2-24-4212/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Andres Hallmägi

Kohtuasja number

2-24-4212

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2024, Narva kohtumaja

Kohtuasi

A J maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise otsustamine

Kohtuistung

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja ja võlgnik A J (ik XXX); elukoht XXX;

e-post jefimovaleksandr59@gmail.com

Usaldusisik pankrotihaldur Ly Müürsoo (ik XXX);

Võlausaldaja ja taotleja A B (ik XXX); seaduslik esindaja-

lapsevanem J B (ik XXX);

RESOLUTSIOON

1. Jätta A Bseadusliku esindaja J B taotlus täitemenetluse jätkamiseks rahuldamata.

2. A J maksejõuetusavaldus rahuldada.

3. Kuulutada välja A J pankrot 6. juunil 2024 kell 19.36 ja algatada A J kohustustest

vabastamise menetlus.

4. Nimetada A J pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX,

pankrotihalduri tunnistus nr 80; telefon XXX).

5. A J võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25. juunil 2024 kell 14.00 Viru

Maakohtu Narva kohtumajas 1. Mai tn 2, Narva linn.

6. A J ilmuda 25. juunil 2024 kell 13.55 kohtusse (Narva kohtumaja aadressil 1. Mai tn

2, Narva linn) vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.

Juhul, kui A J soovib osaleda kohtuistungil

Jõhvi kohtumajast

videokonverentsi teel, tuleb

kohtule esitada viivitamatult vastav taotlus.

2-24-4212

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab A J kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur

usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluses

aruande iga aasta 6. juuniks. Esimene aruanne tuleb esitada 6. juunil 2025.

8. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ajal ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata võlg-

niku varale sissenõuet.

9. Avaldada pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teadaanded

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu

nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, võlgniku ja halduri andmed, ettepanek võla-

usaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

10. A J võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada

haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud

pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos

nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise

taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks

esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate

nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib

pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

11. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõus-

olekuta.

12. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

13. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

14. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

15. Jätta menetluskulud võlgniku A J kanda ning anda A J menetlusabi usaldusisiku tasu

osaliseks hüvitamiseks.

16. Määrata usaldusisik Ly Müürsoole tasu 1610 eurot, millele lisandub käibemaks 354,20

eurot, kokku 1964,20 eurot.

17. Hüvitada usaldusisikule 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku

1000,40 eurot menetlusabina Eesti Vabariigi vahenditest. Tasu kanda OÜ-le S (rk XXX,

arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb.

18. Vabastada A J 1000,40 euro usaldusisiku tasu riigile hüvitamise kohustusest.

19. Usaldusisiku tasust 963,80 eurot koos käibemaksuga jätta A J kanda.

20. Anda pankrotihaldur Ly Müürsoole õigus esitada Maksu- ja Tolliametile A J

tuludeklaratsioonid.

2-24-4212

21. Võlgnik A J

21.1. ma mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

21.2. viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara,

21.3. samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

22. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja

määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest

vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla

kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

23. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, võlausaldajale ja pankrotihaldurile.

24. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse

tegemiseks OÜ-le S.

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva

kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.

ASJAOLUD

A J (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse.

Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mida on ca 50

000 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus. Avaldaja soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks.

Avaldajal usaldusisiku kandidaadi osas vastuväiteid ei ole.

Kohus võttis 1.04.2024. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus aja usaldusisikule aruande

kohtule esitamiseks.

Usaldusisik esitas kohtule 3.05.2024 aruande.

Usaldusisiku aruanne

Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist.

2-24-4212

I Vara

Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 1 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud vara ja

võlanimekirjas.

Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et A J on 2023. aasta II

poolaastal saanud maksustatavat tulu AS-st M ja B AS-st. 2024. a on A J saanud maksustatavat

tulu vaid jaanuaris, H OÜ-st 231,36 eurot netos.

A J on esitanud 2022. a ja 2023. a tuludeklaratsioonid. Maksu- ja Tolliamet on lisanud need

lähtuvalt FIMS § 17 lg 1 p-st 3 vastusele.

2020. a ja 2021. a tuludeklaratsoone A J esitanud ei ole. Kas A J on nende aastate eest

enamkinnipeetud tulumaksu selgub, kui pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes esitab

esitamata tuludeklaratsioonid võimalikus pankrotimenetluses. Samas, kui AJ on nende aastate

eest enamkinnipeetud tulumaksu, siis kuna A J on Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevus, on

Maksu- ja Tolliametil õigus enamkinnipeetud tulumaks tasaarvestada oma nõudega ja

pankrotivarasse laekumisi ei toimu.

A J on pensioni II samba pensionikonto nr XXX, millel on 8010.185 SEB pensionifond indeks

osakut osaku puhasväärtusega 1.26744 eurot kogumaksumusega 10152.43 eurot.

Usaldusisik suhtles AS Pensionikeskus juristiga, kelle arvates ei ole pensionifondi osakud see

vara, mida pankrotihaldur saaks iseseisvalt arvata pankrotivara hulka, küll aga saab võlgnik teha

vastava avalduse koos pankrotihalduriga.

Tulenevalt eeltoodust A J usaldusisikule teadaolevat vara ei ole.

II Kohustused

Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 2 kohaselt

koostatud ning aruandele lisatud vara ja võlanimekirjas.

Nähtuvalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt usaldusisikule edastatud

täitemenetluste koondist on A J ka võlgnevus Politsei- ja Piirivalveametile.

Politsei ja Piirivalveamet on varasemates menetlustes usaldusisikule selgitanud:

Teatavasti ei anta pankrotihaldurile üle väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuseid ja määrusi.

Nende täitmine pankrotimenetluses ei ole võimalik, kuna tegemist ei ole võlaga, vaid isikule

määratud karistusega. Sundtäitmisele saadetud trahvinõuded kuuluvad asendustäitmisele

väärteomenetluse seadustiku § 211 lõike 1 alusel ja vastavalt nimetatud paragrahvi lõikele 2 kuulub

täitemenetlus riikliku sunni kasutamise menetlusena avalikku õigusesse. Tsiviilõiguslikke nõudeid,

mis annaksid aluse pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamiseks PPA-l tema vastu ei ole.

Sellest tulenevalt ei arvesta usaldusisik Politsei- ja Piirivalveameti nõudega oma

lõppjäreldustes.

2-24-4212

Tulenevalt eeltoodust moodustavad A J usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt

50 797,99 eurot.

III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused

A J vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivsed 16 täitemenetlust:



Kohtutäitur Andrei Kreki menetluses oli TF B (publ.) Eesti filiaali nõue 2844,70 eurot ja O

OÜ nõue 2068,17 eurot;



Kohtutäitur Kaja Lilloja menetluses oli P AS-i kaks nõuet kokku 4063,75 eurot ja A B nõue

12109,16 eurot;



Kohtutäitur Risto Küti menetluses oli Politsei- ja Piirivalveameti nõue 462,00 eurot;



Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses oli A OÜ kaks nõuet kokku s 4134,17 eurot;



Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses oli A OÜ nõue 1950,17 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti

nõue 248,04 eurot;



Kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses oli Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 96,60 eurot

ja Tervisekassa nõue 15921,09 eurot;



Kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses oli E AS nõue 593,84 eurot ja S AS nõue 1231,65

eurot;



Kohtutäitur Kersti Seisleri menetluses oli Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 3520,06 eurot;



Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses oli P OÜ nõue 1892,63 eurot.

Viru Maakohtu 01.04.2024. a määruse esitas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste

peatamiseks.

IV Majanduslik olukord

Seisuga 14.03.2024 A J usaldusisikule teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi

vähemalt 50 797,99 eurot.

Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et A J sai 2024. a

maksustatavat tulu vaid jaanuaris H OÜ-st 231,36 eurot netos.

Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et A J on püsivalt

maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi

usaldusisikule teadaolevalt ei ole.

Maksejõuetuse põhjus on mõtlematu ja vastustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja

tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel

andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

V Usaldusisiku seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta

2-24-4212

Usaldusisik juhib A J tähelepanu, et juhul, kui kohus kuulutab välja tema pankroti ja algatab

kohustustest vabastamise menetluse, peab ta kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma

FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Usaldusisik juhib A J tähelepanu ka sellele, et FIMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele

või vanemale elatise maksmise kohustus.

VI Usaldusisiku seisukoht A B seadusliku esindaja, J B taotlusele

FIMS § 16 lg 5 lubab kohtul lubada täitemenetluse jätkamist vaid võlgniku antud tagatisest

tulenevate õiguste teostamiseks.

A B seaduslik esindaja pöördus kohtusse, et kohus lubaks täitemenetluse jätkamist elatise

sissenõudmiseks.

Lisaks eeltoodule on kohtusse esitanud maksejõuetusavalduse koos kohustustest vabastamise

menetluse algatamise avaldusega võlgnik A J ise. Ka usaldusisik leiab käesolevas aruandes, et

A J on püsivalt maksejõuetu ja usaldusisik palub kohtul välja kuulutada A J pankrot.

TMS § 51 lg 1 kohaselt täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Seega lõppevad A J pankroti väljakuulutamisega kõik täitemenetlused, mistõttu ka

menetlusökonoomiat silmas pidades ei ole otstarbekas rahuldada A B esindaja J B taotlust

täitemenetluse jätkamiseks.

VII Muud menetlusküsimused

2024. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik

on 164 eurot.

Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S. (rk XXX), mis on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Usaldusisik palub:

1. Kuulutada välja A J (ik XXX) pankrot,

2. Algatada A J kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada A Jpankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX).

4. Kohustada A J kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht.

6. Välja mõista OÜ-le S (rk XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu

usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu 1610 eurot, millele lisandub

käibemaks (22%) 354,20 eurot, kokku 1964,20 eurot vastavalt tasu arvestuse aruandele.

2-24-4212

7. Anda A J menetlusabi ja mõista välja usaldusisiku tasust 820,00 eurot, millele lisandub

käibemaks (22%) 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabina riigi vahenditest.

8. Vabastada A J 1000,40 euro usaldusisiku tasu riigile hüvitamise kohustusest.

9. Usaldusisiku tasust 963,80 eurot koos käibemaksuga jätta A J kanda;

10. Anda pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes õigus esitada Maksu- ja Tolliametile A

J tuludeklaratsioonid.

11. Edastada kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse

tegemiseks OÜ-le S.

12. Jätta rahuldamata A B seadusliku esindaja J B taotlus täitemenetluse jätkamiseks.

Usaldusisiku töötasu arvestus

Usaldusisik tegi oma ülesannete täitmiseks järgmised toimingud:



Järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja

Tolliametisse,

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, elektrimüügi firmadele,

sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene

väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, BIGBANK AS-le, TF

Bank AB-le, Holm Bank AS-le, Svea Finance OÜ-le, ALG Liisingu AS-le, AS-le Inbank,

Hüpoteeklaen OÜ-le, Mogo OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le, kohtutäituritele Kaja Lillojale,

Andrei Krekile, Kristel Maalmanile, Kaire Põltsile, Marek Laanemetsale, Oksana

Kutšmeile, Kersti Seislerile, Risto Kütile, Elin Vilippusele, Tervisekassale ja

Sotsiaalkindlustusametle (22 dokumenti) - 3 tundi;



tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega - 1,5

tundi;



dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega - 0,5 tundi;



vara ja võlanimekirja ning aruande koostamine - 6 tundi;



usaldusisiku toimiku komplekteerimine - 0,5 tundi.

Kokku 11,5 tundi arvestusega 140 eurot tunnis, seega on usaldusisiku tasu kokku 1610,00 eurot,

millele lisandub käibemaks 354,20 eurot, kokku seega 1964,20 eurot. Tasu sisaldab ka

usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.

Võlausaldaja taotlus

J B (A B seaduslik esindaja) esitas 23.04.2024 kohtule taotluse, milles palub kohtul lubada A

J täitemenetluse nr 195/2017/1260 jätkamist FIMS § 16 lg 5 alusel, täitemenetluse peatamise

tõttu ei saa laps (A B ik XXX) arvatavasti elatist ega ka riigi elatisabi.

Kohus andis usaldusisikule ja võlgnikule tähtaja seisukoha võlausaldaja taotluse osas, s.o

täitemenetluse nr 195/2017/1260 jätkamise kohta, kohtule esitamiseks.

Usaldusisik leiab, et võlausaldaja taotlus täitemenetluse jätkamiseks tuleb jätta rahuldamata.

FIMS § 16 lg 5 lubab kohtul lubada täitemenetluse jätkamist vaid võlgniku antud tagatisest

tulenevate õiguste teostamiseks.

2-24-4212

Võlausaldaja pöördus kohtusse, et kohus lubaks täitemenetluse jätkamist elatise

sissenõudmiseks. TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti

väljakuulutamisega. Seega lõppevad võlgniku pankroti väljakuulutamisega kõik

täitemenetlused, mistõttu ka menetlusökonoomiat silmas pidades ei ole otstarbekas rahuldada

A B esindaja J B taotlust täitemenetluse jätkamiseks.

Võlgnik ei esitanud kohtule seisukohta võlausaldaja taotlusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlausaldaja taotlus täitemenetluse jätkamiseks tuleb jätta rahuldamata ning

võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Võlausaldaja taotluse lahendamine

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 16 lg 3 kohaselt peatab kohus

usaldusisiku nimetamisel võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu

sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava

kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.

Viru Maakohus võttis 1.04.2024. a määrusega A J maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetas

võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Ly Müürsoo ja peatas võlgnik A J vara suhtes

toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

FIMS § 16 lg 5 kohaselt võib kohus võlausaldaja õigustatud huve silmas pidades võlausaldaja

avalduse alusel lubada peatatud täitemenetluse jätkamist ja võlausaldajal võlgniku antud

tagatisest tulenevalte õiguste teostamist ka enne pankroti väljakuulutamist,

ümberkujundamiskava kinnitamist või menetluse lõppemist.

Seega lubab FIMS § 16 lg 5 kohtul lubada täitemenetluse jätkamist vaid võlgniku antud

tagatisest tulenevate õiguste teostamiseks.

Kohus tuvastas, et võlgniku kohustuste nimekrija punkti 10.1 kohaselt on võlgikul võlgnevus

võlausaldaja A B ees 23 898,39 eurot. TÄITISi andmetel on täiteasi nr 195/2017/1260

algatatud sissenõudja A B avalduse alusel Pärnu Maakohtu 26.06.2017. a otsuse alusel

tsiviilasjas nr 2-17-110051. Menetlusseisund – peatatud.

Võlausaldaja pöördus kohtusse, et kohus lubaks täitemenetluse jätkamist elatise

sissenõudmiseks. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist võlgniku antud tagatisest

tulenevalte õiguste teostamisega.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti

väljakuulutamisega. Võlgnik esitas kohtule maksejõuetusavalduse koos kohustustest

vabastamise menetluse algatamise avaldusega. Ka usaldusisik leiab aruandes, et A J on püsivalt

maksejõuetu ja usaldusisik palub kohtul välja kuulutada A J pankrot.

2-24-4212

Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et seega siis võlgniku pankroti väljakuulutamisega

lõppevad kõik täitemenetlused mistõttu ka menetlusökonoomiat silmas pidades ei ole

otstarbekas rahuldada võlausaldaja taotlust täitemenetluse jätkamiseks.

Kohus jätab võlausaldaja taotluse täitemenetluse jätkamiseks rahuldamata.

Pankroti väljakuulutamine

FiMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud

pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s

31 sätestatule.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Usaldusisiku aruande kohaselt seisuga 14.03.2024 A J usaldusisikule teadaolevat vara ei ole,

samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 50 797,99 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise

võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole.

Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Pankroti välja kuulutamata jätmise aluseid asjas ei ole.

Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus välja võlgniku pankroti määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning

õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse

täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab pankroti väljakuulutamisel kohus võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (halduri) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist,

jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku A J

pankrotihalduriks ja kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on pankrotihalduriks nimetamiseks usaldusväärne

isik, ta on FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse

lõpuni.

Kohus kuulutab välja võlgnik A J pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku

ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku.

2-24-4212

PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama,

et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui

kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata

pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles

märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4

nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS

§ 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja

pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul

vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta ei ole.

Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks

vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik.

FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande.

Kohus selgitab võlgnikule järgmist.



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

2-24-4212



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud

tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus

kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule

võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub

piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele

viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval

ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5).

2-24-4212

Usaldusisik palub määrata tasuks 1610 eurot, arvestusega 11,5 tundi hinnaga 140 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks (22%) 354,20 eurot, kokku 1964,20 eurot. Tasu sisaldab ka

usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kuna menetluses võlgniku

varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu

osalist hüvitamist riigi vahenditest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40, kokku

1000,40 eurot. Ülejäänud tasu 963,80 eurot koos käibemaksuga välja mõista võlgnikult.

Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas

täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

PankrS § 150 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud

menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast vajalikeks

väljamakseteks ei jätku, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu

seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks).

2024. a on kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Kuivõrd füüsilise

isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks

väljamakseteks ei jätku ning tulenevalt FiMS § 54 lg-st 2 tuleb antud menetlusstaadiumis

kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibe-

maksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S.

(rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu

määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks

käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti alates 01.01.2024 (KMS

§ 15 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist

menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri

valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja

suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud,

aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta

pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks

kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

2-24-4212

Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 820

eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabina

riigi vahenditest.

Usaldusisiku ülejäänud tasu 963,80 eurot koos käibemaksuga, tuleb mõista välja võlgnikult

ning FiMS § 59 lg 9 alusel välja maksta summad vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Edasikaebamine

FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse

peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.

FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada

määruskaebuse.

FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise

kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi

kohtunik