Legislator Case Law & Legislation
2-24-7352/5 AI generated

2-24-7352/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-7352/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-7352 Tsiviilasi V.F avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täiteasjas xxx Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik): V.F (XXX), lepinguline esindaja advokaat C.G Puudutatud isik (sissenõudja): P (xxx), esindaja C.I Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada V.F avaldus. 2. Lõpetada täitemenetlus Tallinna kohtutäitur O.C täiteasjas xxx nõude täitmise aegumise tõttu. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK 1. 09.05.2024 esitas V.F kohtule avalduse täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks Tallinna kohtutäitur O.C täiteasjas xxx. Sissenõudjaks P. Täiteasja täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 19.11.2012 otsus nr xxx, mis on esmakordselt täitmiseks esitatud 11.03.2014. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti algas uuesti 12.03.2014. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 13.03.2024. Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu, kuid täitur ei saanud täitemenetlust lõpetada, sest sissenõudja ei nõustunud täitemenetluse lõpetamisega. 2. Sissenõudja leiab, et täitemenetlus on võlgniku suhtes alanud täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega mitte kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamisega. Aegumistähtaja kulgemine algab võlgniku suhtes täitmisteate kättetoimetamisega ehk võlgniku poolt täitemenetlusest teadasaamisest. Kuivõrd täitemenetlus ei ole TMS § 24 lg 2 tähenduses alanud võlgniku suhtes kindlasti mitte enne 29.06.2014, siis ei saa ka aegumistähtaja algust lugeda varasemalt kui 29.06.2014. Tänaseks ei ole sellest veel 10 aastat möödunud. Võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse raames on esitatud tsiviilasjas nr 2-24-6243 hagi, mis peatab aegumise. 3. Kohtutäitur teatas kohtule, et täiteasjas xxx on täitemenetlus võlgniku suhtes algatatud 12.03.2014. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

Legislator headnote

AI generated

2-24-7352/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada V.F avaldus. 2. Lõpetada täitemenetlus Tallinna kohtutäitur O.C täiteasjas xxx nõude täitmise aegumise tõttu. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK 1. 09.05.2024 esitas V.F kohtule avalduse täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks Tallinna kohtutäitur O.C täiteasjas xxx. Sissenõudjaks P. Täiteasja täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 19.11.2012 otsus nr xxx, mis on esmakordselt täitmiseks esitatud 11.03.2014. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti algas uuesti 12.03.2014. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 13.03.2024. Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu, kuid täitur ei saanud täitemenetlust lõpetada, sest sissenõudja ei nõustunud täitemenetluse lõpetamisega. 2. Sissenõudja leiab, et täitemenetlus on võlgniku suhtes alanud täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega mitte kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamisega. Aegumistähtaja kulgemine algab võlgniku suhtes täitmisteate kättetoimetamisega ehk võlgniku poolt täitemenetlusest teadasaamisest. Kuivõrd täitemenetlus ei ole TMS § 24 lg 2 tähenduses alanud võlgniku suhtes kindlasti mitte enne 29.06.2014, siis ei saa ka aegumistähtaja algust lugeda varasemalt kui 29.06.2014. Tänaseks ei ole sellest veel 10 aastat möödunud. Võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse raames on esitatud tsiviilasjas nr 2-24-6243 hagi, mis peatab aegumise. 3. Kohtutäitur teatas kohtule, et täiteasjas xxx on täitemenetlus võlgniku suhtes algatatud 12.03.2014. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-7352 Tsiviilasi V.F avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täiteasjas xxx Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik): V.F (XXX), lepinguline esindaja advokaat C.G Puudutatud isik (sissenõudja): P (xxx), esindaja C.I Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada V.F avaldus. 2. Lõpetada täitemenetlus Tallinna kohtutäitur O.C täiteasjas xxx nõude täitmise aegumise tõttu. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK 1. 09.05.2024 esitas V.F kohtule avalduse täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks Tallinna kohtutäitur O.C täiteasjas xxx. Sissenõudjaks P. Täiteasja täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 19.11.2012 otsus nr xxx, mis on esmakordselt täitmiseks esitatud 11.03.2014. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti algas uuesti 12.03.2014. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 13.03.2024. Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu, kuid täitur ei saanud täitemenetlust lõpetada, sest sissenõudja ei nõustunud täitemenetluse lõpetamisega. 2. Sissenõudja leiab, et täitemenetlus on võlgniku suhtes alanud täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega mitte kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamisega. Aegumistähtaja kulgemine algab võlgniku suhtes täitmisteate kättetoimetamisega ehk võlgniku poolt täitemenetlusest teadasaamisest. Kuivõrd täitemenetlus ei ole TMS § 24 lg 2 tähenduses alanud võlgniku suhtes kindlasti mitte enne 29.06.2014, siis ei saa ka aegumistähtaja algust lugeda varasemalt kui 29.06.2014. Tänaseks ei ole sellest veel 10 aastat möödunud. Võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse raames on esitatud tsiviilasjas nr 2-24-6243 hagi, mis peatab aegumise. 3. Kohtutäitur teatas kohtule, et täiteasjas xxx on täitemenetlus võlgniku suhtes algatatud 12.03.2014. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

19.11.2012 otsus nr xxx ja sissenõudja P avaldus. Kohtutäituril puuduvad andmed täitemenetluse võimaliku peatumise või katkemise kohta. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. 2. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. Sama sätte lg 2 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega TsÜS § 159 lg 1 järgi. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. 3. Täitedokumendiks selles asjas on Tartu Maakohtu 19.11.2012 otsus nr xxx, mis on esmakordselt täitmiseks esitatud 11.03.2014. Seega 10-aastane täitmise aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 12.03.2014 ja nõude täitmine aegus 12.03.2024. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega, mitte täitmisteate kättetoimetamisega nagu leiab ekslikult sissenõudja. 4. Sissenõudja leiab, et võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse raames on esitatud tsiviilasjas nr 2-24-6243 hagi, mis peatab aegumise. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemi kaudu, et sissenõudja on esitanud 19.04.2024 hagi asjas 2-24-6243. Kohus leiab, et hagi esitamine 19.04.2024 aegumist ei peatanud, sest nõude täitmine aegus 12.03.2024. 5. Kuna täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 12.03.2024, siis tuleb täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus selles täiteasjas TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada. 6. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. 7. Menetluskulud

7.1. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 7.2. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Käesolev kohtulahend on avaldaja kui võlgniku huvides, sest kohus tuvastas, et nõude täitmine on aegunud. Samas oleks menetluskulude sissenõudja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Sissenõudja ei ole saanud täitemenetluses oma nõuet täita.

Sellest kohustusest vabanemise tulemusena ei ole õiglane olukord, kus lõpptulemusel tekiksid sissenõudjal menetluskulud võlgniku ees. 7.3. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik