2-21-11532/51 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-11532

Tsiviilasi

Jaanus Tammela hagi Põlva valla vastu kulutuste hüvitamise

nõudes

Apellatsioonkaebuse hind

17 600 eurot 40 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. mai 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põlva valla apellatsioonkaebus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: Põlva vald (vallavalitsuse kaudu) (kostja) (rk

75038581), esindaja vallasekretär Heiki Kolk

Vastustaja:

Jaanus

Tammela

(hageja)

(ik

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andi Tubin

Kolmas

isik

(kostja

poolel):

Ülo

Needo

(ik

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. mai 2023 otsus ja teha uus otsus, millega jätta Jaanus

Tammela hagi Põlva valla vastu rahuldamata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Jaanus Tammela kanda.

4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Jaanus

Tammelalt Põlva valla kasuks välja menetluskuluna 1050 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jaanus Tammela (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Põlva valla (kostja) vastu, milles

palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kulutused 17 600 eurot 40 senti. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

15. oktoobril 2015 sõlmisid Mooste vald (Mooste Vallavalitsuse kaudu) ja Orient Spa OÜ

üürilepingu Mooste Tervisemaja, Järveotsa tee 3, 2. korruse üürimiseks. Hageja oli Orient Spa

OÜ juhatuse liige. 2016. aastal asus hageja eraisikuna teostama ehitustöid Mooste Tervisemaja

3. korrusel. Planeeritavatest töödest ning kulutustest oli teadlik Mooste vallavanem Ülo Needo.

Ülo Needo andis hagejale üle maja projekti, mille alusel tööd teostati ning käis isiklikult

ehitustöid vaatamas. Ehitustöid teostasid hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel osaliselt

ehitusfirma ning ka hageja ise. Tööd valmisid 2017. a teises pooles. Vastuväiteid vald

ehitustegevusele ei esitanud. 2017. a toimunud valdade ühinemisega moodustati Põlva vald,

mis on Mooste valla üldõigusjärglane. Väljaehitus valmis enne Mooste valla ja Põlva valla

ühinemist kuid Mooste Vallavalitsus hagejale kulude kompenseerimise küsimusega ei

tegelenud. Mooste Tervisemaja 3. korrus on kostja poolt välja üüritud.

1. juulil 2020. a pöördus hageja kostja poole avaldusega kompenseerida kostjale kuuluvas

hoones välja ehitatud pööningukorteri maksumus. 25. veebruari 2021. a e-kirjaga jättis kostja

hageja taotluse rahuldamata.

Täidetud on käsundita asjaajamise eeldused ja hagejal on õigus nõuda kostjalt kulutuste

hüvitamist. Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõuet ei saa rahuldada käsundita asjaajamise sätete

alusel, siis on kulude hüvitamise nõue võimalik rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel.

Hageja tegi kostja kinnisasjale kulutusi, parendas kinnisasja ning tõstis selle väärtust. Hagejal

puudus kulutuste tegemiseks lepingust või seadusest tulenev kohustus.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

Mooste valla volikogu või Mooste Vallavalitsus ei ole andnud kinnisasja hageja kasutusse.

Olukorras, kus vald oli sõlminud ruumide kasutamiseks üürilepingu Orient Spa OÜ-ga, on

eluliselt ebausutav, et vald oleks ilma kirjaliku dokumendita andnud valla vara ruumide

väljaehitamise õigusega hageja kasutusse.

Käsundita asjaajamise koosseis ei ole täidetud. Hageja ei tõendanud ehitamise vastavust

Mooste valla huvidele. Endale eluruumide ehitamine ei ole avalikes huvides.

Olukorras, kus teised ruumid hoones olid Mooste valla ja Orinet Spa OÜ kaudu hageja

kasutuses, ei oleks vähemalt üürilepingu kehtivuse ajal saanud 3. korrust kasutada mõni teine

kolmas isik. Seega oli hageja eesmärgiks ehitada 3. korrusele eluruumid endale. Järelikult ei

olnud hageja huviks tegutsema asumisel tahe tegutseda teise isiku kasuks.

Kui kohaldada tuleb alusetu rikastumise sätteid, on nõue aegunud ja kostja palub kohaldada

aegumist. TsÜS § 151 lõike 1 esimese lause kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on

alusetust rikastumisest tulenev nõue. Ehitustööd valmisid 2017. aastal. TsÜS § 136 lõike 2 järgi,

kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase

aasta vastaval kuul ja päeval. Seega möödus nõude esitamise tähtaeg ja nõue aegus

31. detsembril 2020.

3. Kostja taotlusel kaasas kohus menetlusse kostja poolele iseseisva nõudeta kolmanda isiku

Ülo Needo, kes oli Mooste valla vallavanem.

Ülo Needo väitel on Mooste Vallavalitsuse otsused tehtud kõik vallavalitsuse otsustena ja tema

ei ole eraisikuna sõlminud ühtegi lepingut ega teinud ühtegi otsust. Mooste Tervisemaja ruumid

üüriti välja ja vastavad lepingud sõlmiti vallavalitsuse ja ettevõtete vahel. Maja kolmanda

korruse osas kokkuleppeid ei olnud. Ülo Needo oli teadlik, et hageja asus ehitama välja

kolmanda korruse ruume. Tema nägi väljaehitust kohapeal siis, kui see oli 90% ulatuses valmis.

Ülo Needo kinnitas, et vallavalitsus hagejaga 3. korruse ruumide väljaehitamiseks lepingut ei

sõlminud.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus rahuldas 20. aprilli 2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

17 600 eurot 40 senti. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja

kasuks menetluskulude katteks välja 3355 eurot 5 senti ning viivised seadusjärgses määras.

Puudub vaidlus, et poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut. Seega saab poolte vahel olla võlasuhe

eelkõige alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.

Hageja tegi 2016. ja 2017. aastal ehitustöid kostjale kuuluva Tervisemaja hoone 3. korrusel.

Hagejal puudus vastavaks asjaajamiseks lepingust või seadusest tulenev õigus ja kohustus.

Hageja vallaga lepingut ruumide kasutamiseks või väljaehitamiseks ei sõlminud. Hageja tegi

kostjale kuuluvas majas ehitustöid, ilma, et viimane oleks talle andnud õiguse seda teha või

kohustanud teda seda tegema, seega ajas hageja kostjale kuuluvas majas ehitustöid tehes

võõrast asja. Vallale kuuluvas majas ehitustöid tehes pidi hageja olema teadlik, et ta ajab

vähemalt osaliselt ka valla asja. Seega esines hagejal VÕS § 1018 lg 2 mõttes tahe soodustada

ka kostjat. Asjaolu, et osaliselt oli asjaajamine ka hageja enda huvides, käsundita asjaajamist ei

välista.

Täidetud on VÕS § 1018 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus, s.o asjaajamisele asumine vastab

soodustatu huvile ja eeldatavale tahtele. Põlva Vallavalitsuse 7. oktoobri 2020. a korralduse

alusel anti üürilepinguga kasutusse terve Mooste Tervisekeskuse maja, sh maja 3. korrus.

Sellest saab järeldada, et hageja ehitustööd hoones olid kostja objektiivsetes huvides.

Eeldatavalt on vallal saadav üüritulu vähemalt osaliselt seotud 3. korruse väljaehitamisega.

Hageja tehtud kulutused kostja jaoks majanduslikult põhjendatud ja kasulikud, mistõttu võib

kostja nõusolekut asjaajamiseks eeldada.

Seega on VÕS § 1018 sätestatud õigustatud käsundita asjaajamise tingimused täidetud ja VÕS

§ 1023 lg 1 alusel on hagejal käsundita asjaajajana õigus nõuda, et kostja kui soodustatu

hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused.

Järveotsa tee 3 maja kolmanda korruse väljaehitamisel tehtud kulutuste hindamisel saab aluseks

võtta Einar Sanderi ehituskulude hinnangu. Kostja ei vaidlustanud Einar Sanderi ehituskulude

hinnangus märgitud tööde teostamist. Kostja ei esitanud tõendeid, mis annaks alust kahelda

Einar Sanderi ehituskulude hinnangus või sellises ulatuses ehituskulude vajalikkuses.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus

kostja jätta hageja kanda.

Kostja ei nõustu, et ehitustöid tehes oli hageja teadlik, et ajab osaliselt ka valla asja. Valla asja

ajamiseks oleks pidanud olema selge, et vald on huvitatud ja vallale on vajalik rajada üldises

kasutuses olevate ruumidega samasse hoonesse eluruumid. Otsusest ei selgu, mis huvi oleks

vallal olnud selle vastu, et ruumides, mis on antud äriühingule rendile, oleksid eluruumid.

Mooste vald ei tahtnud/kavatsenud tervisekeskuse kolmandale korrusele välja ehitada

eluruumi. Kui sellist asjaolu oletada, oleks vallal olnud otstarbekas ehitada eluruumid

seaduslikult ja koostada selleks ka vastav dokumentatsioon, s.o ehitusprojekt, ehitusluba,

kaasata ehitusjärelevalve, enne kasutusele võtmist taotleda kasutusluba jne. Mooste vallal ei

olnud ega ka kostjal ei saa olla huvi omada ebaseaduslikult, ilma vastava dokumentatsioonita

ehitatud eluruume. Valla huvi füüsilise isiku poolt rajatavate eluruumide vastu pidi olemas

ehitustegevuse ajal 2016/2017 aastal. Seega ei viita valla huvile see, et kostja on ruumid hiljem

üürile andnud.

Hageja, OÜ Orient SPA juhatuse liikmena, oli või pidi olema teadlik, kuidas oleks pidanud

tema ja valla poolt olema ruumide kasutamine vormistatud, sest oli juhatuse liikmena sõlminud

Mooste vallaga kirjaliku lepingu ruumide rendi kohta. Isegi kui hageja teatas Ülo Needole

ehitustööde alustamise soovist, oleks ta pidanud enne ehituse algust ära ootama ka vastava

vallavalitsuse korralduse ja lepingu sõlmimise vallaga.

Hagejal ei olnud tegutsema asudes kavatsust vallalt kulude hüvitamist nõuda. Hageja ei ole

vastavat kokkulepet tõendanud, samuti puuduvad ehitustegevuse kuludokumendid.

Ehituskulude hinnang küsiti alles tagantjärgi 2021. a. Kokkuleppe esinemisel kulude

hüvitamise kohta oleks hageja ehitustegevuse algusest peale dokumenteerinud ja säilitanud

ehitusega seotud kuludokumendid. Seega ei olnud asjaajamisele asumisel hagejal kavatsust

nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

VÕS § 1018 sätestatud käsundita asjaajamise eeldused on täidetud. Kostjale kuuluvas majas

ehitustöid tehes ajas hageja ka võõrast asja. Valla huvi füüsilise isiku rajatavate eluruumide

vastu ei pidanud ilmtingimata olema olemas 2016/2017 aastal. Objektiivne huvi võib

realiseeruda ka tulevikus ning iseenesest juba ruumide väljaehitamine vastas loogiliselt võttes

maja omaniku huvile. Lisaks on tegemist uue väitega, mida kostja maakohtus ei esitanud. VÕS

§ 1020 ei kuulu kohaldamisele, sest tegemist on õigustatud käsundita asjaajamisega.

Hagejal oli kavatsus nõuda soodustatult kulude hüvitamist. Hageja on kohtule kuludokumendid

osaliselt (säilinud osas) esitanud. 7. augusti 2020. a vastuskirjaga palus kostja esitada hagejal

ehitusega seotud kuludokumendid. Eeltoodud käitumine viitab, et poolte vahel oli kokkulepe

kulude hüvitamiseks. Kui kokkulepe puudus, siis see ei ole VÕS § 1023 lg 3 kohaldamisel

oluline. Kui kostja tugineb VÕS § 1023 lg 3 järgsele vastuväitele, peab kostja tõendama hageja

ilmse kavatsuse kostjalt kulutuste hüvitamist mitte nõuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega leiab, et maakohtu otsus

tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada, ringkonnakohus teeb asjas ise uue

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

8. Asjas ei ole vaidlust, et hageja oli juhatuse liige OÜ-s Orient Spa, kes üüris 2015 kuni 2019

Mooste vallalt (kostja õiguseellane) Mooste Tervisekeskuse majas II korruse ruume. Samuti

puudub vaidlus selles, et hageja alustas 2016. aastal sama maja III korrusele eluruumi ehitamist,

mis sai valmis 2017 ja mida hageja kasutas kuni 2020. aastani.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus III korrusele ehitatud eluruumi ehitustööde

kulutuste eest kostjalt hüvitist nõuda. Hageja tugines käsundita asjaajamise sätetele ja

alternatiivselt alusetule rikastumisele.

9. VÕS § 1018 mõttes võib käsundita asjaajamiseks mh olla teise isiku esemele kulutuste

tegemine. VÕS § 1018 eelduste täidetuse korral saaks hageja nõue kostja kasuks tehtud

kulutuste hüvitamiseks tuleneda VÕS § 1023 lg-st 1, mille järgi võib käsundita asjaajaja nõuda,

et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (sh kulutused, mida soodustatu säästis

seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest) ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis

kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks, lähtudes kulutuste

tegemise ajast (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 30; 15.

mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 12; 15. jaanuari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-118-14, p 19).

Selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt eluruumi ehitustöödega seotud kulutuste hüvitamist ja

mõistlikku tasu nende tegemise eest, peab nende tööde tegemine vastama VÕS § 1018 lg 1

tingimustele, st kui kostja on asjaajamise (eluruumi ehitamise) heaks kiitnud või see vastas tema

huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, asjaajamisele asumata jätmise korral jäänuks õigel

ajal täitmata kostja seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või oli

asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.

Asjas ei ole esile toodud asjaolusid, et asjaajamine oleks õigustatud oluliste avalike huvide

järgimise tõttu (VÕS § 1018 lg 1 p 3). Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole asjaajamist

ka heaks kiitnud VÕS § 1018 lg 1 p 1 mõttes.

10. Õigustatud käsundita asjaajamisega on VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi tegemist siis, kui lisaks

teise isiku asja ajamisele, teise isiku asja ajamise tahtele ja asjaajamiseks aluse puudumisele

vastab asjaajamine teise isiku kui soodustatud isiku (soodustatu) huvidele ja tema tegelikule või

eeldatavale tahtele.

Maakohus konstateeris, et hageja tegevus vastas kostja huvidele, kuid sisuliselt VÕS § 108 lg

1 p-i 2 eelduste täitmist ei analüüsinud. Maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas vastasid hageja

algatusel, kes füüsilise isikuna ei olnud Tervisekeskuse maja üürimise ega kasutamisega seotud,

lepinguta, projektita ja ehitustehnilise järelevalveta teostatud ehitustööd kostja huvidele ja

avaldatud või eeldatavale tahtele. Maakohus viitas ühele tõendile: kostja andis 2020. aastal

Tervisekeskuse maja enampakkumise korras tervikuna üürile, sh ka katusekorruse ja

eelduslikult hageja ehitatud eluruumi. Maakohus leidis, et sellest saab järeldada, et kostja teenib

hageja teostatud käsundita asjaajamise tulemusena valminud eluruumiga tulu, mis on piisav, et

tuvastada kostja soodustamine.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja tegevus vastas kostja huvile,

st täidetud on VÕS § 1018 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et

asjas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kostjal oleks olnud huvi Tervisekeskuse maja III

korruse ruumide väljaehitamiseks. Maakohtu menetluses tuvastati, et hagejal puudus

ehitustööde tegemiseks kostja nõusolek ja kostja ei kiitnud ka tagantjärgi hageja tegevust heaks.

Kostja rõhutas menetluses läbivalt, et kuna kostja näol on tegemist kohaliku omavalituse

üksusega, siis kõik üürimist ja ehitamist puudutavad otsused tuleb vastu võtta kehtiva korra

kohaselt ja neid ei saanud teha ilma projektita, nende tegemist ei saanud otsustada hageja

ainuisikuliselt.

Soodustatu huvi ja eeldatava tahte kindlakstegemisel tuleb objektiivselt ja mõistliku asjaajaja

vaatepunktist lähtuvalt küsida, kas mõistlik isik oleks sarnases situatsioonis leidnud, et teise

isiku asja ajamine konkreetsel viisil on põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et tema poolt ehitustööde omal

algatusel tegemisel pidi kostja arvestama, et ehitustööde eest nõutakse kostjalt kulutuste

hüvitamist ja see vastas kostja tahtele. Hageja väitel oli kolmas isik (endine vallavanem)

ehitustöödest teadlik. Kolmas isik kinnitas, et „Kolmanda korruse osas kokkuleppeid ei olnud.

Vallal puudus tolleks raha ja ei tegelenud sellega. Jaanus oleks pidanud teatama, et hakkab

ehitama ja siis oleksime pidanud vallavalitsuses otsuse vastu võtma ja leppima kokku. Nägin

seda kolmandat korrust, kui see oli juba 90% valmis.“ (dtl 125).

Käsundita asjaajamise mõte ei ole suruda isikule peale soovimatuid teenuseid ja kohustada teda

selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (RKTKo 7. juuni 2011,

3-2-1-44-11, p 33). Kostja edasine käitumine, sh Tervisekeskuse maja üürile andmine ei ole

piisav, et lugeda hageja tegutsemine kostja huvidele vastavaks. Ringkonnakohus leiab, et

hageja asjaajamist ei saa pidada õigustatuks, mistõttu ei ole hageja VÕS § 1023 järgne kulutuste

hüvitamise nõue põhjendatud.

12. Nõudeid VÕS § 1018 lg 1 ning § 1023 lg-te 1 ja 2 järgi ei ole, kui isikul puudub tahe

tegutseda teise isiku kasuks (VÕS § 1018 lg 2 ja § 1026 lg 1) või kui vastavalt asjaoludele on

ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult

kulutuste hüvitamist või tasu maksmist (VÕS § 1023 lg 3) (vt ka Riigikohtu 21. detsembri

2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

13. Ringkonnakohus märgib alternatiivselt, et kui nõustuda maakohtuga ja lugeda käsundita

asjaajamine õigustatuks, kuna see vastas kostja huvidele, ka siis puuduks hagejal kulutuste

hüvitamise nõue. VÕS § 1023 lg 3 kohaselt, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele

asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või

tasu maksmist, siis ei ole tal kulutuste hüvitamise õigust.

14. Asja materjalidest nähtub, et hageja alustas ehitustöid 2016. aastal. Sel ajal kasutas hageja

juhitav äriühing Tervisekeskuse majas II korruse ruume ja hageja enda väitel soovis ta ehitada

katusekorrusele korteri, et seal ise elada. 2017 sai hageja kinnitusel korter valmis ja ta asus seda

kasutama. Menetluses ei ole olnud vaidlust selles, et hageja poolt ehitatud ruumi kasutas hageja

ise. Hageja kinnitas 25. oktoobri 2022 istungil, et „Ruumikitsikus oli see, mis pani mind

ehitama, et juurde saada, laieneda hiljem“ (dtl 49). Hageja kasutas enda ehitatud ruumi ka pärast

II korruse ruume üürinud Orient Spa registrist kustutamist, seda kinnitab hageja e-kiri kostjale

16. maist 2020. Nimetatud kirjas märgib hageja, et ta on ruume pärast OÜ tegevuse lõpetamist

eraisikuna kasutanud, kuid ta hetkel neid ruume ei vaja ja neid kasutab hageja nõusolekul

K. Kahrel, kes võtab kostjaga ise ühendust (dtl 67).

Esmakordselt pöördus hageja kostja poole avaldusega kompenseerida eluruumi väljaehitamise

kulud 1. juulil 2020.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et asjaajamisele asumisel oli tal kavatsus

ehitustööde eest tasu nõuda. Tasu mittenõudmist kinnitab hageja käitumine – ta alustas

ehitustöid kostjat teavitamata ja ta kasutas valminud ruume ca 3 aastat ning esmakordselt

pöördus tasunõudega kostja poole 5 aastat pärast väidetava asjaajamise algust.

15. Apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele esitas kostja, kes vaidlustas maakohtu otsuse täies

ulatuses, st hagi rahuldamise käsundita asjaajamise sätete alusel ja kulutuste suuruse. Kuna

maakohtu hinnangul oli täidetud õigustatud käsundita asjaajamise eeldused, siis ei kontrollinud

maakohus täiendavalt hageja nõude põhjendatust alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus

märkis otsuses, et kostja on esitanud aegumise vastuväite hageja nõudele alusetu rikastumise

alusel.

Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas on menetlusökonoomiaga kooskõlas, kui

ringkonnakohus esitab esmakordselt menetluses seisukoha hageja nõude kohta alusetu

rikastumise sätete alusel ning ei saada asja selles osas maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.

Kuigi see ei tulene apellatsioonkaebuse piiridest, ei ole see apellatsioonimenetluse eesmärgiga

vastuolus.

TsÜS § 151 lg 1 esimese lause kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on

alusetust rikastumisest tulenev nõue.

Hageja kinnitas, et alustas ehitustöid 2015 ja tulenevalt hageja enda seisukohast soovis ta

algusest peale kulutuste hüvitamist. Vaidlust ei ole selles, et ehitustööd valmisid 2017. Hageja

esitas hagi 22. juulil 2021. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue oli hagi esitamise ajaks

aegunud ja seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus hageja nõuet alternatiivsel alusel.

16. Ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja

kanda.

Kostja

ringkonnakohtule

esitatud

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

kostja

menetluskuludeks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1050 eurot. Maakohtus kostjal

menetluskulusid ei tekkinud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulud vajalikud ja

põhjendatud. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses

kantud hüvitatavate kulude suuruseks 1050 eurot ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja

kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/