2-23-144166/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-144166

Tsiviilasi

Darvish Nordic OÜ hagi MTÜ Estonian office vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5579 eurot ja 42 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Darvish Nordic OÜ (registrikood 12378732,

asukoht

Eha

20-19,

Tartu),

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat Aare Kaldma (e-post aare@valgejauiga.ee)

Kostja: MTÜ Estonian office (registrikood 80574092,

asukoht

Verksu,

Suure-Verksu

küla,

Räpina

vald,

Põlvamaa, e-post info@fbm.ee), seaduslik esindaja A. T.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Darvish Nordic OÜ hagi MTÜ Estonian office vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista MTÜ-lt Estonian office Darvish Nordic OÜ kasuks välja võlgnevus kokku 4591,84

eurot, millest põhivõlg on 4498,13 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt

3530,25 eurolt 30. novembri 2023 seisuga 85 eurot ja põhivõlalt 967,88 eurolt 22. jaanuari 2024

seisuga 8,71 eurot.

3. Mõista MTÜ-lt Estonian office Darvish Nordic OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 3530,25

eurolt alates 1. detsembrist 2023 kuni põhinõude tasumiseni määras 0,06% päevas.

4. Mõista MTÜ-lt Estonian office Darvish Nordic OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 967,88

eurolt alates 23. jaanuarist 2024 kuni põhinõude tasumiseni määras 0,06% päevas.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud MTÜ Estonian office kanda.

8. Mõista MTÜ-lt Estonian office Darvish Nordic OÜ kasuks välja menetluskulud kokku summas

2473,80 eurot.

9. Mõista MTÜ-lt Estonian office Darvish Nordic OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma

viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile

vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv

põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus

ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu 24. novembri 2023 määrusega anti Darvish Nordic OÜ nõue MTÜ Estonian

office vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Darvish Nordic OÜ (hageja) esitas 8. detsembril 2023 hagi MTÜ Estonian office (kostja)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 3530,25 eurot, kuni 30. novembrini 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 85 eurot

ja edasiulatuva viivise kuni põhinõude tasumiseni.

3. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 18. augustil 2021 sõlmitud eluruumi

üürilepingust, millega hageja andis kostjale üürile eluruumi ning kostja kohustus tasuma üüri

ja muid lepingus kokkulepitud kulusid. Kostja ei täitnud lepingujärgseid maksekohustusi

nõuetekohaselt. Hageja vormistas 31. oktoobril 2023 üürilepingu korralise ülesütlemise

teate, mis toimetati kostjale kätte kohtutäituri ametiteenuse osutamise korras 2. novembril

2023. Üürileping lõppes seega 2. veebruaril 2024.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 18. detsembri 2023 määrusega, andes kostjale 20

päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kostja seaduslik esindaja kinnitas

hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamist 18. detsembril 2023.

5. Kostja esitas 9. jaanuaril 2024 taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks. 17. jaanuari

2024 kirjaga teatas kohus, et vaatamata asjaolule, et kostja ei vastanud hagiavaldusele

õigeaegselt, s.o hiljemalt 8. jaanuaril 2024, ei tee kohus tagaseljaotsust. Kohus pikendas

kostjale antud tähtaega hagile kirjaliku vastuse esitamiseks hiljemalt 7. veebruarini 2024.

Kohus märkis, et kostja vastus tuleb esitada 18. detsembri 2023 määruses toodud vormi- ja

sisunõudeid järgides.

6. 23. jaanuaril 2024 esitas hageja taotluse nõude suurendamiseks. Hageja märkis, et kostja ei

ole kohtuasja menetluse vältel tasunud hagejale makseid hagiavalduses esitatud nõuete

katteks ning on jätnud maksmata ka 2024 jaanuarikuu arve üüri ja kõrvalkulude kohta,

kogusummas 967,88 eurot, millele lisandub 08.-22.01.2024 perioodi eest sissenõutavaks

muutunud viivis 8,71 eurot ja edasiulatuv viivis kuni põhinõude tasumiseni. Kostja kinnitas

nõude suurendamise taotluse kättesaamist 20. veebruaril 2024.

7. 11. aprilli 2024 kirjaga selgitas kohus, et kostjal tuleb kohtule oma seisukohti täpsustada,

põhjendada ja tõendada. Kohus andis kostjale tähtaja 14 päeva ning märkis, et vastamiseks

ei ole piisav kohtule e-kirja saatmine, vastus peab olema allkirjastatud. Kostja seaduslik

esindaja kinnitas menetlusdokumendi kättesaamist 15. aprillil 2024. Vaatamata kohtu

korraldustele, ei ole kostja esitanud nõuetekohast vastust hagile.

KOHTU SEISUKOHT

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb

ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata.

9. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

10. Kohus andis 8. veebruari 2024 kirjas kostjale täpsed selgitused menetluse peatamise osas,

kuivõrd kostja seaduslik esindaja on viidanud e-kirjas kehvale tervislikule seisundile.

Vaatamata kohtu selgitustele, ei ole kostja teatanud nõuetekohaselt kohtule mõjuvast

põhjusest hagile vastamata jätmiseks (sh vastava põhistusega), seega leiab kohus, et

tagaseljaotsuse tegemine ei ole keelatud TsMS § 407 lg 5 p 3 järgi.

11. Kostja seaduslik esindaja on esitanud kohtule e-kirju. Kostja esitatud vastused on ebaselged.

Kohus määras 11. aprilli 2024 kostjale tähtaja (digi)allkirjastatud vorminõuetele vastava

seisukoha esitamiseks. Vaatamata antud tähtajale, ei ole kostja selgelt vastanud, kas ja

missuguses ulatuses ta hagi õigeks võtab ja missuguses osas mitte. Samuti märgib kohus, et

samalt e-posti aadressilt ei ole kohtule varem ka digitaalselt allkirjastatud dokumente

esitatud, mistõttu ei ole kohtul alust digitaalse allkirjastamise nõudest kõrvale kalduda

(TsMS § 336 lg 4).

12. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

13. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-

st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

15. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu

kogusummas 595 eurot ja õigusabikulud 2732,80 eurot, kokku 3327,80 eurot.

16. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 595 eurot, mis

oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisaga 1 ja TsMS § 124 lg-ga 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 595 eurot saab

pidada põhjendatud menetluskuluks.

17. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (Riigikohtu lahend

asjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS §

477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS §

477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt menetluskulude

väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja

vajalikkus.

Esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Hageja lepingulisel esindajal on kulunud menetluses 16 tundi. Kohus leiab, et õigusabikulud

on osaliselt ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et kuigi õigusabiteenus hõlmab ka muid

toiminguid

(nt materjalidega tutvumine, tõendite kogumine, õiguslik analüüs,

ettevalmistused), siis kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega,

millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o

menetlusdokumentide esitamisega kohtule. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole

tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kohus

lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Eeltoodust tulenevalt ei pea

kohus põhjendatuks ega mõistlikuks hageja menetluskulude täies ulatuses kostjalt

väljamõistmist. Kohus vähendab hageja menetluskulusid 5 tunni ulatuses, mis hõlmab

eelkõige menetlusdokumentide koostamisele ja esitamisele, suhtlusele kliendiga, kliendi

esitatud dokumentidega (24.04.24, 15.03.24) ja kliendile dokumentide edastamisele kulunud

aega. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu seoses

kohtumenetlusega mahus 11 tundi.

18. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et

ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada (TsMS § 174).

Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 1878,80 euro ulatuses (11 x 140 + 22%

käibemaks).

19. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 2473,80 eurot, sh riigilõiv

595 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1878,80 eurot.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

20. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik