3-24-1613/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-1613 Haldusasi X kaebus Eesti ENIC/NARIC Keskuse 08.01.2024 hinnangu nr 7-1/23/3273-2 ja 30.04.2024 vaideotsuse nr 7-1/23/3273-4 tü- histamiseks ja kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohus- tamiseks RESOLUTSIOON Tagastada X kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. Eesti ENIC/NARIC Keskus tegi 08.01.2024 ettepaneku nr 7-1/23/3273-2 (dtl 13) mitte tunnusta- da X haridusdokumenti Diplom spetsialista, mille on välja andnud Sevastopolski gosudarstvennõi universiteet asukohaga Sevastopol, Ukraina. Keskus leiab, et tegemist ei ole Ukrainas ametlikult tunnustatud ülikooliga ja kvalifikatsiooni tõendav dokument ei ole Ukrainas ametlikult tunnustatud haridusdokument.

Eesti ENIC/NARIC Keskus vastas 30.04.2024 vaidele (dtl 15), mille kohaselt jääb oma hinnangu juurde ega muuda seda. Välisriigi kvalifikatsiooni tunnustamise põhieelduseks on kvalifikatsiooni ja selle välja andnud õppeasutuse ametlik tunnustamine asukoha riigi pädeva asutuse poolt. SGU ja selle poolt 30.06.2016 välja antud diplom nr 108124 0731481 ei ole Ukraina pädevate asutuste poolt tunnustatud, mille tõttu ei saa Eesti ENIC/NARIC Keskus rahvusvahelise ja siseriikliku õigu- se kohaselt teha ettepanekut nimetatud kvalifikatsiooni tunnustamiseks. Välisriigi kvalifikatsiooni tunnustamise aluseks ja hindamise elementideks on ainult need asjaolud, mis on otseselt seotud kva- lifikatsiooniga. Diplomiomaniku kodakondsus, rahvus, staatus või muu isikusse puutuv ei ole kvali- fikatsioonide hindamise elemendid ega ole kvalifikatsiooni tunnustamise asjaoludeks.

2. X esitas 29.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti ENIC/NARIC Keskuse 08.01.2024 hinnangu nr 7-1/23/3273-2 ja 30.04.2024 vaideotsuse nr 7-1/23/3273-4 tühistamiseks ja kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.

Kaebaja on ajutise kaitse saaja. Ta töötab Eestis meremehena ning kvalifikatsiooni uuendamiseks on vajalik diplomi tõendamine Eesti riigi poolt. Kaebaja on viidanud ka Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioonile, 19781 ning meresõiduohu- tuse seadusele.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/24991

2(3) 3. Kohus tagastab kaebuse, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määruse2 nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hinda- mise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 8 lg 3 sätestab, et hinnang on õppeasutusele, kus taotleja soovib õpinguid jätkata, või tööandjale, kelle juures taotleja soovib tööle asuda, informatiivne ja nõuandev. Sama määruse § 81 lg 4 sätestab, et rahvusvahelise kaitse saajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate ning sarnases olukorras olevate välismaalaste kvalifikatsiooni hindamisel koostatav haridustausta kirjeldus on õppeasutusele või tööandjale informatiivne ja nõuandev.

ENIC/NARIC Keskuse 08.01.2024 hinnang on sõnastatud ettepanekuna. Riigikohus on analoogses asjas Maksu- ja Tolliameti ettepaneku kohta asjas nr 3-3-1-70-12 leidnud, et ettepaneku tegemine, millega kaebaja õigusi või kohustusi ei looda, muudeta ega lõpetata, on menetlustoiming. Oluline on see, et sellise ettepanekuga (hinnanguga) ei otsustata haldusakti tegemise üle ning tegemist ei ole eelhaldusaktiga, millega tehtaks siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu, kuna lõpliku haldusakti andja ei ole ettepanekuga seotud.

HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldu- saktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kuna kaebaja viidatud määruse nr 89 kohaselt on ENIC/NARIC Keskuse hinnang üksnes informatiivne ja nõuandev, ei ole tegemist menetlustoiminguga, mis tingiks vältimatult kaebaja õiguseid rikkuva haldusakti andmise. Seega puudub kaebajal kaebeõigus.

4. Kaebusest ei nähtu selgelt, mida kaebaja kvalifikatsiooni uuendamise all silmas peab. Arvestades kaebaja viiteid töötamisele meremehena, võib asjakohaseks olla meresõidudiplomi taotlemine vas- tavalt meresõiduohutuse seaduse (MSOS) §-le 20. MSOS § 20 lg 51 kohaselt otsustab meresõi- dudiplomi või kutsetunnistuse väljastamise üle Transpordiamet, hinnates ka varasemat omandatud kutset ja koolitust. MSOS sätetest aga nähtu ENIC/NARIC Keskuse kohustuslikku rolli, sealjuures, et Transpordiamet oleks ENIC/NARIC Keskuse ettepanekuga seotud.

Kutseseadus sarnaselt ei sätesta ENIC/NARIC Keskusele rolli kutsete andmisel, vaid eraldi on re- guleeritud kutse andjad (KutS § 10 lg 1) ning kutse andja õigust omava õppeasutused (§ 15 lg 5), kelleks kummakski ei ole ENIC/NARIC Keskus (vt ka - https://www.kutseregister.ee/et/kutset_andvad_organid/?).

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (VKTS) § 7 lg 4 sätestab, et ENIC/NARIC Keskus täidab tugikeskuse ülesandeid, kes annab koostöös pädevate asutuste ja teiste tugikeskuste- ga taotlejatele, välisriigi tugikeskustele ja vajaduse korral muudele isikutele teavet välisriigi kutsek- valifikatsioonide tunnustamise kohta Eestis, sealhulgas reguleeritud ametikohta või kutseala regu- leerivate õigusaktide kohta, ning vajaduse korral aitab taotlejatel kasutada käesoleva seadusega nei- le antud õigusi. Keskus ei sama seaduse mõttes pädevaks asutuseks, kelle ülesandeks on võrrelda seadusega ettenähtud tingimustel ja korras taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeri- tud ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustab taotleja välis- riigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise (VKTS § 7 lg 2).

5. Analoogselt on ENIC/NARIC ettepaneku olemust käsitletud ka kohtupraktikas.

Riigikohus selgitas 03.05.2004 määruses nr 3-3-1-18-04 analoogse normistiku kohta, et ENIC/NARIC Keskus kaasati menetlusse üksnes kaebaja hariduse kohta arvamuse andmiseks

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128072020007?leiaKehtiv

3(3) (HMS § 11 lg 2 ja § 16 ning Korra § 8 p 5). Hinnangust ei nähtu ka ENIC/NARIC Keskuse tahet siduva otsuse tegemiseks. ENIC/NARIC Keskuse hinnangut tuleb seega käsitada tunnustamisme- netlusse kaasatud haldusorgani menetlustoiminguna (p 10). Halduskohus leiab käesoleva asja raa- mes, et õiguslik regulatsioon ENIC/NARIC hinnangu õigusliku olemuse kohta ei ole sisuliselt muu- tunud.

Sarnaselt on leitud ka hiljem Tallinna Halduskohtu 19.02.2009 määruses nr 3-09-134, 10.09.2014 kohtuotsuses nr 3-13-2130 ja 14.04.2023 kohtuotsuses nr 3-21-1403.

6. Kohtule ei nähtu ka kaebaja kaebeõigust asjaolust, et kaebaja leiab, et Eesti ENIC/NARIC Kes- kus ei ole ka andnud juhiseid, et kaebaja saaks pöörduda Transpordiameti poole. Nagu nähtub kae- baja seisukohast, siis on Transpordiameti poole pöördumise võimalus kaebajale teada. Meremeeste diplomeerimist on täiendavalt selgitatud ka Transpordiameti veebilehel: https://transpordiamet.ee/merendus-ja-veeteed/meremehed/meremeeste-diplomeerimine. Transpor- diameti pädevus ja võimekus hinnata välismaal, mh Ukrainas omandatud haridust nähtub ka kohtuasjast nr 3-22-2731.

Seega kui kaebaja soovib enda kutse või kvalifikatsiooni tunnustamist või muud toimingut MSOS alusel, tuleb tal pöörduda Transpordiameti poole.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin