2-22-5510/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5510

Kohtuasi

SPECAGRA OÜ hagi OÜ Hoogaste vastu võla

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31.05.2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Hoogaste apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

26 952 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja SPECAGRA OÜ (registrikood 12128219),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja

OÜ

Hoogaste

(registrikood

14014773),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Virge Murak

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 03.05.2024. a istungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 31.05.2023. a otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt

välja viivise põhivõlga ületavas osas (resolutsiooni p 3).

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada OÜ Specagra hagi.

2.2. Välja mõista Hoogaste OÜ-lt OÜ Specagra kasuks põhivõlg 13 476 eurot ja

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 13 476 eurot.

2.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud OÜ Hoogaste kanda.

2.4. Mõista

OÜ-lt

Hoogaste

SPECAGRA

OÜ

kasuks

välja

ringkonnakohtu

menetluskulud 1210 eurot.

2-22-5510

2.5. Otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Hoogaste tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (1210 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3. Rahuldada OÜ Hoogaste apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. SPECAGRA OÜ (hageja) esitas 13.04.2022 Pärnu Maakohtule hagi OÜ Hoogaste vastu,

milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 13 476 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise

13 476 eurot.

1.2. Hagiavalduse kohaselt soovis kostja osta hagejalt randaali UNIA Ares XL väärtusega

11 230 eurot (lisandub käibemaks 2246 eurot). Alguses soovis kostja omandada kauba

liisinglepingu alusel. Hageja edastas kostjale liisinglepingu nr 1, mille kostja 15.03.2019

allkirjastas. Kostja sai kauba kätte 22.04.2019 saatelehega, mille pooled allkirjastasid. Kostja

jättis liisinglepingust tuleneva sissemakse tegemata. Samuti ei tasunud kostja ühtegi osamakset.

Liisinglepingu üldtingimuste p 6.1. kohaselt jõustub leping selle allkirjastamisel liisinguandja

ja liisinguvõtja poolt. Liisinguandja lepingust tulenevad kohustused jõustuvad, kui

liisinguandja arvelduskontole on laekunud esimene osamakse ning liisinguandja on

aktsepteerinud täiendava tagatise, kui see on lepinguga ette nähtud. Seega liisingleping ei

jõustunud. Kuna liisinglepingu alusel ühtegi makset ei tehtud, kuid kostja kasutas seadet juba

ühe aasta, leppisid pooled kokku, et hageja esitab arve seadme eest kogu summa ulatuses.

Kostja oli sellega nõus ning kinnitas oma nõusolekut allkirjastades arve nr 102032 (23.04.2020)

digiallkirjaga. Kostja jättis arve 13 476 eurot tähtaegselt tasumata. Lisaks põhivõlale palus

hageja mõista kostjalt välja seadusjärgses määras viivise vastavalt arvel nr 102032

kokkulepitule 0,2% tasumata summalt päevas. Hageja arvestas viivist alates arve tasumise

tähtajale järgnevast päevast s.o alates 01.06.2020 kuni hagi esitamiseni, vähendades viivist

põhinõude 13 476 eurot suuruseni.

1.3. Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et kostja väide randaali sobimatuse kohta on

tõendamata. Kostja kinnitas 22.04.2019 kauba vastuvõtmisel, et kaup on komplektne, tehniliselt

korras ja vastab soovitule. Samuti on täiesti asjakohatud ja otsitud kostja väited, et hageja ei

pakkunud randaali kasutamise koolitust ega andnud üle tehnilist dokumentatsiooni. Kostja ei

ole eelnimetatud etteheiteid hagejale enne hagile vastamist kordagi esitanud ega soovinud

koolitust/väljaõpet. Kostja väide, et ta pidi randaali eest tasuma siis, kui saab PRIA toetuse, on

paljasõnaline ning tõenditega vastuolus. Arve allkirjastamisega nõustus kostja arvel toodud

tingimuste ja maksetähtajaga. Seega ei olnud kostjal kauba suhtes etteheited. Kostja sai kauba

2-22-5510

kätte 22.04.2019 ja garantii kehtis tootele kuni 22.04.2020. Olukorras, kus kaup oli arve

väljastamise hetkeks olnud kostja kasutuses aasta, võis kostja kasutamise käigus tekitada sellele

kahjustusi.

1.4. Kostja esitas müügilepingust taganemise avalduse alles pärast seda, kui hageja tuletas talle

tasumata arvet meelde. Kostja teatas alles 09.06.2020 randaali puudusest s.o 1 aasta ja 2 kuud

pärast randaali saamist ja kasutamist. Kostja tellitud ekspertiis on tehtud rohkem kui 3 aastat

pärast randaali kasutamise algust. Eksperdile esitatud küsimused on suunavad ja kostjale

meelepärased, mistõttu ekspertiisil ei ole tõendi väärtust. Hageja ei nõustunud ka kostja

tasaarvestusavaldusega, kuna kostjal ei olnud õigust lepingust taganeda.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.2. Kostja on põllumajandustoodangu kasvatamisega tegelev ettevõtte. 2018. a sügisel pöördus

kostja hageja poole sooviga osta oma majandustegevuseks randaal. Kostja vaatas 2018. a lõpus

hageja pakutava randaali üle, kuid leidis, et see ei sobi kostja traktorile – randaali rull oli liiga

kerge. Hageja leidis, et randaal on kostjale sobiv ning sellele on võimalik juurde lisada raskem

rull, mis sobib kostja haritavale pinnasele paremini. Hageja esitas selle kohta kostjale

02.10.2018 hinnapakkumise. Hinnapakkumises kinnitas hageja, et randaal on uus (ehk

kasutamata). Ühtlasi oli randaalil hinnapakkumise kohaselt üheaastane garantii ning hageja

kinnitas, et saab pakkuda garantiiperioodil seadme remonti ning hankida varuosi. Kostja soovis

osta randaali PRIA toetuse eest. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt pidi randaali sissemaksuks

olema pöördader Pöttinger Servo 35-4. Ülejäänud osa tasumiseks lepiti kokku aeg, kui kostjale

on laekunud PRIA toetus. Pooled sõlmisid 15.03.2019 liisinglepingu nr 1, mille esemeks oli

randaal UNIA Ares XL. Liisinguperiood oli 01.04.2019–31.03.2022. Kostja sai randaali oma

valdusse 22.04.2019.

2.3. Randaalil ilmnesid puudused, mis takistasid selle sihtotstarbelist kasutamist. Kostja

juhatuse liige teatas 28.11.2019 sellest hageja juhatuse liikmele. Hageja ei pakkunud kostjale

abi puuduse kõrvaldamisel. 09.06.2020 teatas kostja hagejale e-kirja teel, et tagastab randaali

hagejale hiljemalt 30.06.2020, sest see on puudustega. Eeltoodud avaldusega taganes kostja

müügilepingust. 07.05.2021 kordas kostja oma taganemisavaldust.

2.5. 30.05.2022 andis ekspert XX randaalil esinevate puuduste kohta hinnangu. Ekspertiisiakti

kohaselt ei ole randaal sihtotstarbeliselt kasutatav, et randaali vannased liiguvad töö käigus

paigast ära.

2.6. Kostja proovis 09.06.2022 randaali tagastada. Kostjal on tekkinud hageja pahatahtliku

käitumise tõttu kulud, millega seoses esitas kostja tasaarvestusavalduse. Kostja soovib hageja

nõude tasaarvestada oma nõudega hageja vastu 4620 euro ulatuses (ekspertiisikulu 1140 eurot,

õigusabikulud 2604 eurot, transpordikulu 360 eurot, hoiukulu 216 eurot).

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 31.05.2023. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 13 476 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 13 476 eurot. Samuti mõistis

maakohus kostjalt välja seadusjärgses määras viivise alates hagi esitamisest. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

3505,23 eurot.

2-22-5510

3.1. Pooled ei vaidle selle üle, et 22.04.2019 saatelehega andis hageja kostjale üle randaali

UNIA Ares XL (tl 9) vastavalt 02.10.2018 hinnapakkumisele. Pooled vaidlevad selle üle, kas

randaalil olid puudused, kas kostja on müügilepingust kehtivalt taganenud ja kas kostjal on

õigus hageja nõue tasaarvestada.

3.2. Maakohus tuvastas, et kostja allkirjastas 15.03.2019 randaali UNIA Ares XL ostmiseks

liisinglepingu nr 1 ning randaal anti kostjale 22.04.2019 saatelehega nr 101044 üle. Kuna kostja

liisinglepingu p 6.1 kohaseid makseid ei teinud, liisingleping ei jõustunud. Pooltevahelise

õigussuhte näol on tegemist järelmaksuga omandireservatsiooni müügilepinguga. Viimast

kinnitab kolmnurksuhte puudumine ning kostjale arve nr 102032 esitamine 23.04.2020. Kuna

kostja ei teinud liisinglepingu alusel ühtegi makset, kuid kaup oli olnud kostja käes juba aasta,

leppisid pooled kokku, et hageja esitab kauba eest täissummas arve. Kostja nõustus sellega ning

kinnitas oma nõusolekut allkirjastades arve nr 102032 (23.04.2020) digiallkirjaga. Seetõttu on

selgusetu kostja väide, et maksetähtaega kokku ei lepitud.

3.3. Kostja on tõendanud, et pooled pidasid enne müügilepingu sõlmimist läbirääkimisi sobiva

randaali soetamiseks. Kuid hageja kinnitusel ei ole olnud juttu sellest, kas randaali rull on

kergem või raskem. Kostjale anti tema soovil üle lisakomplekt agressiivseid kettaid. Hageja

eitab, et veenis kostjat mittesobilikku randaali ostma. Hageja tegi pakkumise randaalile ning e-

kirjale on lisatud pildid randaalist. E-kirjas sisalduva kirjelduse kohaselt on randaalil

agressiivsed kettad, kolmnurksed puksid ning U-profiil rull. Sellistele tingimustele vastav

randaal anti kostja üle 22.04.2019.

3.4. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks

täiendava tähtaja. Seega ei saanud kostja kehtivalt lepingust taganeda (võlaõigusseadus (VÕS)

§ 220 lg 3). Igal juhul ei teavitanud kostja hagejat puudustest mõistliku aja jooksul. Usutav ei

ole kostja väide, et kuigi ta soetas randaali aprillis 2019, hakkas ta randaali kasutama alles

novembris 2019. Kuigi ilmastikuolud võivad olla erinevatel aastatel erinevad, on väheusutav,

et kostja soetas endale põllutöömasina, mida ta lähema poole aasta jooksul ei kasutanud. Kostja

viitab küll oma 20.04.2021 kirjas, et ta on „aasta otsa“ randaali puudustest rääkinud, kuid hageja

kostja tegevust ei kinnita. Kostja väitele, et randaali ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada,

räägib vastu tema enda kinnitus, et ta kasutas randaali ca 50 hektari harimiseks.

3.5. Kostja tellis ekspertiisi kolm aastat pärast randaali saamist ning ei ole teada, kui palju

randaali kasutati. Ekspert tuvastas terve rea loomulikust kulumisest tekkinud kahjusid, kuid ei

ole selge, kas kostja on garantiitingimusi rikkunud, sh ei ole selge, milliseid parandusi ja kuidas

on randaalile teostatud, kas kahjustused on tekkinud mittenõuetekohasest kasutamisest,

hoolduse või remondi teostamata jätmisest jne.

3.6. Tasaarvestusavalduse osas leidis maakohus, et kuna kostjal ei olnud õigust lepingust

taganda, siis ei saa kostjad sellele tugineda. Poolte vahel on kehtiv leping.

3.7. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda (TsMS § 162). Maakohus leidis, et kostja

lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu 11 tundi 40 minutit on põhjendatud ja vajalik

ning määras menetluskulude rahaliseks suuruseks 2105,23 eurot. Samuti mõistis maakohus

kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1400 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

2-22-5510

4.1. Randaalil esinevaid puudusi kinnitas hageja 19.06.2020 vastusega. Hageja rikkus oma

lepingust tulenevaid kohustusi sellega, et ei kandnud varuosade kostjale saatmise ja remondi

kulusid.

4.2. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kostja ei teatanud hagejale randaali puudustest

mõistliku aja jooksul. Maakohus alustas teavitamiseks mõistliku aja arvestamist eseme

kättesaamisest 22.04.2019, mitte puuduse ilmnemisest. Puudus ilmnes alles 2019. a sügisel

randaali esmakordsel kasutamisel. Varuosad sai kostja kätte 06.01.2019 ning pärast remondi

tegemist 2020. a suvel selgus, et randaal ei ole kasutatav. Maakohus rakendas valesti mõistliku

aja kohta kujunenud kohtupraktikat (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 18.5).

4.3. Kostja leiab, et ta on 28.11.2019 teates puudusi piisavalt üksikasjalikult kirjeldanud. Teates

selgitas kostja, et kummipuksid läksid kohe läbi ning randaali kettad (mis kinnituvad vannaste

külge) liiguvad paigast ära. Hageja pidi aru saama, et sellise puuduse tõttu ei ole randaal

kasutatav. See on oluline puudus VÕS § 116 lg 2 tähenduses. Puuduste ekspertiis kinnitas, et

randaal ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav. Maakohus tõlgendas ekspertiisi ebaõigesti.

4.4. Asjaolu, et randaalil on oluline puudus, ei tõenda vaid ekspertiis, vaid seda tõendavad ka

kostja mitmed pöördumised hageja poole. milles kostja andis teada, et tahab randaali tagastada,

sest ei saa seda kasutada. Muuhulgas nähtub kostja kirjadest, et lisaks kirjalikele pöördumistele

on kostja hagejale mitmeid kordi helistanud. Viidatud tõendid kogumis kinnitavad, et randaalil

on oluline puudus, mille tõttu kostja taganes lepingust.

4.5. Asjaolu, et hageja ei võimaldanud randaali tagastada, on vastuolus hea usu põhimõttega.

Hea usu põhimõttega on vastuolus ka hageja käitumine. Hageja ei andnud kostjale taganemise

kohta adekvaatset tagasisidet, vaid jättis oma ainsa vastusega mulje, et ei vaidlusta kostja

taganemisavaldust.

4.6. Maakohus eksis viivise välja mõistmisel, sest mõistis välja jooksva viivise alates

14.04.2022 ilma maksimumsuurust piiramata. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Hageja

vähendas viiviseid põhivõla summani.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja viivise alates hagi

esitamisest põhivõla 13 476 tasumata osalt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja

menetluskulud ringkonnakohtus jäävad kostja kanda.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest, mis on kajastatud käesoleva otsuse p-des 3.1 ja 3.2. Põhinõude rahuldamise ja

samas summas viivisenõude rahuldamise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu

põhjendustega ega korda neid.

8. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-22-5510

9. Pooled vaidlevad küsimuses, millal randaalil esinevad puudused kostja jaoks ilmnesid ning

kas kostja teavitas hagejat puudustest mõistliku aja jooksul.

9.1. VÕS § 220 lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või

pidi teada saama. Tuvastamaks, kas ostja oleks pidanud puudused enne lepingu sõlmimist

toimunud ülevaatuse käigus avastama, tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid

puudusi (ilmsed puudused) ja nn varjatud puudusi, s.o lepingutingimustele mittevastavusi, mida

ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (RKTKo

30.05.2017, 3-2-1-46-17, p 25). Puudustest, mida ei saa tavapärase välise ülevaatuse käigus

eriteadmisteta isik avastada, ehk nn varjatud puudustest teatamise kohustus tekib alates

ajahetkest, mil need tegelikult ilmnevad. Kohtupraktikas on rõhutatud, et mõistlik aeg puuduse

avastamise ja müüjale teatamise vahel sõltub puuduse iseloomust (RKTKo 18.11.2020, 2-17-

7157, p 13). Mõistliku aja määramisel tuleb lähtuda VÕS §-st 7, selged kriteeriumid teatamise

tähtaja määramiseks siiski puuduvad. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva ostja puhul on

see eelduslikult lühem kui tarbijatele VÕS § 220 lg 1 järgi kohalduv kaks kuud.

9.2. Kostja tõi randaali puudusena esile, et randaali vannaste kummipuhvrid ei tekita piisavat

vastusurvet raami ristitala ja vannase kinnitusklambri vahel, et tagada vannase püsimine omal

kohal. Puuduse tagajärjeks on, et kasutaja peab töö katkestama ja vannased õigesse asendisse

sättima. Kostja esiletoodu kohaselt ei ole tegemist randaali tavapärase seadistamisega, vaid

kummipuhvrid on oma omadustelt randaalile sobimatud. Praegusel juhul ei ole pooltel vaidlust,

et kostja väidetud puudust ei oleks kostja saanud kindlaks teha randaali ostueelsel ülevaatusel.

Kostja esiletoodu kohaselt oli tegemist varjatud puudusega, mis pidi ilmnema randaali

esimestel pikematel töökordadel.

9.3. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus alustas teavitamiseks mõistliku aja

arvestamist eseme kättesaamisest 22.04.2019, mitte puuduse ilmnemisest. Maakohtu

arutluskäigust võib aru saada, et maakohus ei pidanud usutavaks kostja väidet, et kostja ostis

randaali 2019. a aprillis, kuid hakkas seda kasutama alles 2019. a novembris. Maakohtu

arutluskäiku saab mõista nii, et maakohus eeldas, et tegelikkuses hakkas kostja randaali

kasutama 2019. a kevadel ning puudused pidid ilmnema juba siis. Seega ei rakendanud

maakohus valesti mõistliku aja kohta kujunenud kohtupraktikat (RKTKo 24.11.2021, 2-18-

13432, p 18.5).

9.4. Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja pidi puudustest teadlikuks

saama 2019. a kevadel. Üldiselt teadaolevalt (TsMS § 231 lg 1) kasutatakse randaali kevadel ja

sügisel põllumaa harimiseks. Maakohus järeldas põhjendatult, et kuna kostja ostis randaali

kevadel, võib eeldada, et ta soovis seda kohe kasutama hakata. TsMS § 230 lg 1 järgi pidi kostja

esile tooma ja tõendama, et tema ettevõtte spetsiifika tõttu või muul põhjusel hakkas ta randaali

kasutama alles 2019. a novembris. Kostja ühtegi sellist asjaolu esile ei toonud ega selle kohta

tõendeid esitanud. Seega järeldas maakohus õigesti, et kostja ei teavitanud hagejat puudusest

mõistliku aja jooksul VÕS § 220 lg 1 mõttes ning kaotas seetõttu VÕS § 220 lg 3 järgi õiguse

puudusele tugineda.

10. Kuigi kostja taganemisavaldus oli juba VÕS § 220 lg-st 3 tulenevalt kehtetu, märgib

kolleegium siiski, et taganemine oleks olnud välistatud ka seetõttu, et kostja ei kirjeldanud oma

28.11.2019 teates puudust piisavalt üksikasjalikult (VÕS § 220 lg 2).

10.1. Kostja teatas 28.11.2019 hagejale, et: „Mure selles, et randaali kolmnurk kummipadjad

läbi ja kettad jooksevad paigast ära.“ Kolleegiumi hinnangul jäi sellisest sõnastusest ebaselgeks,

2-22-5510

kas kostja on randaali intensiivselt kasutanud ning kummipadjad vajavad seetõttu vahetust või

on kostja arvates tegemist ebanormaalselt kiire kulumisega ja seetõttu on toode puudustega.

Seda ebaselgust süvendas teatele jätkuv suhtlus, milles kostja uuris, kas puksid lähevad garantii

alla ning millal puksid kätte saab (dtl 84). Jätkuvas suhtluses ei selgitanud kostja, et tema

arvates on tegemist lepingutingimustele mittevastavusega. Seda ei pidanud hageja välja lugema

ka kostja saadetud piltidest, sest hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, kui palju ja kuidas

kostja randaali kasutas.

11. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti välja mõistnud viivise põhivõlga ületavas

osas. Maakohus mõistis otsuse resolutsiooni p-ga 2 kostjalt välja põhivõla 13 476 eurot ja samas

summas hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise. Resolutsiooni p-ga 3 mõistis

kohus kostjalt välja viivise alates 14.04.2022 põhinõudelt (13 476 eurot) VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

11.1. Kaevatava otsuse p-s 18 märkis maakohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse

resolutsioonis maakohus sellist otsustust ei teinud, kuid viivise välja mõistmata jätmist hageja

vaidlustanud ei ole. Tõenäoliselt maakohus eksis ning mõistis resolutsiooni p-s 3 viivise

ekslikult välja.

11.2. Hageja nõustus apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus mõistis viivise välja

suuremas ulatuses kui hageja oli taotlenud. Hageja oli vähendanud viiviseid põhivõlaga sama

summani, et kõrvalnõuded ei ületaks põhisummat. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu

eksimuse ja tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 162 lg 4 alusel kostja kanda.

Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse

resolutsiooni p 3, millega maakohus mõistis kostjalt ekslikult välja viivise, mida hageja ei olnud

nõudena taotlenud. Seega vaatamata apellatsioonkaebuse osalisele rahuldamisele rahuldatakse

hageja hagi täielikult. Hageja nõustus selles osas maakohtu otsuse tühistamisega ning kostjale

tähendas eksimusele tähelepanu juhtimine üksnes väheoluliselt määral menetluslikku ressurssi.

Seepärast ei arvesta kolleegium seda menetluskulude jaotuse otsustamisel ja jätab

menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Selliselt õiguse kohaldamisega nõustusid pooled ka

ringkonnakohtu istungil.

12.1. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

12.2. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi

rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel.

12.3. Hageja taotles 962,50 euro hüvitamist, mis on tasu 8 tunni ja 45 minuti õigusteenuse eest

tasumääraga 110 eurot/t (käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle). Hageja taotluse kohaselt

kulus esindajal määruse ja kaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 7 t 30 min. Istungiks

ettevalmistamiseks ja menetluskulu nimekirja koostamiseks kulus 1 tund ja 15 minutit.

Taotlusele lisandub kohtuistungil osalemise aeg 1 tund ja 15 minuti. Kokku kulus

õigusteenusele seega 10 tundi ja selle maksumus on 1210 eurot. Kolleegium leiab, et hageja

2-22-5510

esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja

lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud.

12.4. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Brigitta Mõttus