2-24-6953/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-24-6953

Tsiviilasi

T. T. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: T. T. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxx@xxxxxxxx; tel:

xx xxxxxxx)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda T. T. maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ning tagastada avaldus

koos lisadega T. T. .

2. Jätta menetluskulud T. T. kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte T. T. .

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. T. T. (avaldaja, võlgnik) esitas 2. mail 2024 Tartu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse. Avaldaja taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

2. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 14 lg 1 p 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg 2 p 2 alusel keelduda.

3. Kohus selgitas avaldajale 22. mai 2024. a kirjaga, et täitemenetluse infosüsteemist nähtuvalt

on avaldaja vastu algatatud kolm täitemenetlust, millest kõik on elatise nõuded.

Kohus selgitas ka, et vastavalt FIMS § 21 lg 2 p-le 1 kohaselt võimaldatakse elatisnõuete

puhul võlgade ümberkujundamise menetluses üksnes täitmise tähtaja pikendamist ning

osadena täitmist. Elatise nõue ei lõpe ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse puhul.

Täitmise ajatamist või pikendamist on võimalik taotleda ka täitemenetluse puhul

(täitemenetluse seadustiku § 45). Kohtutäituri tasu nõudeid saab ümber kujundada, kuid see

ei tähenda, et nendest saab täielikult vabaneda.

Seega ei ole kohtu hinnangul avalduse eesmärk selge ning avaldus võib olla perspektiivitu, s.t

soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada.

Avaldaja 22. mai 2024. a vastuse kohaselt jääb ta avalduse juurde. Avaldaja pole taastunud

rangluu vigastusest ning seetõttu on tema sissetulek 300 eurot, rohkem raha pole kuskilt võtta.

4. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi. TsMS § 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

Vastavalt FIMS § 14 lg 1 p-le 1 ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad

käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on

tasumata riigilõiv.

5. Avaldusest nähtub, et võlgnik soovib võlgade ümberkujundamist. Võlgade

ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust.

Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

Selleks, et hinnata, kas praegusel juhul on võimalik FIMS-is märgitud eesmärke saavutada,

tuleb hinnata maksejõuetusavalduse esitanud isiku vara ja kohustuste olemasolu ja kohustuste

struktuuri. Maksejõuetusmenetluse algatamise ja usaldusisiku määramise eesmärk on

selgitada välja füüsilise isiku varaline seis ja kohustuste täitmise võimalused, kusjuures

üldjuhul tulekski maksejõuetusavalduse esitanud füüsilisele isikule usaldusisik määrata.

Usaldusisiku kogutud andmete põhjal on kohtul seejärel võimalik otsustada, kuidas

menetlusega edasi minna. Erandlikus olukorras, kus kohus on veendunud, et need asjaolud,

mida usaldusisik saaks välja selgitada ja mille alusel kohus otsustaks seejärel, kas pankroti

saab välja kuulutada ja kas saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on selged, võib

füüsilise isiku maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral menetlusse

võtmata. Seejuures peab kohus lähtudes FIMS § 4 lg-st 2 selgitama välja võlgniku vara ja

kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne

(vt Tartu Ringkonnakohtu 10. veebruari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-16950, p-d 14–

15). Kohtu hinnangul kohalduvad vastavad põhimõtted ka võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamise otsustamise puhul.

6. Võlgniku avaldusest nähtub, et tal puudub kinnisvara. Kohus on kinnistusraamatust

kontrollinud, et võlgnik ei ole ja ei ole kunagi olnud kinnisvara omanik. Avalduse kohaselt

kuulub võlgnikule 2003 ehitusaasta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väärtusega 250

eurot. Kohus kogus andmeid võlgniku nimele registreeritud sõidukite kohta. Viidatud sõiduk

on võlgniku omandis ning sellele on seatud keelumärge kohtutäituri poolt. Kohtule ei ole teada

sõiduki seisukorda, kuid arvestades selle ehitusaastat, ei pruugi kohtu hinnangul selle väärtus

olla oluliselt suurem, kui võlgniku poolt märgitud. Kohtu hinnangul võib sellise sõidukorras

oleva auto väärtus olla 1000–1500 eurot.

Lisaks eespool nimetatud sõidukile on võlgniku nimel xxxxxxxxxxxxxx, ehitusaasta 1991,

reg.nr xxxxx, xxxxxxxx, ehitusaasta 1988, xxxxxxxxxxxx ja liikurmasin xxxxxxxxxxxxxx

ehitusaasta 2006, reg.nr xxxxxx.

Arvestades xxxxx ja xx sõidukite ehitusaastaid, ei ole nende sõidukite väärtus ilmselt suur või

sõidukeid ei pruugi enam alles olla. Kawasaki väärtust on raske kindlaks teha, kuivõrd

portaalis auto24.ee puuduvad käesoleva määruse tegemise ajal sarnased müügikuulutused.

Isegi kui tegemist oleks väärtusliku varaga, mille säilitamist võiks võlgnik võlgade

ümberkujundamise menetluses soovida, on võlgnik jätnud selle vara kohtule nimetamata.

Ebatäielikke andmete vara kohta esitamine annab kohtule õiguse jätta võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamata (FIMS § 19 lg 3 p 1).

Äriregistrist nähtuvalt on võlgnik Vahelaane Jahiseltsi juhatuse liige. Võlgnik ei ole avalduses

vastavat infot märkinud, mis on samuti käsitletav kohtule ebatäielike andmete esitamisena.

7. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on võlgniku suhtes algatatud kolm täitemenetlust, kõik

elatise nõuete täitmiseks. Kohus selgitas võlgnikule eelnevalt, et võlgade ümberkujundamise

menetluse raames saab taotleda vaid elatisnõuete täitmise tähtaja pikendamist ja osadena

täitmist (FIMS § 21 lg 2 p 1). Samuti on nõuete täitmise ajatamine võimalik võlgniku suhtes

algatatud täitemenetluse raames (TMS § 45).

Asjaolu, et võlgnikul on rangluu vigastus ja sellest tulenevalt sissetulek vaid 300 eurot ei ole

piisav argument võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Menetlus peab olema

ka perspektiivikas.

Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et võlgniku suhtes oleks algatatud kohtumenetlusi rahalistes

nõuetes, v.a maksekäsu kiirmenetlus elatise nõudes. Seega ei ole võlgnikul muid rahalisi

kohustusi, mida ta oleks saanud ümber kujundada.

Kuna võlgniku ainukesteks võlausaldajateks on võlgniku lapsed ning kelle nõuete täitmist

saab üksnes pikendada, ei täidaks maksejõuetusavalduse menetlemine oma eesmärki. Samuti

ei vabaneks võlgnik elatise kohustustest, kui kohus otsustaks tema suhtes pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise (FIMS § 50 lg 2). Sellises

olukorras on avaldus õiguslikult perspektiivitu. Lisaks on avaldajal võimalik taotleda täitmise

ajatamist täitemenetlustes.

8. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastab kohus selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale ning loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja ega ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg-d 4 ja 6).

9. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse

võtmata. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1) jätta avaldaja

kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik