2-24-104343/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

6.juuni 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-104343;

Bondora AS hagi A.M. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 6141,26 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Bondora AS (registrikood 11483929; aadress A.H.Tammsaare

tee 47, Tallinn, 11316 Harjumaa)

Hageja esindaja

Elari Arjakas (elari.arjakas@eftalegal.ee)

Kostja

A.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx x-x,

xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista A.M.lt Bondora AS kasuks põhivõlgnevused:

lepingu nr BL2343978 osas 580,41 eurot ja lepingu BL2424983 osas 266,64 eurot; mõista

A.M.lt Bondora AS kasuks välja viivis põhivõlgnevustelt (kokku 847,05 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni

võlgnevuste tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõuded.

1. Seoses eelnevaga:

1.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.

1.2 tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav;

1.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

1.4 kostjale kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded;

1.5 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise

saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei

ole võimalik muul viisil kostjale kätte toimetada, sest kostja (rahvastiku-) registrikannet ei

ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole ilmnenud.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja A.M. on sõlminud tarbijakrediidilepingu BL2343978

ning BL2424983. Lepingu tingimuste alusel andis hageja kostjale laenu lepingu 1 alusel

summas 3189 eurot, intressimääraga 33,7% aastas (krediidi kulukuse määr 51,75%). Lepingu

2 alusel andis hageja kostjale laenu summas 1169 eurot, intressimääraga 33,97% aastas

(krediidi kulukuse määr 55,64%). Lisaks pidi kostja tasuma lepingute haldustasu 4%

laenusummalt aastas ning pidi kostja tasuma lepingutasu lepingu 1 sõlmimistasu 189 eurot ja

lepingu 2 sõlmimistasu 69 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Pärast poolte

vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale kokku 4100 eurot kostja

märgitud arveldusarvele. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale

regulaarseid makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Hageja ütles 12.10.2023

saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 4427,98 euro tasumist, mis

hõlmas põhiosa, intressi ja muid kulusid. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks

lepingu 1 alusel välja 3689,83 eurot, millest 2698,71 eurot on tagastamata krediidisumma,

399,83 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 42,52 eurot lepingu haldustasu, 15 eurot

sissenõudmiskulud, 164,93 eurot tasumata lisateenused ning 368,84 eurot viivis ja lepingu 2

alusel välja 1225,04 eurot, millest 940,44 eurot on tagastamata krediidisumma, 140,47 eurot

sissenõutavaks muutunud intress, 15,6 eurot lepingu haldustasu ning 128,53 eurot viivis.

Välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 08.03.2024 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni välja viivis lepingu 1 raames 33,7% tagastamata krediidisummalt aastas

ning lepingu 2 raames 33,97% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud jätta kostja

kanda;

2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 15.03.2024, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse,

kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingud nr BL2343978 (dtl 27-57) ja nr BL2424983 (dtl 58-87), mille alusel

sai kostja 23.08.2021 laenu 3000 eurot (dtl 89) ja 2.11.2021 laenu 1100 eurot (dtl 88). Leping

on üles öeldud 11.10.2023 (dtl 90).

5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 10.04.2023 (dtl 125). Vaidlust ei ole, et kostja

on saanud laenu summas 6981,48 eurot (dtl 111-123). Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et

kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses

nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

8.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

11. Hagiavalduse kohaselt enne laenamist tegi kindlaks kostja vastavuse vastutustundliku

laenamise põhimõttele. Selleks analüüsis hageja laenutaotlust, kostja esitatud

kontoväljavõtteid ning tegi täiendavaid päringuid. Lepingu sõlmimisel on kostja märkinud, et

ta igakuine sisse tulek on 700280 eurot ning kohustused puuduvad. See ilmselgelt ei vastanud

tõele, kuivõrd konto väljavõtte analüüsist selgus, et BL2343978 laenulepingu väljavõte

kohaselt oli kostja igakuiseks sissetulekuks 493,96 eurot ning regulaarsed kohustused

puudusid. Lisaks tehtud päring pensioniregistrisse tuvastas, et pensioniregistri andmetel on

samuti kostjal sissetulek olemas. Hageja on arvestanud kostja igakuiseks elamiskuluks 250

eurot. Lisaks selgus, et kostja suhtes oli maksehäireid avaldatud, kuid need on lõpetatud kuni

6 kuud tagasi. Arvestades, et laenu igakuine kuumakse oli 121,17 eurot, siis hageja leiab, et

kostjale jäi sissetulekuid kui elamiskulusid arvestades võimalus laenu teenindada. Lepingu

BL2424983 osas on taotlusel kostja märkinud sama suure sissetuleku ja puuduvad

kohustused. Kontoväljavõttest nähtus, et igakuised kohustused olid 109,12 eurot, kuid

igakuised sissetulekud olid 1729,17 eurot. Lisaks on elamiskuludeks arvestatud 518 eurot,

mistõttu leidis hageja, et sõlmida leping summas 1169 eurot selliselt, et see tagastatakse 36

jooksul vastab väljatoodud põhimõtetele. Tõendina on hageja esitanud kostja konto väljavõtte

3.03.2021-5.01.2022 (dtl 139).

12.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada

üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele

peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate

igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid

majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

Kohus leiab samuti, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel

arvestamata kostja pangakontodelt nähtuva teabe kostja kohustuste kohta erinevate

võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja

väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et

väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli

laenukohustusi, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt

ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene.

Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste

kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate

muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega

tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude

finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto

väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel. Samuti nähtub, et on sõlmitud

lepingud ja sooritatud maksed ESTO AS-le ja TF Bank AB-le ning kostjale on Eesti

Töötukassa poolt tehtud laekumisi alates 5.oktoober 2021.

13.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

14.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti

summas 4100 eurot (dtl 88-89). Kostja on teostanud makseid kokku 3252,95 eurot, so lepingu

I osas 2419,59 eurot ja lepingu II osas 833,36 eurot (dtl 169-174). Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevused: lepingu nr BL2343978 osas 580,41 eurot ja lepingu

BL2424983 osas 266,64 eurot.

15. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud

määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb

laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Seega ei olnud

laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega

tasusid.

16.Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg 1 sätestatud

seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Viivist on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on

tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-

18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu

ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue

tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

põhinõudeid kokku 4218,85 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates

lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.

17.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevused: lepingu nr BL2343978 osas 580,41 eurot ja

lepingu BL2424983 osas 266,64 eurot ja viivis põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määraga alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte

endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli

tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik