2-23-17276/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-23-17276

Tsiviilasi

OÜ TULIK INVEST avaldus saneerimismenetluse

algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. veebruari 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ TULIK INVEST määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OÜ TULIK INVEST

(registrikood 11449200), seaduslik esindaja Tullio Liblik

RESOLUTSIOON

1. Jätta

OÜ

TULIK

INVEST

määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 13. veebruari 2024. a määrus

muutmata.

3. Võtta asja materjalide juurde OÜ TULIK INVEST

määruskaebusele lisatud tõend: Saaremaa vallavanema

toetuskiri.

4. Jätta asja materjalide juurde võtmata OÜ TULIK

INVEST määruskaebusele lisatud tõendid: Tartu

Maakohtu kohtumäärused tsiviilasjades nr 2-20-16152

ja 2-20-16418.

5. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

OÜ TULIK INVEST kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. OÜ TULIK INVEST esitas 7. detsembril 2023 Tartu Maakohtule avalduse

saneerimismenetluse algatamiseks. Avaldaja peamiseks tegevusalaks on renditud kinnisvara

üürile andmine ja käitus, lisategevusalaks lõbustusparkide ja temaatiliste lõbustusparkide

tegevus. Avaldaja arendab ja ehitab Saaremaal WOW keskust, milles asuvad WOW

Elamuskeskus ning rendipinnad. Avaldaja alustas keskuse projektiga 2017. aastal ning avamine

pidi toimuma 2020. aasta kevadel. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (praegune Ettevõtluse ja

Innovatsiooni SA) toetas projekti 1 903 120 euroga. Juunis 2020 võttis avaldaja pikaajalise

laenu 3 400 000 eurot Maaelu Edendamise Sihtasutuselt (MES), millega refinantseeriti

Estateguru OÜ lühiajalised laenud ning viidi lõpuni keskuse ehitus ning soetati vajalikud

atraktsioonid.

Avaldaja kohustused on kokku 5 313 752 eurot 31 senti, millest 1 035 910 eurot moodustavad

tingimuslikud kohustused ning 47 227 eurot 98 senti sihtfinantseeringud, mis kohustuste

täitmisel tagastamisele ei kuulu. Reaalsed rahalised kohustused on 4 230 614 eurot 33 senti.

31. oktoobri 2023 seisuga on avaldajal bilansilises väärtuses vara kokku 4 737 214 eurot 4 senti,

millest käibevara moodustab 12 743 eurot 7 senti ning põhivara 4 724 470 eurot 97 senti. 2020.

aasta veebruaris levima hakanud koroonaviiruse tagajärjel oli raskendatud hoone ehituse

lõpetamine ning avamine, saamata jäi eelduslik tulu, mille tulemusel on avaldaja olukorras, kus

ta vajab maksejõuetuse vältimiseks saneerimist. Avaldajal on WOW keskuse ehitamiseks ja

arendamiseks võetud laenukohustustest tekkinud võlgnevused, millest suurim on MES-i ees

326 299 eurot 37 senti, sh põhiosa 103 500 eurot ja intress 222 799 eurot 37 senti. MES-i kasuks

on avaldajale kuuluvale kinnistule registriosa nr 2441434 asukohaga Merikotka 1, Kuressaare

(WOW keskus) seatud 4 hüpoteeki kogusummas 3 750 000 eurot. Avaldaja soovib

saneerimismenetluses ümber kujundada kohustusi võlausaldajate ees ennekõike kohustuste

tasumise tähtaja pikendamise, osalise vähendamise ja kõrvalkohustuste vähendamise teel.

Saneerimiskava koostamise käigus võib tekkida vajadus nõuete mõningaseks vähendamiseks

ka põhivõlgnevuse osas. Avaldajal on pika- ja lühiajalisi laenukohustusi 3 868 216 eurot,

millest enamuse 3 868 216 eurot moodustab laenukohustus MES-i ees ja hankijatele tasumata

arveid 310 385 eurot 42 senti, millest 254 776 eurot 71 senti moodustab WOW keskuse

ehitamisest tulenev võlgnevus Korberi OÜ ees. Hetkel avaldajal käibevara võlgnevuste

koheseks tasumiseks puudub, põhivara realiseerimine tooks kaasa avaldaja majandustegevuse

seiskumise.

Avaldaja majandusliku olukorra parandamine läbi saneerimismenetluse on tulevikus ülimalt

tõenäoline. WOW keskuse müügitulu sõltub Saaremaad külastavate sise- ja välisturistide

arvust. Saaremaa üldine külastatavus on hakanud jõudma koroonapandeemia eelsete aastate

tasemele. Avaldaja hetke igakuine müügitulu on ca 31 050 eurot (sh WOW keskuse müügitulu

21 127 eurot ja renditulu 9923 eurot). Avaldaja prognoosib järgmiseks aastaks Saaremaad

külastavate sise- ja välisturistide arvu kasvu ning WOW keskuse müügitulu kasvu. 2023. aasta

jaanuaris lahkus WOW keskuse rendipinnalt võtmerentnik Selver AS oma toidukauplusega.

Avaldaja peab läbirääkimisi keskuse toidukaupluse võimaliku uue rentnikuga. Toidukaupluse

rendist saadav tulu ei saa kindlasti olema väiksem kui eelmise rentniku Selver AS-i rent, milleks

oli 5538 eurot 30 senti (lisandub käibemaks).

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 13. veebruari 2024. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse

algatamata saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg 2 p 4 alusel ja menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus leidis, et täitmata on SanS § 8 lg-s 1 sätestatud saneerimismenetluse algatamise

eeldused.

Maakohus oli seisukohal, et avaldaja on pikemat aega sisuliselt maksejõuetu. 2022. aasta

majandusaasta aruande bilansist tulenevalt on avaldajal raha 3338 eurot, nõuded ja ettemaksed

12 790 eurot ja varud 5059 eurot, kokku 21 187 eurot. Võrreldes aastaga 2021 olulist erinevust

ei ole (21 854 eurot). Samas on laenkohustusi kokku 4 758 240 eurot. Avaldaja on tegutsenud

nii 2021. aastal kui ka 2022. aastal kahjumiga, kasumiaruande andmetest tulenevalt ei ole

võimalik kohtul asuda seisukohale, et saneerimine on avaldaja osas perspektiivikas.

2022. aastal on müügitulu 372 604 eurot 45 senti, millest on kauba ja teenuse müük

253 973 eurot 32 senti ning WOW elamuskeskuse müük 105 563 eurot 55 senti. Perioodil

1. jaanuar 2023 – 31. oktoober 2023 on müügitulu 209 304 eurot 26 senti vähem.

Kasumiaruandest nähtuvalt on selles vahemikus saadud muud äritulu põhivara müügi arvelt,

mis ei näita avaldaja tegevuse tulemusel raha kasvu, vaid see illustreerib avaldaja tegelikku

majandusolukorda. Ärakuulamisel selgitas avaldaja, et miinus on viidud plussi puhtalt

raamatupidamisliku liigutusega. Maakohtu hinnangul ei muuda avaldaja raamatupidamisliku

võttega ettevõtja majandusseisu, sest täiendavaid vahendeid, mida ettevõtjal hetkel vaja on,

sellest ei teki.

Maakohtu hinnangul on esitatud tõendite pinnalt tegemist olukorraga, kus makseraskused ei ole

saneerimismeetmetega ületatavad. Avaldaja toob välja, et makseraskused on ületatavad nõuete

ümberkujundamisega ning ärakuulamisel avaldas avaldaja kohtule, et saneerimisperioodi oleks

vaja maksimaalselt 13–15 aastaks. Saneerimismenetluse keskne mõte on pakkuda alternatiivi

pankrotimenetlusele, võimaldades makseraskustes ettevõtjal saada riigilt ajutist kaitset

võlausaldajate võlgade sissenõudmise vastu, et vältida ettevõtja pankrotti. Kaitse andmise

tingimus on, et ettevõtja suudab selle tulemusena vähemalt osaliselt võlad tasuda ja oma

tegevust normaalselt jätkata. Maakohus leidis, et sedavõrd pikk saneerimismenetlus ei ole

võlausaldajate huvidega kooskõlas. Kuigi võlausaldaja huve võidakse saneerimismenetluses

kahjustada ning saneerimismenetluses ongi ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui

võlausaldaja huvid, siis isegi juhul, kui kohutusi vähendada 50% ulatuses, ei ole võimalik,

arvestades avaldaja rahavoogusid, näha saneerimise edukust. Maakohus ei pidanud tõenäoliselt

võimalikuks ettevõtja jätkusuutlikku majandamist pärast saneerimist SanS § 8 lg 1 p 3

tähenduses. Ka väljapakutud saneerimiskava täitmise periood ei ole antud andmete pinnalt

realistlik.

Maakohus leidis, et maksejõulisus peaks olema nähtav vähemalt pikemaajalises perspektiivis.

13–15 aastat on ebamõistlikult pikk aeg saneerimiskava täitmiseks ning näitab avaldaja

maksejõetust. Üldjuhul tuleks saneerimismenetluse kestuseks lugeda 2-3 aastat, erandjuhtudel

kuni 6-7 aastat. Antud juhul ei nähtu asjaoludest, et tegemist oleks ainulaadse oskusteabega või

unikaalset teenust pakkuva ettevõtjaga. Avaldaja tegevusalaks on kinnisvara haldus, äriruumide

rendile andmine ning meelelahustusliku eesmärgiga tegevus, mida saab suhteliselt lihtsalt üle

võtta või jätkata mõni teine äriühing, kuna tegevused on seotud ühe kinnistu ja sellel paikneva

ehitise kasutamisega.

Ettevõtte saneerimisvajaduse ning pärast saneerimist ettevõtte jätkusuutliku majandamise

võimalikkuse veenvaks põhistamiseks peab avaldaja eelkõige majandusnäitajatele tuginedes

põhistama, et just saneerimisabinõud võiksid ettevõtte maksevõime taastada. Läbi saneerimise

positiivse tulevikuootuse prognoosimine on võimalik vaid juhul, kui avalduses on esile toodud

asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit

normaliseeriva

tulevikustsenaariumi

realiseerumist

tõenäoliseks.

Saneerimismenetluse

läbiviimise eelduseks on, et avaldajal on olemas selge nägemus, mis suunas peaks hakkama

ümberkorraldusi tegema, et ettevõtte suudaks peale saneerimismenetlust jätkusuutlikult

majandada. Kohtule ei tule esitada küll ammendavat äriplaani, kuid mida põhjalikum on

avaldaja eeltöö, seda suurem on tõenäosus saneerimismenetluse õnnestumises. Kohtule esitatud

avalduse põhjal ei ole avaldajal selget arusaama ka asjaoludest, kas kasumlikkuse taastamine

käesolevas olukorras on üleüldse võimalik. Eeltoodu on aga üks saneerimismenetluse

läbiviimise eeldustest. Avaldatu põhjal ei ole kohtul mõistlikku alust uskuda ettevõtte

kasumlikkuse taastamisse. Avaldaja loodab majanduslikud raskused ületada uue rentniku näol

ning suurendada klientide arvu, kuid eelmise aasta müügitulu perioodil 1. jaanuar 2023 – 31.

oktoober 2023 näitas selgelt vastupidist. Uue nn võtmerentniku otsingutele on avaldaja

viidanud juba varasemalt kohtule esitatud saneerimisavalduses, ka ei ole avaldaja seni suutnud

esitada rentniku leidmist kinnitavaid tõendeid. Samuti on maakohtu hinnangul liialt optimistlik

avaldaja esindaja lootus turismivoo taastumisele lähimas tulevikus. Arvestades üldise

majandusliku olukorra jätkuvat halvenemist, elanikkonna ostuvõime vähenemist, samuti

idaturistide puudumist, on maakohtu arvates väheusutav avaldaja käibe jõudmine tasemeni ca

80 tuhat eurot kuus, mis võimaldaks vähemalt teenindada olemasolevaid kohustusi.

Maakohtu hinnangul on küsitav, kas avaldaja üleüldse vajab saneerimist. Avaldaja on kohtule

ärakuulamisel avaldanud, et suurim võlausaldaja MES on saneerimismenetlusega nõus. Sellisel

juhul on arusaamatu, miks avaldaja ja MES ei ole pidanud läbirääkimisi laenulepingu

tingimuste muutmise osas (eelkõige maksegraafiku pikendamine, intresside vähendamine), kui

MES on avaldaja seisukohalt saneerimist toetanud. Vastuoluline on MES-i võimalik

nõustumine saneerimismenetluse ja selles rakendatavate meetmetega nõude vähendamiseks ja

tasumistähtaja pikendamiseks, mis peaks olema vastuolus MES-i kui võlausaldaja huvidega.

Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on eeldus, et kasumlikkuse taastamine on

tõenäoline, suunatud sellele, et välja selgitada, kas ettevõtja arvamuse kohaselt on

majanduslikku olukorda siiski võimalik parandada. Ettevõtjal, kellel peaks eelduslikult olema

kõige parem ülevaade oma ettevõtte tegevusest ja eduväljavaadetest, on seega juba enne

menetluse algust olemas nägemus, mis suunas peaks hakkama ümberkorraldusi tegema ja

millise sihiga tuleb tegutseda. Maakohus palus korduvalt avaldust täiendada. Kohus saab

tugineda üksnes majandusnäitajatele, kuid oletatava uue rentniku leidmisest ning võimalikust

külastajate arvu kasvust ei ole võimalik jõuda veendumusele, et ettevõtte jätkusuutlik

majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.

Saneerimismenetluse kaudu laenukohustuste vähendamist ei saa kohus pidada õigustatud

eesmärgiks. Oma kohustuste täitmiseks on avaldajal olnud piisavalt aega, samuti oli tal

võimalus jõuda võlausaldajaga kokkuleppele. Avaldusest ei selgu, miks ei ole huvitatud isikud

kaalunud lisakapitali kaasamist, täiendavate tagatiste andmist või muid tavapäraseid

finantsinstrumente. Juhul, kui vabaturul tegutsevad finantsasutused on pidanud avaldaja

majandusliku olukorda perspektiivituks, puudub mõistlik alus kahjumlikult tegutsevale

avaldajale saneerimiskaitset pakkuda. Suutmatus oma võlgnevusi teenindada pikema perioodi

jooksul viitab püsivale maksejõuetusele. Kui ettevõtja ei suuda oma kohustusi täita ja kui ta ei

leia kohustuse täitmiseks täiendavaid vahendeid läbi osanike, laenu võtmise vms, tuleb juhatuse

liikmel esitada pankrotiavaldus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1023,

20. juuni 2019 kohaselt tuleks võimalikult kiiresti likvideerida elujõuetud ettevõtted, millel ei

ole ellujäämisvõimalusi. Kui rahalistes raskustes olev võlgnik ei ole majanduslikult elujõuline

või kui tema majanduslikku elujõulisust ei saa kiiresti taastada, võivad saneerimise püüdlused

viia kahjumi kiirema tekkimise ja suurenemiseni, mis kahjustab võlausaldajaid, töötajaid ja teisi

sidusrühmi ning majandust tervikuna.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Avaldaja leiab, et maakohus on menetlus- ja materiaalõigusnorme rikkudes ja tõendeid valesti

hinnates jõudnud valele järeldusele, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu, ei vaja saneerimist

ning avaldaja jätkusuutlik majandamine ei ole pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.

Maakohus on jätnud täielikult hindamata avaldajale kuuluva põhivara, mh avaldajale kuuluva

kinnistu registriosa nr-ga 2441434 asukohaga Merikotka 1, Kuressaare (WOW keskus).

Maakohtu hinnang piirdub avaldaja 2022. majandusaasta bilansis kajastuva käibevara

võrdlemisega 2022. majandusaasta bilansis kajastuvate kohustustega, maakohus võrdles

analüüsi käigus käibevara lühi- ja pikaajaliste kohustuste kogumahuga. Selline võrdlev analüüs

on ebaõige ning eksitav. Maksejõetust eeldatakse juhul, kui osaühingu teenitud kahjumi tõttu

on osaühingu netovara (omakapital) muutunud negatiivseks (pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg

12 p 1) ning avaldaja majanduslik seisund ei vasta PankrS § 1 lg-s 2 ja 3 sätestatud seisundile.

Avaldaja esitatud raamatupidamisaruannetest nähtub, et avaldaja omakapital (netovara)

moodustab 453 419 eurot 31 senti.

Maakohus on seadnud kahtluse alla avaldaja saneerimise vajalikkuse ning seostanud selle

vastuoluliste väidetega MES-i kohustuse kohta. Avaldaja on nii saneerimisavalduses kui

kohtule täiendavalt esitatud selgitustes tõendanud, et avaldaja vajab saneerimist. Maakohtu

järeldus MES-i mittenõustumise kohta avaldaja saneerimismenetlusega on oletuslik. Avaldaja

selgitas korduvalt, et ta on teavitanud MES-i saneerimismenetlusest ning saneerimisavalduse

esitamine on tingitud eelkõige vajadusest ümber kujundada MES-i ees lasuv laenukohustus.

Maakohtu järeldus MES-i nõude suhtes rakendatavate ümberkujundamise meetmete kohta jääb

arusaamatuks. Avaldaja ei ole kohtule avaldanud, et plaanib MES-i nõuet vähendada.

Saneerimiskavaga on avaldajal SanS § 221 lg 1 alusel võimalik MES-iga kokku leppida

laenulepingu lõppemises ning rakendades SanS § 22 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud meetmeid

kohustuste tagastamises uue pikaajalise maksegraafiku alusel. Sellisel viisil laenulepingu

tingimuste muutmisega saab MES nõustuda üksnes saneerimismenetluse käigus. Näiteks

tsiviilasjas nr 2-20-16152 on MES nõustunud saneerimiskavaga sõlmima 16 aasta pikkuse

maksegraafiku ning tsiviilasjas nr 2-20-16418 12 aasta pikkuse maksegraafiku. Seega ei ole

selline MES nõude ümberkujundamine ebatõenäoline ega saavutamatu. Saneerimisseadus ei

sätesta saneerimismenetluse kestusele imperatiivset tähtaega, menetluse pikkuse ja

saneerimiskava täitmise tähtaja otsustavad puudutatud isikud saneerimiskava kinnitamise üle

hääletades. Kohtu roll on saneerimiskava kinnitades sellele vastu hääletanud puudutatud isiku

esitatud taotlusel kontrollida, kas puudutatud isiku õigusi on saneerimiskavas ette nähtud

ebamõistlikult pika kohustuse täitmise tähtajaga kahjustatud (SanS § 28 lg 5). Selle juures on

saneerimiskava kinnitamisel kohtule seadusega antud kaalutlusõigus, st kohus võib jätta

saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse SanS § 28 lg-s 5 sätestatud

eelduste olemasolul. Nimetatust tuleneb, et seadusandaja on jätnud saneerimiskava

vastuvõtmise puudutatud isikute otsustada.

Avaldaja on saneerimisavalduses tõendanud, et tema majandusliku olukorra taastamine on läbi

saneerimisemenetluse võimalik (SanS § 2), ta on tõendanud, et suudab täita hetkel teenitavast

müügitulust jooksvaid kohustusi. Kohtul oli võimalus avaldaja majandustulemusi kontrollida

avalikest andmetest, näiteks internetiportaalist www.teatmik.ee. Avaldajale jääb arusaamatuks,

millest tulenevalt on maakohus järeldanud, et olemasolevate kohustuste teenindamiseks peab

avaldaja jõudma käibeni 80 tuhat eurot kuus. Kohus on jätnud hindamata, et avaldaja

kohustustest enamuse moodustavad kohustused Korberi OÜ ees 254 776 eurot 71 senti

(ehitusega seonduv kohustus), MES-i ees 3 591 841 eurot 23 senti (WOW keskuse ehitamiseks

ja arendamiseks võetud laenukohustuse refinantseerimise tulemusel tekkinud kohustus) ning

laenukohustised seotud isikute ees 212 024 eurot 77 senti, kokku 4 058 642 eurot 71 senti. Selle

juures on avaldaja MES-i ning Korberi OÜ-d teavitanud saneerimisavalduse esitamisest juba

juunikuus ning MES ning Korberi OÜ on avaldaja saneerimismenetluse läbiviimisesse

positiivselt suhtunud. Avaldajaga seotud isikud on samuti saneerimismenetluse poolt. MES

ning Korberi OÜ saavad saneerimist lõplikult kinnitada alles saneerimiskava kinnitamise üle

hääletades.

Maakohus on jätnud arvestamata et avaldaja majandustegevus on kuni 2022. a kevadeni olnud

avaldajast mittetulenevatel põhjustel piiratud ning avaldaja müügitulu vähenemine 2023. aastal

on olnud tingitud eelkõige võtmerentniku lahkumisest. Avaldaja on tõendanud, et tegeleb

igapäevaselt müügikäibe kasvatamiseks vajalike tegevustega. Määruskaebusele lisatud

Saaremaa vallavanema toetuskirjast nähtub, et avaldaja näol on tegemist piirkonna jaoks olulise

ettevõtjaga. Samuti nähtub kirjast, et avaldaja teeb Saaremaa Vallavalitusega koostöös

pingutusi uue rentniku leidmiseks. Avaldaja märgib, et WOW Elamuskeskuse müügikäive

sõltub Saaremaad külastatavate sise- ja välisturistide arvust. Seega jääb avaldajale

arusaamatuks, miks on maakohus seisukohal, et avaldaja prognoosid ei ole realistlikud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud avaldaja

kanda.

TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 järgi vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust.

Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendi – Saaremaa

vallavanema toetuskirja. Määruskaebusele lisatud teised tõendid – Tartu Maakohtu määrused

tsiviilasjades nr 2-20-16152 ja 2-20-16418 – on asjakohatud. Avaldaja ei ole esitanud neid

selleks, et põhistada avalduse aluseks olevaid asjaolusid, vaid näidetena kohtupraktikast.

Ringkonnakohus jätab need kohtulahendid tõenditena asja materjalide juurde võtmata.

5. SanS § 8 lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab

tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja saneerimisseaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on

põhistanud, et: 1) ettevõtja ei ole püsivalt maksejõuetu, kuid maksejõuetuse tekkimine tulevikus

on tõenäoline; 2) ettevõtja vajab saneerimist; 3) ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast

saneerimist tõenäoliselt võimalik.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et praegusel juhul

puuduvad SanS § 8 lg-s 1 sätestatud eeldused saneerimismenetluse algatamiseks, ning jätnud

SanS § 8 lg 2 p 4 alusel saneerimismenetluse algatamata.

6. SanS § 2 järgi on ettevõtja saneerimine saneerimiskava alusel abinõude kompleksi

rakendamine ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks,

kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimisel tuleb

arvestada ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvidega ja kaitsta nende õigusi (SanS § 1).

Saneerimisel tuleb eristada ettevõtja püsivat maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on

saneerimismenetlusega ületatav (RKTKm 09.05.2011, 3-2-1-25-11, p 35). Saneerimisest tuleks

SanS §-dele 1 ja 2 tuginedes keelduda, kui on ilmselge, et ettevõtja kohustuste, vara ja

eeldatavate sissetulekute suhe on selline, et mõistlikke saneerimisabinõusid (mida

võlausaldajad ja/või kohus võiks põhimõtteliselt heaks kiita) rakendades ei saavutataks olulise

osa jaoks võlausaldajatest või olulise osa kohustuste osas suure tõenäosusega paremat tulemust

kui ettevõtja pankroti korral. See tähendab, et saneerimismenetluse välistab üksnes püsiv

maksejõuetus.

Kohtul ei ole kohustust ise ettevõtja saneerimisvõimaluste kohta majandusanalüüsi teha, vaid

kohtul tuleb anda hinnang, kas ettevõtja esitatud andmete kohaselt on küllaldane alus uskuda

ettevõtte kasumlikkuse taastamist. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt, arvestades

asjaolu, et saneerimismenetlusega piiratakse võlausaldajate õigusi, ei tohiks kohus SanS § 8

lg 1 p-des 1-3 nimetatud asjaolude hindamisel lähtuda miinimumstandardist, vaid esitama

tehtud analüüsile ja väljatoodud põhjendustele üsna kõrged nõudmised, et juba eos vältida

saneerimismenetluse kasutamist kuritarvitusteks.

7. Maakohus on asjas esitatu alusel põhjendatult leidnud, et avaldaja on pikemat aega sisuliselt

maksejõuetu ning avaldaja esitatud andmete põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et

avaldaja kasumlikkuse saavutamine on tõenäoline.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus avaldaja kasumiaruande andmetele tuginedes

avaldaja majanduslikku olukorda hinnates eksinud. Nõustuda võib iseenesest küll

määruskaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus avaldaja varalist seisu hinnates jätnud

hindamata avaldajale kuuluva põhivara, sh avaldajale kuuluva kinnistu. Samas ei ole

määruskaebuses selgitatud, kuidas ringkonnakohus peaks avaldajale kuuluvat põhivara

arvestades jõudma avaldaja varalise seisu osas võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale.

Avaldaja bilansi järgi 31. oktoobri 2023 seisuga (dtl 135-137) katab avaldaja vara küll hetkel

tema kohustused – avaldajal on varasid kokku 4 737 214 eurot 4 senti (sh käibevara 12 743

eurot 7 senti ning põhivara 4 724 470 eurot 97 senti) ja kohustusi 4 283 794 eurot 73 senti (sh

lühiajalised kohustused 774 398 eurot 65 senti ja pikaajalised kohustused 3 509 396 eurot 8

senti). Samas avaldaja on selgitanud, et tal ei ole käibevahendeid tekkinud võlgnevuste

kohaseks tasumiseks ja põhivara on avaldaja majandustegevuse toimimiseks hädavajalik.

Avaldajale kuuluva kinnistu (sund)müügi korral puuduks avaldajal igasugune võimekus

majandustegevuse jätkamiseks.

Esitatud andmete põhjal on avaldaja olukorras, kus ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid, ning on alust arvata, et see suutmatus ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

Avaldaja on tegutsenud nii 2021. kui 2022. aastal kahjumiga (2022. majandusaasta aruande

järgi oli avaldaja kahjum vastavalt 371 245 eurot ja 348 081 eurot, dtl 45). 2023. aastal on

avaldaja teeninud 31. oktoobri 2023 seisuga kasumit 404 508 eurot 43 senti (dtl 67), mille kohta

avaldaja on selgitanud, et see on tekkinud Saarte Investeeringu OÜ laenukohustuse

ümberhindamisest 540 003 euro 79 sendi ulatuses. Reaalselt ei ole avaldaja majandustegevus

kasumlikuks muutunud. Avaldaja müügitulu 2021. ja 2022. aastal oli vastavalt 329 158 eurot

ja 372 604 (dtl 46), 2023. aasta müügitulu oli 31. oktoobri 2023 seisuga 163 300 eurot.

9. Maakohus on õigesti märkinud, et üldjuhul tuleks saneerimismenetluse mõistlikuks

kestuseks lugeda 2-3 aastat, erandjuhul kuni 6-7 aastat. Üle 10 aasta pikkune saneerimiskava

täitmise tähtaeg võiks olla mõistlik erakordsetel asjaoludel (vt RKTKm 18.11.2009, 3-2-1-122-

09, p 20). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja pakutud saneerimiskava täimise

aeg 13-15 aastat on ebamõistlik ning viitab praegusel juhul avaldaja maksejõuetusele. Seda

seisukohta ei muuda asjaolu, et avaldaja suurim võlausaldaja MES on teistes

saneerimismenetlustes nõustunud saneerimiskavaga sõlmima 12 või 16 aasta pikkuse

maksegraafiku või et MES ja Korberi OÜ on avaldaja sõnul tema saneerimismenetluse

läbiviimisesse positiivselt suhtunud.

10. Kuigi avaldaja selgituste kohaselt on avaldaja makseraskused tekkinud sündmustest ja

asjaoludest, mida avaldaja ei ole saanud mõjutada ega prognoosida (Covid-19 pandeemia ja

selle tagajärjel kehtestatud piirangud, energiahindade tõus 2022. aastal) ning avaldaja

müügitulu vähenemine 2023. aastal on olnud tingitud eelkõige n-ö võtmerentniku lahkumisest,

ei ole avaldaja esitatud andmete põhjal tema majandusnäitajate kohta võimalik asuda

seisukohale, et avaldaja kasumlikkuse saavutamine on tõenäoline. Isegi kui avaldaja oleks

müügitulu arvelt võimeline täitma jooksvad kohustused, ei ole avaldaja põhistanud, et ta on

suuteline planeeritavat saneerimiskava täitma. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

varasema n-ö võtmerentniku asemele uue rentniku otsimine ja esitatud üldised turismi

puudutavad statistilised andmed ei ole saneerimismenetluse edukuse põhistamiseks piisavad.

Määruskaebusele lisatud Saaremaa vallavanema toetuskirjast avaldaja hallatava WOW keskuse

tegevusele nähtub (dtl 326-327), et WOW keskus on Saaremaa valla jaoks oluline asutus ja

turismiobjekt ning selles asuvad on piirkonna ainsad toidu- ja esmatarbekaupade poele sobivad

ruumid. Toetuskiri ei võimalda teha järeldusi avaldaja kasumlikkuse saavutamise tõenäosuse ja

saneerimismenetluse edukuse kohta.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)