2-24-8277/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Määruse kuupäev

5. juuni 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-8277

Tsiviilasi

A S hagi kohtutäitur X vastu täiteasjas nr xxx toimunud

10.05.2024 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

ja kahju hüvitamiseks ning hagi T K vastu kinnisasja

väljanõudmiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A S (isikukood xxx)

Kostja I: kohtutäitur X

Kostja II: T K (isikukood xxx), lepinguline esindaja

advokaat Mari-Liis Rand

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine ja taotluste ning

vastuväite lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A S hagi kohtutäitur X vastu täiteasjas nr xxx toimunud 10.05.2024

kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks ning hagi T

K vastu kinnisasja väljanõudmiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks menetlusse

võtmisest.

2. Jätta hageja 25.05.2024 hagi tagamise taotlus (täiendatud 31.05.2024) rahuldamata.

3. Jätta hageja 25.05.2024 riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused rahuldamata.

4. Jätta hageja 28.05.2024 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

5. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

6. Asendada kohtulahendi arvutivõrgus avalikustamisel hageja nimi tähemärgiga ning

mitte avalikustada tema isikukoodi.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

2-24-8277

2 (6)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

isiku taotlusel kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A S (hageja) esitas 25.05.2024 Harju Maakohtule hagi kohtutäitur X (kosja I) vastu

täiteasjas nr xxx toimunud 10.05.2024 kordus-enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja

kahju hüvitamiseks ning hagi T K (kostja II) vastu kinnisasja väljanõudmiseks ja kasutuseeliste

hüvitamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks ning talle riigi

õigusabi ja menetlusabi andmiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur X 06.11.2007 R K AS-i avalduse alusel

täitemenetluse nr xxx. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 02.07.2007 kohtuotsus

tsiviilasjas nr xxx, millega oli hagejalt välja mõistetud 19 752,58 eurot (309 060,78 krooni).

06.11.2007 otsusega mõistis kohtutäitur hagejalt välja täiteasja täitekulud summas 2200,74

eurot. 25.05.2011 seadis kohtutäitur X täiteasjas nr xxx hagejale kuuluvatele mõttelistele

osadele kinnistutest kinnisturegistri nr xxx; xxx; xxx; xxx; xxx R K AS-i nõude ja täitekulude

tagamiseks keelumärked.

1.2. 15.08.2023 lõpetas kohtutäitur R K AS-i nõude sissenõudmise aegumisega

täitemenetluse, jätkates täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes 810 euro ja tasumata täitekulude

18,53 euro osas. 11.04.2024 teavitas kohtutäitur hagejat 11.04.2024 väljakuulutatud hagejale

kuuluva ½ mõttelise osa hoonestatud kinnistust kinnistusregistri nr xxx (aadressiga xxx)

enampakkumisest. 13.05.2024 edastas kohtutäitur 10.05.2024 kordusenampakkumise akti,

mille kohaselt müüs kohtutäitur hagejale kuulunud ½ mõttelise osa Xxx kinnistust kostjale II

hinnaga 19 200 eurot.

1.3. 13.05.2024 teavitas Tartu Maakohtu kinnistusosakond, et kostja II on kantud hageja

asemel Xxx kinnisasja omanikuks. 22.05.2024 edastas kostja II nõude hagejale kuuluva valduse

Xxx kinnistust vabastamiseks ja isiklike asjade äraviimiseks tähtajaga 05.06.2024.

1.4. Hageja palub hagiavalduses:

(1) tunnistada

täiteasjas

nr

xxx

toimunud

ja

10.05.2024

lõppenud

kordusenampakkumine vastuolus olevaks hea usu põhimõttega ja heade kommetega

ning tühistada 10.05.2024 koostatud kordusenampakkumise akt;

(2) nõuda kinnisasja Xxx, xxx ½ suurune mõttelise osa valdus kostjalt II välja;

(3) kasutamiseeliste hüvitamist kostja II poolt omandatud ½ mõttelise osa kinnistu

registriosa nr xxx kinnistusraamatusse kandmisest, s.o alates 13.05.2024 kuni

kohtuotsuse täitmiseni ühekordselt aastas tasutava summana, kuid mitte vähem kui

2000 eurot;

(4) kostjalt II hagejale kuuluvate isiklike asjade hoiustamiseks tehtavate igakuiste

mõistlike kulutuste hüvitamiseks omandatud ½ mõttelise osa hoonestatud kinnistu

registriosa nr xxx kinnistusraamatusse kandmisest, s.o alates 13.05.2024 kuni

2-24-8277

3 (6)

kohtuotsuse täitmiseni igakuise minimaalse maksega, mitte vähem kui 102 eurot

kuus ja mitte vähem kui 1224 eurot aastas;

(5) mõista kostjalt I välja ühekordselt makstav hüvitis 255 646,59 eurot.

2. Hagi tagamise vajadust põhjendab hageja vajadusega vältida hagejale olulise kahju

tekitamist, kui kostja II asub realiseerima 22.05.2024 nõuet või asub sundtäitma 10.05.2024

kordusenampakkumise akti, esitades kohtutäiturile täitmisavalduse valduse vabastamiseks.

Lisaks on hagi tagamise eesmärgiks kostjale II kuuluva ½ mõttelise osa Xxx kinnistust

võõrandamise ja koormamise vältimine kolmandate isikute õigustega kuni asjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni, mis tagab kohtulahendi täitmise hageja poolt taotletaval viisil.

2.1. Hagi tagamise taotluses (ja selle 31.05.2024 täienduses) palub hageja:

(1) keelata kostjal II hageja seadusliku valduse äravõtmine ja valduse rikkumine ning

hagejale kuuluvate isiklike asjade teisaldamine hoonestatud kinnistult registriosa nr

xxx aadressiga xxx, xxx;

(2) keelata kostjal II täiteasjas nr xxx 10.05.2024 kordusenampakkumise akti

sundtäimiseks esitamine kohtutäiturile;

(3) keelata kostjal II täiteasjas nr xxx 10.05.2024 kordusenampakkumise akti alusel

omandatud ½ mõttelise osa hoonestatud kinnistust registriosa nr xxx aadressiga xxx,

xxx, võõrandamisele ja koormamisele suunatud tehingute tegemine;

(4) kanda kostjale II kuuluvale mõttelisele osale kinnistust registriosa nr xxx (aadressiga

xxx, xxx) III jakku märge käesolevas asjas tehtava hagi tagamise määruse kohta;

(5) arestida hageja kasuks kostjale II kuuluv arveldusarve nr xxx Swedbank AS-is;

(6) keelata Saaremaa Vallavalitsusel ja kostjal II hageja elukoha muutmine

rahvastikuregistris kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni.

3. Kohus kuulas kostjad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 384 lg 3 teise lause alusel

enne hagi tagamise taotluse lahendamist ära.

3.1. Kostja I vaidleb hagi tagamise taotlusele vastu. Täiteasjaga nr xxx on ühinenud teised

sissenõudjad tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 149. Täitemenetluses on hageja

suhtes sundtäitmisel 15 nõuet. Täitemenetluses nr xxx on kohtutäitur korraldanud kokku 40

enampakkumist, mis kõik on nurjunud osalejate puudumise tõttu. Enampakkumine on

toimunud õiguspäraselt vastavalt TMS-s sätestatud tingimustele. Hageja ei ole esitanud

hagiavalduses ühtegi TMS §-s 223 sätestatud põhjust, mis oleksid enampakkumise kehtetuks

tunnistamise aluseks. Hageja väljatoodud põhjus enampakkumise kehtetuks tunnistamisel

vastuolu hea usu ja heade kommete põhimõttega ei ole enampakkumise oluline tingimus.

Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik.

3.2. Enampakkumisel müüdud kinnisasi arestiti 13.03.2014. Akt oli kehtiv kuni arestitud

kinnistu enampakkumisel müümiseni, s.o 10.05.2024. Akti ei muuda kehtetuks see, kui

sissenõudja nõue vahepeal aegus. Tulenevalt TMS § 48¹ lg-st 1 ja kohtutäituri seaduse § 32

lg-st 3 ja §-st 41² koostas kohtutäitur tasumata täitekulude kohta otsuse, mis on jätkuvalt

täitedokumendiks. Harju Maakohtu määrusega nr xxx tunnistati nimetatud kohtutäituri tasu

otsus õiguspäraseks. Kohtutäituril on õigus keelduda täitemenetluse lõpetamisest ja asja arestist

vabastamisest kuniks on tasutud kohtutäituri tasu. Seda seisukohta on märkinud Riigikohus

tsiviilasjas nr 3-2-1-10815. Kohtutäitur ei saa põhitasu nõudes alustada uut täitemenetlust või

2-24-8277

4 (6)

esitada uue täitemenetluse alustamiseks avaldust mõnele teisele kohtu-täiturile, sest see tooks

kaasa uue põhitasu määramise otsuse ning lõputu täitemenetluste jada.

3.3. Kostja II vaidleb hagi tagamise taotlusele vastu. Kostja II hinnangul on hageja nõue

tunnistada enampakkumine vastuolus olevaks hea usu põhimõttega ja heade kommetega

õiguslikult perspektiivitu. xxx kinnistu on arestitud juba 2014. aastal. Kui hagejal oli

kohtutäiturile etteheiteid kinnistu arestimisega seoses, tuli hagejal need TMS § 217 lg 1 kohaselt

juba varem esitada. xxx kinnistu ei olnud arestitud ainult kohtutäituri nõude tagamiseks, nagu

püüab hageja eksitavalt väita. Kohtutäituri nõudega on ühinenud teised sissenõudjad, kelle

nõuete katteks enampakkumine toimus. xxx kinnistu ei ole hageja peamine elukoht, nagu hageja

eksitavalt väidab, vaid hageja on kinnistut kasutanud ainult suvisel perioodil. Hageja on ka ise

xxx kinnistut erinevate hüpoteekidega koormanud.

3.4. Hageja ei ole veenvalt selgitanud, kuidas hagi tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Samuti jääb arusaamatuks, milles seisneb oluline

kahju või omavoli, mida peab vältima õigussuhte esialgse reguleerimisega. Kostja II ei ole

pöördunud kohtutäituri poole xxx kinnistu valduse vabastamiseks. Samuti ei oleks valduse

vabastamiseks kohtutäituri poole pöördumise näol tegemist omavoliga. Kostjal II kui xxx

kinnistu kaasomanikul juba on xxx kinnistu valdus, seega on igasugused viited omavolile

arusaamatud ja põhjendamatud. Kostja II hinnangul ei ole hagi tagamise eeldused täidetud.

Hagi tagamine takistaks kostjal II oma omanikuõigusi teostada, mis ei ole perspektiivitu hagi

puhul õigustatud.

4. Hageja esitas 28.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja heidab kohtule ette, et kohus

ei asunud hagi tagamise taotlust lahendama, vaid koostas 28.05.2024 kohtunõude, millega andis

kostjale II võimaluse esitada omapoolne seisukoht.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS

§ 69 lg 1 sätestab, et kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi

kindlas kohtus. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja

lahendamiseks pöörduda (TsMS § 69 lg 4 esimene lause).

6. TsMS § 99 lg 1 näeb erandliku kohtualluvusena ette, et kinnisasja asukoha järgi esitatakse

hagi, mille esemeks on: 3) kinnisasja valduse kaitse; 5) kinnisasja sundtäitmisega seotud nõue.

Hageja kinnisasja valduse kaitse, selle valduse väljaandmise ja kasutuseeliste nõuded on

tihedalt seotud xxx kinnisasjaga. Eelnimetatud kinnisasi asub xxx. Nimetatud nõudeid saab

erandliku kohtualluvuse tõttu esitada vaid kinnisasja asukoha järgsele kohtule. Samuti tuleb

vaidlusaluse kinnisasja asukohast lähtuda kohtualluvuse kindlaksmääramisel kinnisasja

sundtäitmisega seotud nõude osas.

7. Justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 3

kohaselt on Pärnu Maakohtu tööpiirkonnaks mh Saare maakond. Eeltoodust tulenevalt allub

hagiavaldus Pärnu Maakohtule. Selliselt on Pärnu Maakohtule varasemalt esitatud nii A S hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja ½ mõttelise osa kinnistust registriosa nr xxx

aadressiga xxx, xxx välja nõudmiseks (tsiviilasi nr xxx) kui ka sama kinnisasja suhtes esitatud

avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr xxx).

8. TsMS § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu

sellele kohtule. TsMS § 372 lg-st 7 tuleneb, et kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati,

kohaldatakse menetlusse võtmisest keeldumisel sama seadustiku §-s 75 sätestatut, mille teise

2-24-8277

5 (6)

lõike kohaselt saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub. Antud juhul ei saada Harju

Maakohus kohtuasja lahendamiseks Pärnu Maakohtule, sest hagi menetlemisest tuleb keelduda

ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

9. TMS § 223 lg 1 alusel võib enampakkumise hagi alusel kehtetuks tunnistada, kui vara on

müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise

arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Arestimine on TMS

§-dest 55 ja 137 tulenevalt tühine arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise

korral, mh kui vara on arestitud kehtiva täitedokumendita.

10. Hageja ei ole esitanud hagiavalduses ühtegi TMS §-s 223 sätestatud põhjust, mis saaks olla

enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Enampakkumisel müüdud kinnisasi arestiti

13.03.2014. Etteheited seoses kinnisasja arestimisega tuli hagejal esitada TMS § 217 lg-s 1

nimetatud tähtaja jooksul. Kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja

jooksul kaebust, kaotab ta TMS § 217 lg 6 järgi õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta

oleks võinud esitada kaebuses. See kehtib ka enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

esitades. Sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise

korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis

ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada ja selliselt rikkumise

tagajärgi kõrvaldada (vt RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 13). Samal põhjusel ei saa

enampakkumise olulise tingimuse rikkumise tuvastamiseks alust anda väide, et kinnisasi müüdi

alla selle hariliku väärtuse. Hagiavalduses esile toodu kohaselt arestiti kinnisasi mh ka

täitmiskulude katteks. Arestimine ei muutu tühiseks sissenõudja nõude aegumise korral. TMS

§ 223¹ lg 6 ja § 48¹ lg 4 järgi ei vabasta nõude aegumine võlgnikku täitekulude kandmisest.

Tulenevalt TMS § 48¹ lg-st 1 ja kohtutäituri seaduse §-st 41² koostab kohtutäitur tasumata

täitekulude kohta uue otsuse, mis on samas täiteasjas jätkuvalt täitedokumendiks (vt TrtRnKm

31.05.2022, 2-21-13633, p 7 jj). Kohtu hinnangul ei ole selline regulatsioon põhiseadusega

vastuolus. Olukorras, kus täitemenetluses on võlgniku vara arestitud, ei vabastata võlgniku vara

arestist, vaid tasunõude sissenõudmine toimub samas menetluses ja sama arestimisakti alusel

(vt RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 12–13). Harju Maakohtu 15.08.2023 määrusega

tsiviilasjas nr xxx on hageja suhtes siduvalt tuvastatud kohtutäituri 15.08.2023 uue tasu

väljamõistmise ja selle tagamiseks võlgniku vara jätkuva arestimise otsuse õiguspärasus. Isegi

kui enampakkumisel müüdud kinnisasi oleks hageja püsielukohaks, millele kostja II vaidleb

vastu ja mida ei kinnita mh hageja poolt hagiavalduses märgitud aadress, ei tähenda püsielukoha

või lapsepõlvekodu müümine enampakkumise oluliste tingimuste rikkumist ega saa sellel

põhjusel olla vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtutäituril on seadusest tulenev kohustus

täitemenetlus läbi viia ja õigus kinnisasi enampakkumisel müüa.

11. Kokkuvõtvalt on hageja hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks õiguslikult

perspektiivitu, sest hagiavalduses esitatud asjaoludel ei ole võimalik hagi rahuldada. Sellest

tulenevalt puudub perspektiiv ka hageja teistel nõuetel, mille eelduseks on läbi viidud

enampakkumise kehtetuks tunnistamine või p-s 10 kirjeldatud väidetavad rikkumised

täitemenetluse läbiviimisel. Hagiavalduse menetlemisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel. Sätte peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi

menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub perspektiiv.

12. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud hagi tagamise taotluse, mille lahendamisel tuleb

kohtul hinnata hagi lubatavust (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428) ja seda, kas hageja

väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on õiguslikult

perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2). Kuna kohus saab tagada üldjuhul üksnes hagi,

mis on menetlusse võetud, kuid käesoleval juhul kohus hagi menetlusse ei võta, jääb hagi

tagamise taotlus rahuldamata. Lisaks ei ole hageja kohtule usutavaks muutnud, et kordus-

2-24-8277

6 (6)

enampakkumine toimus tühise arestimisakti alusel. Vaidlusaluse täiteasjaga on ühinenud teised

sissenõudjad ning täitemenetluses on hageja suhtes sundtäitmisel 15 nõuet. Hageja ei ole

veenvalt põhistanud, milles seisneb oluline kahju või omavoli, mida peab vältima õigussuhte

esialgse reguleerimisega. Hagi asjaoludest nähtub (ja seda on ka kostja II kinnitanud), et

kostja II ei ole xxx kinnistu valduse vabastamiseks kohtutäituri poole pöördunud. Samuti ei

oleks valduse vabastamiseks kohtutäituri poole pöördumise näol tegemist omavoliga. Liiatigi

on kostjal II xxx kinnistu kaasomanikul juba kinnistu valdus. Seega ei saaks kohus hagi

tagamise taotlust põhjendatuks pidada ka hagi edulootuse jaatamisel.

13. Hageja taotlused riigi õigusabi ja menetlusabi andmiseks tuleb TsMS § 181 lg 1 p 2 ja riigi

õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel jätta eeltoodud põhjusel rahuldamata. Hageja võimalus oma

õiguse kaitseks on ilmselt vähene ning kavandatav menetluses osalemine ei ole seetõttu

eeldatavasti edukas.

14. TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta

menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu

tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Kohus jätab vastuväite rahuldamata, kuna leiab, et

kostjate ärakuulamine enne hagi tagamise taotluse lahendamist ja hagi menetlusse võtmist oli

õiguspärane ega kahjustanud hageja menetlusõigusi. Hagi tagamise taotlusest ei nähtunud, et

kostjate ärakuulamine võiks tekitada hagejale pöördumatut kahju. Taotluse esitamise ajaks ei

olnud kostja II algatanud sundtäitmist valduse vabastamiseks (vt ka eespool p 12).

15. Hageja on palunud asendada lahendis selle avalikustamisel tema nimi initsiaalide või

tähemärkidega ja jätta avalikustamata tema isikukood ning vara andmed. Kohus rahuldab

hageja taotluse hageja nime asendamiseks tähemärkidega ega avalikusta tema isikukoodi

(TsMS § 462 lg 2 koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2).

16. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse,

et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Sama

järelm saabub ka juhul, kui kohus avaldust selle elektroonilise esitamise tõttu ei tagasta.

17. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 1 jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.

18. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale saab TsMS § 372 lg 5 alusel

esitada määruskaebuse. TsMS § 191 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse menetlusabi ja riigi

õigusabi andmisest keeldumise peale. Hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise ja vastuväite

lahendamise peale määruskaebuse esitamist TsMS ei võimalda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

Kohtunik

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2024. a määrusega nr

2-24-8277