2-20-18894/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-18894

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS avaldus Kadri Kuusiku

ja Ants Kuusiku vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. märtsi 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kadri Kuusiku ja Ants Kuusiku määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (puudutatud isikud): Kadri

Kuusik (isikukood XXXXXXXXXXX), Ants Kuusik

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindajad

vandeadvokaadid Helena Noot, Toomas Pikamäe

Vastustaja (avaldaja): Swedbank P&C Insurance AS

(registrikood 11269248), esindaja Külli Reinfeld

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 21. märtsi 2024 määrus muutmata ning Kadri Kuusiku ja Ants

Kuusiku määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt Kadri Kuusiku ja Ants Kuusiku

kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 22. detsembril 2020 Tartu Maakohtule

avalduse, milles palus mõista Kadri Kuusikult ja Ants Kuusikult (puudutatud isikud)

solidaarselt avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 4942 eurot 98 senti, viivise 718 eurot 32 senti

ja seaduses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates avalduse esitamisele järgnevast päevast

kuni põhinõude täitmiseni. Avalduse kohaselt toimus 24. detsembril 2017 X XXXXXX asuvas

korteris nr XX kahjujuhtum, mis sai alguse puudutatud isikute ühisomandisse kuuluva korteri

nr XX (puudutatud isikute korter) vannitoast, kus toimus veeavarii (veeleke). Korteriühistu

esindaja E. Luik teatas 2. jaanuaril 2018 avaldajale, et kahju tekkepõhjuseks oli puudutatud

isikute korteri vannitoa segisti ühenduse liitmiku (ühendusmuhvi) purunemine. Korteri nr XX

omaniku (kannatanu) vara oli kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel

avaldaja juures. Avaldaja maksis kannatanule kindlustushüvitise 4942 eurot 98 senti, mistõttu

on avaldajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 järgi hüvitisnõue puudutatud isikute kui kahju

tekitajate vastu. Avaldaja andis puudutatud isikutele kahju hüvitamiseks tähtaja, kuid

puudutatud isikud ei ole hageja nõuet täitnud.

2. Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu, leides, et nad ei ole korteriomandiseaduse

(KOS) mõttes oma kohustusi rikkunud või nad ei vastuta selle eest, kuna tegemist oli vääramatu

jõuga. Puudutatud isikud ostsid korteri pärast seda, kui selle korteri endine omanik oli vannitoa

renoveerinud. Lisaks segistile purunes veetorustiku liitekoht seinas ehk veeleke lähtus ka

kaasomandi esemest, mitte üksnes korteriomandi reaalosa esemest. Veetorustiku liitekoht

seinas on osa seina taga asuvast veetorustikust, millele puudutatud isikud ligi ei pääsenud ega

saanud kahju ära hoida. Seda ei saanud neilt ka oodata. Lisaks on tõendamata kahju teke, selle

suurus ja seos veelekkega.

Maakohtu lahend

3. Tartu Maakohus rahuldas 30. juuni 2022. a määrusega avalduse ning mõistis puudutatud

isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 4942 eurot 98 senti, ajavahemikus 28.

veebruar 2019 – 30. juuni 2022 sissenõutavaks muutunud viivise 1319 eurot 57 senti ning alates

1. juulist 2022 kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt puudutatud isikute kanda ning määras need

rahaliselt kindlaks.

4. Puudutatud isikud esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja

jätta uue määrusega avaldus rahuldamata. Puudutatud isikud palusid ringkonnakohtul kuulata

tunnistajatena üle E. Luik, E. Anton ja K. Kuusik ning võtta asjas materjalide juurde foto

segistist ja foto puudutatud isikute korteri vannitoa seina taga asuvast veetorustikust. Avaldaja

vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 järgi lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 23. septembri 2022. a määrusega maakohtu määruse muutmata

ja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäid solidaarselt puudutatud

isikute kanda, avaldajal menetluskulud puudusid.

7. Puudutatud isikud esitasid ringkonnakohtu 23. septembri 2022. a määrusele määruskaebuse,

milles palusid nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ning jätta uue määrusega

avaldaja avaldus rahuldamata.

8. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, leides, et kaebuses avaldatud asjaolud ei anna alust

maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

Riigikohtu lahend ja selgitused

9. Riigikohus rahuldas määruskaebuse osaliselt, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri

2022. a määruse ja Tartu Maakohtu 30. juuni 2022. a määruse ning saatis asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Kolleegium nõustus määruskaebuse väitega, et kohtud jätsid menetlusõiguse norme oluliselt

rikkudes

rahuldamata

puudutatud

isikute

taotluse

tunnistajate

ülekuulamiseks

ja

dokumentaalsete tõendite (fotode) asja materjalide juurde võtmiseks. Lisaks eelnimetatud

rikkumisele jätsid kohtud menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes asjas tähtsad asjaolud välja

selgitamata.

Puudutatud isikud väitsid, et veelekke võis põhjustada ka kaasomandi hulka kuuluva

veetorustiku liitekoha purunemine ning et sel juhul nad KOS § 11 lg-st 3 tulenevalt ei vastuta

kahju tekitamise eest. Selle väite tõesuse hindamine on asja lahendamise jaoks oluline, sest kui

veelekke põhjuseks oli korteriomandite kaasomandi osa hulka kuuluva veetorustiku

purunemine, siis oleksid kohtud pidanud selgitama ning hindama, kas ja millist kohustust

kaasomandi eseme suhtes puudutatud isikud rikkusid, kas see rikkumine oli kahju põhjuseks

ning kas see rikkumine oli vabandatav. Kohtud leidsid, et puudutatud isikute eelnimetatud väide

ei ole tõendatud, kuid nad rikkusid sellise järelduse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme,

jättes puudutatud isikute tõendite esitamise taotlused põhjendamatult rahuldamata.

Uurimispõhimõttest tulenevalt peab maakohus asja uuel läbivaatamisel kõiki tõendeid hinnates

välja selgitama kahju põhjuse. Alles pärast selle kindlakstegemist saab maakohus hinnata, kas

ja mida oleksid puudutatud isikud pidanud kahju ärahoidmiseks tegema ning kas kahju on

puudutatud isikute kohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses (vt RKTKm 30.03.2023 2-19-

9500/62, p 15.3).

Juhul kui maakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et puudutatud isikud põhjustasid mingi

oma kohustuse rikkumisega kannatanule kahju, siis tuleb eeldada sellise rikkumise

mittevabandatavust. Maakohtul lasub sellisel juhul kohustus selgitada puudutatud isikutele

vajadust esitada rikkumise vabandatavuse kohta tõendeid (vt RKTKm 30.03.2023 2-19-

9500/62, p 15.4).

MAAKOHTU LAHEND

10. Tartu Maakohus rahuldas 21. märtsi 2024. a määrusega avalduse. Maakohus mõistis Kadri

Kuusikult ja Ants Kuusikult solidaarselt Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja

kahjuhüvitise 4942 eurot 98 senti, perioodil 28. veebruar 2019 – 21. märts 2024 sissenõutavaks

muutunud viivise 2212 eurot 5 senti ja alates 22. märtsist 2024 kuni põhivõla tasumiseni viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt

puudutatud isikute kanda ning mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja menetluskulu

83 eurot 75 senti ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Asjas esitatud tõendite põhjal on võimalik tuvastada, et purunes korteriomandi reaalosa piires

paiknev toruosa, mida saab pidada eriomandi osaks. Tõendatud on, et purunenud toruosa asus

puudutatud isikute vannitoa seina taga. Puudutatud isikute korteri eelmine omanik oli lasknud

teostada vannitoa remondi, mille käigus ehitati varasema seina peale uus kahhelkividega kaetud

sein ja uue ning vana seinaosa vahele oli paigaldatud segisti jaoks torupikendus. Varasemalt

asus segisti ja selle ühendused vana seina peal. Purunes torupikenduse keerme koht. Kuivõrd

torupikenduse lasi paigaldada (eelmine) korteri omanik, kuulub see toru korteriomaniku

vastutusalasse. Veelekke kõrvaldamiseks ei olnud vaja remontida või välja vahetada

ühiskasutuses püstakutorusid, vaid korteriomaniku poolt vannitoas muudatuste tegemisel

paigaldatud torupikendus. Korteriomanik vastutab ka seina taha peidetud toruosa seisukorra

eest, kui see toru on vajalik üksnes tema korteriosa teenindamiseks. Asjaolu, et esteetilistel

kaalutlustel on võimalik paigaldada torusid seina taha, ei saa tingida järeldust, et sellega on

võimalik vältida korteriomaniku vastutust nende torude lekete või purunemistega seonduva

kahju eest. Asjaolu, et puudutatud isikute korteri vannitoas puudus korterisisene sulgkraan,

mille kinni keeramine vältinuks maja keldris toruparandustöödeks vee sulgemise vajadust, ei

tähenda, et konkreetne toruosa oli seotud teiste korteriomanike veevarustusega.

Vaidlusalune toruosa ei purunenud vääramatu jõu mõjul. Puudutatud isikud pidid mõistlikult

ette nägema, et nende korteriomandi reaalosas duširuumis oleval torustikul võib tekkida aja

jooksul puudusi. Kahju tekkimine on tõendatud puudutatud isikute avaldatuga ning lisaks

avaldaja kohtule esitatud ülevaatusaktiga ning piltidega tekkinud kahjudest. Kui korteris nr XX

ei oleks veeleket pikendustoru purunemise toimel toimunud ja vesi ei oleks korterisse nr XX

voolanud, siis poleks korterile nr XX kahju tekkinud. Seega on tuvastatud põhjuslik seos

korrashoiukohustuse rikkumise ja teisele korteriomanikule tekkinud kahju vahel. Kahjustatud

korteri omanikule tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Seega on

kahju hüvitamise eeldused täidetud.

Avaldaja nõue koosneb omanikule koduse vara asendamiseks tasutud summast 113 eurot 98

senti ning Ajaver OÜ-le teostatud remonttööde eest tasutud summast 4829 eurot, kokku 4942

eurot 98 senti. Teostatud remonditööd ja hüvitatav kahju ei ole üle paisutatud. LKB OÜ

eelkalkulatsioonis näidatud kulud on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud ning kohtul puudub

ülevaatuse aktis ja selle lisas kirjeldatud kahjustuste ulatust silmas pidades alus kahelda

teostatud tööde põhjendatuses. Korteri kahjustused on fikseeritud toimiku materjalides olevas

ehitise ülevaatuse aktis ja selle lisas. Samuti nähtub LKB OÜ eelkalkulatsioonist ja avaldaja

garantiikirjast, et avaldaja on maha arvanud kalkulatsioonist kindlustusvõtja omavastutuse 90

eurot. Teostatud töid kinnitab arve nr 1146. Puudutatud isikud ei ole vastuväiteid kahju

suurusele tõendanud. Korter nr XX ei ole kahju hüvitamise tagajärjel alusetult rikastunud.

Remondi käigus tuleb järgida kehtivaid ehitusnorme ja kvaliteedistandardeid ning ei ole

võimalik teha nö „vana remonti“. Vastasel korral poleks kindlustusandjal üldse võimalik asja

parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud

isiku vara säilimine. VÕS § 132 eesmärgiks ei ole vara väärtuse säilitamine.

Avaldajal on õigus nõuda tasumata põhinõudelt viivist alates ajast, kui saabus avaldaja poolt

puudutatud isikutele tagasinõudes antud tähtaeg tekitatud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

11. Puudutatud isikud esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad

tühistada maakohtu määruse ning teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata.

Menetluskulud paluvad puudutatud isikud jätta avaldaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus asja lahendamisel rikkunud põhjendamiskohustust,

kohaldanud ebaõigesti õigusnorme ja kohtupraktikat, rikkunud tõendite, sh tunnistajate ütluste

igakülgse hindamise kohustust, jätnud õigusvastaselt selgitamata, miks ta ei arvesta puudutatud

isikute seisukohtadega, ja jätnud arvestamata käesolevas asjas Riigikohtu määruse

seisukohtadega.

Maakohus ei arvestanud Riigikohtu praktikat, mille kohaselt kuuluvad veetorud

korteriomanikke kaasomandisse olenemata nende asukohast, kui need moodustavad ülejäänud

torustikuga ühe terviku ja neid ei saaks eemaldada ilma teisi korteriomanikke kahjustamata.

Seetõttu jättis kohus asja lahendamisel põhjendamatult kõrvale tunnistajate ütlused, millest

nähtub, et veetorustiku osa purunemine mõjutas teiste korteriomanike veevarustust ja seda ei

oleks saanud eemaldada ilma teisi kortereid mõjutamata. Maakohus oleks pidanud jõudma

järeldusele, et tegu on kaasomandi osaga. Maakohus on teinud järelduse, et puudutatud isikud

on oma kohustusi rikkunud, kuid pole välja toonud, mida oleksid puudutatud isikud pidanud

tegema, et kahju teket vältida. Puudutatud isikud ei ole rikkunud kaasomandi alalhoiu kohustust

ja ei oleks saanud midagi teha, et kahju ära hoida. Juhul kui kahju oleks põhjustanud eriomandi

ese, ei ole puudutatud isikud rikkunud korrashoiu kohustust, kuna puudutatud isikute vannituba

oli paar aastat enne veekahju teket täielikult renoveeritud.

Maakohus ei ole analüüsinud vastuolusid avalduses ja avaldusele esitatud tõendites, millest

nähtuvalt ei ole kahju kogu ulatuses põhjendatud. Samuti ei ole maakohus sisuliselt hinnanud

puudutatud isikute seisukohti ja tunnistajate ütlusi, mis kinnitavad, et korter nr XX oli halvas

seisukorras ja enam kui 35 aastat remontimata, mistõttu on eluliselt ebausutav, et avalduses

toodud ulatuses kahju oleks tekkinud just veeavarii tulemusena.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.

Purunenud toruosa puhul ei ole tegemist kaasomandi osaga, vaid eriomandi osaga. Purunenud

ja kahju põhjustanud torupikendus paigaldati puudutatud isikutele kuuluva korteriomandi

vannitoa remondi käigus eelmise omaniku poolt, st enne remonti torupikendust vannitoas ei

olnud. Purunenud toruosa ei olnud vajalik selleks, et teistel samas püstakus olevatel

korteriomanikel veevarustus toimiks, sest veevarustus toimis ka enne torupikenduse

paigaldamist. Kui torupikendus eemaldada ja toru ots sulgeda, siis ei kao teistel korteriomanikel

veevarustus. Seega on tegemist vaid puudutatud isikute korterit teenindava toruosaga.

Kahju tekkimise ajal kuulus korter, kust kahju alguse sai, puudutatud isikutele, mistõttu

vastutavad puudutatud isikud kolmandale isikule tekkinud kahju hüvitamise eest sõltumata

sellest, kas torupikenduse paigaldas eelmine omanik või puudutatud isikud. Asjaolu, et

vannitoas oli aastaid enne veeleket remont tehtud, ei vabasta puudutatud isikuid vastutusest.

Mistahes ehitusmaterjalid võivad puruneda ka värske remondi korral, nt olukorras, kus neid ei

ole korrektselt paigaldatud. Veeseadmete ja -ühenduste purunemine veesurvemuutuste vms

asjaolu tõttu on praktikas tavapärane ja korteriomanikule printsiibis ettenähtav negatiivne

asjaolu, millega arvestamist saab korteriomanikult mõistlikult nõuda. Asjaolu, kas veelekke

põhjustab toote viga, toote vigastus, ebaõige paigaldus, aja jooksul amortiseerumine vms, ei tee

sellest lähtuvat negatiivset mõju ümbruskonnale vääramatuks jõuks, mille saabumist ei saanud

korteriomanik ette näha.

Avaldaja esitatud tõenditega on tõendatud, et esiku põrand, seinad ja lagi said ulatuslikke

veekahjustusi ja veekahjustusi said ka esiku kapis olnud esemed, s.h raamatud ja

muusikakeskus, mille kohta on esitatud ka fotod. Ehitise ülevaatusakti punktist 15 nähtuvalt sai

lastetubades kahjustusi kaks madratsit, üks poroloonmadrats ja teine vedrumadrats. Kahe

madratsi kahjustumine on fikseeritud ehitise ülevaatusaktis. Seega on põhjendatud mõlema

madratsi hüvitise nõudeõigus. Korteris sai kahjustada viis ruumi (vannituba, esik-koridor,

lastetuba 1, lastetuba 2, elutuba). Sellises ulatuses veekahju likvideerimine on hädavajalik ja

kulukas sõltumata sellest, millises seisukorras oli korter enne veekahjustuste tekkimist.

Avaldaja ei vaidlusta fakti, et korter ei olnud värskelt remonditud, kuid märgib, et taastustööde

korral tuleb järgida kehtivaid ehitusnorme ja kvaliteedistandardeid. Kindlustusandja hüvitas

pindade taastuse täies ulatuses tulenevalt VÕS §-s 132 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt

lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise

koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest ehk tervikliku taastamise kulust

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS

§ 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

14. Ringkonnakohtu

hinnangul

on

vaidlustatud

määrus

kooskõlas

materiaal-

ja

menetlusõigusega. Maakohtu määrus vastab TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu

määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Määruskaebuses viidatud

menetlusnormide rikkumist, sh oluliste asjaolude või tõendite ebaõiget või ebapiisavat

hindamist, ringkonnakohus ei tuvastanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jagas

tõendamiskoormise menetlusosaliste vahel ja tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja § 654

lg 6). Määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

15. Määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.

15.1. Kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja esitas VÕS § 115 lg 1 alusel

hüvitisnõude puudutatud isikute kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku

vastu. Kahjustatud korteri omanikul (mh kindlustusandjal VÕS § 492 lg 1 alusel) on võimalik

nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi

esemest. Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eriomandiga

seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine

korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi

esemega.

15.2. Maakohus tuvastas õigesti, et käesoleval juhul lähtus kahju puudutatud isiku

korteriomandi eriomandi esemest. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikute korteris oli

ümberehitatud vannitoa veesüsteem – paigutatud oli segisti jaoks torupikenduse ühendus.

Määruskaebuse esitajate väide, et veetorud kuuluvad alati korteriomandike kaasomandisse, ei

ole õige. Maakohus märkis õigesti, et kuivõrd torupikenduse paigaldas puududutatud isikute

korteri eelmine omanik, kuulub see puudutatud isikute korteriomandi eriomandi esemesse.

Asjaolu, et veepüstaku ja korterisiseste torude vahel ei olnud paigaldatud täiendavat sulgkraani,

ei muuda torupikendust kaasomandi osaks.

15.3. Määruskaebuse esitajate väide, et maakohus rikkus põhjendamiskohustust, kui tuvastas,

et puudutatud isikud on oma kohustusi rikkunud, ei ole õige. Kuna kahjujuhtum toimus

24. detsembril 2017, siis kuulub puudutatud isikute kohustuste hindamisel kohaldamisele kuni

31. detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS). KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on

korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset

kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et puudutatud isikute korteris

oli teostatud remonditööd ja nende käigus paigaldati torupikendus segisti juurde. Puudutatud

isikud ei ole väitnud, et torupikenduse paigaldamiseks oli projekt ega ka seda, et

ümberehitustööd olid nõuetekohaselt kooskõlastatud ja teostatud. Asjaolud, et töid teostas

eelmine omanik ja torud olid paigutatud seina taha, ei anna alust asuda seisukohale, et

korteriomanik oli teinud kõik vajaliku, et hoida eriomandi osa korras. Puudutatud isikud, jättes

kontrollimata ümberehitustööde käigus paigaldatud torude seisukorra, rikkusid kohustust

hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest

tekkivad mõjud.

KOS § 11 lg 3 järgi ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et

rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes

ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle

tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Puudutatud isikud pidid vastutusest

vabanemiseks tõendama, et nad ei ole oma kohustusi rikkunud või rikkumine on vabandatav.

Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et veeleke ei olnud välditav, s.t rikkumine oleks olnud

vabandatav. Maakohus märkis õigesti, et majapidamises kasutatavate seadmete ja detailide

korrashoid on korteriomaniku kohustus ja nende purunemine on omaniku vastutusalas. Üksnes

see, et puudutatud isikutel puudus teadmine torupikendusest ja kahtlus, et toru võib puruneda,

ei vabasta neid korrashoiukohustusest ega tähenda, et toruühenduse purunemise näol on

tegemist ettenägematu olukorraga.

Seega tuvastas maakohus õigesti, et kahju tekitanud toru oli puudutatud isikute kontrolli all ja

ei ole võimalik järeldada, et puudutatud isikud rikkusid oma kohustust vääramatu jõu tõttu ja

võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest.

15.4. Määruskaebuses on vaidlustatud hüvitise suurus. Avaldaja hüvitas korteri XX omanikule

remondi kulud (kahju). Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue

kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle.

Maakohus tuvastas õigesti tõendeid hinnates, et 29. detsembril 2017 koostatud kahjustatud

korteri ülevaatusakt, LKB OÜ eelkalkulatsioon veekahjude tagajärgede likvideerimise kulu ja

vajalike tööde loetelu ning arve nr 1146 tõendavad, et kulud olid mõistlikud ja põhjendatud.

Seoses puudutatud isikute väitega, et korter XX oli enne kahjujuhtumit halvas seisukorras,

märgib ringkonnakohus järgmist. Õige on see, et kahju hüvitamise eesmärk ei ole kahjustatud

isiku asetamine paremasse olukorda, kui ta oli, kuid see ei tähenda seda, et kahjujuhtumi järgselt

tuleb selle argumendi alusel taastamisremonti tehes kasutada juba kasutatud ehitusmaterjale või

vähem kvaliteetseid viimistlusvahendeid, et tagada korteris eelnevaga täpselt samaväärne

amortiseerunud olukord. Kahjustada saanud laed, seinad ja põrandad tuleb taastada mõistlike

kuludega, mida antud juhul tehti.

Kindlustusandja hüvitas pindade taastamise täies ulatuses tulenevalt VÕS §-s 132 sätestatud

põhimõttest,

mille

kohaselt

lähtutakse

asja

kahjustamise

korral

kahjuhüvitise

kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest

ehk tervikliku taastamise kulust.

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja kindlustusandjana vastutab teostatud tööde kvaliteedi eest,

mille tõttu võib eeldada, et avaldaja vahendusel teostatud remonditööd on keskmisest parema

kvaliteediga ja teostatud töödele antakse ehitusgarantii. Mõneti kõrgem ehitustööde maksumus

võib tuleneda ka töid teostavale ehitusettevõttele seatud kõrgendatud nõuetest, sh

vastutuskindlustuse ja finantsgarantii nõudest jms. Sellised kulud tuleb lugeda põhjendatuks.

Kulude vähendamiseks on kahju tekitajal võimalik kokku leppida kahju hüvitamine otse kahju

kannatajale või sõlmida vastutuskindlustus, kuid see ei anna alust vähendada käesoleval juhul

hüvitise suurust.

16. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel puudutatud isikute kanda. Avaldaja ei esitanud ringkonnakohtule menetluskulude

nimekirja ega taotlust kulude hüvitamiseks. Kulude tekkimine ei nähtu ka asja materjalidest.

Seega hüvitatavad menetluskulud avaldajal puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/