3-23-1384/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1384

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 21.04.2023 käskkirja nr 1-23/1-

3/30 ja 29.05.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/95-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja: Tallinna Vangla

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata.

2. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

Otsuse resolutsiooni p 1 ja 2 peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 05.07.2024

(halduskohtumenetluse

seadustiku

(HKMS)

§

lg

1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 21.04.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-3/30 karistati Xt vangistusseaduse

(VangS) § 63 lg 1 p 1 ja § 64 lg 4 alusel Tallinna Vangla avavangla kodukorra punkti 5.2.1

rikkumise eest distsiplinaarkorras noomitusega.

2. X esitas nimetatud käskkirjale vaide. Tallinna Vangla 29.05.2023 vaideotsusega nr 5-

15/23/95-2 jäeti X vaie rahuldamata.

3. 20.06.2023 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus Tallinna Vangla 21.04.2023 käskkirja

nr 1-23/1-3/30 ja 29.05.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/95-2 tühistamiseks.

4. Kohus võttis kaebuse oma 21.06.2023 määrusega menetlusse. 24.04.2024 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on olemuselt meelevaldne, kaalutlusvigadega ja

ebaproportsionaalne. Menetleja ei ole arvestanud kõiki olulisi ning elulisi asjaolusid kogumis.

Kaebaja ei mõista, mida ta valesti tegi. Nimelt ei ole reguleeritud, mis riided võivad wc

külastamisel seljas olla ja mis asjad kaasas olla. Samuti ei ole ette nähtud kindlat piiratud aega

tualeti külastuse toiminguteks (enda kergendamiseks, näo ja käte pesemiseks, kuivatamiseks

jms vajalikeks toiminguteks). Seega on vangla vastavad etteheited kaebajale ka kohatud.

Kaebaja leiab, et tal ei olnud keelatud venitusrihmu ja muid asju tualettruumi kaasa võtta.

Kaebaja tunnistas oma süüd selles mõttes, et ta on läinud otse WC-st trenni ja vahel on pidanud

selleks ootama minuti, et öörahu lõppeks. Kaebaja leiab, et see ei ole keelatud. Kaebajale ei ole

keegi öelnud, et seda ei tohiks teha. Kaebaja käib tööl ning muul ajal ta trenni ei jõua. Selleks,

et aega kokku hoida liigub ta otse peale tualeti külastust (milleks ei ole ka konkreetset aega ette

nähtud) ja vastavate protseduuride tegemist trenni, mis ei ole keelatud tegevus.

Kaebaja toob veel välja, et esialgses ettekandes ei ole sõnagi tema tegevuste kohta. Kaebaja ei

tee WC-s trenni. Kaebaja ei nõustu distsiplinaarmenetluse sisuga ning leiab, et lisatud oli

asjaolusid, mida algses ettekandes ei olnud.

Kaebaja tunnistas distsiplinaarmenetluses, et vaatas sisse kaaskinnipeetava kambri uksesilmast.

Kaebaja on seisukohal, et avavangla juht TS oli isiklik vaen tema suhtes. Kaebaja viitab, et

keegi ei ole temaga rääkinud.

5.2. 19.05.2024 esitas kaebaja kohtule täiendava taotluse. Kaebaja palub enda õigeksmõistmise

korral mõista vastustajalt välja kaebajale hüvitis 1000 eurot iga kuu eest, mil kaebajat ei lubatud

pere juurde väljasõidule, kuna kaebaja mõisteti süüdi teo eest, mida kaebaja toime ei pannud.

Kokku oli kuid kaks, seega õigeksmõistmise korral palub kaebaja vastustajal hüvitada talle

kogusummas 2000 eurot.

5.3. Kõik menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

6. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

6.1. Tallinna Vangla on 29.05.2023 vaideotsuses nr 5-15/23/95-2 (dtl 76-77) ja

distsiplinaarmenetluses (dtl 41-45 ja distsiplinaarmenetluse protokoll 51-55) oma seisukohti

põhjendanud. Vastustaja jääb esitatud seisukohtade juurde ja palub kohtul nendega arvestada

käesoleva kaebuse lahendamisel. Täiendavalt soovib vastustaja lisada ja tuua esile järgmist.

6.2. Tallinna Vangla on seisukohal, et 21.04.2023 käskkiri nr 1-23/1-3/30, millega kaebajale

määrati distsiplinaarkaristus, on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti

tunnuseid.

6.3.

Tallinna

Vangla

avavangla

kodukorra

(Kättesaadav

arvutivõrgus:

https://www.vangla.ee/et/alusdokumendid/tallinna-vangla-ja-tallinna-vangla-

avavanglakodukord ) punkti 5.2.1., mille kohaselt kinnipeetavate tubade uksi öörahu ajaks ei

lukustata, öörahu ajal võib toast väljuda ainult tualettruumi (WC) kasutamiseks või ametniku

poole pöördumiseks. Öörahu ajal on kinnipeetaval keelatud toa ukse sulgemine seest poolt.

Vajadusel võib vanglateenistus öörahu ajaks lukustada köögi, pesuruumide ja abiruumide uksi.

Avavangla kodukorra lisa 1 kohaselt öörahu kestab perioodil 21:30-05:30.

Ei ole mõistlik vangla poolt ajaliselt või muud moodi tualettruumi kasutamist lisanduvalt

reguleerida. Keskmisele isikule on enesestmõistetav, mida haldab endas sõnakasutus „ainult

tualettruumi (WC) kasutamiseks“. Ka kaameravaatest on märgatav, et enamus kinnipeetavaid,

kes öörahu ajal tualettruumi sisenesid ei olnud spordiriietes. Märgatav on, et isikud sisenevad

ruumi sisejalanõudes (sussid või plätud) ja on kaasa võtnud rätiku ja hambaharja, mitte

venituskumme ega suurt kotti.

Tallinna Vangla juhib tähelepanu, et kaebaja on ise tunnistanud (lisa 1, lk 18, dtl 58), et suundub

enne öörahu lõppu tualettruumist õue. 30.03.2023 selgituses on kaebaja märkinud, et on ka

tualettruumis oodanud öörahu lõppu, selleks, et välja minna.

Eluliselt ei ole usutav kaebaja põhjendus, et ootas 17.03.2023 järjekorras, mil kraanikausi

juurde pääseda. Tallinna Vangla avavangla II korruse ühistualetis on 3 wc-d ja paigaldatud kaks

kraanikaussi. Ajavahemikus, mil kaebaja rikkumine aset leidis viibis kaebajaga koos tualetis

kõige enam 3 isikut (sh kaebaja).

6.5. Kambril on uksesilm selleks, et vanglaametnikel oleks võimalik kontrollida kambris

toimuvat ehk teostada visuaalset järelevalvet (VangS § 66 lg 1, määruse nr 44 § 12 lg 1 p-d 1,

2, 5 ja lg 2). Muul ajal on uksesilm metallplaadiga kaetud. Sellega tagatakse ka kambris

viibivate isikute privaatsus, sest üksuses liikuvatele isikutele on vaade kambrisse piiratud.

Analoogselt samasugune kord rakendub avavangla tubades.

Vanglaametnikud peavad järelevalvet teostades tubadesse uksesilmast sisse vaatama, et

veenduda, kas kambris paiknevate kinnipeetavatega on kõik korras ja nad ei tegele keelatud

tegevusega. Reeglina on kinnipeetavad kahekaupa tubadesse paigutatud. Kaebaja omasõnul

vaatas teise kinnipeetava toa uksesilmast sisse veendumaks, et teine kinnipeetav trenni tuleks.

Eeltoodud käitumine ei ole kinnipeetavale vangla kodukorras sätestatut järgides öörahu ajal

lubatud.

6.6. Kaebaja esitatud vastuväitest ja selgitustest nähtub, et kaebajale ei meeldi vanglaametnik

TS ning ainuüksi see, et kaebajale ei meeldi TS tegevus, ei saa järeldada, et vanglaametnik on

huvitatud kaebaja kahjustamisest.

Justiitsministri 13.11.2008 käskkirjaga nr 176 vastu võetud „Vanglateenistuja eetikakoodeksi“

punkt 1.3 sätestab: „Vanglateenistuja teeb oma tööd kohusetundlikult, ta on õiglane ja

usaldusväärne. Ta ei valeta ega moonuta tõsiasju“. Vastavalt VangS §-le 133 on vanglaametnik

kohustatud viivitamatult teatama vangla direktorile või kõrgemale kohal viibivale

vanglaametnikule kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis

puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut. Ka kohtupraktikas on

leitud, et ametiülesandeid täitva vanglateenistuja pahausklikku käitumist ja ettekandes tõele

mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada (vt TrtRKo 24.01.2019, 3-18-58, p 14).

Kaebaja ei ole esitanud vangalale ühtegi pöördumist, mis näitaks või puudutaks väidetavat

isiklikku vaenu.

6.7. Kaebaja tegevus oli teadlik ja tahtlik.

Kokkuvõtvalt on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et Tallinna Vangla 21.04.2023 käskkiri nr 1-

23/1-3/30 ja 29.05.2023 vaideotsus nr 5-15/23/95-2 on õiguspärased ja nende tühistamiseks

puudub alus.

6.8. Vastuseks kaebaja 19.05.2024 taotlusele märgib vastustaja, et Tallinna Vangla poolt

väidetavalt tekitatud kahju osas tuleb kaebajal enne kohtusse pöördumist läbida

vangistusseaduse § 11 lõikes 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb

esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda,

kui vangla on tema taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Asjaolu, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei vabasta teda kohtueelse

menetluse läbimise kohustusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2015 määrus asjas nr 3-

3-1-24-15, punkt 18).

KOHTU PÕHJENDUSED

Taotluse lahendamine

7. Kohus selgitab kaebajale, et tema 19.05.2024 avaldust, milles kaebaja esitas kohtule

täiendavalt uue nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, tuleb käsitleda kaebuse nõude

muutmise taotlusena.

Seejuures märgib kohus, et avaldus on esitatud kohtule hilinemisega – uusi asjaolusid sisaldav

avaldus tuli kohtule esitada hiljemalt 13.05.2024 ning lõplikud seisukohad hiljemalt

20.05.2024. Eeltoodule vaatamata lahendab kohus kaebaja taotluse sisuliselt.

HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel

loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

Kohus keeldub kaebuse nõude muutmise lubamisest, kuivõrd leiab, et nõude muutmine ei ole

esiteks otstarbekas ega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Samuti ei ole kahju

hüvitamise nõude esitamine lubatav, kuivõrd läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus.

Kahju hüvitamise nõude esiamisel tuleks asja arutamine uuendada ja anda kaebajale tähtaeg

kaebuse korrastamiseks (esitatud kujul ei ole vastav nõue menetletav, läbida tuleks kohustuslik

kohtueelne menetlus, tasuda tuleks ka täiendav riigilõiv, korrastada kaebus) ning täiendavate

tõendite esitamiseks, samuti määrata vastustajale uus tähtaeg kaebusele vastamiseks.

Olukorras, kus käesolevas asjas on kindlaks määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise

aeg 04.06.2024 ning asjaolu, kas kaebajale on üldse kahju tekkinud, sõltub otseselt ka

käesolevas

asjas

tehtava

kohtulahendi

lõpptulemusest,

ei

oleks

see

kooskõlas

menetlusökonoomia põhimõttega ega kaebuse eesmärgiga.

Eeltoodust tulenevalt jätb kohus kaebaja taotluse kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata.

Kohus selgitab, et juhul kui kaebaja soovib esitada Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõude, tuleb tal selleks vormistada eraldi kaebus järgides halduskohtumenetluse

seaduses sätestatud nõudeid sh nõuet läbida enne kohustuslik kohtueelne menetlus.

Kohtuotsus

8. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused

on alljärgnevad.

Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2).

9. Pooled ei vaidle distsiplinaarmenetluse käskkirjas (dtl 14-18) kirjeldatud järgmiste asjaolude

üle:

27.03.2023 koostas Tallinna Vangla avavangla üksuse juht TS (üksuse juht) ettekande nr 1-23-

3780. Ettekande kohaselt kontrollides 17.03.23 kell 05:27 II korruse WC-d ja duširuumi avastas

üksuse juht, et duširuumis viibib trenniriietuses kinnipeetav X. Üksuse juht selgitas, et öörahu

ajal duširuumis viibimine on keelatud ja andis korralduse minna tuppa, millele kinnipeetav

allus. 27.03.2023 tegi üksuse juht videovalve vahendusel järelkontrolli II korruse WC

kasutamise kohta öörahu ajal ning avastas, et kinnipeetav X, hoolimata 17.03.2023 selgitustest:

21.03.2023 kell 05:28 liigub kinnipeetav spordiriided seljas ning joogipudel ja

treeningvahendid käes II korruseWC-sse.

22.03.2023 kell 05:22 liigub kinnipeetav spordiriietes ning joogipudel ja treeningvahend käes

II korruse WC-sse.

23.03.2023 kell 05:20 liigub kinnipeetav spordiriietes ning joogipudel ja suur SportsDirect kott

käes II korruseWC-sse.

24.03.2023 kell 05:24 liigub kinnipeetav spordiriietes ja joogipudel käes II korruse WC-sse.

27.03.2023 kell 05:24 liigub kinnipeetav spordiriietes ja joogipudel käes II korruse WC-sse

ning kell 05:26 liigub kinnipeetav koridoris ning vaatab võõra toa uksesilmast sisse ning läheb

tagasi WC-ss.

Käskkirja kohaselt karistati kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 1 ja § 64 lg 4 alusel

Tallinna Vangla direktori 27.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/89 kinnitatud Tallinna Vangla

avavangla kodukorra (Kodukord) punkti 5.2.1 rikkumise eest distsiplinaarkorras noomitusega.

Käskkirjas kirjeldatud kaebaja liikumisi kinnitavad ka Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud

videosalvestiselt tehtud kuvatõmmised (konfidentsiaalsed dokumendid dtl 60-67).

Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega (dtl

102).

10. Kodukorra p 5.1. sätestab, et kinnipeetav on kohustatud järgima kehtestatud päevakava (lisa

1). Kodukorra p 5.2. kohaselt on kinnipeetaval kohustus minna talle määratud tuppa

päevakavajärgsete loenduste ja öörahu ajaks. Kodukorra p 5.2.1. sätestab, et kinnipeetavate

tubade uksi öörahu ajaks ei lukustata, öörahu ajal võib toast väljuda ainult tualettruumi (WC)

kasutamiseks või ametniku poole pöördumiseks. Öörahu ajal on kinnipeetaval keelatud toa ukse

sulgemine seest poolt. Vajadusel võib vanglateenistus öörahu ajaks lukustada köögi,

pesuruumide ja abiruumide uksi.

Kodukorra p 1.8.4 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud viibida ruumis selleks mitte ettenähtud

ajal; vestelda saatmise ajal kõrvaliste isikutega (v.a teda saatva vanglateenistuse ametnikuga),

tegelda saatmise ajal kõrvaliste tegevustega, kätelda teiste isikutega, maha visata või maast

võtta mis tahes esemeid, vaadata uksesilmadesse, vajutada ükskõik millisele nupule ja lülitile,

kalduda ettenähtud marsruudilt kõrvale jms.

11. Esmaseks vaidlusküsimuseks on see, kas kaebaja poolt enne öörahu lõppemist WC

külastamist selliselt, et WC-st on võimalik otse öörahu lõppemisel liikuda välja treenima s.t, et

kaebajal on seljas spordiriided ja kaasas vastav spordivarustus, saab käsitleda kui Kodukorra p

5.2.1. rikkumist.

Kohus nõustub kaebajaga ja leiab, et antud juhul ei ole vangla tõendanud, et kaebaja oleks

rikkunud Kodukorra p 5.2.1. Üksnes asjaolu, et kaebaja läks WC-sse spordiriietus seljas ning

kaasas spordivarustus ei tõenda, et kaebaja ei oleks WC-d kasutanud sihtotstarbeliselt. Vangla

on esitanud distsiplinaarkaristuse käskkirjas paljasõnalise väite, et kinnipeetav lisaks

esmavajaduste rahuldamisele tegeles WC-s ka muu tegevusega kui lihtsalt WC-s käimine.

Distsiplinaarkaristuse käskkirjas on viidatud esitatud väite toetamiseks WC külastamistele

kulunud ajale. Kohus vastustaja vastavate seisukohtadega nõustuda ei saa. Nagu kaebaja

asjakohaselt välja toob, siis WC külastuseks ei ole kindlaks määratud kindlat maksimaalset

aega, mille jooksul peab olema WC külastus toimuma. Sellist ajavahemikku ei ole võimalik ka

määrata, kuivõrd näiteks isiku tervislikust seisundist tulenevalt võib tualeti külastus võtta

mõnest minutist kuni mitmekümne minutini aega. Sellise ajalise piirangu sätestamine ei oleks

kindlasti kooskõlas ka isiku põhiõiguste- ja vabadustega. Antud juhul on kaebajal kulunud ülal

välja toodud ning käskkirjas nimetatud kuupäevadel tualeti külastuseks öörahu ajal vastavalt 2-

10 minutit vahetult enne öörahu lõppu, mida ei saa kindlasti pidada ülemääraseks ajaks

arvestades, et peale tualeti kasutamist kasutavad kinnipeetavad ka kraanikaussi esmasteks

hügieenitoiminguteks. Kinnipeetav on kohustatud mh hoolitsema oma hügieeni eest (VangS §

50). Seega vangla seisukoht, et peale WC külastust ei tohi kinnipeetav enda nägu pesta enne

öörahu lõppemist pole samuti asjakohane. Arvestades, et kaebaja viibis öörahu ajast tualetis

minimaalselt 2 minutit ja maksimaalselt 10 minutit, siis sellest ei saa teha järeldust, et eluliselt

ei ole usutav, et isik kasutas WC-d sihtotstarbeliselt ning tegeles seal muu tegevusega nagu

näiteks trenniks ettevalmistumine.

Kohus leiab, et olukorras, kus puuduvad mistahes tõendid, et kaebaja oleks kasutanud WC-d

muul otstarbel oli kaebaja distsiplinaarkorras karistamine Kodukorra p 5.2.1. rikkumise eest

põhjendusel, et kaebaja ei kasutanud WC-d tualetis käimiseks õigusvastane.

Kodukorra p 5.2.1. rikkumiseks ei ole kindlasti ka see, et isik kasutas enne öörahu lõppu WC-

d juba spordiriietes ning liikus sealt otse välja kehakultuuriga tegelema. Nimelt leiab kohus, et

põhjendatud on kaebaja seisukoht ka selles, et otse WC-st öörahu lõppemisel õue

kehakultuuriga tegelema minna ei ole keelatud. Vastustaja ei väida, et Kodukorrast tuleneb

kohustus kinnipeetavale WC-st öörahu lõppemisel tingimata tagasi minna kambrisse ning alles

seejärel tohiks ta suunduda välja kehakultuuriga tegelema. Lisaks on selge, et tualeti kasutamise

täpset aega ei ole võimalik ka eelnevalt kinnipeetaval välja arvestada, kuivõrd erinevad

protseduurid võtavad erineva aja, samuti ei kasuta antud tualetti ainult üks kinnipeetav ning

seal võib tekkida ka järjekord. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates ka põhjendatud

kaebajale ette heita seda, et juhul kui tualeti külastuse ja öörahu lõppemise vahele jääb 1-2

minutit, et ta ootas öörahu lõppu, et liikuda otse trenni. Kui kaebajale meeldib oma ruumist

rohkem tualettruum ja ta ei põhjusta seal paari minuti võrra hädavajalikust ajast pikema

viibimisega mingeid probleeme vanglas kehtivat elukorraldust arvestades, ei saa sellist viivitust

pidada kohe otseselt distsipliinirikkumiseks. Küll aga võib selline käitumine sisaldada

distsipliinirikkumise tunnuseid, kui selle eesmärgiks on püsivalt eirata või tekitada häireid

vangla elukorralduses. Vastustaja ei ole vastavaid asjaolusid analüüsinud ega kaalunud. Kohus

leiab, et ka Kodukorra kohaldamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest, mida antud juhul

vangla aga teinud ei ole. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkiri on sellest tulenevalt ka

kaalutluspuudustega ning selles osas sisuliselt õigusvastane.

12. Teiseks on kaebajale käskkirjas ette heidetud seda, et kaebaja vaatas 27.03.2023 kell 05:26

võõra toa uksesilmast sisse. Kohus leiab, et nimetatud tegu kvalifitseerub iseenesest hoopis

Kodukorra p 1.8.4 rikkumiseks, mille eest on võimalik karistada distsiplinaarkaristusega.

Samas ei ole antud juhul karistatud kaebajat viidatud Kodukorra p 1.8.4 rikkumise eest, vaid

Kodukorra p 5.2.1. rikkumise eest. Kohus leiab, et korrektne oleks olnud viidata käskkirjas teise

õigusliku alusena Kodukorra p 1.8.4 rikkumisele.

Samas nõustub kohus vastustajaga ja leiab, et põhimõtteliselt saab ka nimetatud teo eest

kaebuse esitajat karistada Kodukorra p 5.2.1. rikkumise eest, kuivõrd viidatud säte keelab muu

tegevuse kui tualettruumi külastamise öörahu ajal. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja vaatas

käskkirjas nimetatud ajal so öörahu ajal ja kohas võõra toa uksesilmast sisse pannes sellega

toime Kodukorra rikkumise. Vastav asjaolu on tõendatud ka kuvatõmmisega videosalvestisest

(dtl 67). Vastav tegu saab olla ka üksnes tahtlik ehk süüline. Kaebaja on ka ise selgitanud, et

vaatas toa uksesilmast sisse, kas teine kinnipeetav tuleb ka trenni. Kaebaja pidi teadma, et

selline tegevus on keelatud ning võib kaasa tuua distsiplinaarkaristuse arvestades, et vaidlust ei

ole selles, et kaebaja on vastavate õigusaktidega, mis reguleerivad kinnipeetava õigusi ja

kohustusi, tutvunud. Seega on vaidlusalune käskkiri selles osas põhjendatud ja õiguspärane.

Asjaolu, et Tallinna Vangla jättis käskkirjas märkimata teise õigusliku aluse ei too antud juhul

kaasa veel käskkirja tühistamist (HMS § 58).

Kohus leiab, et ka kaebajale määratud karistus – noomitus - on igati proportsionaalne arvestades

kaebaja rikkumise sisu ja laadi, mis seisneb öörahu ajal võõra kambri uksesilmast sisse

vaatamises ning sellega nii Kodukorra punktide 1.8.4 ja 5.2.1 rikkumises kui ka kambris

viibivate isikute privaatsuse rikkumises.

13. Mis puudutab kaebaja viiteid vanglaametniku isiklikule vaenule kaebaja suhtes, siis selles

osas märgib kohus, et nõustub vastustaja poolt avaldatud seisukohtadega, et ametiülesandeid

täitva vanglateenistuja pahausklikku käitumist ja ettekandes tõele mittevastavate asjaolude

märkimist ei saa eeldada (vt TrtRKo 24.01.2019, 3-18-58, p 14). Vastustaja on veel asjakohaselt

välja toonud, et kaebaja ei ole esitanud vangalale ühtegi pöördumist, mis puudutaks väidetavat

isiklikku vaenu. Kaebaja ei ole ka kohtule ühtegi tõendit või täpsemat selgitust isikliku vaenu

osas esitanud, millest tulenevalt peab kohus vastavaid väiteid paljasõnalisteks.

14. Kuivõrd lõppjärelduses oli vaidlusalune käskkiri õiguspärane, siis selle tühistamiseks

puudub alus. Seega tuleb jätta rahuldamata ka kaebuse nõue Tallinna Vangla 29.05.2023

vaideotsuse nr 5-15/23/95-2 tühistamiseks.

15. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust oma kohtukulude

väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik