2-22-12496/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

ÕIGEKSVÕTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Andres Hallmägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2024, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-12496

Tsiviilasi

G.H hagi U.G vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

14.05.2024

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja G.H (ik XXX); elukoht: XXX; XXX

Kostja U.G (ik XXX) (sünd. xxx), viibimiskoht XXX

RESOLUTSIOON

1. G.H hagi rahuldada.

2. Lahutada G.H ja U.G 9. veebruaril 2018 Narva Linnavalitsuses sõlmitud abielu.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

4. Vabastada G.H tsiviilasjas nr 2-22-12496 100 (saja) euro riigilõivu riigituludesse

tasumise kohustusest ja jätta G.H 100 eurot menetlusabi kulu Eesti Vabariigi

kanda.

5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Narva linnakantseleisse

rahvastikuregistrisse kande tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

2-22-12496

apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja

vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb

tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

G.H (edaspidi hageja) esitas U.G (edaspidi kostja) vastu hagi abielu lahutamise nõudes.

Poolte vahel oli sõlmitud abielu 09.02.2018. Abikaasade kooselu jätkas kuni 16.03.2020.

Pärast nimetatud kuupäeva abielusuhted poolte vahel lõppesid. Kooselu lõpetamise põhjuseks

oli U.G kuriteo toimepanemises süüdi tunnistamine ja vahistamine. Praegu ning pärast

kooselu lõppemist kannab ta pikaajalist karistust Vene Föderatsioonis FKU xxx nr x. Hageja

leiab, et abikaasade kooselu, abielusuhete ja perekonna säilitamine ning leppimine on

võimatu. Hageja palub abielu lahutada.

Kostja viibib Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Teda kuulas ära õigusabina Vene

Föderatsiooni kohus.

Ärakuulamise protokolli kohaselt kostjal vastuväiteid hagile ei ole. Kostja tunnistab hagi,

poolte abielusuhted on lõppenud, abielu taastamine ei ole võimalik. Kostja on abielu

lahutamisega nõus. Palub arutada asja kohtuistungil kostja osavõtuta. Menetluskulud palub

jagada pooleks. Muid avaldusi ja taotlusi ei ole.

14.05.2024. a kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palub abielu lahutada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi,

kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kostja on abielu lahutamisega nõus ja võttis esitatud hageja nõude õigeks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast

otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning pooltel ei ole soovi neid taastada.

Eeltoodust tuleneb üheselt, et abielu lahutamise eeldused on täidetud.

Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

2-22-12496

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kuna tegemist on abielu lahutamise vaidlusega, jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda. Menetlusosalisele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

3.10.2022. a määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult 100 euro

riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

Vastavalt TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 2 kohaselt, menetlusosaline, kelle

kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on

menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude

tasumiseks.

Kuivõrd hagejale anti menetlusabi, kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud poolte endi

kanda, tuleb hagejalt mõista riigituludesse välja menetluskulud (s.o tasumata riigilõiv).

Lähtuvalt TsMS § 190 lg-st 7, TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus

mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse

tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti

vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Riigikohus on 14. juuni 2010. a määruses (tsiviilasi nr 3-2-1-56-10) p-s 10

märkinud, et TsMS § 190 lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu

mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude

riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu

määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on

kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või

mitte.

Kohus leiab, et hageja varanduslik seisund tsiviilasja menetluse jooksul ei muutunud.

Taotleja ainsaks sissetulekuks on taotleja perekonna sotsiaaltoetused, peretoetused ning

laste toetused. Taotleja ülalpidamisel on viis alaealist last. Kohus tuvastas menetlusabi

taotluse lahendamisel, et hagejal puuduvad muu vara ja sissetulekud, mida oleks võimalik

arvestada taotleja maksevõime hindamisel ja/või millele seadus võimaldaks pöörata

sissenõuet.

Kohus loeb hageja majandusliku olukorra mõjuvaks põhjuseks, et vabastada ta TsMS

§ 190 lg 7 alusel menetluskulude – tasumata 100 euro riigilõivu riigituludesse tasumise

kohustusest ja jätab hageja 100 eurot menetlusabi kulu Eesti Vabariigi kanda.

Kohtuotsuse saatmine

Vastavalt TsMS § 455 lg-le 2 saadab kohus kohtuotsuse pärast jõustumist Narva

linnakantseleisse kannete tegemiseks rahvastikuregistrisse.

2-22-12496

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi

kohtunik