4-24-1408/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2024. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1408 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Meelis Saare (Saar) kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.04.2024. a otsusele väärteoasjas nr 2780,24,005713 Menetlusalune isik Meelis Saar isikukood 37201272714; elukoht XXX, telefon XXX, epost XXX Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur asukoht Riia 132, Tartu; e-post louna@politsei.ee Väärteoasja arutamise viis kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Meelis Saare kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.04.2024. a otsus väärteoasjas nr 2780,24,005713 muutmata.

2. Rahatrahv 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, so 600 (kuussada) eurot tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.04.2024. a otsuses nr 2780,24,005713 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga hiljemalt 07.10.2024. a.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

09.04.2024. a koostas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Heiki Semm kiirmenetluse otsuse selle kohta, et Meelis Saar teostas 09.04.2024. a kella 12:16 paiku Tartu linnas Võru tn 47 juures liikudes Eha tänava suunas mootorsõidukiga Scania P380 registreerimismärgiga XXX autovedu ametija täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava märketa liiklusregistris. Meelis Saar juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Peatamise hetkel 09.04.2024. a kell 12:05 ei kasutanud

2 / 8

nõuetekohaselt sõidumeerikut. Meelis Saar juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 12.03.2024. a kell 00:00 kuni 09.04.2024. a kell 12:05 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.

Sellega rikkus Meelis Saar autoveoseaduse (AutoVS) § 36 lg 1, 2, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr. 165/2014 artikkel 34 lg 3, artikkel 36 lg 1 ja liiklusseaduse (LS) § 131 lg 3 nõudeid ning pani toime AutoVS § 68, LS § 214 ja LS § 2171 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

M. Saart karistati AutoVS § 68, LS § 214 ja LS § 2171 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Rahatrahv määrati ositi tasumisele, viimase osa tasumise kuupäev on 07.08.2024. a.

24.04.2024. a esitas M. Saar Tartu Maakohtule kaebuse, milles ta soovib rahatrahvi osalist tühistamist, uue trahvi määramist ning osalist maksmise võimalust. M. Saar väljendas kaebuses seisukohta, et kiirmenetluse otsusega koostatud rahatrahv on ebaõiglane. Rikkumises välja toodud punktis 1 “Teostas autovedu ametija täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava märketa liiklusregistris” on vale. M. Saare väitel on ta läbinud vastava koolituse ja omab kood 95, mis annab talle õiguse teostada kaubavedu C-kategooria sõidukiga. Vastav märge on Transpordiametis olemas.

M. Saar lisab, et patrullpolitseinik Heiki Semm palus esitada dokumendid, et kontrollida tema juhtimisõigust ja lahkus oma tööautosse. Mingil põhjusel ei suutnud ametnik kaebuse esitaja andmete põhjal tuvastada kood 95 olemasolu. Vastav ametikoolitus on läbitud M. Saarel Autosert autokoolis sügisel 2023. a ja kehtib viis aastat, 01.11.2028. a. Mis põhjusel ametnik seda andmebaasis ei näinud, ei ole M. Saarele arusaadav, ta ei nõustu trahvi (600 eurot) selle osaga ja soovib otsuse vaidlustada.

M. Saar toob kaebuses välja, et politseiametnik hoidis teda 2 tundi kinni, et leida põhjuseid trahv määrata. Sellega seoses ei saanud M. Saar täita oma tööülesandeid ja kaotas niigi väärtuslikke töötunde, mis on rahaliselt suur kaotus. Lisaks tegi patrullpolitseinik kõne M. Saare kriminaalhooldajale, uuris kaebuse esitaja tausta ja käitumist, mis omakorda riivab M. Saare hinnangul tema õigusi. Püüdes igati alluda käitumiskontrollile, järgides reegleid, sulanduda ühiskonda ja hakkama saada, mitte langeda tagasi ebaseaduslikule teele, leiab M. Saar, et nii suur trahv ja määratud raskeim karistus võtab igasuguse motivatsiooni. Määratud rahatrahv 600 eurot on tema pere eelarves väga suur kaotus. M. Saar soovib asja arutamist kirjalikus menetluses.

Kaebusele on lisatud kuvatõmmis Transpordiameti iseteeninduse lehelt.

Kohtuväline menetleja palus kirjalikus seisukohas jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Vastuseks kaebuse esitaja seisukohale, milles märgitakse, et menetlusalune isik on läbinud ametivõi täiendkoolituse ja selle kohta on vastav märge olemas ka liiklusregistris, tegi kohtuväline menetleja järelpärimise Transpordiametile ja sai sealt vastuse. Transpordiameti 09.05.2024. a vastusest ilmneb, et liiklusregistri andmetel on Meelis Saar osaühingus Ametikoolitus lõpetanud 01.11.2023. a veoautojuhi ametikoolituse kiirendatud ühendkoolituse kursuse, mille kohta edastas koolitaja Transpordiametile andmed. M. Saarele väljastati 25.10.2023. a AMBC-kategooria juhiluba XXX, millel ei ole autoveoseaduse § 36 lg

5 vastavat kirjet (kood 95) juhiloal, kuna isik lõpetas veoautojuhi ametikoolituse kiirendatud

3 / 8

ühendkoolituse kursuse pärast nimetatud juhiloa saamist. Samuti ei esitanud M. Saar 09.04.2024. a kell 12.16 seisuga taotlust autoveoseaduse § 36 lg 5 kohase pädevustunnistuse saamiseks.

M. Saar väitis kaebuses, et ta on läbinud vastava koolituse ja omab kood 95, mis annab temale õiguse teostada kaubavedu C kategooria sõidukiga. Kaebusele lisatud fotolt Transpordiameti iseteenindusest on näha, et lahtris „muu informatsioon“ all on ametikoolituse läbimist tõendav kirje C ja C1 kategooria kohta – 95.01.11.28. Kohtuväline menetleja suhtles Transpordiametiga, kes kinnitas, et isik näebki sellist märget, kui ta logib iseteenindusse. See märge kuvab kodaniku jaoks informatsiooni, et koolitusfirma Ametikoolitus OÜ on edastanud andmed koolituse läbimise kohta Transpordiametile. Isikul piisab autoveoseaduse § 36 lg 5 kirjeldatud ametivõi täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendi või vastava kirje liiklusregistrisse saamiseks taotluse tegemisest ja riigilõivu tasumisest. Seda aga M. Saar teinud ei ole.

Autojuhi ametija täienduskoolituse läbimist tõendatakse AutoVS § 36 lõike 6 kohaselt liiklusregistri andmete, AutoVS § 36 lõikes 5 nimetatud dokumendi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 5 nimetatud juhitunnistuse alusel. AutoVS § 36 lõike 5 järgi peab autojuhil olema ametivõi täienduskoolituse läbimist tõendav Transpordiameti antud pädevustunnistus või Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse tunnustatud sellekohane dokument või vastav kirje juhiloal. Eelnevast nähtub, et ainult Transpordiameti väljastatud tunnistus, kanne juhiloal või liiklusregistrisse tehtud vastav kanne saab olla kontrollimisel kinnituseks, et AutoVS § 36 lg 1 järgne koolitus on vastavalt nõuetele läbitud.

Toimepandud rikkumiste eest on menetlusalust isikut karistatud autoveoseaduse § 68 järgi, mille alusel on võimalikud karistusmäärad 200 trahviühikut ehk 800 eurot või arest. M. Saarele on väärteoprotokollis etteheidetud kolme rikkumist ning juhindudes KarS § 63 lg 1 on määratud karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse AutoVS § 68 rikkumise eest. Menetlusaluse isiku karistusregistri väljavõttest on näha, et tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja üks kehtiv väärteokaristus, mille eest määratud rahatrahv on tasumata. Samalaadseid kehtivaid karistusi M. Saarel ei ole. Kohtuväline menetleja leiab, et M. Saarele määratud karistus ei ole kuidagi ülemäära range või ülekohtune. Määratud trahvisumma on küll sanktsiooni maksimumist kaks kolmandikku, kuid kohtuväline menetleja võttis arvesse menetlusalusele isikule karistust määrates kõiki eelpool toodud argumente ja asjaolusid, samuti seda, et korraga on ta toime pannud kolm rasket rikkumist. Euroopa Liidu Komisjoni määruse 2016/403 rakendusmääruse (EL) 2022/694 järgi liigitatakse kogu Euroopa Liidu liikmesriikides sõiduja puhkeaja rikkumised raskusastmete järgi kategooriatesse. Raskete rikkumiste liigitamise tabelist on näha, et rikkumiste korral, kui juht ei kasuta sõidumeerikut nõuetekohaselt ja ta ei esita salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid ette nähtud perioodi kohta, on tegemist väga raskete rikkumistega (VSI - very serious infringement). Samuti hindas menetleja karistuse määramisel eripreventiivset jõudu, mis aitaks vältida taoliste varalist kahju tekitavate juhtumite kordumist. Menetlusalune isik on läbinud hiljuti veoautojuhi ametikoolituse, mistõttu peaks ta teadma veoautojuhile kehtestatud nõudeid, kuid vaatamata sellele on ta toime pannud korraga lausa kolm rikkumist.

Lisaks näeb kohtuväline menetleja, et menetlusalusele isikule on juba tehtud otsusega määratud trahvisumma viimase osa tasumise kuupäevaks 07.08.2024. a tavapärase 45 päeva asemel. Selline maksmise periood on määratud vastavalt tema kirjutatule menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis.

4 / 8

VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kuivõrd nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata.

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

Menetlusalune isik tõi kaebuses välja asjaolu, et patrullpolitseinik hoidis teda 2 tundi kinni, et leida põhjuseid trahv määrata. Sellega seoses ei saanud M. Saar täita oma tööülesandeid ja kaotas niigi väärtuslikke töötunde, mis on rahaliselt suur kaotus. Lisaks tegi patrullpolitseinik kõne M. Saare kriminaalhooldajale, uuris kaebuse esitaja tausta ja käitumist, mis omakorda riivab M. Saare õigusi.

Kohtu hinnangul ei saa politseiametnikele ette heita oma tööülesannete põhjalikku täitmist. Kohtu arvates ei ole menetlustoimingutele kulunud 2 tundi ebamõistlikult pikk aeg. M. Saar ei ole kaebuses välja toonud, kuidas tema tausta kontrollimine, sh kriminaalhooldajaga ühendust võtmine tema õigusi riivab. Kohus ei tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks väärteo menetlemisel väärteomenetlusõigust oluliselt rikkunud.

AutoVS § 68 järgi kvalifitseeritav väärtegu

M. Saarele heidetakse kiirmenetluse otsuses ette autoveo teostamist ametija täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava märketa liiklusregistris.

AutoVS § 36 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt autojuhi ametija täienduskoolituse peab olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Autojuhi ametija täienduskoolituse peab olema läbinud veoautojuht veoseveol liiklusseaduse kohase C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või CE- või C1E-kategooria autorongiga.

AutoVS § 68 sätestab vastutuse autojuhi poolt autoveo teostamise eest ametivõi täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris.

Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et M. Saar juhtis kiirmenetluse otsuses märgitud päeval, kellaajal ja kohas veoautot Scania P380 registreerimismärgiga XXX.

5 / 8

09.04.2024. a koostatud kiirmenetluse otsuses andis M. Saar väärteo kohta järgnevad ütlused: „Juhtisin veoautot Scania reg.nr XXX. Tõin kaupa Võru tn pizzapoodi. Kutsetunnistus oli maanteeametist välja võtmata, aga koolis olen käinud.“

M. Saar väidab kaebuses, et ta on läbinud vastava koolituse ja omab kood 95, mis annab talle õiguse teostada kaubavedu C-kategooria sõidukiga ning vastav märge on Transpordiametis olemas. Kaebusele lisatud Transpordiameti väljavõttest nähtub muu informatsiooni all ametikoolituse läbimist tõendav kirje.

AutoVS § 36 lg 5 kohaselt peab autojuhil olema ametivõi täienduskoolituse läbimist tõendav Transpordiameti antud pädevustunnistus või Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse tunnustatud sellekohane dokument või vastav kirje juhiloal. AutoVS § 36 lg-st 6 tulenevalt tõendatakse koolituse läbimist liiklusregistri andmetega, AutoVS § 36 lg-s 5 nimetatud dokumendiga või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 5 nimetatud juhitunnistuse alusel.

Tõendamist on leidnud, et menetlusalune isik juhtis veoautot Scania P380 registreerimismärgiga XXX, mille täismass on Transpordiameti e-teeninduse sõiduki taustakontrolli andmetel 27 000 kilogrammi. Seega on tegemist C-kategooria sõidukiga LS §

93 lg 2 p 5 tähenduses. Samuti nähtub väärteomaterjalidest, et M. Saar tegeles sõiduki peatamise hetkel veoseveoga ehk vedas kaupa kauplustele. Transpordiameti väljavõtte kohaselt omab M. Saar AM, B ja C kategooriate mootorsõidukite juhtimisõigust. Transpordiameti vastusest päringule nähtub, et liiklusregistri andmetel läbis M. Saar autokoolis Ametikoolitus OÜ C-kategooria mootorsõidukijuhi koolituskursuse ja 13.10.2023. a väljastati talle mootorsõiduki koolituskursuse tunnistus. M. Saar lõpetas 01.11.2023. a samas autokoolis veoautojuhi ametikoolituse kiirendatud ühendkoolituse kursuse ning esitas 23.08.2023. a Transpordiameti e-teeninduses taotluse C-kategooria juhtimisõiguse ja juhiloa saamiseks. 09.04.2023. a seisuga omas M. Saar AM, B ja C kategooria juhiluba. Liiklusregistri andmetel ei ole M. Saarele AutoVS § 36 lg-s 5 kirjeldatud ametivõi täiendkoolituse läbimist tõendavat Transpordiameti antud pädevustunnistust või vastava kirjega juhiluba väljastatud.

Kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast selgub täiendavalt, et M. Saarele on väljastatud juhiluba XXX, millel ei ole AutoVS § 36 lg 5 vastavat kirjet (kood 95), kuna ta lõpetas veoautojuhi ametikoolituse kiirendatud ühendkoolituse kursuse pärast juhiloa saamist. Transpordiameti kinnitusel kuvab iseteeninduses märge kodaniku jaoks informatsiooni, et koolitusfirma Ametikoolitus OÜ on edastanud andmed koolituse läbimise kohta Transpordiametile. Isikul piisab autoveoseaduse § 36 lg 5 kirjeldatud ametivõi täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendi või vastava kirje liiklusregistrisse saamiseks taotluse tegemisest ja riigilõivu tasumisest. Seda aga M. Saar teinud ei ole.

Ainult Transpordiameti väljastatud tunnistus, kanne juhiloal või liiklusregistrisse tehtud vastav kanne saab olla kinnituseks, et AutoVS § 36 lg 1 järgne koolitus on vastavalt nõuetele läbitud.

M. Saarele aga AutoVS § 36 lg-s 5 kirjeldatud ametivõi täiendkoolituse läbimist tõendavat Transpordiameti antud pädevustunnistust või vastava kirjega juhiluba väljastatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et M. Saar pani mootorsõiduki juhtimisel toime AutoVS §

68 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus loeb tõendatuks, et Meelis Saar teostas 09.04.2024. a kella 12:16 paiku Tartu linnas Võru tn 47 juures liikudes Eha tänava suunas mootorsõidukiga Scania P380 registreerimismärgiga XXX autovedu ametija täiendkoolituse läbimist tõendava

6 / 8

dokumendita või vastava märketa liiklusregistris. Järelikult on M. Saare tegevuses tõendamist leidnud AutoVS §-s 68 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

LS 214 ja LS § 2171 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod

Samuti heidetakse M. Saarele kiirmenetluse otsuses ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid peatamise hetkel 09.04.2024. a kell 12:05 ei kasutanud ta nõuetekohaselt sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud M. Saar salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 12.03.2024. a kell 00:00 kuni 09.04.2024. a kell 12:05 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.

LS § 214 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest ning LS § 2171 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Sõidumeeriku kasutamist reguleerib LS § 131, mille lg 1 kohaselt toimub mootorsõidukijuhi sõiduja puhkeaja arvestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmete järgi. LS § 131 lg 3 kohustab juhti olukorras, kus sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, salvestama sõiduja puhkeaja andmed määruse nr 165/2014 artiklite 32-37 kohaselt.

Eelnevalt nimetatud määruse nr 165/2014 artikli 34 lg 1 kohaselt kasutab juht salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte või juhikaarti ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud.

Vaidlus puudub selles, et M. Saarel oli sõidumeeriku kasutamise kohustus, 09.04.2024. a kell 12:05 ei kasutanud ta sõidumeerikut, samuti ei esitanud ta salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid nõutud perioodi kohta. Seda tõendab analoogsõidumeeriku salvestusleht ja M. Saare ütlused. 09.04.2024. a koostatud kiirmenetluse otsuses tunnistas M. Saar, et ta unustas „sõidumeerikusse enne ketta panna“. M. Saar andis ütlusi, et tal pole kunagi sõidumeerikust ketast küsitud ja kuna tööpäevad ja sõiduaeg on alla 45 tunni, pole ta harjunud kasutama. Ta saab oma rikkumistest aru.

Kuivõrd M. Saar ei kasutanud mootorsõiduki peatamise hetkel 09.04.2024. a kell 12:05 nõuetekohaselt sõidumeerikut, rikkus ta sõidumeeriku kasutamise kohustust ning pani toime LS § 214 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Samuti, M. Saar, kui tal ei olnud perioodi 12.03.2024. a kell 00:00 kuni 09.04.2024. a kell 12:05 kohta esitada salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente antud ajavahemiku kohta, rikkus salvestuslehtede lugemise võimalusele ja andmete säilitamisele kehtestatud nõudeid ning pani toime LS § 2171 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus loeb tõendatuks, et Meelis Saar juhtis 09.04.2024. a kella 12:16 paiku Tartu linnas Võru tn 47 juures liikudes Eha tänava suunas mootorsõidukit Scania P380 registreerimismärgiga

7 / 8

XXX, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Peatamise hetkel 09.04.2024. a kell 12:05 ei kasutanud ta nõuetekohaselt sõidumeerikut. Samuti ei esitanud ta kontrollimisel salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 12.03.2024. a kell 00:00 kuni 09.04.2024. a kell 12:05 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Järelikult on M. Saare tegevuses tõendamist leidnud LS § 214 ja LS § 2171 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. Kohtu hinnangul pani

M. Saar AutoVS §-s 68 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt kergemeelsusest. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. M. Saar tunnistas, et ta on küll koolituse läbinud, kuid kutsetunnistus oli maanteeametist välja võtmata. Samas oli ta veendunud, et kuna ta on läbinud vastava koolituse ja omab kood 95, siis on tal õigus teostada kaubavedu C-kategooria sõidukiga. Kohtu hinnangul M. Saar teadis, et ta ei olnud ametivõi täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendi või vastava kirje liiklusregistrisse saamiseks taotlust teinud ega riigilõivu tasunud, kuid ta lootis, et tagajärge ei saabu. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

LS § 214 ja LS § 2171 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod pani M. Saar toime otsese tahtlusega. Menetlusalune isik väitis kiirmenetluse otsuses ütlusi andes, et ta unustas sõidumeerikusse enne ketta panna. Ta lisas, et tal pole kunagi sõidumeerikust ketast küsitud ja kuna tööpäevad ja sõiduaeg on alla 45 tunni, pole ta harjunud kasutama. Seetõttu on kohus veendunud, et sõidumeeriku kasutamata jätmine ja selle tõttu salvestuslehtede või neid asendavate käsikirjaliste kannete esitamata jätmine ei saanud toimuda juhuslikult või kogemata. Seega pani M. Saar rikkumised toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et ta jättis sõidumeeriku kasutamata ning sellise tegevusega teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut M. Saart tuleb toimepandu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

Kohtuväline menetleja väitis kirjalikus seisukohas, et M. Saarele heideti kiirmenetluse otsuses ette kolme rikkumist ning juhindudes KarS § 63 lg-le 1 määrati karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse AutoVS § 68 rikkumise eest. Ka vaidlustatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et M. Saart karistati rahatrahviga seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse ehk AutoVS § 68 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, so 600 eurot.

AutoVS §-s 68 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga, LS §-s 214 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ja LS § 2171 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kuna eelnimetatud väärteokoosseisude realiseerimiseks vajalikud osateod olid ajalis-ruumilises tihedas seoses ning kantud ühtsest tahtlusest, tuleb AutoVS § 68, LS § 214 ja LS § 2171 lg 1 järgi karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

8 / 8

Seega praegusel juhul näeb raskeima karistuse ette mitte AutoVS § 68, vaid LS § 2171 lg 1 ning selleks on rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

M. Saare tegevuses KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid ega KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on menetlusalusel isikul kaks kehtivat kriminaalkaristust ja üks kehtiv väärteokaristus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et rikkumised, mil juht ei kasuta sõidumeerikut nõuetekohaselt ja ei esita salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid ette nähtud perioodi kohta, on käsitletavad raskete rikkumistena. Mootorsõiduki sõiduja puhkeaja nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua lubatud sõiduaja ületamise ja juhi väsimuse, mille tõttu suureneb liiklusõnnetuse toimumise oht. Samas on kohtu arvates M. Saare süü keskmine, kuivõrd nõuete rikkumise tagajärjel õnnetust ei toimunud ning kahju ei saabunud. Kohus arvestab ka sellega, et menetlusalune isik tunnistab tegusid osaliselt.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel lähtuda karistuse keskmisest määrast. Kui ilmnevad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, siis tuleb karistuse määra korrigeerida vastavalt kas allavõi ülespoole. Karistuse mõistmisel lähtub kohus sellest, et M. Saare tegevuses puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohus arvestab ka sellega, et M. Saart varem samalaadsete väärtegude eest karistatud ei ole. Samas pani ta toime kolm väärtegu ning sellega seoses väärib ta karistust üle sanktsiooni keskmise (150 trahviühikut) määra. Rahatrahvi vähendamiseks alla keskmise määra puuduvad alused vaatamata sellele, et M. Saare hinnangul võtab 600-eurone trahv temalt motivatsiooni alluda käitumiskontrollile, sulanduda ühiskonda ja järgida reegleid. Samas ei saa kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada ja määrata talle rangemat karistust, kui seda on teinud kohtuväline menetleja.

Seetõttu jätab kohus menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi muutmata ning kaebuse rahuldamata. M. Saarele trahvi mõistmine sanktsiooni keskmises määras on karistus, mis kohtu arvates võiks avaldada mõju järgmistest rikkumistest hoidumiseks ning olemaks hoolikam kehtestatud nõuete järgimisel.

Kiirmenetluse otsuses väljendas M. Saar soovi tasuda trahv 4 kuu jooksul. Ka kaebuses märkis

M. Saar, et ta soovib trahvi osalist maksmise võimalust. Kuivõrd kiirmenetluse otsusega määrati rahatrahv tasumisele 4 kuu jooksul, määrab kohus, et trahv tuleb tasuda hiljemalt 07.10.2024. a.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik