3-24-1688/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1688

Määruse kuupäev

5. juuni 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste

Kohtusse pöördumiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X (taotleja) esitas 4. juunil 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja

soovib riigi õigusabi korras esindajat seoses haldusasjaga nr 3-24-780. Taotleja soovib

esindajat, kuna vanglas viibides ei ole tal võimalik Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) ise

kaebust esitada. Vanglas puudub võimalus elektrooniliselt dokumenti koostada ja EIK-ile

edastada. Eesti Vabariigi kohtud on rikkunud taotleja õigusi, kuna nõuavad temalt riigilõivu.

Taotlejal ei ole riigilõivu tasumiseks rahalisi vahendeid.

2. Kuna taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse

lahendamiseks, kuulub riigi õigusabi taotluse lahendamine vastavalt RÕS § 37 lg-le 2 ja § 10

lg-le 31 halduskohtu pädevusse (Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022. a määrus asjas nr

3-21-3011, p-d 4-6). Seega vaatab kohus X riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi.

3. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab

sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi

kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui

tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või

selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime

pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et

3-24-1688

esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i

esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja

arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse

tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel

esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on

selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole

kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides

määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.

4. Taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-24-780. Kohtute

infosüsteemist nähtub, et taotleja esitas eelnimetatud haldusasjas 14. märtsil 2024 Tartu

Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. X nõudis hüvitamist

väärikuse alandamise eest summas 25 000 eurot seonduvalt sellega, et: 1) 26. detsembril 2023

teda mõnitati, kästi WC-potist vett juua, ta ei saanud kraanist vett ning talle keelduti meedikut

kutsumast ja andmast paberit ja ümbrikku; 2) 28. detsembril 2023 meditsiiniosakonnas olles

mõnitasid valvurid teda; 3) 27. detsembril 2023 ei võimaldatud tal helistada uurijatele,

advokaatidele, õiguskantslerile ja kohtule. Tervisekahju nõudis taotleja selle eest, et 26. ja 29.

detsembril 2023 vigastati taotleja käsi.

4.1. Tartu Halduskohus tagastas 28. märtsi 2024. a määrusega X kaebuse osas, milles ta

nõudis mittevaralise kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest ja selle eest, et 26. detsembril

2023 keeldusid valvurid meedikut kutsumast (resolutsiooni p 1), kuna taotleja ei olnud selles

osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata

X taotluse ülejäänud osas kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks

(resolutsiooni p 3) ning andis talle tähtaja riigilõivu summas 750 eurot tasumiseks

(resolutsiooni p 4). Kohus jättis X menetlusabi taotluse rahuldamata põhjendusel, et kaebuse

edulootused on vähesed. Taotleja esitas 2. aprillil 2024 Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2024. a

määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille

ringkonnakohus 3. aprilli 2024. a määrusega tagastas põhjendusel, et taotleja võimalus oma

õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

4.2. Tartu Halduskohus tagastas 10. aprilli 2024. a määrusega X kaebuse, kuna ta ei tasunud

tähtaegselt halduskohtu 28. märtsi 2024. a määrusega nõutud riigilõivu. Taotleja esitas samal

päeval Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks, mille

ringkonnakohus 25. aprilli 2024. a määrusega tagastas põhjendusel, et taotleja võimalus oma

õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Taotleja esitas 25. aprillil 2024 ringkonnakohtu

määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, mille Riigikohtu halduskolleegium jättis 4. juuni

2024. a määrusega menetlusse võtmata.

5. Taotleja ei ole haldusasjas nr 3-24-780 ammendanud kõiki riigisiseseid

õiguskaitsevahendeid osas, milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist tervise

kahjustamise eest ja selle eest, et 26. detsembril 2023 keeldusid valvurid meedikut kutsumast.

Tartu Halduskohus tagastas 28. märtsi 2024. a määruse resolutsiooni p-ga 1 eeltoodud osas X

kaebuse ning taotleja vaidlustas selles osas kaebuse tagastamise ringkonnakohtus, kuid ei

vaidlustanud ringkonnakohtu määrust edasi Riigikohtus. Seega ei oleks eelkirjeldatud osas

tema EIK-i esitatav kaebus vastuvõetav EIÕK art 35 lg 1 mõttes.

6. Ülejäänud osas on taotleja haldusasjas nr 3-24-780 ammendanud kõik riigisisesed

õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud

3-24-1688

neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et ka selles osas ei ole

taotlejale riigi õigusabi määramine põhjendatud. Taotleja leiab, et kohtud on haldusasjas nr

3-24-780 rikkunud oluliselt tema õigusi, kuna nõuavad temalt õigusvastaselt riigilõivu. Kohus

ei nõustu taotleja seisukohaga. Asjaolu, et taotlejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid kaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks, ei tähenda, et kohtud peavad talle igakordselt

menetlusabi andma. Menetlusabi on põhjendatud anda juhul, kui kaebusel on piisavad

eduväljavaated (HKMS § 111 lg 1). Tartu Halduskohus on 28. märtsi 2024. a määruses

põhjalikult selgitanud, miks on äärmiselt ebatõenäoline, et taotleja kirjeldatud Tartu Vangla

tegevused kvalifitseeruks tema inimväärikuse alandamiseks ning mis põhjustel tema kaebus

jääks tõenäoliselt rahuldamata. Kuna taotleja nõudis vanglalt 25 000 euro väljamõistmist, siis

on halduskohus õigesti märkinud, et taotlejal tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse § 60

lg-st 2 juhindudes summas 750 eurot. Ühtlasi selgitas kohus taotlejale, et tal on võimalik

tasumisele kuuluva riigilõivu suurust ka vähendada, kui ta vähendab nõude suurust. Kuna

taotleja tähtaegselt kaebuselt riigilõivu ei tasunud, siis on halduskohus õigesti kaebuse 10.

aprilli 2024. a määrusega HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel tagastanud. Halduskohtu

lahendite õiguspärasust on kinnitanud õigesti ka kõrgema astme kohtud.

7. Seega ei nähtu kohtule, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-24-780 menetlemisel pannud

taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide

võimaliku rikkumise. Kohus märgib täiendavalt, et kaebusega EIK-i pöördumine ei eelda, et

isikul peaks olema esindaja. Samuti ei pea ta koostama ja esitama dokumente EIK-ile

elektrooniliselt. Ka ei piisa EIK-i kaebuse esitamiseks üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on

siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda

siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole

täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu

Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12). Seega oleks

taotleja EIK-ile esitatav kaebus selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel

rahuldamata. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider