1-24-2697/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-2697

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

06. juunil 2024, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-2697 (24730000082)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Sekretär

Mia Valge

Tõlk

Ines Üprus

Abiprokurör

Annika Vanatoa

Kriminaalasi

Mirelle Šatov süüdistuses KarS § - de 121 lg 2 p.p 2, 3

ja § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses;

Süüdistatav

Mirelle Šatov, isikukood: 60507190898, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel vene keel, xxxharidusega, xxx,

elukoht: xxx, varasemalt kriminaalkorras karistamata,

väärteokorras karistatud, käesolevas kriminaalasjas isik

KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud

16.09.2023 kell 05.48 kuni 16.09.2023 kell 15.15, alates

16.09.2023 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld

tähtajaga kuni 16.09.2024;

Kaitsja

Vandeadvokaat Urmas Simon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest § 126 lg 3 p.p 1. 4; § 173 lg 1 p

1 ja lg 3, § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 180 lg 3; § 179 lg 3; § 248

lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - dest § 75 lg 1 p.p

1-6; lg 2 p.p 2, 21, 8; § 87 lg 1 p.p 6 ja § 87 lg 4 kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Mirelle Šatov KarS § -de 121 lg 2 p.p 2, 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi

kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest.

2. KarS § 87 lg 1 p 6 sätet kohaldades vabastada Mirelle Šatov karistusest ja kohaldada

tema suhtes mõjutusvahendeid.

3. Juhindudes KarS § - st 87 lg 1 p 6 ja § 87 lg 4 allutada Mirelle Šatov

käitumiskontrollile ja nimelt kohustada Mirelle Šatovi 1 (ühe) aasta pikkuse

käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 alusel määratud kontrollnõudeid

ja KarS § 75 lg 2 p.p 2, 21, 8 alusel määratud kohustusi:

 elama alalises elukohas aadressil: xxx;

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 2 kohustada Mirelle Šatovi temale määratud

käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

5. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 21 kohustada Mirelle Šatovi temale määratud

käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarbima narkootilisi ega psühhotroopseid

aineid.

6. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 8 kohustada Mirelle Šatov temale määratud

käitumiskontrolli

ajal

osalema

kriminaalhooldaja

poolt

määratud

sotsiaalprogrammis.

7. Käitumiskontrolli järgimise ajaks määrata Mirelle Šatov Tallinn vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve

alla.

8. Juhindudes KarS § 78 p 1 KarS §-s 75 lg 1 p.p 1-6 ja KarS § 75 lg 2 p.p 2, 21 , 8

sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldatakse Mirelle Šatov suhtes alates

kohtuotsuse jõustumisest.

9. Mirelle Šatov suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata

kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

10. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 kriminaalasjas olev asitõend kööginuga, milline on

antud hoiule Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse,

aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, Harjumaa (21.09.2023 asitõendi üleandmise –

vastuvõtmise akt nr 23ATH26195) kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

11. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja materjalide juures olevad digitaalsed

andmekandjad 4 CD plaati ja nendel olev teave kohtuotsuse jõustumisel jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

12. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 Mirelle Šatovil käesolevas kriminaalasjas tekkinud

menetluskulud riigi õigusabi teenuse saamisega seotud määratud kaitsja kaitsjakulud

nii

kohtueelses

kui

ka

kohtumenetluses

kogusummas

467,28.-

(nelisada

kuuskümmend seitse eurot ja kakskümmend kaheksa senti) eurot jätta riigi kanda.

13. KrMS § 179 lg 3 alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule

viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni

võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega

(KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus

selle eest ette ei näe.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu

Mirelle Šatov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 07.05.2023 kella 22.00

paiku xxx asuvas korteris lõi X’le mitu korda rusikatega ja jalgadega näkku, vastu pead, keha

piirkonda ning tiris juustest ja seejärel lahkuss korterist trepikotta. Kui kannatanu samuti väljus

korterist välja, Mirelle Šatov uuesti lõi kannatanule mitu korda rusikatega ja jalgadega näkku,

pea- ja kehapiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja mille tagajärjel vastavalt

07.05.2023 koostatud isiku läbivaatuse protokollile, tekkis kannatanul mõlemal jalal sinikad,

parempoolsel kulmul marrastus ja paistetus, ülemisel ja alumisel huulel marrastus ja paistetus,

vasakpoolsel põsel sinikas, parempoolse kõrvanibul marrastus, selja keskel selgroo juures

kriimustused ning patsiendikaardi (08.05.2023) kohaselt oli tekitatud pea pindmised

hulgivigastused.

Samuti tema 16.09.2023 kella 05.30 paiku xxx asuvas eramajas lõi oma elukaaslasele Yle ühe

korra noaga parema triitsepsi piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja mille

tagajärjel vastavalt patsiendikaardile 16.09.2023 tekitati kannatanule lahtine õla-õlavarrehaav.

Seega Mirelle Šatov pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud valu ja tervisekahjustuste

tekitamisele lähisuhtes, korduvalt st pani toime teo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p

2,3 järgi.

Samuti tema, viibides 17.11.2023 kella 19:59 paiku viibides aadressil Aia tn 7, Tallinn Rimi

kaupluse sissepääsu ees kasutas füüsilist vägivalda kannatanu Q suhtes, mis seisnes selles, et

Mirelle Šatov lõi kannatanut vasaku jalaga kahel korral keha piirkonda, seejärel lõi teda kolm

korda vasaku käega vastu keha ja pea piirkonda, siis lõi teda veel 4 korda vasaku käe rusikaga

pea piirkonda, seejärel lõi kannatanut veel korra vasaku jalaga keha piirkonda, mõni hetk hiljem

lõi kannatanut veel kord vasaku käe rusikaga näkku ja siis vasaku jalaga näkku. Oma

tegevusega tekitas Mirelle Šatov kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi näo ja keha

piirkondades. Kirjeldatud teo osaliselt nägi pealt asjasse puutumatu kolmas isik, tunnistaja W,

kes oli M. Šatov teost ja käitumisest häiritud, kaasarvatud selle tõttu, et teised inimesed ei

saanud minna Rimi kauplusesse ning väljuda sellest, mistõttu W võttis ühendust

Häirekeskusega.

Seega Mirelle Šatov pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud avalikus kohas käitumise

üldnõuete rikkumisele, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkulepe

08.05.2024 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa, süüdistatav

Mirelle Šatov, tema kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon käesolevas kriminaalasjas alljärgneva

kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Annika Vanatoa taotleb kohtus Mirelle Šatov süüdi

tunnistamist KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude

toimepanemise eest ja viimase karistusest vabastamist KarS § 87 sätteid kohaldades. Nimelt

KarS § 87 lg 1 p 6 tulenevalt allutada Mirelle Šatov 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS

§ 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatule s.t kohustades Mirelle Šatovit käitumiskontrolli ajal elama kohtu

määratud alalises elukohas: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokku on lepitud

selles, et lisaks tuleb kohustada Mirelle Šatovi temale määratud käitumiskontrolli ajal järgima

järgmisi kohustusi: juhindudes KarS § 75 lg 2 p 21 kohustada Mirelle Šatovi käitumiskontrolli

ajal mitte omama ega tarbima narkootilisi ega psühhotroopseid aineid. Juhindudes KarS § 75

lg 2 p 2 kohustada Mirelle Šatovi temale määratud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama

alkoholi ning juhindudes KarS § 75 lg 2 p 8 kohustada Mirelle Šatovi käitumiskontrolli ajal

osalema sotsiaalprogrammis. Kohtule antakse teada, et prokuratuur Mirelle Šatovile karistust

taotledes on arvesse võtnud süüdistatava vanust (esimese sündmuse ajal oli viimane alaealine

ning ülejäänud kahe sündmuse ajal on Mirelle Šatov olnud noor täiskasvanu), asjaolul, et

Mirelle Šatov on teinud samme oma elu parandamiseks. Samuti arvestatakse süüdistataval

esinevat diagnoosi ja teadmist, et Mirelle Šatov vajab järelevalvet suunamaks teda

õiguskuulekale teele. Kannatanud on prokuratuurile avaldanud, et nad ei soovi süüdistatava

karistamist vaid pigem muude lahenduste leidmist.

Kohtule antakse teada, et käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdistataval

kohtueelses menetluses tekkinud riigi õigusabi saamisega seotud määratud kaitsja kulud

kogusummas 467,28 eurot, millisele summale lisanduvad kohtus tekkivad kaitsjakulud ning,

millised kulud tuleb tervikuna jätta riigi kanda.

Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub et toimunud kokkuleppemenetluse

läbirääkimiste käigus jõudsid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja kokkuleppele kuriteo

kvalifikatsioonis, kriminaalmenetluse kulude hüvitamises, prokuröri poolt kohtus nõutava

mõjutusvahendi liigis ja määras.

Menetlus Harju Maakohtus:

Harju Maakohtus 06.06.2024 toimunud kohtuistungil süüdistatav Mirelle Šatov tunnistas end

temale etteheidetud kuritegude toimepanemises süüdi ning nõustus sõlmitud kokkuleppega,

selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe.

Süüdistatava Mirelle Šatovi kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon toetas oma esindatava

seisukohta ja palus kohtus prokuratuuriga sõlmitud kokkulepe kinnitada.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa jäi Mirelle Šatovi ja tema kaitsjaga

sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist kokkuleppes välja toodud

tingimustel.

Kohtu seisukoht:

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgituse

sõlmitud kokkuleppe kohta ning tema kaitsja ja abiprokuröri arvamused sõlmitud kokkuleppe

kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub

seisukohale, et süüdistatav Mirelle Šatov on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega

nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on

sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kohus leiab, et Mirelle Šatov tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 ja § 263 lg 1 p 1

järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja süüdistatava isikut arvesse võttes,

vabastada ta karistuse kandmisest, kohaldades vastavalt tema ja prokuratuuri vahel sõlmitud

kokkuleppes välja toodud mõjutusvahendeid KarS § 87 lg 1 p 6 tulenevalt s.t juhindudes KarS

§ 75 lg 1 p.p 1-6, lg 2 p.p 2, 21, 8 allutada viimane käitumiskontrollile prokuröri poolt taotletud

aja ulatuses s.o üheks aastaks, kohustades Mirelle Šatovi käitumiskontrolli ajal mitte omama

ega tarbima narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, mitte tarbima alkoholi ning kohustada teda

osalema sotsiaalprogrammis.

Kohus nõustub, Mirelle Šatovil käesoleva kriminaalmenetluse kestel tekkinud menetluskulud

s.o viimasel kohtueelses ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjakulud tuleb jätta KrMS § 180 lg 3

alusel riigi kanda ning KrMS § 179 lg 3 tulenevalt jätab kohus sundraha kohaldamata.

KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistvas kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha

ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade

suhtes kohaldatavate meetmete osas.

Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest nähtub, et kriminaalasjas on asitõendiks

kööginuga, milline on 21.09.2023 asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akti nr 23ATH26195

alusel antud hoiule Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse. Kohtule

esitatud kokkuleppes ei ole välja toodud, millist meedet kõne all oleva asitõendi suhtes

kohaldama peaks. Kohus menetlusosaliste nõusolekul juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 hävitab

märgitud kööginoa kohtuotsuse jõustumisel ning kriminaalasja materjalide juures olevad

digitaalsed andmekandjad sh nendel olev teave jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja materjalide juures.

Katre Poljakova

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/