistega.

Süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt lõi ta K. O. rusikas käega ega teadvustanud endale

sellel hetkel, et tal on nuga käes. Siinkohal nõustub kohus kannatanu esindajate ja prokuröri hinnanguga,

et süüdistatava ütlused on ebaloogilised, ei haaku muude uuritud tõenditega ega ka süüdistatava enda

poolt varasemalt kohtueelses menetluses antud ütlustega. Üritades lüüa teist isikut rusikaga, ei ole mingil

moel võimalik hoida rusikasse surutud käes nuga selliselt, et see tabaks vastas seisvat inimest otse teraga.

Nii nagu õigesti märkisid kannatanute esindajad, jääb rusikas käes asetsev nuga ohvri suhtes 90-kraadise

nurga alla.

14. Lisaks andis süüdistatav 12.05.2023 kohtueelses menetluses K. O. löömise osas sootuks teistsuguseid

ütluseid, kui kohtus ja need prokurör ka kohtuistungil avaldas (16.02.2024 kohtuistungi protokoll II kd, tl

107 pöördel). Nende ütluste kohaselt “järgmine hetk, mida mäletan on see, et seisan Kees. K on parema

silma peal lõikehaav ning minu paremas käes on eelnevalt mainitud jopetaskus olnud taskunuga, mis oli

avatud kujul. Lõin K ühe korra kaela unearteri piirkonda. Olen õppinud meditsiini X ja tean, kus asub

unearteri piirkond. Ma mäletan hetke, kui lõin enda paremas käes oleva noaga tema parempoolsesse

unearterisse. Ma ei tea, miks ma just sinna lõin, ma tol hetkel ei mõelnud selle peale. Ise ma olen

vasakukäeline, aga lõin enda parema käega risti enda eest läbi K. parema poole kaela“.

Kohtuistungil kannatanu esindajale vastates selgitas süüdistatav, et lõi K. vasaku käega sirgelt rusikaga

näkku, löömist vasaku käega kinnitab ka edasiselt kirjeldatav videosalvestis.

15. On tuvastatud, et 29.04.2023 õhtul läksid 4 noort: K O., C. A., R. L. ja H. S. Aruküla staadionile, et

tarbida seal ühiselt alkoholi ja veeta aega. Kõik 3: C. A., H. S. ja R. L. on kirjeldanud, et staadionile

jõudsid nad neljakesi umbes 21.30 ja orienteeruvalt tunni-pooleteist pärast tuli sinna ka M. J. Jakson koos

oma sõpradega. Jaksoni sõbrad lahkusid umbes poole tunni pärast, tema ise jäi aga staadionile.

16. Sündmuste kulgemise ajaline telg on väga hästi jälgitav asitõendi vaatlusprotokollist koos sellele

lisatud fotode ja staadioni spordihoone turvakaamerate salvestistega (I kd, tl 127-151, plaat tl 149).

Videofaililt Camera2_Spordihoone_Spordihoone_20230430002459_20230430003854_2437631 on

nähtav ajavahemik 30.04.2024 kell 00.24.58 kuni 00.38.53. Kohtule edastatud asitõendi- videosalvestiste

üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt on kellaaeg videol reaalajast ees 22 minutit, seega tegelik ajavahemik

konkreetsel videol on 00.02.58–00.16.53.

Alguses on kõik rahulik, kell 00.25.15 (tegelik kellaaeg 00.03.15) seisavad K ja C. pingi ees. Pingi peal

istuvad kolm isikut. Kell 00.26.29 (tegelik kellaaeg 00.04.29) tõuseb pingilt M. J. Jakson, nad seisavad

kolmekesi ja kell 00.27.27 (tegelik kellaaeg 00.05.27) liiguvad K. O. ja M. J. Jakson teistest eemale ja

jäävad seal seisma. C. A. liigub nende läheduses.

Video kellaajal 00.32 (tegelik kellaaeg 00.10) kaovad R. L. ja H. S. kaamera vaateväljast. Süüdistatav,

kannatanu C. A. ja K. O. aga seisavad hoone ees pinkide läheduses. Video kellaajal 00.33.50 (tegelik

kellaaeg 00.11.50) seisab C. A. pinkide ees, K. O. ja M. J. Jakson tema läheduses nägudega üksteise

poole.

Prokuröri hinnangul asuvad K. O. käed vabalt keha külgedel ning kell 00.33.50 (tegelik aeg 00.11.50)

teeb M. J. Jakson liigutuse enda parema käega üle K. peapiirkonna. Kaitsja tõi kohtuvaidlustes välja, et

tema arvates eelnes süüdistatava parema käe liikumisele K. O. poolne löök süüdistatava suunas.

Kohtu hinnangul on videol kell 00.33.43 (tegelik aeg 00.11.43) selgelt nähtav süüdistatava parema käe

liikumine üle K. O. pea, kuid samas ei ole K. O. kehaasendi (kaamera suunas parema küljega) tõttu

võimalik täpselt näha, kas M. J. Jaksoni käe liikumisele eelnes K. O. poolt mingitki sorti liigutus vasaku

käega (I kd, tl 131). Küll on aga K. O. löögiliigutust M. J. Jaksoni näo suunas maininud kohtueelses

menetluses antud ütlustes tunnistaja H. S.: „mulle tundus, et ma nägin, kuidas Ki parem käsi läks sirgelt

Marki näo poole, Ki käsi oli tõstetud õla kõrgusele. Ma ei tea, kas see käsi ka Marki nägu tabas“ (II kd, tl

8). Videosalvestise põhjal saab juttu olla vaid K. O. vasaku käe võimalikust liikumisest, kuid samas ei

mängi see järgneva sündmuse kontekstis määravat tähtsust ning isegi, kui K. O. tõstis/tegi vasaku käega

M. J. Jaksoni parema kehapoole suunas liigutuse, ei olnud see videol vaevumärgatav liikumine käsitletav

K. O. poolse provokatsioonina M. J. Jaksoni suhtes ega saanuks õiguskuuleka kodaniku poolt

reaktsioonina kaasa tuua noaga ründamist. Video kellaajal 00.33.50 (tegelik aeg 00.11.50) on aga selgelt

näha, kuidas M. J. Jakson astub parema jalaga K. lähemale, võtab vasaku käe taskust välja ning tema

vasakus käes on näha helkivat eset. Et M. J. Jaksoni poolne rünnak tuli K. O.le täiesti ootamatult, kinnitab

ka eksperdiarvamuses väljendatud seisukoht sellest, et K. O. ei esinenud enesekaitsele viitavaid

tervisekahjustusi (I kd, tl 191).

17. Kohtule esitatud Aruküla staadioni turvakaamera videosalvestiselt lõpuga 2437631 (I kd, tl 149) on

näha, kuidas videol kell 00.33.50 (tegelik aeg 00.11.50) teeb M. J. Jakson K. O. suunas mitu kiiret

torkeliigutust, mitte rusikalööki ning videol on näha nii M. J. Jaksoni vasaku käe liikumise suund kui ka

käes välgatav noatera, mis on suunatud otse K. O. poole. Seega on süüdistatava ütlused löömise asjaolude

osas vastuolus turvakaamera salvestisel talletatuga. Video kellaajal 00.33.56 (tegelik aeg 00.11.56) on

näha, kuidas ülakeha kummargil hoidev K. O. hoiab enda mõlemat kätt enda näopiirkonna juures ja

hakkab kõndima paralleelselt hoone seinaga videot salvestava nurgakaamera poole. Selgesti on nähtav,

kuidas K. O. jalas olevate heledat värvi pükste esikülg muutub tumedamaks tema kõndimise jooksul.

Veel on samalt videosalvestiselt võimalik eristada, kuidas M. J. Jakson liigub K. O. lüües ohvri poole,

viimane

taganeb

samal

ajal

hoone

seina

poole.

Videofailil

Camera3_Spordihoone_Spordihoone_20230430003340_20230430004059_2594321 on video kellaajal

00.34.23 (tegelik aeg 00.12.23) võimalik näha, kuidas nurga tagant tuleb välja kummargil K O., käed näo

ees ja kukub kell 00.34.26 (tegelik aeg 00.12.26) ehk sisuliselt minut pärast löömist hoone seina äärde,

treeningtõkete ja hoone ääre vahele pikali maha. Nii nagu nähtub tunnistajate H. S. (II kd, tl 8-9) ja R. L.

(II kd, tl 3-4) ütlustest, kinnitab ka videosalvestis, et edasiselt sisuliselt kuni kiirabi saabumiseni püüavad

tunnistajad K. O. tulutult elustada.

18. Pärast seda kui M. J. Jakson on löönud noaga nii K. O. kui ka C. A., korjab ta videolt nähtuvalt kell

00.13.19 oma asjad pingilt kokku ja hakkab jooksma hoonest eemale, hoone kõrval asuva piiritletud platsi

suunas.

19. Videosalvestis (vaatlusprotokoll I kd, tl 154-170, DVD-R plaat lk 151) kajastab Aruküla Spordihoone

turvakaamera salvestisi ajavahemikul kella 00.39.48 kuni 00.59.58 (videotel nähtav kell jällegi 22 minutit

reaalajast ees). Kaustast nimega „Rattahoid“ tulenevalt pöördub M. J. Jakson kell 00.42.27 (tegelik aeg

00.20.27) Aruküla staadionile tagasi ning kell 00.43.22 (tegelik aeg 00.21.22) hakkab liikuma nurga

suunas, kus asub videot salvestav turvakaamera. Talle tuleb nurga tagant vastu H. S., seejärel R. L. ning

kell 00.43.46 (tegelik aeg 00.21.46) liiguvad kõik kolm isikut kaamera vaateväljast välja. Videofailil

nimega „Rattahoid Arukyla_Aruküla_Aruküla_20230430004456_20230430010815_645314 on kell

00.46.52 (tegelik aeg 00.24.52) näha, kuidas M. J. Jakson võtab R. L. käest ära avatud ekraaniga

mobiiltelefoni. M. J. Jakson kaob kaamera vaateväljast aiaga piiritletud platsi taha kell 00.48.08 (tegelik

aeg 00.26.08). Video kellaajal 00.51.54 (tegelik kellaaeg 00.29.54) saabub sündmuskohale politsei,

selleks ajaks on M. J. Jakson staadionilt juba lahkunud.

20. Kell 00.31 peeti mõni minut varem staadionilt lahkunud M. J. Jakson kinni kahtlustatavana Aruküla

alevikus xxx juures.

21. Kaustas

„Poiste

tööõpetus“

olevast

videofailist

nimega

„tooõpetus_Aruküla_Aruküla_20230430004000_20230430004249_1546654 on jälgitav, kuidas video

kellaajal 00.43.47 (tegelik aeg 00.21.47) ilmuvad hoone nurga tagant maas lamava K. O. juurde kolm

isikut, koos tunnistajate R. L. ja H. S. ka M. J. Jakson, kes kell 00.43.51 (tegelik kell 00.21.51) kõnnib

maas lamava K. O. juurde, kummardub tema kohale ning puudutab oma mõlema käega maas lamavat K.

O. ülakeha piirkonnas. Edasiselt paneb H. S. enda parema käe ümber Marki kaela ja seejärel paneb R. L.

enda parema käe H. S. kaela peale. Kõik kolm isikut vaatavad maas lamava K. O. poole, ilmselt mõistes,

et enam pole midagi teha.

22. M. J. Jaksoni kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei andnud süüdistatav erinevaid ütlusi kohtueelses

menetluses mitte ainult kannatanu K. O. noaga löömise osas, vaid ka löömise motiivi osas.

23. Kohtuistungil selgitas M. J. Jakson, et löömise ajendiks oli K. O. poolt tema ja tema ema solvamine.

Sellele eelnevalt nägi ta mingil hetkel, et K. O. istub mornilt pingil. Süüdistatav kutsus ta enda juurde,

tahtis kätt anda, lähemalt tuttavaks saada, kuid K. O. ütles „ei“, toomata välja ühtegi konkreetset põhjust.

Sellele mõne aja pärast järgnevalt nimetas K. O. teda hälvikuks ja sõimas tema ema litsiks (II kd, tl 103,

16.02.2024 protokoll). Solvamise hetkel seisis K. O. süüdistatavast umbes 5–6 meetri kaugusel koos C.

A. ja H. S. (16.02.2024 kohtuistungi protokoll). Kohtuistungil KrMS § 297 lg 1 korras üle kuulatud

kannatanu C. A. kinnitas, et ei kuulnud, et K oleks solvanud Marki ema või ähvardanud kuidagi Marki.

Ka prokuröri taotlusel avaldatud süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest ei tulene ühtegi

viidet, et K. O. oleks solvangutega süüdistatavat rünnakuks provotseerinud.

24. Süüdistatava kohtuistungil esitatud versioon 5–6 meetri kauguselt kuuldud solvangutest ei pea paika

mitmel põhjusel. Esiteks oli tunnistaja H. S.i mobiiltelefoniga kell 00.09 tehtud videoklipist selgelt

kuulda, kuivõrd kõvasti mängis staadionil noorte poolt kaasa võetud kõlarist muusika. Ka süüdistatav ise

väitis kohtuistungil, et muusika mängis keskmisest valjemini (kohtuistungi protokoll 16.02.2024). Teiseks

seisid M. J. Jakson ja K. O., alates hetkest kui nad eraldusid teistest pingil istuvatest noortest kuni noaga

löömise hetkeni, koos ja vestlesid omavahel. Kogu löömise hetk ja sellele eelnenu on sisuliselt

jäädvustunud turvakaamera videosalvestisel lõpuga 2437631 (vt ka otsuse p-d 16 ja 17). Kolmandaks

väitis M. J. Jakson kohtus ütlusi andes, et hetkel kui K. O. teda 5–6 meetri kauguselt solvas, seisid K. O.

kõrval C. A. ja H. S., kes aga midagi sellist oma ütlustes ei ole kinnitanud. Ka süüdistatava väidet selle

kohta, et K. O. solvangud meenusid talle alles vanglas, kus ta on suhelnud psühholoogi ja teiste

meditsiinitöötajatega ja tal on tulnud meelde asju, mis antud õhtul toimusid, ei pea kohus eluliselt

usutavaks. Niivõrd tugev stressireaktsioon, mis toob kaasa teise inimese noaga ründamise, ei saa ununeda

kahe nädalaga (kohtu märkus: M. J. Jakson kuulati kahtlustatavana üle 12.05.2023). Tavapäraselt jäävad

ülitugevad emotsioonid (milleks on kahtlemata ka solvangud) inimese teadvuses domineerima ja on

vastupidiselt M. J. Jaksoni väitele seda tugevamad, mida vähem aega on emotsiooni põhjustanud

sündmusest möödunud.

25. Ükski 30.04.2023 ööl sündmuse juures viibinud isikutest: C. A., H. S. ega R. L. polnud varasemalt M.

J. Jaksonit konflikti olukorras näinud. Küll aga kinnitasid tunnistajad R. L. ja H. S. mõlemad, et olid

varasemalt koos M. J. Jaksoniga alkoholi tarvitanud, kuid ka alkoholijoobes ei olnud ta konfliktselt

käitunud. Nii on tunnistaja R. L. kohtueelses menetluses antud ütlustes (I kd, tl 1-4) kinnitanud, et ka sel

õhtul ei pannud ta tähele, et K. O. ja M. J. Jaksoni vahel oleks mingisugune konflikt olnud. Küll aga

märkas ta mingil hetkel Marki käes nuga. Tunnistaja läks neile lähemale, aga ka siis ei tajunud ta

vähimatki negatiivsust ega pinget K. O. ja süüdistatava vahel. M. J. Jakson hoidis lihtsalt nuga käes.

Tegemist oli kokkupandava taskunoaga, mille tera pikkus võis olla umbes 10 cm. Löömise hetke

tunnistaja R. L. ei näinud, kuna viibis nurga taga. Kui ta tagasi pinkide poole läks, kõndis talle vastu veidi

küürakil K.

26. M. J. Jaksoni poolt kohtus esitatud väited kannatanu poolsest provokatsioonist lükkab ümber ka

politsei vormikaamera salvestis M. J. Jaksoni kinnipidamise hetkest (I kd, tl 258-263, salvestis tl 257).

Nimelt ütleb süüdistatav oma nime ning küsimusele, mis ta tegi, vastab M. J. Jakson: „Tapsin K O..“

Politseiametniku küsimusele „miks“, vastab M. J. Jakson põhjenduseks, et ta (K.O.) on faking pederast ja

lubas teisi inimesi tappa. Vormikaamera salvestiselt nähtub, et hetkel kui leitakse M. J. Jaksoni taskust

nuga, selgitab ta „Ta (K.O.) lubas teisi inimesi tappa selle sama noaga. Lubas tappa A. H., E. T.,

sellepärast et ta arvas, et nemad on pederastid“. Seega nimetab M. J. Jakson kahe meesterahva nimed,

kes ei puutu antud sündmusesse. Seejuures ütleb ta konkreetselt välja ees- ja perekonnanimed, mis

tähendab, et mingeid probleeme ajas ja kohas orienteerumisega ei ole. Kinnipidamise hetkel ei räägi aga

M. J. Jakson mitte vähimatki sellest, et teda või tema ema oleks K. O. poolt solvatud.

27. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et videosalvestiste ning tunnistajate ütlustega on ümber lükatud

süüdistatava M. J. Jaksoni poolt kohtus esitatud versioon sellest, et K. O. teda provotseeris. K. O. poolt

süüdistatava provotseerimine ja sellisel viisil solvamine, nagu seda on kirjeldanud süüdistatav, ei ole

kohtu hinnangul tõendamist leidnud. Seega tuleb lugeda süüdistatava ütlused ka selles osas

ebausaldusväärseks ning kohus jätab need tõendikogumist välja.

28. Kohtuistungil kuulati 12.03.2024 tunnistajana üle M. J. Jaksoniga ajavahemikul 26.07.2023–

12.09.2023 Tallinna vangla ühes eeluurimiskambris koos viibinud R. A.. Nimelt laekus Harju Maakohtule

28.02.2023 kiri hetkel Tartu vanglas karistust kandvalt kinnipeetavalt R. A.. Kõnealune kiri sai ajendiks,

miks kutsuti R. A. KrMS § 297 alusel kohtusse tunnistajana ütlusi andma. Lühidalt kajastasid tema poolt

antud ütlused süüdistatava M. J. Jaksoni enda poolt kohtuistungil esitatud versiooni sellest, kuidas K. O.

teda provotseeris, solvates tema ema ja süüdistatavat ennast. R. A. ütluste kohaselt mõtles M. J. Jakson

kohtus esitatud versioonid välja just sel ajal, kui nad viibisid eeluurimisalustena ühes kambris ehk eelmise

aasta juuli lõpust–septembri keskpaigani. Tunnistaja sõnul ei olnud tal esialgu plaanis kohtule kirja

kirjutada, kuid siis nägi ta Kanal2 saates Reporter, kuhu see asi võib lõpuks välja jõuda; et M. J. Jakson

võib saada provotseeritud tapmise eest juba sel suvel vanglast välja. M. J. Jaksoni poolt toime pandud

kuriteost kuulis ta juba enne, kui M. J. Jakson temaga ühte kambrisse toodi. Liikusid jutud

armukolmnurgast, nendest rääkis noorem vend, kelleni need jutud jõudsid Arukülast. M. J. Jakson ise

rääkis talle kohe esimestel päevadel kui oli temaga ühte kambrisse pandud, et ta oli üritanud sel õhtul

staadionil K. sõbruneda, kuid K ei tahtnud ja siis järgmine hetk oli inimesel sees. Tunnistaja sõnul rääkis

sellest M. J. Jakson talle kogu koos oldud aja ja ütles, et ikkagi first kill, ütles ka seda, et liiga noorelt

rikkus tuleviku ära. M. J. Jakson ütles ka, et K oli lubanud võtta kaitseväest relva ja ta maha lasta.

29. Kuigi tunnistaja R. A. väitis kohtuistungil, et versiooni sellest, mida rääkida kohtuistungil, mõtles M.

J. Jakson välja nende ühises kambris viibimise ajal, puudub kohtul siseveendumus selles, kuidas kuulis

tunnistaja R. A. tegelikult M. J. Jaksoni poolt esitatavast kaitseversioonist. Küsimus sellest, kas mõtles M.

J. Jakson kaitseversiooni välja nende ühise kambris viibimise ajal jooksul ja rääkis R. A. või kuulis R. A.

sellest versioonist just nimelt 16.02.2024 Reporteris kajastatud kohtuistungi üsnagi detailsest kirjeldusest,

jääb kohtu jaoks paraku vastuseta. On aga ilmne, et kohtuistung, kus süüdistatav M. J. Jakson andis ütlusi,

toimus 16.02.2024, s.t et ka pärast sama päeva õhtul Reporteris kajastatud kokkuvõtet kohtuistungist

ootas tunnistaja minimaalselt nädala ja alles siis otsustas kohtule kirjutada. Paratamatult tekib kohtul

küsimus, mis oli sellise käitumise põhjuseks? Samuti ei saa kohus jätta tähelepanuta asjaolu, et tunnistaja

R. A. sõnade kohaselt ei tundnud ta ise varasemalt M. J. Jaksonit, küll aga tundis ta K. O., kes oli tema

vana klassivend ja noorema venna parim sõber. Tunnistaja kinnitas, et on vanglas viibimise ajal suhelnud

telefonitsi oma pereliikmetega, sh noorema venna A Š.

30. Kuivõrd kohus juba muude tõendite valguses hindas süüdistatava M. J. Jaksoni ütlused

ebausaldusväärseks ja jättis tõendikogumist välja, ei oma R. A. ütlused M. J. Jaksoni süüküsimuse

otsustamisel kuigi määravat rolli.

31. Ainus uus informatsioon, mida tunnistaja R. A. võrreldes kohtuistungil süüdistatava enda ütlustega

andis, oli see, et tunnistaja sõnul rääkis M. J. Jakson temaga kambris koos olles, et kui ta vanglast välja

saab, kavatseb ta kätte maksta C. poolt esitatud 15 000 eurose hagi eest. Lubas ta tappa ja ära peita, sest

pole laipa, pole ka kuritegu. Kahetsust M. J. Jakson ei avaldanud, aga kahetses seda, et nii noorelt rikkus

inimese tapmisega enda elu. Suhetest C.ga rääkis ainult seda, et kunagi tüdruk meeldis talle. C. löömist

kirjeldas J ka, et kui ta K kallal oli, siis C. üritas nagu vahele tulla ja siis Mark lõi teda noaga. Mark ei

rääkinud sellest, kas ta tegi seda teadlikult või kogemata.

32. Nähtuvalt R. A. ütlustest sai ta M. J. Jaksonilt väidetavat informatsiooni toimepandud kuriteost ja ka

soovist kannatanu C. A.le vanglast vabanemise korral kätte maksta juba 2023 aasta suvel, kui isikud

viibisid eeluurimise ajal paar kuud ühes kambris. Ometi otsustas tunnistaja, eelkõige C. A. puudutavast,

niivõrd olulisest informatsioonist õiguskaitseorganeid, vanglaametnikke ega ka kedagi teist mitte

teavitada ja tegi seda alles 28.02.2024. Kirja kirjutamise ajendiks sai tema sõnul asjaolu, et vaadates

Kanal2 saadet Reporter, tekkis tal mõte, et M. J. Jakson võib põhimõtteliselt puhtalt pääseda. Kuigi

kannatanu esindaja O. N. ja prokurör leidsid, et puudub alus kahelda tunnistaja R. A. ütlustes, sest kuigi

on tegemist süüdi mõistetud seksuaalkurjategijaga, ei ole R. A.t kunagi KarS § 320 alusel valeütluste

andmise eest karistatud.

Kohus ei saa üksnes selle väite pinnalt prokuröri ja kannatanu esindajaga nõustuda. Pigem jagab kohus

kaitsja seisukohta, et selline viimasel hetkel tunnistajana väljailmumine tundub kummastav. Seda enam,

et täpselt samasugust informatsiooni valdas R. A. enda sõnul juba hiljemalt eelmise aasta septembris.

Lisaks eitas süüdistatav kohtuistungil, et on vestluses R. A. lubanud C. A. esitatud tsiviilhagi tõttu

vanglast vabanemise järgselt kätte maksta. Ja kuigi kohus jättis süüdistatava ütlused osaliselt

tõendikogumist välja, eelkõige just seetõttu, et need olid vastuolus muude kogutud tõenditega, ei too see

automaatselt kaasa süüdistatava poolt antud ütluste tervikuna ebausaldusväärseks tunnistamist.

33. Kannatanute esindaja O. N. leidis kohtuvaidlustes, et K. O. tapmise motiiviks sai M. J. Jaksoni

armukadedus, kuna tal olid tunded C. A. vastu, kellega ta oli mõnda aega lähemalt suhelnud.

34. Kohus möönab, et K. O. noaga löömisele M. J. Jaksoni poolt eelnes kahtlemata mingi konflikt.

Tegemist oli noorukitega, kellel on tingituna nende vanusest raskendatud impulsside kontroll, mida

omakorda veelgi võimendab alkoholijoove. Ka tunnistaja H. S. selgitas, et oletab, et Mark võis öelda

midagi, mis ärritas K.. Nad rääkisid omavahel. Tunnistaja nägi, kuidas Mark proovis enda vasaku käe

panna ümber K. kaela, see tundus sõbralik ümber panek, kuid K tõukas ta käe eemale. Kell 00.09

tunnistaja poolt telefoniga tehtud videol (salvestis I kd tl 150) on muusika väga vali, kuid on kuulda,

kuidas K ja Mark karjuvad üksteise peale. Nii nagu tunnistaja arvas tundvat ära Marki hääle, leiab ka

kohus, et üle valju muusika kostvad sõnad „Tee nii“ ja seejärel „Aga miks? Miks ei?“ on omistatavad M.

J. Jaksonile ja seda eelkõige tunnistaja H. S.i poolt kell 23.35 M. J. Jaksonist ja R. L. tehtud videoklipi ja

ka politsei vormikaamera salvestise alusel. Kuna tunnistaja H. S. teadaolevalt oli Mark kunagi kirjutanud

C. ja see ei meeldinud K., võis antud teema olla H. S. arvates see, mis „kaare all“ K. ja Marki poolt

tõstatati.

35. Kuigi tunnistajad H. S. ja R. L. ei tajunud kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt K. O. ja M. J.

Jaksoni vahelises suhtluses pinget, pani seda sündmuskohal tähele kannatanu C. A., kes ka

videosalvestiste kohaselt viibis K. O. ja M. J. Jaksoni kõrval rohkem kui tunnistajad R. L. ja H. S.. Nii

märkas C. A. mingil hetkel, et Mark ja K rääkisid omavahel juttu umbes 2–3 meetri kaugusel temast. Ta

läks nende juurde ja nägi, et Mark tahtis K. kätt suruda, kuid K ei tahtnud. Nad seisid vastakuti,

kannatanu astus nende vahele, lükkas K. O. paar sammu tagasi (mis on märgatav ka videosalvestisel) ning

küsis, miks too ei tahtnud Markiga kätt suruda. K. O. vastas, et ei taha ja läks M. J. Jaksoni juurde tagasi.

Kannatanu arvab, et K arvas, et ta meeldib Markile. Samuti ütles Mark mingil hetkel kannatanule ja K.

O.le, kui too kannatanul ümbert kinni hoidis, et nad vaataks, et seal keppima ei hakka, K vastas, et äkki

hakkavadki.

36. Kannatanu C. A. ütlustest nähtus, et M. J. Jakson ja K. O. olid küll varem viibinud ühes seltskonnas,

kuid tema teada polnud nad omavahel eriti suhelnud. Sama kinnitas kohtuistungil ka M. J. Jakson, kelle

sõnul tahtiski ta seetõttu Aruküla staadionil toimunud koosviibimisel K. O. paremini tuttavaks saada.

Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et nende vahel oleks varasemaid konflikte olnud. Kohtus

leidis kinnitust see, et M. J. Jakson oli mõnda aega tagasi C. A.ga suhelnud, sest tüdruk meeldis talle, kuid

suhtlus lõppes C. sõnul, kuna K. ei meeldinud, et M. J. Jakson C. A. kirjutab. Seega nõustub kohus

kannatanu esindajaga selles, et osaliselt võis konflikti põhjuseks olla armukadeduse pinnalt tekkinud

ebasümpaatia. Samas ei saa välistada, et konflikt võis alata põhjusel, et M. J. Jakson soovis K. O. rohkem

tutvuda, temaga kätt suruda (nagu kinnitas kannatanu C. A.), K. O. ei olnud sellest aga huvitatud. Antud

asjaolu võis solvata M. J. Jaksonit, kelle iseloomustavatest andmetest saab järeldada, et igasugune temaga

mittenõustumine ja tema ootustele vastupidine käitumine võis päädida vägivallaga. Ka süüdistatava x,

tunnistaja T. J. kirjeldas kohtuistungil (16.02.2024 kohtuistungi protokoll II kd, tl 95), et tema pojal on

väga arenenud õiglustunne, ta toppis oma nina igale poole ja sattus seetõttu igasugu jamadesse. Teise

momendina tõi T. J. välja, et kui poeg on endast väga välja aetud, võib ta teisi sõimata pederastiks.

37. Tähelepanu tuleb pöörata ka tunnistaja R. S. ütlustele (II kd, tl. 11-14). R. S. tunneb M. J. Jaksonit

umbes 4–5 aastat, ka käisid nad kuni M. J. Jaksoni vahistamiseni Tallinna X ning alates 2023 talve lõpust

käis tunnistaja Aruküla staadionil jalgpalli mängimas. R. S. kirjelduse kohaselt oli M. J. Jakson vähemalt

jalgpalli mängides väga närviline, mis väljendus selles, et kui teda mängu jooksul kas õlaga müksati või

füüsiliselt vastu mindi, läks ta närvi. Viimati kui ta koos M. J. Jaksoniga jalgpalli mängis, ütles tunnistaja

talle: „sul on närvidega probleeme“, millele M. J. Jakson vastas: „jah, ma tean, on küll“.

38. Seega leiab kohus, et kuigi süüdistatava poolt kohtus antud ütlused kuriteo toimepanemise motiivi

osas on ebausaldusväärsed ja on vastuolus muude kogutud tõenditega, ei saa siiski 100% veendumusega

väita, et Aruküla staadionil 30.04.2024 K O. surmaga lõppenud sündmuse motiiviks oli ainuüksi

armukadedus, vaid ka M. J. Jaksoni isikust tulenev agressiivsus ja teiste inimeste seisukohtadega

mittearvestamine.

39. Hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et M. J.

Jakson on toime pannud teise inimese tapmise ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 113 lg 1

alusel. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse

puhul ei pürgi isik küll otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust.

Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka välise teopildi alusel. RKKK on

16.04.2007 lahendis 3-1-1-128-06 p-s 7 märkinud, et välisele teopildile saab tahtluse tuvastamisel

tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne ning kui toimepanija tegu iseloomustab

toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. Kohus märgib, et on üldteada, et lõikevahendiga ükskõik millises pea,

kaela või näopiirkonnas tekitatud vigastused põhjustavad suurt veritsust. Käesolevas kriminaalasjas

teostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt tuvastati K. O.l mitmed vigastused: torke-

lõikehaav kaela eespinnal koos vasakpoolse rinnaku-rangluu-nibujätke lihase ja vasaku sisemise

kägiveeni vigastuse ning vasakpoolse veririnnaga ja lisaks torke-lõikehaav parema silma laugudel koos

silmamuna läbistusega, pindmised torke-lõikehaavad paremal põsesarnal ja vasaku kulmukaare all.

Eksperdiarvamuse kohaselt on torke-lõikehaav kaela eespinnal koos vasakpoolse rinnaku-rangluu-

nibujätke lihase ja vasaku sisemise kägiveeni vigastuse ja vasakpoolse veririnnaga eluohtlik

tervisekahjustus. Surmava vigastuse tüsistusena esines äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust.

Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui

toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad

löögid pähe), aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.12.2016 ja 09.02.2017 otsused: nr 3-1-1-102-16, p 17 ja nr 3-1-1-

111-16, p 13). Vigastuste paiknemine kannatanu pea- ja kaela piirkonnas viitab sellele, et süüdistatav

püüdis tabada K. O. elutähtsaid piirkondi.

40. Isiku tahtlust (koosseisu subjektiivset külge) on võimalik hinnata ka läbi tema käitumise (koosseisu

objektiivse külje). Nii on subjektiivse külje tuvastamisel abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku

teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb

arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades (RKKK 16.04.2007, 3-1-1-

128-06, p 9). Süüdistatava teojärgset käitumist hinnates võib järeldada, et ta sai aru, mis ta oli teinud, kuid

K. O. abistamiseks (vaatamata oma esmaabi andmise oskustele) pärast noaga löömist ei teinud

süüdistatav midagi, vaid otsustas sündmuskohalt koheselt lahkuda ning kuigi ta mõne minuti möödudes

pöördus staadionile tagasi, ei olnud põhjuseks mitte K. O. abistamine. Kuigi noa kasutamise osas on

kohus lugenud eelnevalt süüdistatava enda ütlused ebausaldusväärseks, näitab nii ekspertiisiaktist kui

muudest kogutud tõenditest järelduv noa kasutamine juba iseenesest lööja soovi tekitada kannatanule

raskeid ja eluohtlikke vigastusi ning sellise vahendi kasutaja nii saab eeldada kui ka peab eeldama, et

kasutades taolist ohtlikku ja tegelikkuses ka just selliseks otstarbeks – torkamiseks ja lõikamiseks

mõeldud vahendit ning lüües teist isikut elutähtsasse piirkonda nagu seda on kaela piirkond, põhjustatakse

kannatanu surm. Seega on eelkirjeldatud tegu sobiv realiseerimaks KarS § 113 lg 1 koosseisu.

41. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sama paragrahvi

lõike 3 alusel paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 16 lg-st 4 nähtuvalt paneb isik teo toime kaudse

tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

42. Tahtluse vormi määratlemisel nõustub kohus prokuröriga ja leiab, et M. J. Jakson pani teo toime

otsese tahtlusega. K. O.l tuvastatud vigastuste iseloom ja paiknemine osutavad sellele, et M. J. Jakson lõi

K. O. korduvalt vähemalt otsese tahtlusega ja sai aru, et see tegevus kahjustab K. O. tervist. Arvestades

kasutatud vahendit, milleks oli kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt teravaotsaga liigendnuga, siis

teadis süüdistatav, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o teise inimese tervise kahjustamise,

mille tagajärjeks on surm ja ta ka tahtis või vähemalt möönis seda, kuivõrd teist inimest noaga pea ja

kaelapiirkonda lüües ei saa eeldada, et tervisekahjustust ei teki. Süüdistatava teo tagajärjel tekkis

kannatanul kaelapinnale tekitatud vigastuse tüsistusena äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust.

43. Lisaks tuleb tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus tagajärje suhtes ehk kas ta soovis, et tema

tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul pidi süüdistatav ette nägema, et noaga

lüües võib saada kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla elule sedavõrd ohtlikud, et toovad kaasa

kannatanu surma. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga pea- või kaelapiirkonda lüües

võivad kannatanul tekkida sellised vigastused, mis võivad kujutada endast ohtu elule. M. J. Jakson, olles

tekitanud K. O.le elutähtsasse piirkonda vigastused, lahkus sisuliselt kohe sündmuskohalt (olles veel

eelnevalt vigastanud noaga kannatanu C. A.), tundmata mingit muret kannatanu seisundi pärast. Seega

olles teadlik vigastatud kannatanu olemasolust, ei kutsunud ta talle ei kiirabi, ega üritanud kannatanule

muul moel abi osutada, mis näitab kohtu hinnangul selgelt, et M. J. Jakson suhtus täiesti ükskõikselt

sellesse, milline võib olla saabuv tagajärg kannatanu jaoks. Veelgi enam, tunnistaja R. L. on andnud

kohtueelses menetluses ütlusi (II kd, tl 1-4) selle kohta, et kui ta viibis Aruküla staadioni spordihoone

nurga taga maas lamava K. juures ja püüdis teda elustada, tuli sinna lähedale M. J. Jakson. Tunnistaja

kinnitusel käskis M. J. Jakson tal tema kasutajakonto Snapchatis sõprade hulgast eemaldada. Sama tegi

M. J. Jaksoni palvel ka tunnistaja H. S. (ütlused II kd, tl. 9), mis tähendab et M. J. Jaksoni esmaseks

reaktsiooniks oli enda isiku tuvastamise või kättesaamise raskendamine, vaatamata sellele, et kõik

sündmuse juures viibinud isikud teda tundsid ja ootus enda varjamiseks oli perspektiivitu.

44. Seega tegutses süüdistatav tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks ja

möönis kannatanu surma saabumist, kuid tal oli sellest tervisekahjustuse tekitamise ajal ükskõik.

Eelnevast tingituna leiab kohus, et M. J. Jakson lõi K. O. kaela piirkonda vähemalt otsese tahtlusega ja

pidas vähemalt kaudse tahtluse tasemel võimalikuks, et tehtud löök võib tagajärjena kaasa tuua K. O.

surma. Esineb põhjuslik seos M. J. Jaksoni tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Kui M. J. Jakson ei

oleks K. O. noaga kaela löönud, ei oleks viimane saanud süüdistuses kirjeldatud vigastusi ja tüsistusi,

mille tagajärjel ta sündmuskohal sisuliselt lühikese ajavahemiku möödudes suri.

45. Süüdistatav ja tema kaitsja asusid seisukohale, et M. J. Jaksoni poolt K. O. noaga löömise kutsusid

esile K. O. solvangud M. J. Jaksoni ja tema ema aadressil. Eelnevalt on kohus põhjendanud, miks ta loeb

süüdistatava ütlused selles osas ebausaldusväärseks ja muude tõenditega vastuolus olevaks, mistõttu

puudub vajadus hinnata M. J. Jaksoni poolt toimepandud teo võimalikku kvalifitseerimist KarS § 115 või

muude isikuvastaste kuriteokoosseisude järgi.

Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et Mark Jakob Jakson pani toime KarS § 113 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise.

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuritegu

46. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava

kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Nii heidetakse süüdistuse kohaselt M. J.

Jaksonile ette C. A. füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamist 30.04.2023 Harjumaal Raasiku vallas

Aruküla alevikus, Põllu 5 asuva Aruküla staadioni spordihoone ees, kus M. J. Jakson lõi C. A. tahtlikult

noaga pea piirkonda, millega põhjustas haava C. A. pea piirkonnas paremal pool kõrva kohal.

47. Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil küll C. A. valu ja tervisekahjustuse tekitamises süüdi, kuid

kohtuistungil antud ütlustest kumab läbi mõte, et kõik see juhtus kuidagi kogemata ja talle enesele

teadmatult. Nii on süüdistatav märkinud, et pärast seda kui ta oli K. taganenud, hakkas teda lööma C.,

kelle süüdistatav lükkas käega eemale ja suundus ise samal ajal pingi juurde, et istuda. Sel hetkel kui C.

teda lõi ja tema C. eemale lükkas, karjus kannatanu talle midagi, kuid Jakson ei mäleta, mida täpselt.

Süüdistatav istus pingile, C. tuli tema juurde ja lõi teda uuesti. Süüdistatava sõnul tahtis ta tüdruku eemale

lükata, lükkas vasaku käega, tahtis peast lükata, aga seda et tal oli nuga käes, seda adus süüdistatav alles

peale lükkamist, kui C. karjus: „Ai, mis sul viga on.“ Alles siis avastas M. J. Jakson, et tal on nuga käes.

48. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et 30.04.2023 öösel, pärast seda kui süüdistatav M. J.

Jakson oli noaga rünnanud C. A. poiss-sõpra K. O., tekitas ta noaga vigastuse peapiirkonda ka kannatanu

C. A.le, kes reageeris M. J. Jaksoni õigusvastasele teole, visates süüdistatavat plastpudeliga ja üritades

teda tõugata.

49. Milline oli kannatanu C. A. reaktsioon sellele, kui M. J. Jakson ründas K. O. ja kuidas konkreetselt

kannatanu käitus, on talletatud Aruküla spordihoone turvakaamera salvestistel, milliseid on kohtuistungil

vaadeldud.

Nii nähtub Aruküla staadioni spordihoone videosalvestise vaatlusprotokollist (I kd, tl 135) ja videofaililt

Camera2_Spordihoone_Spordihoone_20230430002459_20230430003854_2437631

kell 00.33.56

(tegelik aeg 00.11.56), et kohe pärast seda, kui K. O. on pannud mõlemad käed näo ette, tõstab kannatanu

C. A. vähemalt ühel korral enda parema käe M. J. Jaksoni peapiirkonna suunas (asitõendi

vaatlusprotokoll I kd, tl 135, foto 10) paremas käes oleva tuvastamata esemega. Selle peale ründab M. J.

Jakson kell 00.34.00 (tegelik kellaaeg 00.120.0) C. A., tehes parema käega, samal ajal hoides vasakus

käes täpselt arusaamatut eset, ühe löögi C. A. pea piirkonna suunas ning tõmbab seejärel enda parema käe

enda kõrvale tagasi ja astub kannatanu C. A.st selg ees eemale hoone seina poole. Video kellaajal

00.34.19 (tegelik aeg 00.12.19) hakkab C. A. liikuma hoone selle külje poole, mille küljes on salvestav

turvakaamera. C. hoiab kõndides enda pea piirkonnast kahe käega kinni.

50. Videosalvestisel nähtuvaga on sisuliselt kattuvaid ütlusi andnud kohtueelses menetluses 12.05.2023 (I

kd, tl 267) ülekuulamisel ka kannatanu C. A. ise. Kannatanu selgitas, et saades aru, et Mark on noaga K.

midagi teinud, läks ta kohe Marki juurde, küsis mida viimane tegi ja hakkas Marki kahe käega tõukama.

Mark pani kannatanule ühe käe rindkere piirkonda ja lükkas ta eemale. Vaatamata sellele püüdis

kannatanu teda tõugata ja seejärel tõukas Mark vastu. Tuli R. ja palus neil rahuneda. Kannatanu tahtis

oma mäletamist mööda lüüa Marki jalaga, Mark läks temast eemale, kuid kannatanu järgnes talle.

Seejärel suunas Mark oma käe kannatanu näo suunas. Kannatanu arvas, et Mark lööb teda käega, kuid ta

lõi hoopis noaga vastu pead paremale poole kõrvast veidi üles, peapiirkonda. Valu tundis kannatanu veidi

aja pärast, pani käe kõrva juurde ja sai aru, et tal jookseb peast verd.

51. Kuigi kannatanu mäletas, et teda ja M. J. Jaksonit püüdis rahustada R. L., oli selleks kriminaalasja

materjalidest tulenevalt tegelikult H. S. (H. S.i ütlused II kd, tl 8), kes kinnitas, et kui ta oli nad (C. ja

Marki) laiali ajanud, tuli C. tema juurde ja ütles, et tal tuleb peast verd ja näitas ka oma verist kätt.

52. Noalöögist põhjustatud tervisekahjustuse tekkimist kannatanu C. A.le kinnitavad ka PERH-ist

väljastatud C. A. patsiendikaart (I kd, tl 201) ja väljavõte 30.04.2023 haigusloost (I kd, tl 202-203).

Mõlemad meditsiinidokumendid tõendavad fakti, et 30.04.2023 kell 01.00 tuvastati kannatanu C. A.l peas

1 cm pikkune torke/lõikehaavake, mida õmmeldi ühe õmblusega ja paigaldati side.

53. Lisaks tõendab C. A. põhjustatud vigastuse olemasolu isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega

kannatanu peast. Kiirabiautos on tehtud foto haavast kannatanu peas paremal pool kõrvast üleval (I kd, tl

208, foto nr 3).

54. Et kannatanu C. A. põhjustatud peavigastus oli tekitatud justnimelt M. J. Jaksonile kuuluva ja temalt

kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud liigendoaga, kinnitab ka DNA-ekspertiisiakt nr 23E-GE0432 (I

kd, tl 246-254, vt ka otsuse p 11).

55. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et 30.04.2023 peale K. O. noaga löömist lõi M. J. Jakson

kella 00.12 paiku kannatanut C. A. noaga pea piirkonda, tekitades C. A.le füüsilist valu ja

tervisekahjustuse, milleks on V-kujuline haav peapiirkonnas paremal pool kõrva kohal.

56. Nii tervisekahjustus kui ka valu on KarS § 121 lg 1 normatiivsed koosseisutunnused. Esimese neist

tunnustest defineerib Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku

tuvastamise kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite

ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu

patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu

teguri toimel. Valu kui koosseisulist asjaolu on määratletud kohtupraktikas. Selle all peetakse silmas

organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või

ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on

motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (vt RKKK 12.11.2019, 1-18-7833, p 22 koos edasiste

viidetega). Seega on C. A.l tuvastatud haav peapiirkonnas ja põhjustatud valu vaieldamatult käsitatav

kehavigastusena KarS § 121 tähenduses ning sellega on KarS §-s 121 sätestatud objektiivne

süüteokoosseis juba täidetud.

57. KarS § 121 lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise

väärkohtlemise. See näitab tema suuremat kalduvust toime panna sama kuritegu ja seetõttu sisaldab uus

kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Pole oluline, kas isik on kehalise

väärkohtlemise eest varasemalt süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv)

või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud,

ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (RKKK 14.05.2020, 1-19-5146/52,

p 8 koos edasiste viidetega). M. J. Jaksoni puhul on tegemist faktilise retsidiiviga.

58. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo

toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani M. J. Jakson kehalise väärkohtlemise episoodi

C. A. suhtes toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse

tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Kannatanu ütluste kohaselt saades aru, et Mark on noaga K. midagi teinud, läks ta kohe Marki juurde,

küsis mida viimane tegi ja hakkas Marki kahe käega tõukama. Mark püüdis teda eemale lükata, kuid

vaatamata sellele püüdis kannatanu Marki uuesti tõugata. Kuigi Mark temast eemale läks, järgnes ta

Markile, kes teda siis ühe korra pea piirkonda lõi. Ka süüdistatava sõnadest kumas läbi, et C. A. löömine

juhtus kuidagi kogemata, ta püüdis algul kannatanut eemale tõrjuda, eemaldus kannatanust, kuid

kannatanu ikkagi järgnes talle ja lõi teda. Seega puudus M. J. Jaksonil kohtu hinnangul otsene soov

kannatanut kahjustada ja C. A. löömine oli toime pandud kaudse tahtlusega, seda ka saabunud tagajärje

osas.

Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu hinnangul KarS § 121 lg 2 p 3 teokoosseis täidetud.

KARISTUSE MÕISTMINE

59. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

60. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes

hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle

tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKK 03.04.2020, 1-

18-2232, p 71).

61. Seadusandja on KarS § 113 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuue-

kuni viieteistaastase vangistuse. Seega keskmine määr on 10 aastat ja 6 kuud vangistust.

62. Hinnates M. J. Jaksoni süü suurust KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo

toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi K. O. noaga pea- ja kaelapiirkonda vähemalt neljal

korral, sh põhjustas noaga torke-lõikehaava kaela eespinnal koos vasakpoolse rinnaku-rangluu-nibujätke

lihase ja vasaku sisemise kägiveeni vigastusega, mille tagajärjel tüsistusena tekkinud sisemise ja välise

verejooksu tulemusena K. Ots suri sisuliselt minutite jooksul. Kohtu hinnangul arvestades süüteo

asjaolusid, kannatanule tekitatud vigastuste hulka, kannatanu käitumist vahetult enne rünnet ja

süüdistatava käitumist vahetult peale rünnet, tuleb süüdistatava süü lugeda keskmisest suuremaks. Nimelt

kasutas M. J. Jakson kahe erineva kannatanu suhtes nuga. K. O. suhtes rakendatud vägivald oli ulatuslik

(4 kiiret noalööki väga lühikese ajavahemiku järel pea- ja kaelapiirkonda, millega kaasnesid mitmed

elupuhused tervisekahjustused); M. J. Jakson ründas C. A. sisuliselt mõni minut pärast K. O. tapmist; M.

J. Jakson kasutas nuga K. O. jaoks täiesti ootamatult ja seejuures ei olnud K. O.l ühtegi relva; M. J.

Jakson põgenes sündmuskohalt, tundmata huvi K. O. ja C. A. saatuse vastu ja püüdmata abi anda, ehkki

süüdistav oli õppinud meditsiini.

Analoogset olukorda on käsitlenud ka Riigikohus 26. jaanuari 2021 lahendis 1-19-4150 punktis 35,

nõustudes maakohtu poolt tuvastatud süüdistatava keskmisest suurema süü asjaolude põhjendustega.

63. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav tunnistas

kohtuistungil K. O. tapmise toimepanemist, andes teo toimepanemise asjaolude kohta küll ütlusi, kuid

ütlused noaga löömise asjaolude ja motiivi osas olid vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega,

mistõttu need olid kohtu hinnangul ebausaldusväärsed ja kantud soovist pisendada oma vastutust.

Vaatamata sellele avaldas süüdistatav kohtuistungil juhtunu osas ka kannatanute ees kahetsust ning

vabandas. KarS § 58 kommentaari p 4.2.1 kohaselt võib kahetsuse siiruse seada kahtluse alla toimunus

oma rolli kaalukuse vähendamine, kui nt süüdistatava omaksvõetav teo- või tagajärjeebaõigus erinevad

olulisel määral tegelikult tuvastatust. Siiski ei tähenda puhtsüdamlik kahetsus süüdistuse väidete

vastuvaidlematut aktsepteerimist. Seega peab kohus avaldatud kahetsust võimalikuks arvestada KarS § 57

lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamliku kahetsusena. Samas leiab kohus, et arvestades süüdistatavale

inkrimineeritud teo iseloomu ei saa karistust kergendav asjaolu olla sedavõrd kaalukas, et tooks kaasa

karistusmäära olulise vähendamise.

Karistust raskendava asjaoluna on prokurör ja ka kannatanu esindaja toonud välja KarS § 58 p-s 13

sätestatud süüteo toimepanemise täisealise poolt alaealise juuresolekul. Formaalselt KarS § 58 p-s 13

märgitud vastutust raskendav asjaolu küll esineb, kuid kohus möönab, et kuigi viiest 30.04.2023 õhtul

staadionil olnud noorest oli sel hetkel alaealine ehk 17-aastane veel vaid kannatanu C. A., oli süüdistatav

saanud täisealiseks 31.03.2023, seega napilt kuu aega tagasi. Sisuliselt kuulusid kõik 30.04.2023

sündmuskohal olnud noored samasse vanusekategooriasse, s.t nad olid eakaaslased. Tulenevalt antud

asjaolust ei pea kohus ainuüksi seetõttu, et süüdistatav sai kannatanu C A. vaid 4 kuud varem

täisealiseks, põhjendatuks arvestada KarS § 58 p-s 13 nimetatud asjaolu sedavõrd kaaluka argumendina,

et see tooks kaasa karistusmäära olulise raskendamise.

64. Karistuse määramisel ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest.

KarS § 56 lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu

peab eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama süüdlase isikut. M. J. Jakson on varem

kriminaalkorras karistamata, kuid väärib märkimist, et 15.07.2020 lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur

tema suhtes KrMS § 201 lg 2 alusel kriminaalmenetluse, milles M. J. Jaksonile oli esitatud kahtlustus

KarS § 121 lg 1 kirjeldatud teo toimepanemises alaealisena. Kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt

lõi M. J. Jakson 02.05.2019 jalgpalli mängimise käigus jalaga puruks käeluu kaasmängijal, kes üritas teda

„pikali niita“.

65. X on väljastatud M. J. Jaksoni osas 2 sisult erinevat iseloomustust (II kd, tl 17-20): üks 2020. aastast

seoses KrMS § 201 alusel lõpetatud kriminaalasjaga ning teine 2023. Mõlemast iseloomustusest kumab

läbi aga M. J. Jaksoni iseloomuomadus – õigluse jaluleseadmise soov, mis võis vahel kutsuda esile

konflikte. Oma seisukohtades on ta resoluutne. 2020. aasta iseloomustuse kohaselt on olnud koolis

mitmeid sõnelusi, mis on mõningatel juhtudel lõppenud ka löömise/kaklusega.

X 08.05.2023 väljastatud iseloomustusest (II kd, tl 23) nähtub, et M. J. Jaksoni läbisaamine

klassikaaslastega oli üldjuhul hea, klassiõdedega suheldes oli ta leebem, osade klassivendadega suheldes

esines erimeelsusi. Õpetajatega suhtles viisakalt, kuid samas üleolevalt, meeldis diskuteerida ja

vaidlustesse laskuda. Viimasest õppimiskohast, X, kus ta asus õppima 1. septembrist 2022,

iseloomustatakse M. J. Jaksonit positiivselt, iseloomult sõbralik, toimetas aktiivselt õpilasomavalitsuses.

Õpetajatega mingeid konflikte polnud, pigem viisakas.

66. Märkimist väärib, et selgitades kohtuistungil varasemas elus esinenud füüsilisi konflikte, tõi M. J.

Jakson kohtuistungil ütlusi andes konflikti alustajana või võimendajana alati esile teise konflikti osapoole

või ka kolmanda isiku, kes tegeles probleemi lahendamisega. Samasugust lähenemist poja elus esinenud

konfliktide selgitamisel täheldas kohus ka süüdistatava x – tunnistaja T. J. poolt antud ütlustes. Seetõttu

julgeb kohus arvata, et M. J. Jaksoni puhul kuulus vägivald probleemide lahendamise vahendite hulka

ning eripreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt on tema hoiakuid vaja muuta.

67. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kaitsja poolt kohtuvaidluste käigus viidatud alkoholimürgistuse

ehk intoksikatsiooni esinemine M. J. Jaksonil. KarS §-s 36 lg 1 kirjeldatud joobeseisundis on isiku

motivatsiooni- ja otsustusvõime piiratud või häiritud ning siit tulenevalt on ka tema käitumine

ebaadekvaatne. Kohus leiab, et tugev joobeseisund ei ole M. J. Jaksoni süü suurust vähendavaks või tema

poolt toime pandud teo ebaõigussisu kahandavaks teguriks. Kogutud tõenditest saab järeldada, et M. J.

Jakson oli küll tugevas joobes, kuid mitte ebaadekvaatne. Nii nähtub M. J. Jaksoni kahtlustatavana

kinnipidamise protokollist (I kd, tl 209), et M. J. Jakson suutis omakäeliselt allkirjastada protokolli, lisada

omakäeliselt protokolli „Ei ole avaldusi ja taotlusi. Märkuseid ei ole. Olen protokolliga tutvunud.“

Vormikaamera salvestise kohaselt suutis ta öelda oma nime, vastata küsimusele, kus asub tal nuga ja

öelda, et ta tappis K O.. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (I kd, tl 220-221) kohaselt tuvastati M. J.

Jaksonil 30.04.2024 kell 01.15 küll joove – 1,15 mg/l kohta, kuid sellele vaatamata suutis ta puhuda

indikaatorvahendisse ja mäletas ka viimase 24 tunni sündmusi.

68. Süüdistatav pani K. O. tapmise toime napilt 1 kuu pärast täisealiseks saamist. Kohtuvaidluste käigus

palus kaitsja kohtul hinnata, kas M. J. Jaksoni terviseseisund võimaldas tal täiel määral mõista oma

käitumist ja selle tagajärgi. Kaitsja leidis, et lisaks sellele, et süüdistatav oli sündmuse toimumise ööl väga

tugevas alkoholijoobes, tuleb kohtul karistuse mõistmisel arvestada ka noore täiskasvanu erisusi.

Seejuures viitas kaitsja Euroopa Nõukogu soovitustele Rec(2003)20. Nimelt on Euroopa Nõukogu

soovituste koostamisel noorte täiskasvanutega tegelemisel lähtunud seisukohast, milles leitakse, et

täiskasvanuks saamine selle õiguslikus mõttes ei pruugi kokku langeda isiku arengutasemest tuleneva

küpsusega. Sellele tuginedes on loodud soovituste p.11, mille kohaselt peaks arvestades üleminekuaega

täiskasvanuellu, olema õigussüsteemides võimalik tagada alla 21-aastaste noorte täiskasvanute

erikohtlemine kriminaalmenetluses ning seetõttu tuleks kohaldada süüdistatava M. J. Jaksoni suhtes

alaealistega sarnaste karistusmeetmete kohaldamist. Kohtuvaidlustes taotles kaitsja lugeda M. J. Jaksoni

vanus erandlikuks asjaoluks ning kohaldada talle karistus KarS § 60 lg 3 kohaselt alla alammäära.

69. Üldjoontes nõustub kohus kaitsjaga, et täiskasvanuks saamine õiguslikus mõttes ei pruugi kokku

langeda isiku arengutasemest tuleneva küpsusega. Täna kehtiv KarS § 87 redaktsioon võimaldab

alaealisena kuriteo toime pannud noore kõrval n.ö erikohelda ka alla 21-aastasena kuriteo toimepannud

täisealist isikut, arvestades viimase vaimset ja sotsiaalset arengutaset ning kuriteo toimepanemise

asjaolusid. Seega on noorte täiskasvanute puhul KarS § 87 lg 1 p-des 2-8 ja 10 loetletud mõjutusvahendite

kohaldamine erandlik. Kohus leiab aga, et M. J. Jaksoni puhul ei ole ühegi kriminaalasjas kogutud tõendi

põhjal võimalik väita, et süüdistataval oleks vaimse või sotsiaalse arengutase selline, mis eeldaks tema

alaealisena kohtlemist õiguslikus mõttes. Vastupidi, tema astumine abipolitseinike kandidaatide ridadesse

2023 aprillis (II kd, tl 120-121), C-taseme kergejõustikukohtuniku litsentsi omandamine (II kd, tl 118-

119), Harjumaa ja Tallinna aasta aktiivseimaks kolmanda ja teise kategooria kohtunikus tunnistamine ja

ka X õpilasomavalitsuses aktiivne kaasalöömine viitavad pigem tema sotsiaalsele küpsusele.

70. Kohus nõustub kaitsjaga ka selles, et õiguskorda rikkunud noorte täiskasvanute mõjutamine peab

toimuma läbi individuaalse lähenemise ja empaatiliselt. Samas peab ka noore täiskasvanu puhul arvesse

võtma konkreetse õigusrikkumise asjaolusid. M. J. Jakson on pannud toime teo, mis on suunatud suurima

hüve, ehk inimelu vastu (konkreetsel juhul samasuguse noore inimese vastu nagu tema ise) ning sellisele

teole rangeimal viisil riigi poolne reageerimine peab õiguskorra kaitsmise eesmärgist tulenevalt andma

ühiskonnale signaali, et niivõrd raske teo toimepanemisele järgneb ka reageering pikaajalise vangistuse

näol.

71. Võttes arvesse seda, et M. J. Jaksoni süü on keskmisest suurem ning arvestades ka eri- ning

üldpreventiivseid eesmärke, ka vanust (napilt täiskasvanuikka jõudmine) toimepanemise hetkel, on kohtu

hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine KarS § 113 lg 1 sätestatud teo toimepanemise eest veidi üle

sanktsiooni keskmise määra.

72. KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud rahalise

karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

73. Süüdistatav õppis enne vahistamist Tallinna X ning alates 2023 aprillist töötas ka lühikest aega X.

Seega sisuliselt ei oma M. J. Jakson mingit sissetulekut ega rahalisi vahendeid. Ka realiseeris süüdistatav

KarS § 121 koosseisu raskema alternatiivi – põhjustades tervisekahjustuse, mitte ainult füüsilise valu

kannatanu C. A.. Lisaks sellele on M. J. Jaksoni suhtes kohaldatud tõkendina vahi all pidamist ning

süüdistatavale mõistetakse teise kuriteo toimepanemise eest pikaajaline vangistus. Seega on kaheldav, kas

isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Samuti lasuvad

süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate varaliste nõuete tõttu (menetluskulud,

tsiviilhagi). Olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki legaalsed rahalised vahendid enda

ülalpidamiseks ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Eeltoodud põhjustel tuleb

süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

74. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemine seisnes süüdistatava poolt

kannatanule füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamises isiku poolt, kes on eelnevalt pannud toime

teise inimese tervise kahjustamise. Süüdistatava süü hindamisel arvestab kohus seda, et kuriteo

toimepanemisel kasutati nuga, aga ka seda, et kohtumenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt pani ta teo

toime kaudse tahtlusega.

Kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist analüüsis kohus otsuse p-s 63 ja seda üle kordama ei

hakka.

Kõiki asjaolusid koostoimes arvestades leiab kohus, et Mark Jakob Jaksonile võib karistuse mõista

ettenähtud sanktsiooni keskmise määrast veidi allapoole.

75. Liitkaristuse mõistmisel kuritegude kogumi eest mõistetakse KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste

põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse

kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuigi tegemist on karistuste liitmisega sisuliselt

samaliigiliste kuritegude eest, on kuritegude toimepanemisega riivatud erinevaid õigushüvesid, mistõttu

ei pea kohus võimalikuks kohaldada kergemat karistuste liitmise viisi, vaid peab vajalikuks mõista

liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades raskeimat karistust. Samas arvestab

kohus asjaoluga, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on oma sündmustikult ja ka ajaliselt väga

tihedalt seotud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks karistusi liita täies ulatuses.

76. Kaitsja leidis kohtulike vaidluste käigus, et M. J. Jaksonile mõistetav karistus võiks olla selline,

millest osa tuleb ära kanda reaalselt ja ülejäänud osa jääks käitumiskontrolli nõuetega tingimisi

kohaldamata.

77. Vaatamata sellele, et karistusregistri andmete kohaselt süüdistataval kehtivad kriminaalkaristused ja

väärteokaristused puuduvad, on M. J. Jakson toime pannud teise isiku tapmise, milline on raskeim

isikuvastane süütegu ning ei toime pandud teos ega toimepanija isikus ei ole tuvastatud midagi

erandlikku, mis võiks tingida süüdlasele mõistetava karistuse osalist kohaldamata jätmist. Inimese õigus

elule on põhiseaduslik põhiõigus – igal inimesel on õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav

rikkunud. M. J. Jakson on pannud toime kuriteo, mille tagajärjel on kaotanud tema eakaaslane K. Ots oma

elu. Kohus rõhutab siinkohal, et vastavalt kohtupraktikale saab isikut karistusest vabastada vaid juhul, kui

mõistetav karistus ei ületa seaduses ettenähtud katseaja maksimaalset pikkust. KarS § 73 ja 74 sätestavad

katseaja maksimaalseks pikkuseks viis aastat, mis on oluliselt lühem kui süüdistatavale käesoleva

otsusega mõistetav karistus ja ka KarS § 113 lg 1 sanktsiooni miinimummäär, mistõttu puudub üldse

võimalus karistuse kohaldamata jätmist kaaluda. Sellest tulenevalt tuleb mõistetav vangistus määrata ära

kandmisele täies ulatuses.

78. Seega eeltoodud motiividel mõistab kohus M. J. Jaksonile KarS § 113 lg 1 järgi karistuseks 11 aastat

vangistust ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel on liitkaristuseks 12 aastat vangistust ning KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja

hulka eelvangistuses viibitud aeg. Seega karistuse kandmise alguseks loeb kohus M. J. Jaksoni

kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 30.04.2023. Kuna M. J. Jaksoni suhtes valiti tõkendiks vahistamine

01.05.2023 (mille põhistust on nii maa- kui ringkonnakohus kontrollinud), tuleb see jätta muutmata kuni

kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Kohtu hinnangul on vahistamine jätkuvalt aktuaalne ning

kohus määruste sisu üle kordama ei hakka.

MENETLUSKULUD

79. KrMS § 175 lg 1 p 1, 3, 4 ja 9 kohaselt on valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu,

riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe

tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja

vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena.

KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud

ulatuses.

80. Seadusandja on määranud, et reeglina hüvitab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu, kuid KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

81. Kriminaalasjas on menetluskuludeks surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-AOS0042/TLN208

teostamise kulu summas 343 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0432 teostamise kulu summas 1425 eurot,

määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 4508,96 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha summas 2050 eurot. Lisaks on menetluskuludeks valitud esindajatele makstud tasud ning

tsiviilhagide menetlemisest tingitud kulud.

82. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ (vastu võetud 08.12.2023) nr 113 § 1

kohaselt on alates 1. jaanuarist 2024 tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks

täistööajaga töötamise korral 820 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 kuupalga alammäära, mis on kohtuotsuse tegemise hetke

seisuga seega 2050 eurot. Sundraha instituut kannab oma olemuselt mitte karistuslikku, vaid

kompensatoorset eesmärki ehk et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida

riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja

kuriteo tagajärgede heastamine (RKKK 02.05.2011, 3-1-1-24-11, p 10.1; RKKK 09.09.2005, 3-1-1-63-

05, p 9-10).

83. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda

(nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt RKKK 23.05.2013, 3-1-1-39-13, p 9).

Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kohtueelses ja kohtumenetluses määratud kaitsja

Kadi Sitska poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust M. J. Jaksonile, leiab kohus, et

esitatud taotlused kaitsjakulude hüvitamiseks seoses tema kaitsmisega kriminaalmenetluses on

põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kaitsja taotlustes esitatud õigusabikulude summa suurused

seonduvad põhjendatud kaitsetoimingutega.

84. Arvestades kannatanute poolt valitud esindajate tasusid ning tsiviilhagisid, mis samuti kuuluvad M. J.

Jaksonilt väljamõistmisele, vähendab kohus surnu kohtuarstliku ekspertiisitasu, määratud kaitsjale

makstud tasude ning sundraha väljamõistetavat kogusummat poole võrra ning ajatab nende tasumise 12

kuu peale. Kohus mõistab M. J. Jaksonilt menetluskulud välja osaliselt, arvestades siinkohal ka

Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb DNA-ekspertiisikulude väljamõistmisel arvestada

analüüsiobjektide, sh võrdlusproovide arvu (RKKK 02.06.2023, 1-22-1425, p 37). Seega tuleb

süüdistatavalt välja mõista surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-AOS0042/TLN208 teostamise kulu

summas 171,50 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0432 teostamise kulu summas 684 eurot, määratud

kaitsjale makstud tasud kokku summas 2254,48 eurot ja sundraha summas 1025 eurot, s.o menetluskulud

kokku summas 4134,98 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3

alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul vähemalt 344,58 eurot kuus ja 12. kuul 344,60

eurot. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-AOS0042/TLN208 teostamise kulu summas 171,50 eurot,

DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0432 teostamise kulu summas 741 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud

kokku summas 2254,48 eurot ja sundraha summas 1025 eurot jäävad KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

85. Tuleb märkida, et antud kulud on tekkinud M. J. Jaksoni õigusvastase käitumise tulemusena ning

seetõttu on põhjendatud ka nende hüvitamine tema poolt kohtu määratud ulatuses.

86. On ilmne, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas M. J.

Jaksonil raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud ja

kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus siiski a priori välistada, et süüdistataval

osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 23.11.2012, 3-1-1-105-12, p 7).

Kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal küll igakord tagatud võimalust töötada, kuid sellegi poolest ei saa

menetluskulude hüvitamise otsustust tehes juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise

ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik menetluskulusid õigeaegselt ei tasu, lähtutakse täitemenetluse

seadustiku regulatsioonist.

87. Kannatanute K. O., Ü. O. ja L. O. poolt valitud esindajatele O. N. ja E. A. makstud tasude osas esitati

kohtuistungil vastavate kulutuste kandmist kinnitavad arved: nr 202301769, nr 202302067, nr

202302113, nr 202302333, nr 202302590, nr 202303622, nr 202400316, nr 202400626 ja nr 202400782.

O. N. ja E. A. on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 21 556,54 eurot, millele lisandub

käibemaks ning lisaks 03.04.2024 kohtuistungil osalemise tasu hüvitamist, millele lisandub käibemaks.

Kohus peab põhjendatuks välja mõista M. J. Jaksonilt kannatanute K. O., U. O. ja L. O. kasuks nende

poolt kantud kulutused valitud esindajatele osaliselt, seda summas 15 553,87 eurot.

88. On põhjendatud KrMS § 182 lg 2 kohased ehk tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulude hüvitamine

M. J. Jaksoni poolt summas 2286 eurot (360+99+720+726 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku

2286 eurot). Kohtu hinnangul on kriminaalasja materjalidega tutvumisele, tsiviilhagi koostamisele ja

seoses sellega kliendiga kohtumisele ning temaga suhtlemisele, materjalide analüüsile ning suhtlusele

prokuröriga kulunud mõistlik aeg ning O. N. ja E. A.i poolt tehtud toimingud on olnud tsiviilhagi

koostamiseks ning selle prokuratuurile esitamiseks põhjendatud ja vajalikud.

89. Kohus peab põhjendatuks ka järgnevaid esindajate tasusid, s.o 2023 lõikes esitatud arveid:

946+180+539+220+90+180+135+99+135+473+220+180+220+660+990 eurot, millele lisandub

käibemaks 20%, s.o kokku 6320,40 eurot) ning mis hõlmavad endast erinevate toimingutena

kriminaaltoimikuga tutvumist, töönõupidamisi, materjalide analüüsi, suhtlust kliendi (kannatanu) ja

prokuröriga, E. A.i poolt eelistungil osalemist, nõupidamisi ja kohtumisi kliendiga, tunnistajate ütluste

markeerimist, kohtuistungiks ettevalmistamist ja O. N. poolt kohtuistungil osalemist. Kõik eelloetletud

tegevused on kohtu hinnangul olnud põhjendatud ja seotud kannatanute esindamiseks vajalike

toimingutega, ka selleks kulunud ajamaht on olnud mõistlik ning kohtuistungitele kulunud aeg on

korrektselt arvetel kajastatud. Seega on põhjendatud nende esindajate tasude väljamõistmine M. J.

Jaksonilt kannatanute kasuks.

90. Kohus ei pea põhjendatuks M. J. Jaksoni kanda jätta järgnevaid esindajate tasusid: pöördumine

peaprokurörile, suhtlemine ja kohtumine kliendi ja K. P., ettevalmistumine tunnistajate küsitlemiseks,

nõupidamisi O. N.ga ja ettevalmistusi kohtuistungiteks E. A.i poolt (28.07, 25.09, 29.09, 07.12, 08.12,

10.12, 11.12.2023 tehtud tööd summades 720+220+440+270+90+270+118,80 eurot, millele lisandub

käibemaks 20%, s.o kokku summas 2554,56 eurot). Kohtule ei ole teada, milles antud pöördumine seisnes

ning milline oli selle lahenduskäik peaprokuröri poolt. Samuti ei saa kohus hinnata, kas selle

koostamiseks kulunud ajamaht on olnud põhjendatud ning kas seda saab üldse pidada vajalikuks

toiminguks kannatanute esindaja poolt. Pöördumist peaprokuröri poole ei saa seostuda otseselt M. J.

Jaksoni kriminaalasja ja tema süüküsimuse lahendamisel vajaliku toiminguga, mistõttu ei ole põhjendatud

ka selle kulutuse kandmine M. J. Jaksoni poolt. Lisaks ei ole põhjendatud suhtlemistele ja kohtumistele

kliendi ja K. P. kulunud tasude hüvitamine. Eelduslikult on olnud kannatanu enda tahe pöörduda

ajakirjanduse poole, et arutada kriminaalasja meedias kajastamise mingeid asjaolusid, kuid see ei seostu

M. J. Jaksoni süüküsimuse või tsiviilhagi lahendamisega ning ei kuulu seega põhjendatud ja vajalike

toimingute hulka. Ei ole põhjendatud ka kulutuste hüvitamine M. J. Jaksoni poolt, mis seostuvad E. A.i

poolt tunnistajate küsitlemisele ning kohtuistungiteks ettevalmistamisele kulunud toimingutele ja ajale (sh

nõupidamisele O. N.). E. A. osales üksnes eelistungil, seega ei saa pidada vajalikeks toiminguteks

temapoolset ettevalmistamist kohtuistungiteks, kuna istungitel osales O. N. isiklikult ning kes samuti

valmistus kohtuistunguks ette ja sellekohaste kulutuste väljamõistmist kannatanute kasuks peab kohus

põhjendatuks. Lisaks tuleb märkida, et 14.07.2024 määruse p-s 12 rahuldas kohus prokuröri taotluse ning

lubas prokuröril kohtuistungil KrMS § 2911 alusel avaldada kannatanu C. A. ning tunnistajate H. S.i, R.

L. ja R. S. kohtueelses menetluses antud ütlused ilma neid kohtuistungil ristküsitlemata. Seega ei olnud

vajalik teha ka ettevalmistusi tunnistajate küsitlemiseks.

91. Kohus vähendab järgnevatele kulutustele (23.08.2023 ning 28.12.2023 tehtud tööd summades 440 ja

135 eurot) kulunud ajamahtu, seega osa jääb kannatanute endi kanda ning osa hüvitab M. J. Jakson.

Kannatanute esindajad on taotlenud hüvitada kohtuistungiks ettevalmistamise, kohtuistungil osalemise ja

ringkonnakohtule seisukohtade koostamisele kantud tasud, aga ka E. A.i poolt vahistamisistungil

osalemise tasu. 28.12.2023 vahistamisistung (kohtu märkus: vahistuse põhjendatuse kontroll ja

elektroonilise valve kohaldamise taotluse lahendamine) kestis ligi 0,5 h, mitte aga 0,75 h. M. J. Jaksoni

kanda jäävad nendest 220+90 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. On põhjendatud ja vajalik toiming

23.08.2023 tööst üksnes kohtuistungil osalemine, mis kestis ca 1 tund, s.o esindajatasu summas 220 eurot.

Ettevalmistusi on O. N. teinud sellest juba eelnevalt, s.o 22.08.2023. Ka ei ole põhjendatud kulude

hüvitamine M. J. Jaksoni poolt, mis seonduvad seisukohtade koostamisega ringkonnakohtule, kuna

kohtule ei ole teada, milliseid seisukohti ringkonnakohtule esitati ning kas sellega seoses tehtud tööd olid

põhjendatud ja vajalikud. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 11.09.2023 määruses määranud Eesti

Vabariigilt välja mõista mõistliku suurusega esindajate tasu summas 672 eurot. Sellest tulenevalt peabki

kohus vajalikuks märkida, et määruskaebuse koostamisele, täiendavate seisukohtade esitamisele

määruskaebuse osas ning suhtluse ringkonnakohtus kulunud esindajatasud (540+180+110) kannab Eesti

Vabariik osaliselt summas 670 eurot, mis tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2023 määrusest. Sellest

ülejäänud osa jääb kannatanute endi kanda, s.o 324 eurot.

92. Võttes arvesse kohtuotsuse punktides 90–91 toodut, jääb kannatanute kanda seega

720+220+220+440+270+90+270+118,80+45 eurot, millele lisandub käibemaksu määr 20%, seega kokku

2872,56 eurot. M. J. Jaksoni kanda jääb siinkohal 220+90 eurot (23.08 ja 28.12 tehtud töödest osa),

millele lisandub käibemaks 20%, seega kokku 372 eurot.

93. 2024 tõusis käibemaksu määr ning seoses sellega toob kohus alates 2024 arvete osas välja eraldi

arvestuse. Eraldi arvestust vajavad ka arved osas, millest kannatanutele on tehtud 15% allahindlust (arve

202400782, 06.03.2024–02.04.2024).

94. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud olnud esindajate poolt tehtavad järgmised toimingud

ning mõistlik on olnud ka nendele kulunud ajamaht: nõupidamine kannatanu esindajatega, nõupidamine

kliendiga, ettevalmistus edaspidisteks kohtuistungiteks, kohtumine kannatanu esindajaga,

töönõupidamised, suhtlused ja kohtumised kliendiga, video analüüs, kohtumine C. A. ja tema esindajaga,

kõne kliendiga, kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine. Kuigi 05.02.2024 istung jäi seoses kaitsja

haigestumisega ära, võis O. N. selleks siiski ettevalmistusi 1 tunni ulatuses teha

(180+180+440+225+360+660+220+1100 eurot, millele lisandub käibemaks 22%).

95. Ei ole aga põhjendatud kulutuste hüvitamine M. J. Jaksoni poolt seoses tunnistajate ütluste

analüüsiga, sellekohase nõupidamisega ja tunnistajate küsimuste täiendamisega (45+108 eurot, millele

lisandub käibemaks 22%). Kuna kannatanute mõlemad esindajad on eelnevalt toimiku materjalidega

tutvunud ning selleks on kulunud aeg materjalide analüüsile, ei ole põhjendatud veelkordne tunnistajate

ütluste analüüs, kuna tunnistajate ütlused avaldati kohtuistungil ning üle kuulati üksnes T. Jakson. Ei ole

põhjendatud ka kulutuste väljamõistmine M. J. Jaksonilt, mis seonduvad tunnistajate küsimuste

täiendamisega 05.02.2024 istungiks. Siinkohal jäävad seega M. J. Jaksoni kanda

180+180+440+225+360+660+220+1100 eurot, millele tuleb juurde käibemaks 22%, s.o kokku 4105,30

eurot. Kannatanute endi kanda jäävad 45+108 eurot, mille maksmiselt on nad tasunud juurde ka

käibemaksu summas 22% ehk kokku 186,66 eurot.

96. Valitud esindajatele on makstud ka veel järgnevate toimingute eest (tehtud tööd 06.03.2024–

02.04.2024, millelt on maha arvatud allahindlust 15%). Kohtu hinnangul on põhjendatud (sh ajamahult)

M. J. Jaksoni kanda jätta järgnevad kulutused, millised on kannatanud kandnud seoses nende

esindamisega O. N. ja E. A.i poolt: suhtlus Tartu vanglaga, nõupidamised, kliendisuhtlus, kõne võimaliku

tunnistajaga, materjalide analüüsimine, päringu koostamine, kohtukõne koostamised, küsimuste

koostamine võimalikele tunnistajatele (C. A., R. A.), kohtuistungiks ettevalmistamised, kohtuistungil

osalemine, menetluskulude hüvitamise taotluse koostamine, kohtukõne täiendamine 12.03.2024 istungi

pinnalt (270+110+110+90+720+330+440+90+270+660 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ning

lõppsummast tuleb maha arvata allahindlus 15%, seega kokku 3204,33 eurot.

97. Kohus ei pea põhjendatuks M. J. Jaksoni kanda jätta E. A. esindustasusid seoses järgnevate

toimingutega, s.o nõupidamine O. N.ga, taotluse täiendamine ning C. A. taotluse koostamine (07.03.2024

tehtud tööd, summades 180+180, millele lisandub käibemaks 22% ja tehtud on allahindlust 15%, seega

kokku 373,32 eurot). Kohtule ei ole teada, kui suures mahus taotlust täiendati (sh kas mõne lausega, mõne

lõigu või leheküljega), seetõttu on raske hinnangut anda ka kulunud ajamahule ning sellele, kuivõrd

põhjendatud see toiming oli. Lisaks on kohtule arusaamatu ka kulutus, mis seondub C. A. taotluse

koostamisega, kuna taotlus täiendavate tõendite esitamiseks juba sisaldab taotlust C. A. ülekuulamiseks.

Seega kulud summas 180+180 (22% käibemaks, 15% allahindlus) jäävad kannatanute endi kanda.

98. Kohus vähendab 06.03.2024 tehtud töö osas, s.o taotluse koostamisele täiendavate tõendite

esitamiseks kantud kulutust, kuna taotlus on ca 4-l leheküljel ning selle koostamiseks kulunud

mõistlikuks ajamahuks saab samuti pidada 4 tundi. Seega M. J. Jaksoni kanda jääb 06.03.2024 tehtud töö

osas 720 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ja tuleb maha arvestada soodustus 15 %, seega 746,64

eurot. Kannatanute enda kanda jääb 90 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ja tuleb maha arvestada

soodustus 15%, seega 93,33 eurot.

99. M. J. Jaksoni poolt kuulub kannatanutele hüvitamisele ka 03.04.2024 kohtuistungil osalemise tasu

esindaja O. N. poolt. Istung kestis 3 tundi, seega kuulub hüvitamisele 660 eurot, millele lisandub

käibemaks 22% ehk 805,20 eurot.

100. M. J. Jaksoni kanda jäävad seega tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud summas 2286 eurot ning

valitud esindajatele O. N. ja E. A. makstud tasud kokku summas 15 553,87 eurot, mis tuleb tasuda alates

kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Kuivõrd kannatanud on ise endale esindajateks valinud O. N.

ja E. A.i, teades ka advokaatide tunnitasu (vastavalt 180€/220€) ning on seni majanduslikult olnud

võimelised esindajatele tehtud tööde eest tasuma, ei pea kohus põhjendatuks jätta nimetatud kulutusi riigi

kanda. Antud kulutused hüvitab süüdistatav M. J. Jakson.

101. Eesti Vabariigi kanda jäävad Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2023 määrusest nr 1-23-3838

tulenevalt 672 eurot ning need kuuluvad väljamõistmisele kannatanute K. O., U. O. ja L. O. kasuks.

102. Kannatanute K. O., U. O. ja L. O. poolt valitud esindajatele makstud tasud summas 3849,87 eurot,

millised kohus leidis, et kulutused pole kas põhjendatud, vajalikud või ajamahult mõistlikud, jäävad

kannatanute endi kanda.

103. Kannatanu C. A. esindaja I. I. taotlus M. J. Jaksonilt kannatanu kasuks esindajatasude

väljamõistmiseks summas 2924,90 eurot (s.o koos käibemaksuga) jääb rahuldamata. Kohtule esitatud

arvetest nr 20230102, 20230257 ja 20240042 nähtuvalt on C. A. eest esindustasud tasunud ERGO

Insurance SE ja selle on I. I. ka ise taotluses sõnaselgelt välja toonud. Nende väljamõistmine M. J.

Jaksonilt kannatanu kasuks on seega põhjendamatu. Ka summa väljamõistmiseks, mis seostub 03.04.2024

kohtuistungil esindamisega, ei ole alust M. J. Jaksonilt välja mõista, kuna kohtul puudub teave selle

kohta, kas nimetatud summa tasub kannatanu eest kindlustus või mitte, kuid eelduslikult ta seda teeb.

Kuivõrd menetluskulud, mis on kannatanul C. A.l tekkinud, on ERGO Insurance SE poolt tasutud, ei ole

kohtul alust kannatanu kasuks esindustasusid välja mõista. ERGO Insurance SE-l võib tekkida

tagasinõudeõigus M. J. Jaksoni suhtes, kuid nimetatud nõue kuuluks sel juhul läbivaatamisele

tsiviilkohtumenetluse korras.

ASITÕENDID JA MUUD KRIMINAALMENETLUSES ÄRAVÕETUD OBJEKTID

104. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses

sätestatud juhul töötatakse ümber.

105. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada

tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või

määruse tegemise ajal toimepanijale.

106. Riigikohtu seisukoha põhiselt (vt RKKK 29.05.2013, 3-1-1-51-13, p 10) võib süüdistatava või

kolmanda isiku omandis oleva asitõendi kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui

kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib. Näiteks on

KarS § 83 lg-te 1 või 3 alusel võimalik konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, KarS § 83 lg

4 alusel aga vahend, aine või ese, mille omamiseks vajalik luba isikul puudub. Riigikohus märgib, et

konfiskeerimisel läheb varem teisele isikule kuulunud asitõend üle riigi omandisse ja seetõttu võib kohus

selle muude eelduste olemasolul ka KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele määrata.

107. Seega konfiskeerib kohus KarS § 83 lg 1 alusel Mark Jakob Jaksonilt 30.04.2023 kinnipidamisel ära

võetud musta-roosakirju liigendnoa kui kuriteo toimepanemise vahendi, mis on hoiul Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning see kuulub

hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu ese.

108. Sündmuskoha vaatluse käigus 30.04.2023 Harjumaal Raasiku vallas Aruküla asulas Põllu 5 asuvalt

Aruküla staadionilt leiti ja võeti kaasa 0,35 liitrine klaaspudel Jägermeister vedelikuga (pakend 33), 0,5

liitrine Koskenkorva Vodka pudel vedelikuga (pakend 34), 1-liitrine Captain Morgan pudel (pakend 35),

1,5 liitrine plastpudel Maria Ole Sangria vedelikuga (pakend 36). Samuti võeti kaasa K O. surnukehal

seljas olnud riided: musta värvi nokamüts, musta värvi Nike kilejope, musta värvi Nike dressipluus,

katkise kaelusega T-särk, halli värvi Nike dressipüksid, Lonsdale aluspüksid (pakendid 1–6) ning jalas

olnud sokid ja Nike vabaaja jalatsid (pakendid 7–8). Sündmuskoha vaatluse käigus võeti erinevaid DNA-

puuteproove (pakendid 26–32) ning K O. küünealuste proove (pakend 37), mis on kõik hoiul Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas ning milledel puudub kohtuotsuse jõustumise

järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus. Seega kuuluvad kõik loetletud esemed hävitamisele

kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

109. Sündmuskohalt 30.04.2023 kaasa võetud esemed, millede osas ei ole tuvastatud valdajaid, omanikud

on teadmata ning Aruküla staadioni ja staadionihoone haldaja ei ole nõus neid esemeid vastu võtma.

Nendeks on pakendid 9–15, 17–20, 23 ja 24: sinine riidekott esemetega, Nike kootud müts, hallid

sõrmkindad, tume pusa kirjaga MACRON, Nike kootud müts, punase-musta värviline torusall Reserved,

üksik musta värvi vasaku käe kinnas, juuksehari, Huppa musta värvi üksik parema käe kinnas, üksik

musta värvi parema käe kinnas, heledad Starter logoga sõrmkindad, Puma logoga pusa ja kootud riideese.

Loetletud esemed on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas ning need

kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed.

110. Isiku läbivaatuse käigus 30.04.2023 Mark Jakob Jaksonilt sõrmeküünte alt võetud proovid (pakend

12) ning 02.05.2023 asitõendi (liigendnoa) vaatluse käigus võetud, kuid ekspertiisis kasutamata

puuteproovid (pakendid 1.1–1.6), mis on samuti hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas, tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud

asjad.

111. Kriminaalasjaga nr 23230150196 seotud andmed, s.o 10.05.2023 vaatlusel salvestatud nutitelefonide

koopiafailid, raportfail, andmestik ja fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas tuleb hävitada kustutamise teel kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

TSIVIILHAGID

Kannatanute K. O., Ü. O. ja L. O. poolt esitatud tsiviilhagi

112. Kannatanute K. O., U. O. ja L. O. lepingulised esindajad esitasid tsiviilhagi mittevaralise kahju

väljamõistmiseks õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Esitatud hagiavalduses paluvad kannatanud

igaühele välja mõista summa, mis vastaks ühiskonna üldise heaolu tasemele.

113. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu surma põhjustamisega.

114. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5

järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS

§ 134 lg-s 3 on sätestatud, et isiku surma põhjustamise korral võivad ka surmasaanu lähedased isikud

nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.

115. Aastaid lähtusid kohtud mittevaralise kahju väljamõistmisel põhimõttest, et lähedase surma korral

saab mittevaralise kahju välja mõista erandlike asjaolude esinemise korral ja erandlikuks asjaoluks, mis

õigustab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist, on lähedase surma pealtnägemine. Seda seisukohta

muudeti Riigikohtu 07.10.2022 otsusega kriminaalasjas 1-21-3082. Otsuse punktis 29 märkis Riigikohus,

et kõnealuses otsuses – ega üheski teises Riigikohtu otsuses – ei ole toodud VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud

erandlike asjaolude ammendavat loetelu. Kohtukolleegium jagab õiguskirjanduses väljendatud

seisukohta, et kindlasti ei tähenda Riigikohtu osutatud seisukoht seda, et lähedase kaotanud inimene võib

hüvitist saada vaid juhul, kui ta surma pealt näeb.

116. Esitatud hagiavalduse kohaselt põhjustas K. O. tapmine perekonnaliikmetele rasked üleelamised.

Perekond O. oli lähedane ja kokkuhoidev perekond, vaatamata K. O. ja U. O. lahutusele. Seoses K. O.

surmaga on kõik kannatanud käinud korduvalt psühholoogi vastuvõtul. K. O. tapmine on mõjunud

laastavalt perekonnaliikmete unele ning töö- ja eraelule.

Veel on hagiavalduse kohaselt kohtus uuritud tõenditega leidnud kinnitamist, et M. J. Jaksoni käitumine

ja suhtumine K. O. on pärast kuriteo toimepanemist olnud eriliselt põlastav. Süüdistatav ei sõimanud K.

O. mitte üksnes joobeseisundis, vaid ka oluliselt hiljem. Lisaks on süüdistatav andnud kohtumenetluses

teadvalt ebaõige sisuga ütlusi, põhjendades rünnet väitega, nagu oleks K. Ots käitunud tema suhtes

õigusvastaselt, st teda solvanud ja ähvardanud. Seetõttu on kannatanud pidanud taluma süüdistatava poolt

moonutatud väärpilti K. O. käitumisest.

117. Kohtu hinnangul ei ole ja ei saa ka olla vaidlust selles, et niivõrd traagilisel moel lähedase pereliikme

kaotamine on iseenesest erandlik ja muudab kõigi lähedaste elu pöördumatult. Kohus nõustub

hagiavalduses esitatuga, et süüdistatav andis kohtumenetluses teadvalt ebaõigeid ütlusi, samuti oli ta

ükskõikne K. O. saatuse osas pärast tema noaga löömist, samuti sõimas teda joobeseisundis. Mis puutub

süüdistatava poolt K. O. sõimamisse edasise menetluse käigus, siis see informatsioon pärineb tunnistaja

R. A., kelle ütlustesse kohus suhtub kriitiliselt.

118. Kohtuistungil ütlusi andes kirjeldas kannatanu K. O. seda, kuidas nad said teada K. hukkumisest,

millised olid esmased reaktsioonid ja kuidas on kulgenud elu leinaga. Lisaks eelnevale nägi kohus ka M.

J. Jaksoni kriminaalasjas toimunud kohtumenetluse raames, millist moraalset kahju on

perekonnaliikmetele põhjustanud K. O. surm. Kõik kolm K. O. lähedast osalesid kõikidel istungitel.

Valusad emotsioonid, mida K. O. lähedased kohtuistungil K. O. tapmisega seotud kriminaalasja

arutamisel tundsid, olid kohtu hinnangul ehedad. Eriti suurt kurbust ja hingelist valu tajus kohus K. O.

alaealise õe L. O. puhul. Vaieldamatult on poja ja venna kaotus toonud kannatanutele kaasa sügava

meeleolulanguse ja ka unehäired ning neid väiteid ei ole kohtul põhjust mitte uskuda. Kuigi inimeste

hingevalu ja kannatused ei ole rahas mõõdetavad ega ka kompenseeritavad, näeb seadus ette, et teisele

isikule hingelist valu ja kannatusi, s.o mittevaralist kahju põhjustanud isik peab selle hüvitama.

119. Kohus nõustub kannatanutega, et mittevaralise kahju hüvitise maksmine K. O.le, U. O.le ja L. O.le

on põhjendatud. Hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja

TsMS § 233 lg 1 kohaselt kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud

seisukohale (vt. nt RKKK 07.10.2022 otsus 1-21-3082, p 31; 11.11.2021 1-20-3535/66, p 18) peab kohus

järgima põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel, ja seda ka sõltumata poolte taotlusest tuleb

arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja

asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.

120. Kahjuhüvitise ulatuse määramisel arvestab kohus seda, et süüdistatav täitis vabatahtlikult kannatanu

K. O. poolt esitatud varalise kahju (matusekulud) hüvitamise nõude, samuti seda, milline on süüdistatava

varaline seis. Tegemist on tänaseks 19-aastase noorukiga, kellel sisuliselt puudub igasugune vara, samuti

oli ta vaid veidi aega enne vahistamist töötanud. Nagu nähtus kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud T. J.

ütlustest, oli tema poeg ema ja isa ülalpeetav, kuna oli alles 31.03.2023 saanud 18-aastaseks. Samas ei saa

olla süüdistatava vanus põhjuseks, miks jätta kannatanute mittevaralise kahju nõue rahuldamata. Kõike

eelnevat arvestades peab kohus võimalikuks määrata igale kannatanule – K. O.le, U. O.le ja L. O.le –

hüvitise 15 000 eurot.

121. Kannatanud on esitanud kohtule ka viivise nõude. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda

rahalise kohutuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohutuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäära, millele lisandub 8 protsenti aastas. Kuna kohus rahuldab kannatanute nõuded mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmise osas, on kannatanutel õigus nõuda ka viivist. Kannatanud taotlevad

vastavalt VÕS § 113 lg-le 2 viivisenõude esitamist alates tsiviilhagi esitamisest prokuratuurile. Kohus

mõistab viivise süüdistatavalt kannatanute kasuks välja rahuldatud nõudesummadest lähtuvalt järgmiselt:

kannatanu K. O.ga seonduvalt viivis 15 000 eurolt alates 15.06.2023, kannatanu U. O.ga seonduvalt viivis

15 000 eurolt alates 15.06.2023 ja kannatanu L. O.ga seonduvalt viisis 15 000 eurolt alates 15.06.2023.

Kannatanu C. A. poolt esitatud tsiviilhagi

122. Kannatanu C. A. lepinguline esindaja esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

summas 15 000 või õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel ning palus hagi rahuldada VÕS § 1043, § 1045

lg 1 punktide 1 ja 2 ning VÕS § 134 lg-te 2, 3 ja 5 alusel.

123. Esitatud hagiavaldust põhjendas C. A. lepinguline esindaja järgnevalt. Pärast K. O. noaga löömist ei

tundnud M. J. Jakson mingit huvi kannatanu olukorra ega tekkinud vigastuste vastu ehkki sai aru, et oli

teda raskelt haavanud. Enamgi veel, M. J. Jakson põgenes külmavereliselt sündmuskohalt, haarates kaasa

oma isiklikud asjad. Ka hilisemalt ei näidanud M. J. Jakson kannatanu suhtes üles kahetsust ega mingit

huvi, kuigi oli C. A. korduvalt löönud, juustest rebinud ning teda noaga haavanud. C. A. ja K. O. oli väga

tugev ja pikaajaline lähedus- ja armastussuhe, mis nii noorte inimeste puhul ei ole tavapärane. Koos oldi

aastast 2018 ehk peaaegu 5 aastat ning suure osa oma vabast ajast viibisid noored koos. Nii C. kui K.

jaoks oli tegemist elu esimese armastusega. On üldteada, et selline suhe, mis kujuneb välja noorte

inimeste vahel, on üks olulisemaid ja märgilisemaid suhteid, mis jätab jälje kogu edasisele elule ja

suhetele. Sellise suhte ootamatu lõppemine eriti julmal ja jõhkral moel mõjutab kannatanut ilmselt elu

lõpuni. Suhte tugevusest ning C. ja K. erilisest lähedusest annab tunnistust kannatanu sekkumine M. J.

Jaksoni ja K. O. vahelisse löömingusse ning C. A. poolt M. J. Jaksoni ennastunustav tõrjumine K. O.

eemale.

124. C. A. esindaja arvates on eelkirjeldatu puhul tegu VÕS § 134 lg 3 mõistes erandlike asjaoludega, mis

annavad aluse hüvitise nõudele nii VÕS § 134 lg 2 kui VÕS § 134 lg 3 alusel. M. J. Jakson on

samaaegselt tekitanud C. A.le tervisekahjustuse ning põhjustanud kannatanule väga lähedase inimese

surma.

125. Kohtuistungil ütlusi andes kirjeldas kannatanu C. A., kuidas on muutunud tema elu pärast K. O.

surma. Kannatanu sõnade kohaselt peale sündmust umbes kuu aega vedeles ta sisuliselt voodis. Ta ei

tahtnud kuhugi minna ja kui keegi teda kuhugi kutsus, siis ta ütles, et ei suuda välja minna. Käis põhiliselt

ainult staadionil, tuli koju ja lihtsalt oli voodis. Peale seda kutsuti C. A. käsipalli laagrisse, kuhu ta läks,

sest et ei suutnud enam kodus istuda ja mõelda neid mõtteid. Et abi saada, pöördus ta psühholoogi poole,

kuid sellest ei olnud kannatanu sõnul mingit abi. Lõpuks suunas perearstikeskuse psühholoog ta

psühhiaatri vastuvõtule. C. A. käis seal umbes 5 korda, talle kirjutati välja antidepressandid ja unerohud.

Alguses olid väikesed kogused, aga siis koguseid tõsteti. Kannatanu sõnul on tal uneraskused, mõnikord

on ta üleval terve öö. Väljas käia on hirm. K. peale mõtleb siiani väga sageli.

Kannatanu C. A. sõnu tema psüühilise seisundi osas kinnitab ka ambulatoorne epikriis ja patsiendikaart (I

kd, tl 201-203).

126. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu

ning kannatusi.

127. Kohtul puudub igasugune kahtlus selles, et M. J. Jaksoni poolt toime pandud kuritegu põhjustas C.

A.le otseselt füüsilist valu ja ka tervisekahjustuse. Samuti tuleb kohtul nõustuda, et K. O. oli C. A. jaoks

ilmselgelt lähedane isik. Nende vahel oli lähedus- ja armastussuhe, mille vägivaldne katkemine noores

eas põhjustab vaieldamatult kannatanu C. A.le tugevat hingelist valu. Seega leiab kohus, et K. O. oli C. A.

jaoks VÕS § 134 lg 3 mõttes lähedane isik. Küll aga ei võrdsusta kohus C. A. seisundit läheduse mõttes

K. O.ga tema pereliikmete seisundiga. Viimased olid K. O.ga olnud perekond kogu tapetu elu, ema ja isa

K. O. sünnist alates, samal ajal kui C. A. oli K. O. elus olnud viimased 5 aastat kui K. O. tüdruksõber.

128. Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on igakülgset tõendamist leidnud, et 30.04.2023 kella 00.12

paiku Aruküla alevikus asuva staadioni spordihoone juures tekitas M. J. Jakson C. A.le tervisekahjustuse,

milleks oli V-kujuline haav peapiirkonnas.

On eeldatav, et sellise vigastusega kaasneb füüsiline valu. Valuravi vajadust kinnitab C. A. patsiendikaart

(I kd, tl 201). Lisaks on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud kinnitust, et 0,5 cm haav vajas 1

õmblusega sutureerimist. Haavaõmblus soovitati eemaldada perearsti vastuvõtul 10 päeva pärast. On

üldteada, et taolise protseduuriga kaasneb teatav ebamugavustunne.

129. Arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 2, millele vastavalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis,

kui see põhjustati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega, põhjustas M. J. Jakson

kannatanule kahju õigusvastaselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginevalt võib asuda seisukohale, et

süüdistatav tekitas C. A. eelnimetatud mittevaralise kahju (füüsiline valu ning teatav elukvaliteedi langus)

süüliselt, kuivõrd ta pani kahju põhjustanud teo, st löömise toime tahtlusega VÕS § 104 lg 5 mõttes.

Kuna puuduvad ka VÕS §-s 1052 sätestatud vastutuse piirangud, siis asub kohus seisukohale, et M. J.

Jaksonil on kohustus C. A. see kahju hüvitada.

130. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik

rahasumma. Seejuures tuleneb VÕS § 134 lg-st 5, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse

rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast

rikkumist. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust

ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab

hüvitise suuruse kohus. Piiranguid seab siin kohtupraktika, kuivõrd Riigikohtu tsiviilkolleegium on

selgitanud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna

üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi

autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTK 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p

13; 22.10.2008, 3-2-1-85-08, p 13). Sama seisukohta jagab ka Riigikohtu kriminaalkolleegium (vt nt

RKKK 17.12.2012, 3-1-1-116-12, p 18).

131. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus esmalt tekitatud kehavigastuse tagajärgi

kannatanule (füüsiline valu vigastusest, haava õmblemine ning elukvaliteedi langusega kaasnenud

ebamugavustunne) ja nende ulatust. Kohus märgib, et kuigi eelkäsitletud peavigastuse tõttu tundis

kannatanu valu ning tal tuli taluda sutureerimist, mis tekitas talle täiendavaid ebameeldivusi, tuleb siiski

asuda seisukohale, et kannatanule tekitatud kehavigastus kvalifitseerub kerge kehavigastuse alla.

132. Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna 2020 analüüsist Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

kriminaalasjades 2018-2020 aastal nähtub, et KarS § 121 alusel väljamõistetud mittevaralise kahju

keskmine summa 50 erineva juhtumi põhjal oli 588 eurot. Näiteks kannatanu jaoks sarnase

tervisekahjustusega kaasnenud üldmenetluse kriminaalasjas 1-17-10925, kus kannatanule oli põhjustatud

peavigastus, millega kaasnes ka operatsioon, mõistis maakohus mittevaralise kahjunõude hüvitisena välja

300 eurot. Arvesse võttes M. J. Jaksoni teoga kannatanule tervisekahjustusega põhjustatud negatiivseid

tagajärgi, aga ka varasemat kohtupraktikat, tuleb M. J. Jaksonilt C. A. kahju hüvitisena välja mõista 500

eurot.

133. Kohus leiab, et C. A. tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena summa nii VÕS § 1045 lg 1 p

1 kui p 2 alusel. Taas märgib kohus, et hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning

KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt Riigikohtu poolt

korduvalt väljendatud seisukohale (vt. nt RKKK 07.10.2022 otsus, 1-21-3082, p 31; 11.11.2021, 1-20-

3535/66, p 18) peab kohus järgima põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel, ja seda ka

sõltumata poolte taotlusest tuleb arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte

majanduslikku olukorda ja asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise

määramise.

Seega peab kohus võimalikuks määrata C. A.le VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel hüvitise 500 eurot ja VÕS §

1045 lg 1 p 1 alusel 1500 eurot, kokku summas 2000 eurot.

134. Kannatanu C. A. on esitanud samuti kohtule viivise nõude VÕS § 113 lg 1 alusel. Kuna kohus

rahuldab C. A. nõude mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise osas, on kannatanul õigus nõuda ka

viivist. Kannatanu taotleb viivisenõude esitamist alates hagi esitamisest. Seega mõistab kohus viivise

süüdistatavalt kannatanu kasuks välja lähtuvalt rahuldatud nõudesummalt ehk 2000 eurolt alates

12.06.2023.

TAOTLUS KrMS § 38 lg 5 p 2 KOHASEKS TEAVITAMISEKS

135. 07.03.2024 on C. A. esindaja I. I. esitanud taotluse KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel C. A. teavitamiseks

Mark Jakob Jaksoni ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Esindaja

leiab, et kannatanu teavitamise taotlus on põhistatud sellega, et Tartu vangla kinnipeetava R. A. poolt

kohtule saadetud kirjast nähtub, et Mark Jakob Jakson on planeerinud vanglast vabanemisel kannatanu C.

A. tappa. Kuna süüdistatava käitumine on ettearvamatu ning eksisteerib reaalne oht kannatanule, peab

kannatanu olema teadlik süüdistatava vabastamisest või põgenemisest, et võtta kasutusele meetmeid enda

kaitseks.

136. Kuigi kohus ei pidanud R. A. ütlusi usaldusväärseks, mõistab kohus C. A. hirmu M. J. Jaksoni ees

ning seega on sellekohane taotlus põhjendatud. Kohus määrab, et KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitataks

kannatanut C. A. Mark Jakob Jaksoni ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest

põgenemisest.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Rahvakohtunikud: /allkirjastatud digitaalselt/