1-24-2581/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2024. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-2581 Kohtunik Marju Persidskaja Kriminaalasi Prokurör Q.W süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 320 lg

1 järgi käskmenetluses (kirjalik menetlus) Laura Bellen Süüdistatav

Q.W , isikukood XXX; XXX kodanik;

emakeel XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX; tel. XXX; XXX; töötab XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja Kristjan Lee

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1 ja §-st 254, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Q.W KarS § 320 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära (päevamäär 45,70 eurot), s.o 1371 eurot.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus Q.W suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Q.W ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 189 lg 2 alusel mõista Q.W-lt menetluskuluna riigituludesse välja sundraha 1230 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Q.W-l on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1230 eurot ositi 12 kuu jooksul alates

2 (4)

kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 102,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99924700016957 ning selgituse “Q.W , otsus nr 1- 24-2581, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus

Q.W-d süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu poolt eelnevalt hoiatatud selles, et ütluste andmisest aluseta keeldumine ja teadvalt valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav KarS § 318 ja § 320 järgi, andis tunnistajana teadvalt valeütlusi 29.08.2023 ajavahemikul 10.09-12.24 toimunud kohtutungil Tartumaal, Tartus, Kalevi 1 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas väärteoasjas nr 4-23-1277 (2780,23,002381). Valeütluste andmine seisnes selles, et Q.W väitis, et tema juhtis 07.03.2023.a. kella

19.06 kuni 19.52 vahel Jõgevamaal Mustvee vallas veoautot Scania registreerimismärgiga

XXX. Kohtumenetluses kummutati Q.W ütlused teiste kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega ja tuvastati, et veoautot Scania juhtis 07.03.2023.a. kella 19.06 ja 19.52 vahel K. V.. Sellega pani Q.W toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt väärteomenetluses teadvalt vale ütluse andmise.

Prokuröri ettepanek

Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada Q.W-d KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära (KarS § 44 lg 2 päevamäära suurus 45,70), s.o 1371 eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata rahalist karistust Q.W suhtes täielikult täitmisele, kui Q.W ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohtu seisukoht ja põhjendused süüdistuse osas

Kohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud alused käskmenetluse kohaldamiseks: Q.W-le heidetakse ette teise astme kuriteo toimepanemist, milles prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust,

3 (4)

tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi ega seksuaalkurjategijate kompleksravi.

KarS § 320 lg 1 näeb kannatanu või tunnistaja poolt kriminaalvõi väärteomenetluses või tsiviilkohtuvõi halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest ette vastutusena kas rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega Q.W süüdistuses, on seisukohal, et Q.W on pannud toime talle KarS § 320 lg 1 järgi etteheidetava kuriteo ja seega tuleb ta KarS § 320 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Kohus ei ole tuvastanud Q.W puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist. Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures tuleb kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt süü suuruse hindamisel keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. Hinnates Q.W süü suurust võtab kohus arvesse, et ta andis tunnistajana väärteoasja arutamisel valeütlusi, kuid hoolimata sellest oli väärteo toimepanija võimalik kohtul kindlaks teha tuginedes teistele tõenditele kogumis. Ehk siis ei olnud tema pool kuriteo toimepanemisel raskeid tagajärgi. Kohus ei ole tuvastanud, et Q.W puhul esineks KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Samuti ei ole kohus tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes. Neil asjaoludel hindab kohus Q.W süü keskmisest väiksemaks. Nõustuvalt prokuröriga leiab kohus, võttes arvesse juba eelnevalt toodut ja seda, et Q.W-l ei ole kehtivaid kriminaalega väärteokaristusi (tl 38-41), et teda on võimalik mõjutada edaspidi õigusvastaseid tegusid toime mitte panema, karistades teda KarS § 320 lg 1 järgi kergemaliigilise ehk rahalisi karistusega selle miinimummääras, s.o 30 rahalise karistuse päevamääraga. Kriminaalmenetluse alustamisele vahetult eelnenud aastal oli Q.W keskmiseks päevasissetulekuks XXX eurot (tl 42-43). Seega on karistuseks mõistetava rahalise karistuse suuruseks 1371 eurot. Arvestades eeltoodud asjaolusid, sh Q.W-l karistuste puudumist, ei pea kohus rahalise karistuse ärakandmist vajalikuks, leides, et ta on võimalik karistuse kandmiselt KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel tingimisi vabastada 1-aastase katseajaga. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise

4 (4)

puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatava Q.W menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot (alates 1. jaanuarist 2024 on kuupalga alammäär 820 eurot). Arvestades seda, et Q.W on töövõimeline ja ka käesolevalt tööga hõivatud isik, kuid samas ka väljamõistetava sundraha suurust, on kohus seisukohal, et menetluskulu korraga hüvitamine võib olla tema jaoks mõnevõrra raskendatud. Sega on kohus seisukohal, hinnates ka Q.W resotsialiseerumisväljavaateid, et talle on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus tasuda menetluskulu 1230 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt menetluskulu katteks vähemalt 102,50 eurot kuni selle täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik