2-23-135798/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht

05. juuni 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-135798 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E K vastu 1802,51 euro saamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115) Hageja lepinguline esindaja C K, PlusPlus Legal OÜ, e-post: xxx Kostja: E K (isikukood xxx, xxx; elukoht: xxx). Tema seaduslik esindaja xxx Seadusliku esindaja volitatud esindaja: A N (e-post: xxx) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AS PlusPlus Capital ja E K vahel 05.06.2024 sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: 1.1.Kostja E K tasub AS PlusPlus Capital arveldusarvele xxx (Swedbank) viitenumbriga 25161348 põhivõlgnevuse 1 200 €, intressi summas 80 €, viivise 272,41 € (alates 17.03.2022 kuni 28.05.2024 seaduses toodud määraga), riigilõivust 207,50 € ja lepingulise esindaja kulud 100 €, kõik kokku 1 859,91 € järgmise maksegraafiku järgi: Makse tähtaeg Tasumata jääk Tasumisele kuuluv osa Jääk peale tasumist 15.06.2024

1 859,91

1 779,91 15.07.2024

1 779,91

1 699,91 15.08.2024

1 699,91

1 619,91 15.09.2024

1 619,91

1 539,91 15.10.2024

1 539,91

1 459,91 15.11.2024

1 459,91

1 379,91

15.12.2024

1 379,91

1 299,91 15.01.2025

1 299,91

1 219,91 15.02.2025

1 219,91

1 139,91 15.03.2025

1 139,91

1 059,91 15.04.2025

1 059,91 979,91 15.05.2025 979,91 899,91 15.06.2025 899,91 819,91 15.07.2025 819,91 739,91 15.08.2025 739,91 659,91 15.09.2025 659,91 579,91 15.10.2025 579,91 499,91 15.11.2025 499,91 419,91 15.12.2025 419,91 339,91 15.01.2026 339,91 259,91 15.02.2026 259,91 179,91 15.03.2026 179,91 99,91 15.04.2026 99,91 19,91 15.05.2026 19,91 19,91

1.2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.3. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub lepingu punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 39,9% aastas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 1.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 1 200 € ulatuseni.

2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 142,50 eurot Aktsiaselts PlusPlus Capital arvelduskontole xxx.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-135798.

5. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tulenevalt poolte kokkuleppest on pooled loobunud määruskaebuse esitamise õigusest, millest tulenevalt kohtumääruse peale määruskaebust esitada ei saa. MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E K vastu võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele ta esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu, kohus võttis 01.1.2023 määrusega hagi menetlusse. Kohus algatas 08.11.2023 määrusega kostja suhtes hagita menetluse kostjale eestkostja määramiseks. Harju Maakohtu 11.01.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-15846 määrati E K’i eestkostjaks xxx.

2. Pooled esitasid 05.06.2024 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

4. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.

6. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

7. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

8. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

10. Hageja palub TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagiavaldustel tasutud pool riigilõivust hageja AS PlusPlus Capital arvelduskontole xxx. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik