3-22-2609/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

05.06.2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-2609

Haldusasi

X.X. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Menetluse alus ringkonnakohtus

Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 29.05.2024. a otsus

X.X. apellatsioonkaebus

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X.X. taotlus riigi õigusabi saamiseks.

2. Tagastada X.X. apellatsioonkaebus.

3. Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavas osas (tl 30-35) kinniseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 03.10.2022 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta nõudis

kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Taotluse kohaselt toimusid 16.-22.06.2022 tema

kambri läheduses remonditööd, millega tekitati tugevat müra. Remonditöid teostati ka

nädalavahetustel. Vangla oleks pidanud ta ümber paigutama. Lisaks kasutati

02.07.2022 nitrolahustit, mistõttu käis kaebaja korduvalt oksendamas. Vangla tekitas

talle tervisekahjustuse ja alandas tema inimväärikust.

2. Tartu Vangla jättis 05.12.2022. a otsusega nr 1-13/306-2 X.X. kahju hüvitamise

taotluse läbi vaatamata osas, mis puudutab väärikust alandavat kohtlemist 16.-

20.06.2022 seoses remonditööde teostamisega, ning jättis ülejäänud osas taotluse

rahuldamata. Otsuse kohaselt tehti remonditöid kaebaja vastas- ja kõrvalkambrites.

Mürarohked tööd (aukude puurimine, põranda piikamine, inventari

eemaldamine/paigaldamine) toimusid tööpäevadel 16.06.2022 kl 10.02-10.46;

17.06.2022 kl 12.49-13.21; 20.06.2022 kl 8.54-11.19 ja 13.00-14.04. Ülejäänud ajal

toimusid siseviimistlustööd (pahteldamine, teipimine, puhastamine, värvimine,

lihvimine jms). Nitrolahustit kasutati 04.07.2022 uksele soditud ebatsensuursete

väljendite eemaldamiseks. Töömeestel terviseprobleeme ei tekkinud. Kaebaja kambris

on toimiv sundventilatsioon ja avatav tuulutusluuk. Tegemist ei ole kinnipeetava

väärikuse alandamisega ning tõendatud ei ole ka tervisekahjustuse tekkimine.

3. X.X. esitas 12.12.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 17.09.2023 täiendava

seisukoha. Kohus võttis kaebuse menetlusse tervise kahjustamisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses remondimüraga 16.-22.06.2022 ning

väärikuse alandamise ja/või tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes seoses nitrolahusti kasutamisega juulis 2022. Kaebaja taotles kahju

hüvitamist summas 1000 eurot või kohtu äranägemisel. Kaebaja nõustus, et

nitrolahusti kasutamine võis toimuda 04.07.2022.

4. Tartu Halduskohus lõpetas 07.09.2023. a määrusega menetluse väärikuse

alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses remondimüraga

16.-22.06.2022, kuna kaebaja ületas kaebetähtaega ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

5. Tartu Vangla palus 13.10.2023. a vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vangla väitel

ei nähtu kaebaja tervisekaardist pöördumisi, mis oleksid seostatavad remonditööde

mõjudega. Kaebaja ei pöördunud vanglaametnike poole taotlusega ta ümber paigutada.

Kaebajal ei tekkinud atsetooni mõju tõttu tervisehäiret ning lühiajalist atsetooni

kasutamist ei saa pidada väärikust alandavaks.

6. Tartu Halduskohus jättis 29.05.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata ja jättis

menetluskulud välja mõistmata. Otsuse põhjendused:

1) Kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole võimalik alusel, et remonditöödega põhjustati

tugevat müra ega ka alusel, et remonditööde tegemisel kasutati atsetooni, mille aur levis

kaebaja kambrisse, kuna kaebaja ei ole tõendanud tervisekahjustuse tekkimist. Kaebaja ei

esitanud tõendeid tervisekahjustuse tekkimise kohta, nt dokumenti, mille põhjal arst on

diagnoosinud tal uue haiguse, teinud kindlaks varem diagnoositud haiguse ägenemise või

vigastuse või mürgistuse vms. Vastustaja esitatud kaebaja tervisekaardid ajavahemikul 17.06.-

30.11.2022 (dtl 61-71) kajastavad kõiki juhte, kus tervishoiutöötaja sellel perioodil kaebajaga

tegeles. Kaebaja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi konkreetset kontakti

tervishoiutöötajaga, mida tervisekaart ei kajasta.

2) Remonditööd toimusid 16., 17. ja 20.06.2022 ning atsetooni kasutamine toimus

04.07.2022. Tervisekaardi põhjal olid kaebajal sel perioodil regulaarsed kokkupuuted

tervishoiutöötajatega. Ühestki tervisekaardi kandest ei nähtu, et kaebaja oleks kurtnud

kaebuses nimetatud tugeva müra või atsetooni kasutamise mõjusid või et tervishoiutöötaja

oleks kindlaks teinud kaebuse aluseks olevate asjaoludega seostatava tervisekahjustuse.

Atsetooni mõjuga ei ole seostatav kaebaja pöördumine tervishoiutöötaja poole 07.07.2022

seoses peavalu ja oksendamisega. Sarnasel põhjusel pöördus kaebaja 01.07.2022 ehk enne

atsetooni kasutamist. Tervishoiutöötaja ei diagnoosinud mürgistust, vaid leidis, et tegemist on

täpsustamata haiguse või seisundiga. Eluliselt usutav ei ole kaebaja väide, et ta palus atsetooni

kasutamise päeval kutsuda enda juurde tervishoiutöötaja, kuid ametnik keeldus sellest.

Tervisekaardi põhjal on kaebaja probleemid paljudel kordadel ametnike vahendusel

meditsiiniosakonnani jõudnud. Kui tervise kahjustamine on tõendamata, siis ei ole kahju

hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.

3) Vastustaja kinnitusel kasutati remonditööde tegemise käigus 04.07.2022 atsetooni. Kohtul

puudub põhjus selles kahelda. Atsetooni ohutuskaardi (dtl 82-101) põhjal võib see põhjustada

unisust või peapööritust. On võimalik, et atsetooni kasutamine eluosakonnas põhjustas

kaebajale negatiivseid mõjusid. Kaebaja väidet atsetooni mõjude kohta ei saa tõenditega

kinnitada ega ümber lükata, kuna kaebaja oli sel ajal üksi. Määravat tähtsust ei ole, et

remonditöid teinud isikutel mingeid mõjusid ei avaldunud, kuna inimeste tundlikkus

kemikaalidele võib olla erinev. Ka ei saa mõjusid välistada üksnes põhjusel, et vanglas on

töökorras sundventilatsioon. Vastustaja ei ole remonditööde korraldamisel rikkunud

hoolsuskohustust, kui atsetooni kasutati kaebaja kambri läheduses paikneva kambri

remontimisel. Üldiselt teadaolev on, et atsetooni on tavalised inimesed aastakümneid

kasutanud kodudes remondi tegemisel (nt õlivärvidega värvimisel), seda ei peeta tavaelus

ohtlikuks või mürgiseks aineks ja selle kasutamisega ei kaasne reeglina kahjulikke mõjusid.

Sellega ühildub vastustaja kinnitus, et atsetooni on vanglas samal viisil korduvalt kasutatud ja

sellega ei ole olnud probleeme. Atsetooni kasutati kaebaja kambri läheduses ühel päeval

lühikese aja jooksul. Vastustajale ei saanud olla äratuntav, et selline töö võib kaebajale

põhjustada negatiivseid tagajärgi. Seega vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Väärikuse

alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet alusel, et kaebaja kambri läheduses kasutati

remonditööde tegemisel atsetooni, ei ole võimalik rahuldada.

7. X.X. palub apellatsioonkaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 29.05.2024. a otsus

ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Veel palub kaebaja menetlustähtaja

ennistamist, kuna kohus leidis ebaõigesti, et menetlustähtaega on ületatud, silmas

pidades riigivastutuse seaduse § 17 lõiget 3, mis sätestab kaebuse esitamise tähtajana

ka 10 aastat. Kaebaja palub ta vabastada riigilõivu tasumisest ja määrata talle riigi

õigusabi korras esindaja. Kaebaja väitel on otsuses toodud põhjendused vangla

õigusvastast tegevust õigustavad ja vastuolus vangistusseaduse § 4¹ lg-s 1 sätestatuga.

Kohus ei arvestanud asjaoluga, et kaebaja enda terviseandmetele ligi ei pääse ning

tema käest kahju tekkimise tõendamist nõuda ei ole erapooletu kohtumenetlusega

kooskõlas. Kaebaja märgib, et ta jääb apellatsioonmenetluse raames varasemalt

esitatud väidete juurde ning ta palub kohtul välja mõista vanglalt tema kasuks talle

tekitatud kannatuste ja ebameeldivuste hüvitiseks 1000 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja riigi õigusabi taotluse osas (I) ning

seejärel kaebaja apellatsioonkaebuse osas (II).

I

9. Kaebaja palub määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Ringkonnakohtu

hinnangul on kaebaja taotletu puhul tegemist riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s

5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.

10. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse

õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted

õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel

lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is

ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda

üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi

õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi

õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja

suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1

nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist (KIS)

nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi

erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud

riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemisega, erinevate

taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul

tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas

esitas kaebaja kaebuse ja täiendava seisukoha halduskohtule, ka apellatsioonkaebuse

ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi

õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib

uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja

abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt

enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja

peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste

teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud ringkonnakohtule

arusaadava apellatsioonkaebuse.

12. Ringkonnakohtule ei nähtu kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude

osas, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi

andmine lubatud ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.

13. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale

riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi

taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

II

14. Kaebaja taotleb menetlustähtaja ennistamist. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja

esitas käesolevaga ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu

29.05.2024. a otsuse vaidlustamiseks ning kaebaja apellatsioonkaebus on esitatud

tähtaegselt. Kaebaja ei saa apellatsioonimenetluse raames vaidlustada Tartu

Halduskohtu 07.09.2023. a määrust (tl 14-15p, määrus on jõustunud) menetluse

lõpetamise kohta väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes, milles halduskohus leidis, et kaebaja on kaebetähtaega ületanud ja tähtaeg ei

kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud

taotluse tähelepanuta.

15. HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse

saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.

16. HKMS § 187 lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada,

kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on

apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib

kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Käesolevas haldusasjas on

vaidlus selle üle, kas kaebajal on tekkinud mittevaraline kahju remonditöödega

põhjustatud müra tõttu ja seoses atsetooni kasutamise. Ringkonnakohus leiab, et

vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja HKMS § 133 lg 1 alusel läbi vaadata

lihtsustatud korras.

17. Kaebaja taotles kaebuses tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist nii alusel, et

remonditöödega põhjustati tugevat müra, kui ka alusel, et remonditööde tegemisel kasutati

atsetooni. Eeltoodud osas asus halduskohus otsuses kokkuvõttes seisukohale, et tervise

kahjustamine on tõendamata, seega ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.

Lisaks taotles kaebaja väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist seoses atsetooni

kasutamisega. Selles osas asus halduskohus otsuses kokkuvõttes seisukohale, et vastustaja

tegevus ei olnud õigusvastane, seega ei ole võimalik rahuldada väärikuse alandamisega

tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja väitel ei arvestanud halduskohus, et ta ei pääse

enda terviseandmetele ligi. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas vastustaja halduskohtule

13.10.2023. a vastuse (tl 22-23p) lisana nr 4 kaebaja tervisekaardi väljavõtted (tl 30-35)

ajavahemiku 17.06.-30.11.2022 kohta. KIS-st nähtuvalt on vastustaja vastus koos lisadega

kaebajale 16.10.2023 kätte toimetatud. Seega on kaebajal olemas teave tema tervisekaartidel

kajastatu kohta. Halduskohus märkis otsuses, et tervisekaardi põhjal olid kaebajal eeltoodud

perioodil regulaarsed kokkupuuted tervishoiutöötajatega ning et ühestki tervisekaardi kandest

ei nähtu, et kaebaja oleks kurtnud kaebuses nimetatud tugeva müra või atsetooni kasutamise

mõjusid või et tervishoiutöötaja oleks kindlaks teinud kaebuse aluseks olevate asjaoludega

seostatava tervisekahjustuse. Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses esitanud taolisi väiteid

ega tõendeid, mis lükkaksid halduskohtu põhjendused ümber. Ringkonnakohus on seisukohal,

et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigele

kohaldamisele, tõendite ebaõigele hindamisele ega kohtumenetluse normide olulisele

rikkumisele (vt HKMS § 180 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on haldusasjas kogutud

tõenditele tuginedes ja asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

18. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187

lg-s 3¹ sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu

puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel

apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

19. Kuna apellatsioonkaebus tagastatakse, siis puudub ringkonnakohtul vajadus

apellatsioonkaebuses esitatud menetlusabi taotluse lahendamiseks.

20. HKMS § 77 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse

kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kohus

kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel

kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks,

kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Halduskohtule on

esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtted. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja eraelu

kaitseks vajalik kuulutada menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid puudutavas osas. Huvi

asja avaliku arutelu vastu käesoleval juhul puudub. Eelnevat arvestades kuulutab

ringkonnakohus menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja

terviseandmeid puudutavas osas kinniseks.

(allkirjastatud digitaalselt)