1-24-1325/21 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1-24-1325

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2024, Valga kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-1325 (23261050117)

Kohtunik

Annemarie Gerassimov

Vanemkohtujurist

Evelin Ets

Kohtuistungi sekretär

Kaie Kaseorg

Kriminaalasi

Pavel Loskutov süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi

üldmenetluse korras

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik

Süüdistatav

Pavel Loskutov

isikukood 36907066525; elukoht xxx; xxx kodakondsus;

emakeel xxx; xxxharidus; tõkendit ei ole kohaldatud;

kahtlustatavana kinnipeetud 05.04.2023-07.04.2023.

Kaitsja

vandeadvokaat Kaire Hänilene

Kohtuistungi toimumise aeg

7. mai 2024

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Pavel Loskutov süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks kuus

(6) kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 5. aprillist kuni 7. aprillini 2023,

s.o kolm päeva, karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27

päeva vangistust.

3. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Pavel

Loskutov ei pane ühe (1) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg

hakkab kulgema 7. juunist 2024 ehk kohtuotsuse kuulutamisest.

4. Mõista Pavel Loskutovilt Eesti Vabariigi kasuks välja teise astme kuriteos

süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot ja kaitsja Kaire Hänilene poolt osutatud

õigusabi katteks 1593,01 eurot.

1-24-1325

5. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Pavel Loskutov võib välja mõistetud

menetluskulud summas 2823,01 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates ositi 12 kuu

jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

6. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde 1 CD-plaat videosalvestisega.

7. Mõista Eesti Vabariigilt Pavel Loskutovi kasuks välja süüteomenetluses tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks SKHS § 11 lg-te 2 ja 3 alusel välja 400 eurot.

8. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul päevast, mil

poolel on võimalik tutvuda motiveeritud kohtuotsusega, s.o 7. juunist 2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Pavel Loskutovi süüdistatakse selles, et ta lõi 5. aprillil 2023 kella 09.15 paiku XXX juures

V.N.-i esmalt ühel korral rusikaga vastu vasakut lõuapoolt ja seejärel kukla piirkonda. Kuigi

VA.N.-i abikaasa I.N. palus korduvalt P. Loskutovil lahkuda, jätkas viimane kannatanu

ründamist ja lõi teda veel korduvalt rusikaga näkku ja pähe. Sellega põhjustas P. Loskutov

VA.N.-ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o verejooksu ninast, turse alalõua- ja

ninapiirkonda ning vasaku silma alla ja marrastuse.

2. Sel moel pani P. Loskutov toime karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava väärkohtlemise.

3. Prokurör leidis, et P. Loskutovile esitatud süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi on tõendamist

leidnud. Prokurör taotles P. Loskutovi süüdi tunnistamist ja tema karistamist kaheksa kuu

pikkuse vangistusega, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg. Kandmata 7 kuu ja 27

päeva pikkune vangistus jätta KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui P. Loskutov ei

pane ühe aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 toodud kontrollnõudeid- ja

kohustusi. P. Loskutov on KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema

„Viha ja agressiivsuse asendamise“ programmis.

4. P. Loskutov avaldas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav ja ta ei tunnista ennast

kuriteo toime panemises süüdi.

5. Kaitsja leidis, et P. Loskutovi tegevus ei ole õigusvastane, sest ta tõrjus vahetult eesseisvat

õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. P. Loskutov tegutses KarS § 28 lg 1 tähenduses

hädakaitses ja tuleb sellest tulenevalt õigeks mõista. Samuti taotles kaitsja süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 11 alusel mittevaralise kahju hüvitamist, sest P.

Loskutovilt võeti seadusliku aluseta vabadus ja tema suhtes kasutati õigusvastaselt käeraudu.

1-24-1325

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. P. Loskutovi süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi lühidalt selles, et ta lõi korduvalt VA.N.-i

rusikatega peapiirkonda. Asjas on tõenditena süüdistatava (KoTo, tl-d 99 pöördel – 103),

kannatanu VA.N.-i (KoTo, tl-d 90-93), I.N. (KoTo, tl-d 93-96) ja VA.N. (KoTo, tl-d 96-99)

ütlused. Muude tõenditena võttis kohus vastu 5. aprilli 2023. a fototabeli, kust nähtuvad VA.N.-i

vigastused (KoTo, tl-d 13-20), Valga haigla 5. aprilli 2023. a epikriisi koos fotodega, mis

tõendab VA.N.-il tekkinud vigastusi (KoTo, tl-d 21-29), videosalvestise ühes vaatlusprotokolliga

(KoTo, tl-d 32-54), millelt nähtub sündmuse käik ja mis on filmitud VA.N. poolt

mobiiltelefoniga ning P. Loskutovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (KoTo, tl-d 55-57).

7. P. Loskutov ei eita VA.N.-i löömist. Ta selgitas istungil, et soovis kannatanuga üksnes

varasema tüli pinnalt tekkinud konflikti n-ö klaarida. Tal ei olnud plaanis kannatanut füüsiliselt

rünnata. Aga kuna kannatanu tegi tema suunas „samme“ ja tegemist on endise poksijaga, siis ta

arvas, et kannatanu ründab teda ja seetõttu lõigi kannatanut. Kaitsja arvates nähtub

videosalvestiselt üheselt, kuidas hoopis kannatanu, tema abikaasa ja lapselaps käituvad P.

Loskutovi suhtes agressiivselt. Seejärel liikus kannatanu ähvardaval sammul P. Loskutovi

suunas, millest viimane tajus reaalselt ohtu enda tervisele. P. Loskutovi eesmärgiks oli üksnes

kannatanu „aktiivne tegevus maha suruda“.

8. Süüdistatava ja kaitsja versioon ei ole aga kooskõlas asjas kogutud teiste tõenditega. Kohtu

hinnangul on süüdistus kogutud tõenditega kinnitust leidnud. Vaidlust ei ole selles, et P.

Loskutov lõi kannatanut ja põhjustas seeläbi talle valu ning tervisekahjustusi.

9. Kannatanu VA.N.-i sõnul läks ta sel hommikul koos oma abikaasaga nende lapselapsele järgi,

et ta kooli viia. Maja juurde jõudes nägi ta eemalt nende suunas liikumas P. Loskutovi, kes teda

autost välja kutsus. Ta lasi signaali, et lapselapsele oma kohalolekust teada anda ja tuligi autost

välja. Seejärel hakkas P. Loskutov koheselt tema poega igasuguste sõnadega mustama.

Kannatanu ei tea, miks P. Loskutov sel hommikul tema poja maja juurde tuli. Kannatanu sõnul

oli ta rahulik ja ei kõrgendanud häält. Küll aga muretses ta oma abikaasa ja lapselapse pärast.

Seetõttu tegigi ta need kaks palju kõneainet pakkunud sammu oma naise suunas, kuid tema

eesmärgiks oli üksnes oma abikaasa autosse suunata, mitte P. Loskutovi rünnata. Seejärel hakkas

P. Loskutov teda rusikatega peapiirkonda peksma, kuniks tema abikaasa põlvili laskus, anudes P.

Loskutovi, et viimane peksmise lõpetaks. P. Loskutov lõpetaski kannatanu abikaasa palvel

peksmise ja lahkus. Seejärel tuli sündmuskohale politsei ühes kiirabiga ja kannatanu viidi

erakorralise meditsiini osakonda.

10. VA.N.-i ütluseid tekkinud vigastuste kohta tõendavad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri eriasjade uurija M. Saaveri poolt 5. aprillil 2023 tehtud fotod ja Valga haigla epikriis.

11. Kannatanu ütlustega on kooskõlas I.N. ütlused. Tema sõnul, jõudes sel hommikul lapselapse

maja juurde, nägid nad neile lähenevat P. Loskutovi. I.N. sõnul oli süüdistatav kuri ja ta polnud

süüdistatavat kunagi sellisena näinud. Lähemale jõudes hakkas süüdistatav nende poega

ebatsensuursete sõnadega solvama ning muutus üha agressiivsemaks. VA.N. oli terve selle aja

rahulik, ei karjunud ega vehkinud kätega. VA.N. tahtis teda terve selle aja autosse suunata ja

sellepärast tegigi need paar sammu tema suunas, kuniks P. Loskutov tema abikaasat lõi ja

seejärel tema peksmist jätkas. Ta lõpetas alles siis, kui I.N. põlvili laskus, sest kannatanu ninast

tuli verd, nägu oli punane ja ta kartis oma abikaasa tervise pärast.

12. VA.N.-i lapselapse VA.N. sõnul tuli P. Loskutov nende maja juurde ja hakkas mustama tema

isa ja süüdistas vanaisa „halva poja kasvatamises“. Mingil hetkel hakkas VA.N. toimuvat

telefoniga filmima, sest ta tajus, et võib n-ö kakluseks minna ja selle võib algatada P. Loskutov.

Vanaisa tegi küll paar sammu P. Loskutovi sunnas, kuid ta oli väga rahulik ja ei karjunud. Ühel

hetkel lõigi P. Loskutov tema vanaisa. Vähemalt kolm-neli lööki tabasid tema vanaisa

näopiirkonda. Ta kartis vanaisa tervise pärast, sest tal oli äsja infarkt olnud. VA.N. tunnistas, et

1-24-1325

hakkas karjuma. Ta saab aru, et see oli võib-olla vale, aga ta üksnes soovis, et P. Loskutov nende

maja juurest lahkuks. Mingil hetkel lõpetas ta telefoniga filmimise ja helistas häirekeskusesse.

13. Kirjeldatud tõendid kogumis tõendavad üheselt, et P. Loskutov on toime pannud KarS § 121

lg-s 1 nimetatud teo ehk teise isiku kehalise väärkohtlemise, millega on põhjustatud valu ja

tervisekahjustus.

14. Kaitsja ja süüdistatav ei eita, et viimane lõi kannatanut, kuid nende hinnangul oli P. Loskutov

hädakaitseseisundis ehk tema tegevus ei olnud õigusvastane. Kohus sellega ei nõustu ja

põhjendab seda järgmiselt.

15. Hädakaitse üheks eelduseks on KarS § 28 lõike 1 järgi hädakaitseseisundi olemasolu ehk siis

vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja enda või kellegi teise õigushüve vastu.

(vt RKKKo nr 3-1-1-111-04, p-d 11, 12 ja 17.) Hädakaitseseisund on olemas juba siis, kui

kaitstavat individuaalõigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks, mida hinnatakse ex ante

objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi. Kui selline objektiivne kõrvalseisja leiab, et õigushüve

kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas. (vt RKKKo nr

1-19-8038/67, p 26.)

16. Kuigi kannatanu tegi süüdistatava suunas mingil hetkel keset sõnavahetust tõepoolest paar

sammu, ei olnud seda võimalik tõlgendada, kui võimalikku eesootavat rünnet, mida P. Loskutov

tõrjuma oleks pidanud. Videosalvestiselt on näha, kuidas süüdistatav, kannatanu ja viimase

abikaasa liiguvad majaesisel tänaval ringi ja ei seisa n-ö paigal. Videost nähtub, et üksteisele

läheneti ja eemalduti korduvalt. Samuti ei sekkunud kannatanu kuidagi n-ö P. Loskutovi

privaatsfääri ega rikkunud tema kehalist puutumatust. Teisisõnu ei saanud kannatanu poolt

astutud paar sammu süüdistatava suunas olla sedavõrd ootamatud ja intensiivsed, et ta tajus neist

ohtu oma õigushüvedele.

17. Nii ütlustest kui ka videolt nähtub, et agressiivselt oli meelestatud hoopiski P. Loskutov ja

mitte kannatanu ning nendega koos tänaval viibinud kannatanu abikaasa, nagu väidab kaitsja.

Lühikesest videolõigust ilmneb selgelt, et häält tõstab, solvavaid väljendeid kasutab ja kätega

vehib süüdistatav. Kannatanu oli väga rahulik, ei tõstnud kordagi häält ega vehkinud kätega.

Samuti polnud tal käes ühtki eset, mida oleks saanud kasutada ründeks süüdistatava vastu.

Mitmel korral püüab kannatanu konfliktist eemalduda rahustades nii abikaasat kui ka lapselast.

Ka istungil ütluseid andes oli kannatanu väga tasakaalukas ja rahulik, mis kinnitab tema abikaasa

I.N. ja lapselapse VA.N. ütluseid kannatanu rahulikust loomust.

18. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et VA.N. ja tema abikaasa olid sündmuse ajal 63-aastased.

Kannatanul oli sündmusele eelnevalt olnud infarkt ehk tema tervislik seisund oli kehva (mida

I.N. salvestiselt nähtuvalt P. Loskutovile ka korduvalt ütles). Nende lapselaps oli tol hetkel aga

18-aastane tütarlaps. P. Loskutov oli aga 53-aastane, pigem heas vormis meesterahvas.

Objektiivselt olukorda hinnates ei ole võimalik väita, et kannatanu koos oma lähedastega kujutas

P. Loskutovile tõsiseltvõetavat ohtu. Vastupidi – VA.N. sõnul kartis ta, et P. Loskutov ründab

hoopis tema vanaisa ehk kannatanut. P. Loskutov ei saanud ohtu enda õigushüvedele tuletada

sellestki, et kannatanu abikaasa ja lapselaps kõrgendatud hääletoonil palusid P. Loskutovil nende

maja eest lahkuda. Seda tegid nad üksnes selleks, et P. Loskutov tuli ju nende kodu juurde

VA.N.-i poega ja VA.N. isa mustama.

19. Seega ei ole kaitseversioon sellest, et P. Loskutov viibis hädakaitseseisundis, kinnitust

leidnud. Kannatanupoolset paari sammu P. Loskutovi suunas ei olnud võimalik tajuda, kui

rünnakut või agressiooni, mis oleks süüdistatava hädakaitseseisundisse asetanud.

20. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud seega puuduvad. Nagu kohus tuvastas, P.

Loskutov ei viibinud KarS § 28 lg 1 tähenduses hädakaitseseisundis, sest objektiivselt hinnates

oht tema elule ja tervisele puudus.

1-24-1325

21. Samuti puuduvad mistahes kaalukad argumendid, mille toel saaks tõsiseltvõetavalt eitada P.

Loskutovi tahtlust panna toime KarS § 121 lg-s 1 kirjeldatud kuritegu. Arvestades, et P.

Loskutov lõi kannatanut mitte ühel korral, vaid korduvalt rusikatega peapiirkonda, mille

tagajärjel hakkas kannatanul lausa ninast verd jooksma, pani P. Loskutov kohtu hinnangul teo

toime otsese tahtlusega. Ta teadis ja möönis, et peksab rusikatega mitmeid kordi teist inimest

peapiirkonda. Tegevuse katkestas ta alles siis, kui kannatanu abikaasa põlvili laskudes anus, et ta

peksmise lõpetaks. KarS § 121 lg 1 koosseis on seega tervikuna täidetud.

22. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üks aasta vangistust.

23. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

24. Prokuratuur taotleb P. Loskutovi karistamist kaheksa kuu pikkuse vangistusega, millest

arvata maha eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuuluv vangistus jätta KarS § 74 alusel

tingimisi täitmisele pööramata, kui P. Loskutov ei pane ühe aastasel katseajal toime uut kuritegu

ja täidab KarS §-s 75 toodud kontrollnõudeid- ja kohustusi. P. Loskutov on KarS § 75 lg 2 p 8

alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema „Viha ja agressiivsuse asendamise“

programmis.

25. Kohtu hinnangul ei vasta prokuröri taotletud karistus P. Loskutovi süü suurusele.

26. Nimelt on P. Loskutovi süü keskmine. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad.

27. P. Loskutov lõi korduvalt kannatanut rusikatega peapiirkonda ja lõpetas alles siis, kui

kannatanu abikaasa põlvili peksmise lõpetamist anus. Löökide tagajärjel hakkas kannatanul

ninast verd jooksma ja tal tekkis näopiirkonda mitmeid turseid. Asja kohtuliku arutamise käigus

pöörati palju tähelepanu süüdistatava ja kannatanu perekonna vahelisele konfliktile. Ka kaitsja

rõhutas kaitsekõnes, et P. Loskutovi jaoks on tähtis „tõde“, millest tulenevalt ta läkski sel

hommikul kannatanu poja maja juurde n-ö oma õigust nõudma. Kohus juhib tähelepanu, et

praeguses asjas kannatanuks olev VA.N. ei ole isegi mitte selle konflikti osapooleks. P. Loskutov

on n-ö tülis hoopis kannatanu poja ja viimase abikaasaga. Teisisõnu läks P. Loskutov sel päeval

„õigust nõudma“ asjasse mitte puutuvatelt isikutelt ehk kahelt pensionärilt ja nende teismeliselt

lapselapselt, mis päädis lõpuks sellega, et P. Loskutov lõi mitmel korral kannatanut rusikaga

peapiirkonda. Kohus küsis P. Loskutovilt, miks peaks kannatanu oma poja tegude eest vastutuse

võtma, kuid viimane sellele üheselt vastata ei osanudki. Kohtu hinnangul ei ole sellisel viisil

probleemide lahendamine aktsepteeritav. Samuti ei ole normaalne enda pahameele väljaelamine

läbi vägivalla asjasse mitte puutuvate isikute suhtes.

28. Seda arvesse võttes leiab kohus, et P. Loskutovi ei ole võimalik karistada rahalise

karistusega. See oleks võimalik, kui P. Loskutovi süü oleks võrdlemisi väike. Praegusel juhul

tuvastas kohus, et tema süü on aga keskmine. Seega tuleb P. Loskutovile mõista vangistus

sanktsiooni keskmises määras, milleks on kuus kuud. Sellest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha

arvata eelvangistuses viibitud päevad – 5. aprillist kuni 7. aprillini 2023 – ja kandmisele

kuuluvaks karistuseks tuleb P. Loskutovile mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1

alusel tuleb mõistetud 5 kuud ja 27 päeva vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui P.

Loskutov ei pane üheaastasel katseajal toime uut kuritegu. Kuna P. Loskutovi ei ole varasemalt

kriminaalkorras karistatud, ei pea kohus vajalikuks tema tingimisi vabastamist KarS § 74 alusel

ühes käitumiskontrollile allutamisega. Kohtu hinnangul piisab eripreventiivsete eesmärkide

saavutamiseks praegusel juhul ilma kontrollnõueteta üheaastasest katseajast.

TAOTLUS SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISEKS

1-24-1325

29. Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada P. Loskutovile mittevaraline kahju, sest viimane oli

kahtlustatavana kinni peetud ja tema suhtes kasutati käeraudu.

30. Kohus jätab taotluse hüvitada kahtlustatavana kinni peetud aja eest mittevaraline kahju

rahuldamata, sest selleks puudub alus.

31. SKHS § 5 lg 1 p 2 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse

kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta

nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega.

32. Praegusel juhul ei ole P. Loskutov õigeksmõistetu. Kohus tuvastas, et P. Loskutov on KarS §

121 lg 1 järgi süüdi. Samuti ei ole võimalik temale mittevaralist kahju hüvitada ka SKHS § 7 lg 1

ja § 11 lg 2 alusel, s.o mittevaralist kahju on võimalik isikule hüvitada sõltumata asja

lõpptulemusest, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja isikult on seeläbi võetud vabadus.

Midagi sellist asjas ei nähtu. P. Loskutovilt ei võetud ebaseaduslikult vabadust. Ta peeti

kahtlustatavana kinni ja allutati menetlustoimingule.

33. Küll aga nõustub kohus kaitsjaga selles, et P. Loskutovi suhtes ei olnud käeraudade

kasutamine vajalik. Nimelt kasutati tema suhtes kahtlustatavana kinnipidamisel 5. aprillil 2023

kella 19.29-st kuni 21.19-ni käeraudu (KoTo, tl 30).

34. Käeraudade kasutamist reguleerib korrakaitseseaduse (KorS) § 79 lg 1, mille kohaselt võib

käeraudu kasutada ainult siis, kui on alust arvata, et realiseerub mõni samas lõikes sätestatud

ohtudest, s.o isik võib rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist

vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet, põgeneda või teda võidakse

ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või ta võib ennast

vigastada või enese tappa. Puuduvad viited sellest, et realiseerunud oleks mistahes eelmärgitud

ohtudest. P. Loskutov peeti kinni ca 10 h pärast juhtunut oma elukohast (süüdistuse aluseks olev

tegu toime pandud kell 09.15; kahtlustatav peeti kinni kell 19.30). P. Loskutovi ei ole varasemalt

kriminaalkorras karistatud ehk polnud alust arvata, et ta võiks kinnipidamisel vastupanu osutada

või põgeneda. Käeraudade kasutamiseks puudus igasugune vajadus. P. Loskutov läks

politseiametnikega rahumeelselt kaasa. Käeraudade kasutamine oli seega õigusvastane,

inimväärikust alandav ja riivas P. Loskutovi liikumisvabadust (vt ka mutatis mutandis RKKKm

nr 1-22-5272, p-d 41-44).

35. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige

kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikult

vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu

isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik

rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel

rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast

rikkumist.

36. Käsilolevas asjas nõutakse käeraudade õigusvastase kasutamise eest õiglase hüvitise

määramist. Inimväärikust alandavast kohtlemisest tingitud mittevaralise kahju peab hüvitama

mõistliku rahasumma maksmisega. P. Loskutovi suhtes kasutati käeraudu 1 tunni ja 50 minuti

jooksul. Eeltoodut arvestades loeb kohus mõistlikuks hüvitiseks 400 eurot. SKHS § 11 lg-te 2 ja

3 alusel tuleb kahju hüvitamise taotlus selles ulatuses rahuldada.

MENETLUSKULUD

37. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on praeguses asjas

menetluskuluks teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot ja kaitsja K.

1-24-1325

Hänilene poolt osutatud õigusabi kulu summas 1593,01 eurot. Kohus peab tasutaotlust sellises

ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulu P.

Loskutovilt välja mõista.

38. Arvestades eeltoodut ja tuginedes KrMS § 180 lg-le 1 ja 3, leiab kohus, et põhjendatud on

võimaldada P. Loskutovil tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul ositi.

ASITÕENDID

39. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes

ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või

tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite

hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

40. Kohus leiab, et asitõendina käsitletud kriminaaltoimikus asuv 1 CD-plaat videosalvestisega

tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.

Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS §-dest 233, 238, 306, 311, 312, 313 ja 315.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annemarie Gerassimov

Kohtunik

/Kohtuotsus jõustus osaliselt 21.11.2024 Tartu Ringkonnakohtu lahendiga/