2-22-11008/76 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-22-11008

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-11008

Tsiviilasi

SigmaGroup OÜ hagi Asula OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

25 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: SigmaGroup OÜ (registrikood 11517189, Paevälja tee 3,

Harku vald 76922);

Hageja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Indrek Kukk

(Advokaadibüroo TETRIS, e-post: XXX);

Kostja: Asula OÜ (registrikood 11177055, Hõbekuuse, 76305

Kernu vald);

Kostja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Henri Torop

(Advokaadibüroo RASK, e-post: menetlus@rask.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg 13.05.2024

Kohtuistungil osalesid

Hageja seaduslik esindaja: E.P.

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Kukk

Kostja seaduslik esindaja: R. S.

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Henri Torop

RESOLUTSIOON

Jätta hagi 25 000 euro nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Mõista hagejalt SigmaGroup OÜ-lt (registrikood 11517189) kostja Asula OÜ (registrikood

11177055) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile summas 14 183,75 (neliteist tuhat

ükssada kaheksakümmend kolm eurot ja 75 senti) eurot.

3. Mõista hagejalt SigmaGroup OÜ-lt (registrikood 11517189) kostja Asula OÜ (registrikood

11177055) kasuks välja viivis menetluskulult 14 183,75 eurolt alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

2

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud 09.07.2028 tarneleping ja

hinnapakkumine nr 18243 PVC halli ostmiseks. Kostja tarnis halli Harku valda Laabi külla

15.11.2018. Tarnelepingu esemeks oli PVC viilhall mõõtudega 16x30 m, räästa kõrgusega 5 m,

metallkarkassiga koos katte kinnitussüsteemi ja paigaldusega, armeeritud PVC 900 g/rm kattega

koos pingutussüsteemiga ja paigaldusega, ventilatsiooniavadega külgedel ja otstes ning koos

tõstukse valmiduse, paigalduse ja transpordiga. Hall pidi olema kuumtsingitud metallkarkassiga.

2. Tarnelepingu punkti 1.2. kohaselt oli vara spetsifikatsioon ja hind aktsepteeritud vastavalt

09.07.2018 pakkumises nr 18243 summas 35000 eurot. 09.07.2018 hinnapakkumise kohaselt oli

PVC hall ventileeritav ja mõeldud aastaringseks kasutamiseks. Hall pidi olema Eesti kliimas

vastupidav vähemalt 20 aastat. PVC hall koosnes kahest osast: armeeritud PVC kate 900 g/rm ja

kuumtsingitud metallkarkass koos PVC katte kinnitus- ja pingutussüsteemidega. Metallkarkassi

valmistamisel kasutati ehitusterast S355. Metallkarkassi moodustasid 4285 mm sammuga 8

raamfermi, mida ühendavad katuse- ja küljeroovid. Kasutatud oli külmvaltsitud neliktoru.

3. Vara spetsifikatsiooni kohaselt oli PVC halli metallkarkassi tootnud X AS ning kirjelduse

kohaselt tuli hall paigaldada asfaldist platsile. Tarnelepingu punktis 4.2.1. kinnitas kostja, et

varal ei ole puudusi, mida ei ole märgitud pakkumises, sh varjatud puudusi.

4. Kuigi kostja andis vara üle alles 2018. aasta lõpus, tegi ta juba 19.03.2019 hallil garantiitöid,

mille käigus kontrolliti ja pingutati PVC katet, lihviti maha metallkarkassi teravad nurgad, pandi

tugevdused PVC-kattele. Tegelikud probleemid hakkasi ilmnema 2019. a lõpus, kui hall oli juba

täielikult kasutusse võetud. Hageja saatis 02.02.2021 ehk enne 36 kuud kestnud garantiiaja lõppu

kostjale nõude, milles juhiti kostja tähelepanu vastutusele varjatud puuduste eest kooskõlas

lepingu punktidega 4.1 ja 4.2.1. Garantiinõudes olid loetletud halli puudused.

5. Hageja viitas VÕS § 155 lõikele 1 ja § 230 lõikele 1 ning lõikele 2. Ehitusteras S355 oli

tsinkimata, kuigi ehitis pidi eskiisprojekti järgi olema kuumtsingitud terasest. Pinnaviimistluse

värv oli kantud otse puhastamata ja kruntimata metallile. Seetõttu hakkas PVC halli metallosa

roostetama, värv koorus metallilt maha. Kui ehitise metallosa oleks tsingitud, oleks tsingitud

metall pidanud niiskusele ja muudele ilmastikutingimustele vastu ega oleks roostetanud.

6. Müügipakkumise järgi pidi lepingu ese olema ventileeritud, kuid halli ventilatsiooniavad olid

selgelt ebapiisavad. Hilisemalt paigaldatud elektriline lisaventilatsioon oli ilmselgelt liiga nõrk ja

pidi töötama kogu aeg täisvõimsusel. Sellega kaasnes ainult elektrikulu, aga sisulist tulemust

kondentsvee ärahoidmisel ei olnud. Lisaks tekkis 24/7 täisvõimsusel töötaval seadmel

ülekuumenemise oht. Ebapiisavad ventilatsiooniavad olid lisaks metallkarkassi detailide

tsinkimata jätmisele täiendavaks rooste tekkimise põhjuseks. Ebapiisavate ventilatsiooniavade

tõttu hallitas PVC halli paigaldatud hageja sisustus, samuti kaup ja kauba pakendid, mille

3

säilitamiseks PVC hall osteti. PVC halli lakke tekkis kondents, mis tilkus sisustusele ja kaubale.

7. Kostjat teavitati eelviidatud puudustest 02.02.2022 garantiinõudes. Tilkumisest teavitati

kostjat kohe, kui hall püsti sai. Kostja seaduslik esindaja vastas 02.02.2022. Kostja saatis

03.02.2021 hageja seaduslikule esindajale e-kirja, milles nõustus, et oli juba 2020. aastal saatnud

vale eskiisi vigase konstruktsiooniga. Hageja pidas arusaamatuks, millisest eskiisist kostja lähtus,

kui ta 2018. aastal halli paigaldas.

8. Kostja ei selgitanud 03.02.2021 e- kirjas, millised on need standardtingimused, milliste järgi

piisas ventilatsiooniavadest ja miks ei piisanud nendest hageja PVC hallile, kuna kostja pidi

kuludega paigaldama halli ventilaatorid. Kuna kostja pidas kogu probleemi põhjuseks 2021.

aasta alguses purunenud asfalti, oli hagejal õigustatud küsimus, millisel põhjusel kostja 2018.

aasta lõpus paigaldas PVC halli katkisele asfaldile, kuhu seda oli riskantne paigaldada, andes ise

hallile 36 kuuse garantii.

9. Hageja oma 04.02.2021 e-kirjas kostja väidetega ei nõustunud. Tsingitud karkassidest oli juttu

kohe alguses, kuna teistel pakkujatel olid karkassid tsingitud. Kostja väide, et hageja soovis

võimalikult soodsat pakkumist, on vale, sest kõige odavam pakkumine oli 28000 eurot ja kõige

kallim 42000 eurot. Seega oli kostja pakkumine keskmise hinnaga. Hageja küsis tsinkimise

kohta kostjalt ka hiljem, kui näitas talle roostetavat lage, kuid ei saanud mõistliku vastust. Hageja

teab, et halli karkassi ei ole pealmise värvi alt isegi eelnevalt krunditud, vaid haljale metallile on

kostja kohe pannud lõppvärvi, mistõttu karkass roostetabki.

10. Hagejale on teada, et karkass jäi ilmselt tsinkimata aja puudusest, kuna kostja viivitas halli

tarnega üle kuu aja ja hageja tahtis halli püsti saada, et saaks kolida. Finantseerija Inbank liising

ei maksnud kostjale ettemaksu 10000 eurot, mistõttu kostja oli rahahädas. Kostja nõudmisel

maksis hageja ettemaksu 10 000 eurot, kuid sai ebakvaliteetse halli.

11. Kostja teades, et halli karkass on tsinkimata ja niiskuse suhtes täielikult kaitseta, tekitas

hagejale tahtlikult kahju, kuna kostja müüs hagejale lepingutingimustele mittevastava PVC halli

ja jättis täielikult kõraldamata 02.02.2021 garantiinõudes loetletud vead.

12. 24.03.2022 esitas hageja kostjale kahjunõude ja makseettepaneku. Kostja tegi 19.03.2019

garantiitöid, mille käigus kontrollis ja pingutas PVC katet, lihvis maha metallkarkassi teravad

nurgad, pani tugevdused PVC-kattele, kuid tegelikud probleemid hakkasid ilmnema 2019. a

lõpus. Ventilatsiooniavad olid ebapiisavad. Kuna ventilatsioon oli ebaõigesti ehitatud, tekkis

halli liigniiskus. Seetõttu on tekkinud korrosioon ja värv koorub lahti. Kuna värv koorub maha,

on näha, et metalli ei ole enne värvimist puhastatud ega töödeldud kruntmaterjaliga. Samuti on

kõik halli pingutuspoldid roostes ja nendega ei ole võimalik halli kangast piisavalt pingutada,

mistõttu tuul lõhub halli kangast. Pingutuspoldid ei ole õige markeeringuga, samuti ei ole

raamide omavahelisel ühendamisel kasutatud toruhülsse, mis poltide pingutamisel ei laseks torul

mõlki minna. Hageja leidis, et tegu oli varjatud puudustega.

13. Hageja kandis hinnanguliselt kahju 25 000 eurot, mille hageja palus kostjal kanda oma

kontole hiljemalt 08.04.2022. Kostja vastas kahju nõuudele 10.04.2022 ega tunnistanud nõuet.

Hageja saatis teistkordse kahju nõude 06.05.2022, millele kostja vastas 07.05.2022 ja leidis, et

tema kõnedele ei ole hageja vastanud. Uusi selgitusi kostja ei esitanud.

14. Lepingu punkti 2.7 kohaselt oli kostjal kohustus anda koos varaga üle selle juurde kuuluva

dokumentatsiooni, kasutamisjuhendid ja garantiitingimused. Seeega oleks dokumentatsioon

tulnud saata 2018. aasta lõpus, mitte 09.05.2022 ning eksiis oleks pidanud olema tehtud 2018.

aastal, mitte 2021. Hageja viitas VÕS § 218 lõikele 1, §-le 155 ja §-le 230. Hageja palus kostjalt

välja mõista 25 000 eurot.

4

15. Hagi täienduses selgitas hageja, et kostja andis talle üle lepingutingimustele mittevastava

asja. Kostja rikkus tarnelepingu punkti 4.1, mille järgi pidi varale kehtima garantii 36 kuud, sest

pärast garantii algust ei olnud kostjaga võimalik ühendust võtta. Kostja jättis garantii ajal

ilmnenud puudused kõrvaldamata. Hageja viitas VÕS §-le 217. Asjal ei ole kokku lepitud

omadusi, sest asi oleks pidanud Eesti kliimas vastu pidama 20 aastat. Hageja viitas VÕS § 218

lõikele 1 ja § 220 lõikele 1.

16. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei ole väitnud, et pingutuspoldid ei pidid

olema kuumtsingitud. Hageja on väitnud, et metallkarkass pidi olema kuumtsingitud. Kostja on

lepingut rikkunud, sest kostja pakkus hagejale PVC halli koos katte ja karkassiga aastaringseks

kasutamiseks. Halli ei saa aastaringselt kasutada, sest vesi tilgub laest, kui väline temperatuur on

-5 kuni + 5 kraadi. Vee tilkumist laest tõendavad ka 2 videosalvestist.

17. Hinnapakkumises nr 18243, mis on tarnelepingu punkti 1.2. osaks, on märgitud, et hall on

ventileeritav, kuna seal asetsevad ventilatsiooniavad. Ventilatsioon ei toimi vajalikul määral ja

halli on rikkunud niiskus. Hinnapakkumises ei ole öeldud, et metallkarkass, pingutuspoldid ja

kõik muu hakkab roostetama ja on kasutuskõlbmatu juba ühe aasta möödudes. Kostja toote

kirjelduse järgi pidi tegu olema kuumtsingitud metallkarkassiga.

18. Tarnelepingu punkti 2.5. kohaselt pidi vara vastuvõtuakti allkirjastamisega hageja tellijana

kinnitama, et vara valdus on üle läinud tellijale ning tellija on vara üle vaadanud. Kostja ei ole

üle andnud kasutusjuhendit, millega kostja on rikkunud lepingutingimusi.

19. Hageja ei nõustunud, et ta ei teavitanud kostjat õigeaegselt puudustest. Hageja pidas

arusaamatuks, mida pidas kostja õigeaegse teavitamise ajaks. Esimesed garantiitööd tehti juba

19.03.2019. Alusetu on kostja viide sellele, et hind ei sisaldanud aluspinna ettevalmistamist, sest

enne halli müüki käis kostja seaduslik esindaja objekti asukohta vaatamas ja pinnasega tutvumas.

20. Hageja ei nõustunud, et pakkumine ei sisaldanud metallkarkassi eraldi kuumtsinkimist, sest

sellisel juhul oleks hind olnud 2000 euro võrra kallim. Hageja teistel pakkujatel olid karkassid

tsingitud. Hageja küsis tsinkimise kohta kostjalt ka hiljem, kui näitas kostjale roostetavat lage,

kuid hageja ei saanud kostjalt kunagi mõistliku vastust põhjuste kohta, miks halli karkass

roostetab.

21. Kostja müüs hagejale halli, mis ei vasta ühelegi kokku lepitud tingimusele. Kostja tarnis ja

paigaldas halli alles 15.12.2018, millega kostja rikkus tarnelepingu punkti 2.2. Hageja ei ole

punktis 2.4 märgitud akti allkirjastanud. Hageja pidas arusaamatuks, millise eskiisprojekti alusel

oli hall projekteeritud või toodetud. Hageja pidas kummaliseks kostja väidet, et kuna hageja

soovis halli registreerida ehitusregistris, esitas kostja talle 2020. aastal eskiisjoonised. Kostjal

tuleb esitada need joonised või projekt, mille alusel hall toodeti ja paigaldati.

22. Hageja on käibemaksukohustuslane ja E OÜ on käibemaksukohustuslane, seega saab hageja

5352 eurot tasaarvestada käibelt tekkiva käibemaksuga. Järele jääb hädavajalike tööde

maksumus 26 760 eurot, mis oli hind seisuga 19.08.2022.

23. Kostja sai hageja garantiinõude 02.02.2021 kätte, kuid ei vastanud sellele ega andnud

selgitusi. Kostja rikkus lepingu punkti 4.1. Kostjal pidid olema mingisugused joonised või

projekt, mille alusel karkass tehti, seega pidi kostjal olema teave vajaliku ventilatsiooni võimsuse

kohta. Kostja on ise kinnitanud, et ta paigaldas halli, millel pole mingit kvaliteeti.

24. Halli on üle vaadanud spetsialist ja selleks, et see muuta kasutuskõlbulikuks, tuleb kostjal

muude hädavajalike tööde hulgas hüvitada ka toruhülsid. Hageja ei ole viidanud puuduvatele

5

toruhülssidele. Kahju suuruse tõendamiseks võttis hageja 19.08.2022 pakkumise E OÜ-lt, mille

kohaselt tuleb paigaldada katuseventilaator ja teha ümber õhuvõtu avad, et tagada toimiv

ventilatsioon. Lisaks tuleb teha PVC katte eemaldus, metalldetailide puhastamine liivapritsiga

vanast värvst ja eemaldamata õlist, teha tuleb ilmastikukindel krunt ja värvimine, katte

taaspaigaldus. Toruhülsside paigaldus ja standardist tulenevate SB-set poldikomplektide

kasutamine konstruktsiooni ühendussõlmedes. Teha tuleb PVC katte pingutite ja kinnitite

vahetus kuumtsingitud pinnakattega kinnituste vastu. Kõik kokku on koos käibemaksuga 32 112

eurot, ilma käibemaksuta 26 760 eurot.

25. See on kahju, mida kostja ei oleks tekitanud hagejale, kui kostja 09.07.2018 müüdud PVC

hall oleks vastanud tarnelepingule ja koos tarnelepinguga koos esitatud dokumentides olevatele

tingimustele. Teha tuleb kõik spetsialisti märgitud vajalikud tööd ja osta materjalid, et halli oleks

üldse võimalik kasutada.

26. 10.02.2023 seisukohas leidis hageja, et kostja lõi pakkumises hagejale mulje aastaringselt

kasutatavast hallist, millel ei ole ehistuslikke puudujääke. Paigalduskoha mõõtmisel ja

ülevaatusel ei täheldanud kostja mingisuguseid puudusi aluskatte asendi, kvaliteedi ega tasapinna

osas. Kostja ei esitanud ühtegi pretensiooni, et halli paigaldus koht oleks kuidagi erisugune või

oleks sellel pinnasel kitsendavaid asjaolusid, mis mõjutaksid halli vastupidavust või

ehituskvaliteeti. Paigalduskoha mittesobivuse kohta ei ole ühtegi märget ühelgi paberil ja seda ei

mainitud kirjavahetuses.

27. 09.07.2018 hinnapakkumise järgi pidi hall olema ventileeritud ja mõeldud aastaringseks

kasutamiseks. Lepingu punktis 2.7 kohustus kostja hagejale üle andma kogu dokumentatsiooni,

mida kostja teinud ei ole. Üle anti ainult 2020. aastal eskiisprojekt. Esitatud eskiisprojekti

kohaselt ei ole vara komplektne. Kasutatud metalli kohta puudub dokumentatsioon.

28. Toestusena on väidetavalt kasutatud terastrossist diagonaalriste mille tarnijaks on Certex

Eesti OÜ. Terastrossist diagonaalriste selle halli ehituse juures kasutaud ei ole, selle asemel on

kasutatud tundmatu tootja diagonaale mis on kinnitatud sertifitseerimata keermelatiga.

29. 2020. a eskiisprojekti järgi peaks metallkarkass olema kuumtsingitud, ühtegi muud

pinnakatte viimistlust eskiisprojektis kirjas ei ole. Tegelikkuses on metallkarkass värvitud

eelnevalt puhastamata metallile. Metall karkass on valmistud tehniliselt viisil, et seda ei ole

võimalik kuumtsinkida. Puudu on kuumtsingi väljavoolu avad. Müüja väited, et karkass oli

tsinkimata, sest ta alandas hinda 900 euro võrra, ei vasta tõele, kuna vedelvärvimine, mida on

antud raami juures teostatud, on õigete töövõtete korral kaks korda kallim kui tsinkimine.

30. Materjalide kohta puudub sertifikaat. Samuti oli PVC Katte sertifikaat kehtiv 2010. – 2013.

a, see on 10 aastat vana. Hinnapakkumises ja tarnelepingus on kostja teadlikult jätnud

täpsustamata ja kirjeldamata tegeliku olukorra. Hinnapakkumises on vaid üldised nimetused ilma

täpsustavate suuruste ja markeeringuteta. Kostja rikkus head ehitustava.

31. Kõige olulisemaks põhjuseks, miks hall muutus kiiresti kasutuskõlbmatuks, olid ebaõiged

ventilatsiooniavad. Hinnapakkumise järgi pidi hall olema ventileeritud, kuid müüdud halli

ventilatsiooniavad olid ebapiisavad. Hinnapakkumises nr 18243 on märgitud, et

ventilatsiooniavad asuvad halli otstes ja külgedel. Ei ole ühtegi viidet ventilatsiooniavade

suuruse ja asukoha kohta, seda ka 2020. a eskiisjoonises. Selle tulemusena tekib liigniiskus. PVC

halli sisemusse tekib hallitus ja kõik sinna ladustatud asjad muutuvad kasutuskõlbmatuteks. Kõik

kinnituspoldid on roostes.

32. Kostja väitis, et hall on toodetud vastavalt tüüpprojektile, kuid ta ei ole seda hagejale

esitanud. Kui tüüpprojektis on arvestatud ventilatsiooniavad kindla suurusega, siis hageja tellitud

6

hall ei ole ehitatud tüüpprojekti järgi, sest ventilatsiooni avad on liiga väikesed. Halli

ventilatsiooni probleemi on kostja ise tunnistanud, üritades seda leevendada täiendavate

ventilaatoritega, mis olid liiga nõrgad. Kostjale on pakutud korduvalt võimalust puudused

kõrvaldada, aga kostja ei ole seda kasutanud. Kostjat teavitati liigniiskusest juba 19.03.2019,

mida tõendab kostja enda vastus. Kostja hiljem paigaldatud elektriline lisaventilatsioon oli liiga

nõrk ja pidi kogu aeg töötama täisvõimsusel.

33. Ebapiisavad ventilatsiooniavad on lisaks metallkarkassi detailide tsinkimata jätmisele

peamine rooste tekkimise põhjus. Ebapiisavate ventilatsiooniavade tõttu hallitab sisustus, samuti

kaup ja kauba pakendid. PVC halli lakke tekib kondents, mis tilgub sisustusele ja kaubale.

Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist.

34. Kostja ei selgitanud 03.02.2021 e- kirjas, millised olid need standardtingimused, mis pidid

olema piisavad ventilatsiooniavade jaoks ja miks ei olnud need piisavad hageja hallile. Hageja

tuvastas, et ehitusteras S355 oli tsinkimata, kuigi ehitis pidi olema 2020 eskiisprojekti järgi

kuumtsingitud terasest. Antud juhul oli pinnaviimistlus värv kantud otse puhastamata ja

kruntimata metallile. Tulemuseks hakkas halli metallosa roostetama ja värv koorub metallilt

maha. Hageja esitas garantiinõude kostjale 02.02.2021.

35. Selleks, et saada teada, kui suures ulatuses ja kui palju halli parandustööd võivad maksma

minna, võttis hageja 19.08.2022 E OÜ-st hinnapakkumise nr 22081901. Selle kohaselt on kõigi

tööde maksumus kokku 26 760 eurot, mille hageja ümardas 25 000 euroks.

36. 22.12.2023 seisukohtades ei eitanud hageja, et hallil olid olemas kokku lepitud

ventilatsiooniavad. Hall pidi olema mõeldud aastaringseks kasutamiseks, kuid sellel ilmnesid

probleemid. Kostja ei ole selgitanud, milline oli tema arvates see eriomadus, mida kostja ei

teadnud. Müüja peab vastutama toote eest, mida ta müüb, esitama kogu lepingus kokku lepitud

dokumentatsiooni, teostama vajadusel garantiiremonti, mida kostja teinud ei ole.

37. 27.02.2024 esitas hageja hagi täienduse. 19.03.2019 on kostja teostanud osaliselt garantiitöid.

Hiljem paigaldas ta ventilaatorid. Arve kuupäev on 31.05.2018, mis pidi niiskuseprobleemi

lahendama, kuid ei lahendanud. Hagejal on säilinud 30.12.2020 e-kiri kostjale, milles hageja

teatas, et niiskuse probleem on jätkuv. Hageja oli järelikult juba oluliselt varem kostja poole

pöördunud, kostja oli probleemist teadlik, oli paigaldanud mittetoimivad ventilaatorid, halli ei

ole sihtotstarbeliselt võimalik kasutada, hallis tilgub vesi, hallitab ja roostetab.

38. Ekspert Tanel Seppeli vastusest nähtub, et ventilatsiooni spetsiifikast lähtuvalt ei ole kõik

ehitusvaldkonnas tegutsevad eksperdid pädevad antud küsimust hindama. See tähendab, et

hoolimata oma tegevusvaldkonnast ei saanud hagejalt eeldada, et ta saab aru, et ventilatsioon on

vääralt lahendatud. Samuti ei saa hagejale ette heita, et ta ei osanud probleemi piisavalt täpselt

kirjeldada. Tänaseks on selgunud, et ventilaatoritest ei olnud abi, kuna kogu

ventilatsioonisüsteem on valesti lahendatud. Puudub dokumentatsioon, hall on liigniiske,

hallitab, metall korrodeerub, kinnitused on ebarahuldavad, kandekonstruktsioonid painduvad

läbi, üleüldine ehituskvaliteet ei kannata kriitikat ja kogu hoone on eluohtlik. Hall on valesti

projekteeritud ja arvamuse lisast nr 5 nähtub, et ka materjalid võivad olla ebakvaliteetsed.

39. Sama seisukohta avaldas E OÜ 15.03.2021 arvamuses. Kostjale oli algusest peale teada, et

halli konstruktsioon ei vastanud pakkumusele. Halli liigniiskuse kõrvaldamiseks tuleb teostada

ventilatsiooni tööprojekt, kus on arvutatud õhuhulk või meetmed, mis minimeerivad kastepunkti

ja intensiivse liigniiskuse tekkimise kõnealusesse hoonesse. Hall ei vasta tavapärasele

kvaliteedile ning kostja on seetõttu lepingut rikkunud. Hageja ei saa halli sihtotstarbeliselt laona

kasutada, kuna selles olev kaup rikneb. Kostja oli ilmselgelt teadlik, et hall ei vasta mitte

mingisugustele kvaliteedinõuetele, mistõttu jättis dokumentatsiooni üle andmata. Seega on

7

tegemist VÕS § 221 lg 1 p 2 olukorraga, kus kostja teadis puudustest kuid jätsid selle

avaldamata.

40. Hagiavalduses on hageja välja toonud, et 25 000 euro suurune kahju seisneb roostetanud

konstruktsiooni ülevärvimise, lisaventilaatorite paigaldamise, pingutuspoltide ja kinnitite

vahetamise ning toruhülsside paigaldamise kulus. Tegemist on vajaliku kuluga, et halli saaks

sihtotstarbeliselt kasutada laona, mis ei ole ohtlik ja milles hoitavad kaubad ei saaks kahjustada.

41. E OÜ hinnapakkumine sisaldab töid kokku summas 26 760 eurot (lisandub käibemaks),

mida tuleks minimaalselt teha. Kuna hageja saab osa töödest ise teha, vähendas hageja kahju

hüvitise nõuet 25 000 eurole. Põhimõtteliselt saaks hageja nõuda veel puuduva dokumentatsiooni

kulu hüvitamist, mis on vajalik ehitusregistri kande tegemiseks. Alternatiivselt tõendab hageja

kahju konkureeriv hinnapakkumus halli remondiks F OÜ-lt maksumusega 44 444,60 eurot sh

käibemaks. Uue samaväärse halli soetamise kulu oleks 73 188,78 eurot.

42. Kostja on oma kohustust rikkunud, kui hagejale müüdud ese ei vasta kooskõlas VÕS § 217

lõikega 2 lepingutingimustele. Hageja viitas VÕS § 77 lõikele 1. On ilmne, et puuduva

dokumentatsiooniga, valesti projekteeritud, mistõttu puuduliku ventilatsiooni ja sellest tingitud

niiskusprobleemide ja ebakvaliteetsetest materjalidest halva kvaliteediga ehitatud hall ei vasta ei

keskmisele ega tavapärasele kvaliteedile, mistõttu on rikutud tarnelepingu p 4.2.4. Ei ole

vaidlust, et hageja on korduvalt pöördunud kostja poole palvega hall korda teha ning kostja on

seda tulutult üritanud.

43. Ekspertiisiakt tõendab, et puudused olid olemas riisiko ülemineku ajal ostjale ja puudused ei

tulenenud ostjast. Alternatiivselt saab hageja nõude rahuldada VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja

andis hallile garantii 36 kuud. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja on garantii kehtivuse ajal

kostja poole pöördunud ja palunud hall müügilepinguga kooskõlla viia. Kostja sai selgelt aru, et

karkassiga on probleeme, kuid selle asemel, et probleem konstruktiivselt lahendada, otsustas

vaidlema hakata ja puudused kõrvaldamata jätta. Seega on hageja oma nõuded igal juhul

õigeaegselt esitanud.

44. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile. Advokaat osutas

õigusabi 15 tundi ja 12 minutit. Advokaadibüroo ja hageja vahel sõlmitud advokaadilepingu

kohaselt on advokaadibüroo tunnihinnaks õigusteenuse osutamisel 150 eurot, millele lisandub

käibemaks so 183 eurot töötund. Seega on hageja tasunud advokaadibüroole õigusabi eest 2280

eurot so koos käibemaksuga kokku 2781,60 eurot. Hageja on käibemaksukohuslane.

45. Hageja eelmise esindaja kulud õigusabile olid 2550 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks oli

kuluks riigilõiv 1260 eurot ja ekspertiisitasu oli 8900 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 14

990 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kuludele lisandub

esindaja ajakulu seoses osalemisega viimasel istungil 150 eurot tunnis.

46. Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Hageja hinnangul on kostja menetluskulud

osaliselt ülepaisutatud ja ebavajalikud. Menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg on

ebamõistlikult suur, kuna kostja kordab oma seisukohti läbivalt. Osa töid nimekirjas on

dubleeritud ja seda eriti olukorras, kus töid on lisaks esindajale teinud teised büroo töötajad.

KOSTJA VASTUVÄITED

47. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõudel puudub alus ning nõue on täies ulatuses

tõendamata. Kahjunõude kujunemine ei ole järgitav. 09.07.2018 pöördus hageja kostja poole

PVC halli ostusooviga. Samal päeval edastas kostja hagejale PVC halli pakkumise nr 18243

summas 35 900 eurot (+km), mis muuhulgas nägi ette ventilatsiooniavasid halli külgedel ja

otstes.

8

48. Hallile kestis 36-kuuline garantii, kuid garantii ei hõlmanud loomulikku kulumist,

mehhaanilisi vigastusi ja loodusjõudude poolt tekitatavat kahju. Hageja on ebaõigesti väitnud, et

tarneleping sõlmiti 09.07.2018. Tegelikult sõlmiti tarneleping 03.10.2018, mida kinnitab

digitaalselt allkirjastatud lepingudokument. Pakkumine ei sisaldanud metallkarkassi eraldi

kuumtsinkimist. Kostja teatas hagejale, et kuumtsingitud karkassi tellimise korral on halli hind

2000 euro võrra kallim, mille järel otsustas hageja jääda tsinkimata värvitud metallkarkassi

juurde.

49. Hinnatundlikkusest tulenevalt kauples hageja veel ülejäänud halli hinna osas, mille

tulemusena jäi kehtima 09.07.2018 pakkumise sisu, kuid kostja oli nõus vastutuleku korras halli

hinda langetama 35 900 eurolt 35 000 euroni ehk 900 euro võrra. Eelnevaga seonduvalt esitas

kostja uue pakkumise korrigeeritud hinnaga – selle pakkumise on ka hageja esitanud

hagiavalduse Lisana 2. Ainukeseks erinevuseks 09.07.2018 pakkumisega oli hind ning see, et

maksetingimuste osas oli märgitud, et selle osas sõlmitakse eraldi kokkulepe.

50. Kostja pretensioonidega ei nõustu, kuna PVC hall vastab täies ulatuses poolte vahel

kokkulepitule. Hall tarniti hageja territooriumile 15.11.2018. Seega on hageja tõendamata väide,

et kostja andis PVC halli üle alles 2018. a lõpus. Arvestades, et PVC hallile kestis garantii 36

kuud, oli garantiiperioodiks 15.11.2018-15.11.2021. 19.03.2019 teostas kostja PVC hallile

üksikud garantiitööd.

51. 02.02.2021 edastas hageja kostjale garantiinõude, milles leidis, et PVC halli metallkarkkass

oleks pidanud olema tsingitud ja PVC halli ventilatsiooniavad on ebapiisavad. 03.02.2021

selgitas kostja hagejale, et väited kuumtsingitud karkassis kokkuleppimise kohta on alusetud

ning samuti on PVC halli ventilatsiooniavad piisavad. Kostja oli niigi oma kuludega paigaldanud

halli täiendavad ventilaatorid, mis pakkumises ei sisaldunud.

52. 24.03.2022 pärast garantiitähtaja möödumist esitas hageja kostjale kahjunõude, tuginedes

seekord esmakordselt väidetele, et halli pingutuspoldid on roostes ja tuul on lõhkunud halli

kangast. Samuti leidis hageja, et pingutuspoldid ei ole õige markeeringuga ning raamide

omavahelisel ühendamisel ei ole kasutatud toruhülsse, mis poltide pingutamisel ei laseks torul

mõlki minna. Kostja esitas kahjunõudele vastuse 10.04.2022, asudes seiskohale, et kahjunõue on

alusetu. 06.05.2022 esitas hageja kostjale teise samasisulise kahjunõude. Kostja esitas nõudele

vastused 07.05.2022 ja 09.05.2022.

53. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Pooltevahelise kokkuleppe sisuks ei olnud eskiis, kuigi

hageja püüab asjaolusid moonutades seda sellisena näidata. Eskiis esitati hagejale alles 2020.

aastal ning seda üksnes selleks, et hageja avaldas soovi hall ehitisregistrisse kanda. Lisaks

sellele, et eskiis ei olnud pooltevahelise kokkuleppe osaks, on hageja tuginenud eskiisprojektile,

milles olid vead sees – need vead said parandatud 12.02.2021.

54. Hageja ei tellinud kuumtsingitud metallkarkassiga PVC halli. Hageja ei tellinud

kuumtsingitud metallkarkassiga PVC halli. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et

pooled oleksid kokku leppinud kuumtsingitud metallkarkassiga halli tarnimises. Mistahes

eskiisprojekt ei olnud pooltevahelise kokkuleppe osaks. Pakkumine koosnes kahest leheküljest,

millest esimene lehekülg kirjeldas tellitavat halli ning teine lehekülg sisaldas fotosid

näidishallidest. Hagejal ei ole võimalik asuda seisukohale nagu oleks 2020. a eskiisprojekt

saanud pooltevahelise kokkuleppe osaks. Samuti ei saa 2020. a eskiisprojektis toodud

informatsioon mõjutada 2018. a pakkumise sisu. Hageja ei ole kokkuleppe olemasolu

kuumtsingitud metallkarkassi osas tõendanud.

55. Metallkarkass oli korrektselt värvitud, nagu hageja selle tellis. Hageja ei ole esitanud

9

tõendeid selle kohta, et metallkarkass roostetab, kuid isegi kui see nii o, ei ole roostetamise

põhjuseks metallkarkassi tsinkimata jätmine. Tarnitud halli metallkarkass oli kaetud

alküüdpinnavärviga Temalac FD 50, mis sisaldab roostevastaseid pigmente ning mida võis

kasutada ühekihivärvina. See värv ei vajanudki kruntvärvi ning oli ühtlasi roostekindel. Kui halli

konstruktsioonidel roostet esineb, ei ole põhjuseks toote mittevastavus, vaid see on põhjustatud

hageja enda tegevusest. Nimelt on hageja kinnitanud, et ta kasutab halli liigniiskena ja sellisel

juhul ei hoia roostetamist ära roostekindel värv. Seega on roostetamise põhjus üks ja selleks on

PVC hallis olev hageja poolt tekitatud liigniiske kliima.

56. Kostja märgib täiendavalt, et PVC halli metallkonstruktsioon peaks olema tsingitud üksnes

äärmuslikes keskkondades ning üksnes metalli värvimine on tavapärane praktika, mis tagab

sealjuures kaitse rooste eest. Tsinkimine oleks vajalik siis, kui keskkond, kuhu hall

paigaldatakse, oleks näiteks soolane või happeline. Selliseid asjaolusid ei esine ning mistahes

selliseid asjaolusid hageja esile ei toonud. Metallkonstruktsioon on kaetud PVC kattega ning on

seega kaitstud ilmastikuolude eest. Kui hageja ise ei hoolitse selle eest, et halli sees oleks

normaalse niiskusega sisekliima, ei saa kostja selles osas midagi teha.

57. 2020. a eskiisprojektist ei tulene mistahes siduvust tingimuste osas, millele PVC hall pidi

vastama. Hageja palus kostjal 1,5 aastat pärast halli tarnimist saata eskiisprojekti põhjusel, et

hageja saaks taotleda KOV-ilt projekteerimistingimused, koostada projekteerimistingimuste järgi

eelprojekti ning registreerida PVC hall ehitisregistris. Eskiisprojekt on algeline projekt, mis

sisaldab üldiseid andmeid PVC halli kohta. Alles eelprojekti etapis pannakse paika PVC halli

täpne spetsifikatsioon, halli asukoht ja muud asjaolud, mis on ehitusalaselt vajalikud, et PVC hall

registreerida. Mistahes hagejale edastatud eskiisprojekti märgitu ei muuda poolte vahel

kokkulepitud tingimusi ehk asjaolu, et hageja kuumtsingitud metallkarkassiga halli ei tellinud.

2020. a eskiisprojekti oli joonestaja rea kuumtsingitud karkassi kohta kandnud ekslikult,

arvestamata konkreetset hageja ja kostja vahel kokkulepitut.

58. Kui hageja oleks tellinud kuumtsingitud metallkarkassiga PVC halli, oleks see kostja

edastatud pakkumises sõnaselgelt kirjas olnud. Kui hagejal oli kindel eesmärk osta tsingitud

karkassiga hall, oleks hageja selle kohe esmases hinnapäringus välja toonud. Hageja aga ei

maininud pöördumises mitte midagi selle kohta, et tema sooviks oli osta kuumtsingitud PVC

hall. Seega on ebaõige hageja väide, et „tsingitud karkassidest oli juttu kohe alguses“. Vastupidi,

kui hiljem kostja pakkus hagejale karkassi tsinkimise võimalust ja märkis, et see maksab

täiendavalt 2000 eurot, hageja loobus sellest.

59. Hagejaga oli kohe alguses kokku lepitud, et tarnitakse tsinkimata karkassiga hall. Halli

tarnimisel hageja nägi, et tegemist oli värvitud, mitte tsingitud karkassiga. Väited, et hageja ei

saanud metallkarkassi omadustest aru, on ebaõiged. Nimelt äriregistri andmetel tegeleb hageja

ehituspaigaldustöödega. Hageja on kirjutanud, et ta tegeleb igapäevaselt väravatega, mis on

kuumtsingitud. Seega oli hagejale juba halli paigaldamisel teada, et tegemist ei olnud tsingitud

karkassiga halliga ja hageja aktsepteeris seda. Alles mitu aastat hiljem asus hageja väitma, et ta

ei saanud aru, et karkass ei olnud tsingitud.

60. Ettemaksu tasumise ja karkassi tsinkimise vahel puudub mistahes seos. Karkassi ei tsingitud

seetõttu, et hageja ei tellinud tsingitud karkassi. Hageja on asunud hagiavalduses seisukohale, et

PVC hall ei ole piisavalt ventileeritud. PVC hall toodetakse vastavalt tüüpprojektile, mis tagab

PVC halli ventileeritusse tavatingimustes. Ventilatsiooniga seonduv on täpsemalt lahti kirjutatud

pakkumises, mille kohaselt on PVC hallil ventilatsiooniavad külgedel ja otstes. Täpselt sellised

ventilatsiooniavad on hageja PVC hallile tehtud. Vastavatest ventilatsiooniavadest üldjuhul

piisab, et PVC hallis ventilatsioon toimiks. Siiski mõjutavad PVC halli niiskustaset ja

ventilatsiooni toimimist kostjast sõltumatud asjaolud, näiteks aluspind. Harvades olukordades,

kus standardsetest ventilatsiooniavadest ei ole piisanud, on PVC halli ostjad tellinud kostjalt

10

juurde ventilaatoreid, mis on õhuliikumise probleemi lahendanud.

61. Kostja paigaldas hageja hallile hea tahte märgina oma kuludega täiendavad ventilaatorid ning

lisaks tegi PVC hallile veel täiendavad ventilatsiooniavad. Vastav kulu oleks tegelikult pidanud

jääma hageja kanda, kuna pakkumine ei sisaldanud ventilaatoreid ega nende paigaldust, samuti

mitte täiendavate ventilatsiooniavade tegemist. Hageja ei ole tõendanud, et ventilatsioon hallis

on ebapiisav. Kostja on hagejale soovitanud, et katuseventilaatori paigaldamine võiks olla

efektiivne viis probleemi lahendamiseks. Hageja ei ole liigniiskuse likvideerimiseks midagi ette

võtnud, vaid on lasknud olukorral eskaleeruda. Ilmselgelt toob pidev liigniiskus kaasa täiendavad

probleemid, mh on pikaajaliselt halli liigniiskena hoidmine metallkonstruktsioonide väidetava

roostetamise põhjuseks. Hageja tegevusetusest tuleneva liigniiskuse tagajärjel tekkinud

väidetavate puuduste eest ei lasu vastutus kostjal VÕS § 101 lg 3 ja VÕS § 139 kohaselt.

Liigniiskuse õigeaegsel kõrvaldamisel oleks kahju olnud väiksem.

62. Kostja ei avaldanud hagejale 2018. aastal, et halli võis paigaldada igale poole. Rajatise

sisekliimale omab aluspind tähtsust. Pakkumises oli märgitud, et hind ei sisalda aluspinna

ettevalmistust. See oli hageja enda risk, kui ta lasi halli paigaldada pinnasele, mis on tavapärasest

kõrgema niiskusega ja vajab täiendavat ventilatsiooni. Hea tahte märgina täiendas kostja PVC

halli ventilatsiooni veelgi, paigaldades sinna oma kuludega täiendavad ventilaatorid ja tehes

täiendavad avad. Hageja ei võtnud halli liigniiskuse kõrvaldamiseks midagi ette.

63. Halli pingutuspoldid ei pidanud olema kuumtsingitud. Samuti ei pidanud pingutuspoldid

olema teistmoodi markeeritud. Hageja väited pingutite ja kinnitite roostetamise kohta on

paljasõnalised. Pooled ei ole kokku leppinud, et pingutuspoldid peavad olema kuumtsingitud.

See ei ole vajalik, kuna tavapärases normaalse õhuniiskusega keskkonnas pingutuspoldid

roostetama ei hakka. Kui pingutuspoldid on roostes, on roostetamine põhjustatud liigniiskusest,

millise keskkonna põhjustas hageja ise. Väide raamide omavahelisel ühendamisel toruhülsside

kasutamise vajadusest on paljasõnaline. Pooled ei ole selles kokku leppinud. Kui torud on mõlki

läinud (mis on tõendamata), on see põhjustatud sellest, et hageja on polte üle pingutanud.

64. Pakkumises välja toodud, et PVC materjal peab vastu 20 aastat. Samasugust deklaratsiooni

kogu halli kohta pakkumises ei sisaldu. Hageja väide, et PVC materjal ei pidanud vastu 20

aastat, on paljasõnaline ehk täielikult tõendamata. Hageja hoiab hallis liigniisket keskkonda,

mille tulemusel on väidetavalt halli metallkarkass ja poldid hakanud roostetama ning värv maha

kooruma. Selline liigniiske keskkond omab mõju PVC materjali vastupidavusele. Kui hageja ei

hoiaks PVC hallis liigniisket keskkonda, peaks eelduslikult halli PVC materjal vastu 20 aastat.

65. Tarnitud PVC hall on tavapärase ehk vähemalt keskmise kvaliteediga. Tarnitud PVC hall on

sobilik selle tavapäraseks otstarbeks, sh kauba ja materjalide hoiustamiseks. Pooled ei ole kokku

leppinud, et PVC hall peaks olema sobilik mingisuguseks eriliseks otstarbeks. Kui PVC hallis on

tõepoolest tekkinud liigniiskus, on liigniiskus põhjuseks nii roostetamisele, värvi maha

koorumisele kui ka hallitusele.

66. Hageja ei ole kostjat väidetavatest puudustest õigeaegselt teavitanud. Kostja viitas VÕS

§ 220 lõikele 1. Hageja väitis, et alates 2019. aasta lõpust ei olnud võimalik kostjaga

kontakteeruda. Hagiavalduse p-s 5.1 on hageja väitnud, et juba alates 2018. aasta detsembrist ei

olnud võimalik kostjaga ühendust saada. Kostja on seisukohal, et hageja etteheited on alusetud ja

vastuolulised. Kui hagejal ei olnud võimalik kostjaga alates 2018. a lõpust kontakti saada, siis

kuidas sai kostja 2019. a märtsis teostada PVC halli garantiitöid või edastada hagejale 2020. a

märtsis eskiisprojekti. Samuti on hageja selline väide vastuolus paar lõiku hilisema väitega, mille

kohaselt kostjaga ei olnud võimalik kontakteeruda alates 2019. a lõpust.

67. Kostja viitas VÕS § 219 lõikele 1. Kui ostja jätab ostetud asja üle vaatamata või ei tee seda

11

vajaliku hoolsusega ning asjal on puudus, mille võinuks nõuetekohase ülevaatuse käigus

avastada, loetakse ostja sellistest puudustest teadma pidanuks alates ajahetkest, mil ülevaatus

pidanuks aset leidma. PVC halli kätte saamisel oli hageja esmaseks kohustuseks veenduda, et

hall vastab lepingutingimustele. Tõele ei vasta hageja väide, mille kohaselt on hageja

eriteadmisteta isik ning seega ei saanud ta enne 2019. aasta lõppu tuvastada väidetavaid puudusi

seoses metallkarkassi omadustega. Nimelt äriregistri andmetel tegeleb hageja

ehituspaigaldustöödega ning tegeleb igapäevaselt väravatega, mis on kuumtsingitud. Seega pidi

hageja omama erialaseid teadmisi ehitusest ja puutudes igapäevaselt kokku kuumtsingitud

toodetega.

68. Eriteadmisest tulenevalt tegi hageja teadliku otsuse kuumtsinkimata metallkarkassi tellimisel,

andes enda pädevusele tuginedes hinnangu, et tal ei ole kuumtsingitud karkassi vaja. Hagejal ei

olnudki kuumtsingitud metallkarkassi vaja, kui hageja oleks hoidnud õhuniiskuse hallis

normaalsena. Erinevalt väravatest, mis paiknevad välitingimustes, on halli metallkarkass kaetud

PVC materjaliga, seega ei puutu otseselt kokku ilmastikuoludega. Väidetavast puudusest seoses

pingutuspoltide ning toruhülssidega on hageja kostjat esmakordselt teavitanud 24.03.2022.

Kostja viitas VÕS § 220 lg 3. Hageja ei saa enam sellele mittevastavusele tugineda.

69. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega kahju suurust. PVC hall vastas poolte vahel

kokku lepitud tingimustele, mistõttu ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi rikkunud, ning

hageja ei ole kostjat väidetavatest puudustest õigeaegselt teavitanud. Hageja ei ole esitanud

ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kahju tekkimist ning seda väidetavalt 25 000 euro ulatuses.

Samuti ei ole võimalik mõista, mida hageja kahju all silmas peab. Kostjale esitatud 02.02.2021

nõudekirjas on hageja sisustanud 25 000 euro suurust kahju tuginedes sellises väärtuses kauba

riknemisele. Hagiavalduses on hageja väitnud, et 25 000 euro suurune kahju seisneb roostetanud

konstruktsiooni ülevärvimise, lisaventilaatorite paigaldamise, pingutuspoltide ja kinnitite

vahetamise ning toruhülsside paigaldamise kulus. Samas on hageja leidnud, et väidetavate

puuduste tõttu pääsevad sademed halli sisse, mille tagajärjeks on riknenud kaup ja

veekahjustusega rikutud pakendid. Samaaegselt tugineb hageja väitele, et halli lakke tekib hoopis

kondents, mis tilgub sisustusele ja kaubale. Eelnevast ei ole võimalik aru saada, mis on puudused

ning millel põhineb hageja kahjunõue summas 25 000 eurot.

70. Hageja esitas E OÜ hinnapakkumise, mis ei tõenda hagejale kahju tekkimist ega selle

suurust. Tegu on üldsõnalise loeteluga töödest, millega hageja soovib halli täiendada. Hageja ei

ole tõendanud, et hinnapakkumise tööd oleksid vajalikud ja sobilikud puuduste kõrvaldamiseks.

Tegemist on lihtsalt kirjelduste ja kostja seisukohalt mitte millelgi põhinevate numbritega, mida

ei ole seetõttu võimalik kontrollida. Ka ei sisalda pakkumine PVC halli metallkarkassi

kuumtsinkimist, vaid uuesti värvimist. Hinnapakkumine sisaldab sellise töö tegemist, mille puhul

hageja väidab, et see ei vasta lepingutingimustele. Kostjale on hageja heitnud ette seda, et

metallkarkass ei ole tsingitud, kuid hinnapakkumisest järeldub, et hageja jaoks ei olegi tegelikult

tsinkimata karkass probleemiks, vaid vaja on teostada värviparandustöid. Üksikud

värviparandustööd oleks nende tegemise vajaduse korral kostja ise garantiikorras ära teinud, kuid

sellist võimalust hageja kostjale ei andnud.

71. Lisaks tuleneb E OÜ hinnapakkumisele tuginemisest, et hageja võtab omaks, et

katuseventilaatorite paigaldamine oleks konkreetses asukohas parema õhutuse tagamiseks vajalik

olnud. Eelnevat soovitas hagejale kostja, kuid hageja ei soovinud katuseventilaatoreid

paigaldada. Kostja selgitas 09.05.2022 vastuses hageja nõudekirjale, et lisaks täiendavatele

ventilaatoritele, millised kostja oma kuludega paigaldas, tuleks hagejal juurde tellida

katuseventilaator. Samuti soovitas kostja PVC halli paariks päevaks paigaldada diiselpuhur, mis

liigse niiskuse ära kuivataks. Hagejale teadaolevalt ja hinnapakkumise kohaselt ei ole hageja

tänaseni katuseventilaatorit paigaldanud. Hageja ei ole kostja soovitustele vaatamata teinud

midagi, millega kahju ennetada. Kostja rõhutab, et katuseventilaatorid ei sisaldunud pakkumises,

12

st nõue nende paigaldamisega seotud kulude hüvitamiseks on alusetu.

72. Alusetu on nõue toruhülsside ja uute poldikomplektide paigaldamiseks ning pingutite ja

kinnitite vahetuseks kuumtsingitud pinnakattega kinnistuste vastu. Tegemist on PVC halli

täiendustega, mis ei olnud pooltevahelise kokkuleppe sisuks ning millist kulu ei pea kandma

kostja.

73. Hageja on viidanud nõude õigusliku alusena müügigarantii sätetele. Kui müüjal on kohustus

asi ostjale saata, ei hakka garantiitähtaeg kulgema enne asja ostjale üleandmist. Käesoleval juhul

andis kostja hagejale pakkumises toodud spetsifikatsioonile vastavale PVC hallile kolme aasta

pikkuse garantii, mis hakkas vastavalt VÕS § 230 lg 2 kohaselt kulgema alates 15.11.2018.

Müügigarantii alusel oleks hageja saanud kostjalt nõuda kas asja parandamist, asendamist või

selle hooldamist. Hageja nõudis 02.02.2021 nõudekirjas, et kostja vahetaks garantiikorras kogu

tsinkimata metallkarkassi välja kuumtsingitud metallkarkassi vastu ning vahetaks armeeritud

PVC katte välja või teeks olemasolevasse PVC kattesse täiendavad ventilatsiooniavad. Hageja

nõuded ei olnud hõlmatud garantiigamet, sest metallkarkass ei olnud tellitud kuumtsingituna,

ventilatsiooniavad olid teostatud vastavalt pakkumisele ja kostja oli juba hea tahte märgina

paigaldanud PVC halli täiendavad ventilaatorid ning teinud täiendavad ventilatsiooniavad.

74. Hageja ei ole kordagi esitanud kostjale nõuet, et kostja tuleks ja parandaks

metallkonstruktsiooni värvitöid, mis oleks olnud garantiiga hõlmatud. Järgnevates nõudekirjades

(24.03.2022 ja 06.05.2022) on hageja nõudnud 25 000 euro suuruse kahju hüvitamist. Hageja

esitas väited pingutuspoltide ja toruhülsside kohta alles 24.03.2022 ehk pärast garantiitähtaja

möödumist 15.11.2021. Garantiiaeg ei ole peatunud. Hageja väidetud puudused ehk

kuumtsinkimata karkass ja ebapiisav ventilatsioon ei takista hagejal PVC halli kasutamast.

Hageja ei ole väitnud, et ta ei ole saanud PVC halli kasutada. Kui hageja hinnangul on PVC

hallis tekkinud liigniiskus, oleks hageja pidanud paigaldama vastavalt kostja soovitusele PVC

halli näiteks katuseventilaatorid.

75. 10.03.2023 seisukohtades ei nõustunud kostja hagi täiendamisega. Hageja nõue on jätkuvalt

ebaselge ja tõendamata. Hageja ja kostja pidasid enne 03.10.2018 tarnelepingu sõlmimist

läbirääkimisi ja jõudsid kokkuleppele halli spetsifikatsioonis ning hinnas. Sealjuures on hageja

näol tegemist eriteadmistega isikuga, kes tegeleb ehituspaigaldustöödega. Halli kättesaamisel ja

ülevaatamisel hageja pretensioone ei esitanud. Hageja ei ole toonud välja ega tõendanud ühtegi

konkreetset asjaolu, mida kostja oleks väitnud tarnelepingu sõlmimisel, mis tõele ei vastaks.

76. Tarnelepingut ei sõlmitud 09.07.2018, vaid see sõlmiti 03.10.2018. Hageja peaks esmalt

välja tooma ja tõendama, milles pooled kokku leppisid. 11.01.2023 kohtuistungil selgus, et

hageja ei tugine enam väitele, et halli metallkarkass pidi olema kuumtsingitud, kuid tugineb

jätkuvalt ventilatsiooniga ja dokumentatsiooniga seotud väidetavatele puudustele. Kostja on

seisukohal, et hageja väited halli lepingutingimustele mittevastavuse osas on otsitud ja

tõendamata.

77. Hallis tekkinud liigniiskus ei ole tingitud väidetavast halli mittevastavusest

lepingutingimustele. PVC halli ventilatsioon vastab lepingutingimustele ning hageja ei ole välja

toonud ega tõendanud midagi sellist, mis oleks käsitletav lepingutingimustele mittevastavusena.

Halli aluspinna sobivuse eest vastutab hageja. Varem ei ole hageja tuginenud aluspinna

sobimatusele. Pakkumise järgi ei sisaldanud hind aluspinna ettevalmistust. Kostjal ei olnud halli

asukoha valimisel mingisugust rolli ega sõnaõigust.

78. Ebaõiged on hageja väited, et liigniiskuse põhjustasid ebapiisavad ventilatsiooniavad. Hallil

on ventilatsiooniavad mõlemas külgseinas ja otsaseintes. Kummaski külgseinas on 3

ventilatsiooniava, mis asuvad seina alaosas. Otsaseinte ventilatsiooniavad asuvad ülaosas ning

13

nendele avadele on paigaldatud Rosenberg EQ 300-2 aksiaalventilaatorid (2 tk). Kumbki

ventilaator suudab tagada õhuvahetuse 2000 m3/h, kokku 4000 m3/h. Hageja halli ruumala on ca

2400 m3. Samuti on paigaldatud 5-astmeline regulaator, mis reguleerib ventilaatorite tööd. Kostja

poolt paigaldatud ventilaatorid ja regulaator on ostetud Cliox OÜ-st. Ventilatsiooniavad on

piisavad halli ventilatsiooni tagamiseks tavapärastes tingimustes. Koos ventilaatoritega on halli

ventilatsioon toimiv.

79. Kostja on tuvastanud hageja 01.11.2022 esitatud videost, et hageja on puitlaastplaadiga

katnud kinni halli seinad, mis katavad omakorda ära külgseintes asuvad ventilatsiooniavad. Seda,

et hageja asus 2018. a lõpus halli seinu vineeriga katma, on hageja ise avaldanud.

Ventilatsiooniavade kinnikatmise tõttu ei saagi hallis piisavat õhuliikumist tekkida.

80. Kolmandaks on hageja halli ventilatsiooni toimimist takistanud sellega, et ta ei ole koristanud

lund halli ventilatsiooniavade eest. Eelnevat tõendavad Maa-ameti fotolaost pärinevad aerofotod

hageja hallist 22.03.2022 ning 12.04.2022. Hageja on jätnud koristama halli alläärest paksu

lumekihi. Halli ventilatsiooniavad asuvad halli allääres. Seega kattis koristamata lumi halli

ventilatsiooniavad, mistõttu ei olegi võimalik ventilatsiooni korrektne toimimine. Vastupidi, läbi

lume tõmbavad ventilatsiooniavad sisse veel täiendavat niiskust. Mõlemad pildid on tehtud

kevadel ning on näha, et ümberringi on lumi suures osas ära sulanud, kuid hageja halli seina

ääres olev koristamata lumekiht on olnud nii paks, et see on endiselt alles.

81. Kostja ei ole ventilatsiooniga seotud probleemi tunnistanud, vaid paigaldas ventilaatorid hea

tahte märgina. Ventilaatorid tõmbavad hallist õhku välja ning seega aitavad kaasa õhuvahetusele,

mis vähendab niiskuse taset. Isegi ventilaatoriteta on hallis olemas eeldused ventilatsiooni

korrapäraseks toimimiseks, kui halli pinnas ei ole liigniiske ning halli ei kasutata viisil, mis

takistab selles õhu liikumist. Asjaolu, et kostja paigaldas hea tahte märgina hageja halli

lisaventilaatorid ilma täiendavat tasu küsimata, ei tähenda, et kostja hinnangul ei vastaks halli

ventilatsioonilahendus lepingutingimustele. Kostjal ei ole võimalik kontrollida, kas hageja üldse

tema hallile paigaldatud ventilaatoreid kasutas. Arvestades, et hageja ei vaevunud isegi

ventilatsiooniavade eest lund koristama, on ventilaatorite kasutamine hageja poolt kaheldav.

82. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milliste konkreetsete dokumentide üleandmise

kohustus kostjal oli. Kostja ei ole hagejale mistahes dokumente üle andmata jätnud. Kostja ei ole

hagejale mistahes dokumente üle andmata jätnud. Lisaks on kostja hageja soovi kohaselt

koostanud eskiisprojekti, mis vastab kõnealuse halli spetsifikatsioonile. Hageja soovis

eskiisprojekti koostamist seoses PVC-halli registreerimisega. Tõele ei vasta hageja väide, et

kostja esitas hageja esindajale korrigeeritud eskiisprojekti alles 09.05.2022. Nimelt oli kostja

esitanud hageja lepingulisele esindajale H. O. korrigeeritud eskiisprojekti juba 12.02.2021.

Ebaselge on, kuidas on dokumentide esitamata jätmine seotud hageja kahju nõudega.

83. Hageja ei ole kostjat puudustest õigeaegselt teavitanud. Hageja soovis tagantjärele taotleda

projekteerimistingimusi ja seejärel ehitusluba. Projekteerimistingimuste taotlemiseks piisab

eskiisist, kus on peal hoone mõõdud ja välisviimistluse materjalid. Tehnilisi lahendusi

käsitletakse eelprojektis, mida hageja kostjalt ei tellinud. 24.03.2022 ja 06.05.2022

nõudekirjades ei tuginenud hageja dokumentatsiooni puudumise väitele.

84. Eksitav on hageja väide, et kostjat teavitati liigniiskusest juba 19.03.2019. Kostja 09.05.2022

e-kiri ei tõenda, et hageja oleks teavitanud väidetavatest ventilatsiooniga seonduvatest puudustest

kostjat 19.03.2019. 19.03.2019 teostas kostja garantiitöid, mis ei seondunud ventilatsiooniga.

Ventilaatorite paigaldamisest ei olnud 19.03.2019 juttugi, sest hageja ei olnud siis veel

liigniiskusele tuginenud. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks nõudnud

väidetavate lepingutingimustele mittevastavuste parandamist VÕS § 222 lg 1 alusel ning teinud

seda VÕS § 222 lg 6 kohase tähtaja jooksul.

14

85. Hageja ei ole VÕS § 222 lg 1 kohast parandamisnõuet esitanud ega ei ole seda teinud VÕS

§ 222 lg 6 kohase tähtaja jooksul. Nõue tuleb esitada üheaegselt teatega asja lepingutingimustele

mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast seda. Seetõttu on VÕS § 222 lg 1 kohane

täitmisnõue lõppenud. Hageja ei saa esitada kahju nõuet, sest ta ei ole õigeaegselt esitanud

parandamisnõuet.

86. Hageja loobus 11.01.2023 istungil sõnaselgelt karkassi kuumtsinkimisega seotud

väidetavatele mittevastavustele tuginemisest, millega seonduvalt kohus tuvastas, et hageja on

hagi alust istungil muutnud. Sellele vaatamata ei ole hageja kohtu juhistest lähtunud ja on

esitanud täiendatud hagiavalduses jätkuvalt tsinkimisega seotud väiteid. Kõik tsinkimisega

seotud väited tuleb jätta tähelepanuta, kuna hageja ei tugine kahjunõuet sisustades nimetatud

asjaoludele. Väide seoses metallkarkassi tootjaga on asjassepuutumatu ja tuleb jätta

tähelepanuta. Hageja on väitnud, et karkassi vedelvärvimine on kaks korda kallim kui

tsinkimine. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle väite kinnitamiseks ning samuti ei

ole võimalik aru saada, kuidas on viidatud asjaolu seotud hageja kahjunõudega. Tegemist on

paljasõnalise ja asjakohatu väitega.

87. Kostja esitas Temalac FD 50 tootekirjelduse aastast 2010, mille edastas kostjale värvi

maaletooja T AS. Tootekirjeldusest juba 2010. aastast nähtub, et roostevabad omadused on

identsed. Seega on hageja vastav vastuväide sisutu. PVC katte omaduste osas ei ole hageja

pretensioone esitanud. Hageja halli PVC katte materjali sertifikaat oli kehtiv ka 2018. aastal, mis

nähtub 23.02.2018 väljastatud sertifikaadist nr 01 100 042000, mille kehtivusaeg oli 16.02.2018-

27.03.2019.

88. Asjasse puutumatud on hageja väited seoses toruhülsside ja pingutuspoltidega. Need väited

ei ole seotud väidetavate ventilatsiooni puudustega või dokumentatsiooni esitamata jätmisega.

Hageja väited seoses garantiiga on asjakohatud, kuna hageja ei ole esitanud nõuet garantiile

tuginevalt. Ebaõige on hageja väide, nagu garantiiaeg ei oleks alanud, kuna väidetavalt ei ole

toimunud halli üleandmist. Liisingulepingu raames toimus halli üleandmine üleandmise-

vastuvõtmise aktiga. Hiljem ei ole halli üleandmine-vastuvõtmine kordagi olnud pooltevahelise

suhtluse teemaks. Garantiiaja kehtima hakkamist kinnitab asjaolu, et kostja teostas 19.03.2019

garantiitöid hageja nõudmisel.

89. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid kahjunõuet ja selle ulatust. Halli väidetavate

mittevastavuste parandamiskulud hageja nõude sisuks olla ei saa, kuna hageja ei ole

parandamisnõuet esitanud. Hinnapakkumisest ei ole võimalik mõista, kuidas hinnapakkumises

nimetatud tööd on seotud hageja tuvastatud lepingutingimustele mittevastavusega. Ainuke E OÜ

hinnapakkumises olev töö, mis võiks olla seotud ventilatsioonipuudusega, on katuseventilaatori

paigaldus ja õhuavade ümbertegemine, et tagada toimiv ventilatsioon hinnaga 2630 eurot.

Ülejäänud hinnapakkumises nimetatud tööd on seotud karkassiga, toruhülssidega ja

pingutuspoltidega, mille asjakohatust on kostja selgitanud juba varasemalt.

90. Katuseventilaatori paigaldamine on hageja halli täiendus – katuseventilaatori paigaldamine ei

olnud ette nähtud hinnapakkumises ega tarnelepingus. Õhuavade ümbertegemise kulu jääb

mõistetamatuks, sest hallile on juba tehtud õhuavad (ventilatsiooniavad) külgedele ning otstesse,

lisaks sellele on kostja paigaldanud hallile ventilaatorid. Milles peaks seisnema õhuavade

ümbertegemine ja selle vajalikkus/tulemuslikkus, hageja selgitanud ei ole. Dokumentatsiooni

puudumisega ei seondu ükski E OÜ hinnapakkumises nimetatud töö. Seega on hageja

kahjunõude kontekstis väited dokumentatsiooni väidetava puudumise kohta asjakohatud.

91. Hageja kahjuhüvisnõude 25 000 eurot ei põhine mitte millelgi. Esialgu tugines hageja sellele,

et kahju summas 25 000 eurot on tekkinud seoses halli puudustega, milleks olid roostetanud

15

konstruktsioon, halb ventilatsioon, liigne niiskus, mis pääseb sisse, kuna kõik halli

pingutuspoldid on roostes ja tuul on lõhkunud halli kändast, mistõttu sademed pääsevad halli

sisse, mille tagajärjeks on riknenud kaup, veekahjustusega rikutud pakendid. Käesolevaks

hetkeks on hageja enamikest eespool viidatud väidetest loobunud, kuid kahjunõude suurus on

endiselt jäänud samaks. Eelnev kinnitab, et hageja väidetel ei ole nõutud kahjuhüvitise summaga

mistahes seost.

92. 06.04.2023 seisukohtades kordas kostja, et hageja ei ole kohtu ette toonud konkreetseid

asjaolusid, millest tuleneks halli lepingutingimustele mittevastavus. Olukorras, kus hageja ei ole

suutnud otsustada, millistele asjaoludele ta tugineb, ei ole põhjendatud määrata ekspertiisi viisil,

et ekspert hakkaks otsima asjaolusid, millele hageja nõue tugineda võiks. Paljasõnaliste väidete

esitamine vormis, et „hall on ehitustehniliselt valesti komplekteeritud“ või „ebapiisav

ventilatsioon“, ei vabasta hagejat konkreetsete asjaolude väljatoomise kohustusest. Kostjale jääb

mõistmatuks, mida peaks tähendama ehitustehniliselt valesti komplekteerimine. Samuti ei ole

hageja selgitanud, mida tähendab „ebapiisav ventilatsioon“.

93. Hinnapakkumise kohaselt pidid hallil olema ventilatsiooniavad külgedel ja otstes. Vastavad

ventilatsiooniavad on hallil olemas ning hageja ei ole väitnud, et hallil vastavad

ventilatsiooniavad puuduvad. Kui ventilatsioon hallis väidetavalt ei toimi, on selle põhjuseks

asjaolu, et hageja on ventilatsiooniavad katnud kinni ega ole kõrvaldanud väliseid takistusi

(lumi) ventilatsiooniavade eest. Väited, et hageja hallis ei ole ventilatsiooni toimimine võimalik,

on täiesti alusetu ja paljasõnaline.

94. 13.10.2023 seisukohtades osundas kostja, et hageja on asunud ventilatsiooni osas väitma, et

hallil pidid olema mingid täiendavad omadused, milles pooled ei ole kokku leppinud.

Pöördumises halli ostmiseks ei märkinud hageja muud, kui soovitud halli mõõtmed, ukseava

mõõtmed, soovis valgust läbilaskvat katust ning märkis, et seinavärv võiks olla

standardlahendus. Seega soovis hageja standardlahendusena pakutavat ehk kõige lihtsamate

omadustega halli. Hageja ei kirjeldanud halli kasutusotstarvet ega toonud välja spetsiifilisi

asjaolusid, millest kostja oleks saanud või pidanud järeldama, et hallil peaksid olema

spetsiifilised eriomadused. Seega koostas kostja hagejale tavalise pakkumise, mille kohaselt on

hallil ventilatsiooniavad külgedel ja otstes. Hageja ei eita, et kokkulepitud ventilatsiooniavad on

hallil olemas.

95. Kui kohus peaks hagi rahuldama, siis tähendab see, et halli müüjate vastutust laiendatakse

ka sellistele halli omaduste tagamisele, milles pooled kokku leppinud ei olnud. Sellisel juhul

peaksid halli müüjad justkui samaaegselt asuma ostja rolli, et otsustada, millist halli ostja vajab

ning vastutama ostja tehtud valiku eest. Samuti tähendaks hagi rahuldamine, et tuhandetel PVC-

hallide omanikel Eestis tekiks võimalus tagantjärele hakata hallidele tasuta nõudma lepingutes

mittesisaldavaid lisasid, milleks võib olla ventilatsioon, õhukuivatussüsteem, elektri- ja

tulekahjupaigaldis, ehitusloa taotlemise teenus, uste automaatika jms, milles halle ostes mistahes

kokkuleppeid ei olnud.

96. Kostja oli hagejale edastanud halli kasutusjuhendi, mida hageja ei ole järginud ning mis

ühtlasi on kaasa toonud olukorra halvenemise. Oleks äärmiselt ebaõiglane, kui kostja peaks

vastutama hageja tegevuse eest hallis. Kostja ei saa hakata käima kontrollimas, kas hageja

kasutab ventilaatoreid, koristab lund või ega hageja ei kasuta halli ferme selleks, et sealt

trosstaliga tõsta raskeid esemeid. Samuti on kostja märkinud, et kui hageja tellib juurde

ventilatsiooniavasid, siis seda tehakse ning kostja on rääkinud katuseventilaatori ja kuivati

tellimise võimalusest. Hageja pole ühtegi pakutud lahendust soovinud.

97. Lepinguga olid ette nähtud ainult ventilatsiooni avad, kuid kuna klient soovis peale

neljakuulist halli kasutamist seinaventilaatoreid, siis kostja oli nõus need paigaldama. Antud

16

lisatööle pakkumist ei esitatud ning lepingut ei sõlmitud. Samuti ei esitanud klient ventilatsiooni

projekti ega nõudmisi, millises mahus õhuvahetus peab hallis tagatud olema. Kostja paigaldas,

kooskõlas hagejaga, kaks ventilaatorit, mis tagavad hallis õhuvahetuse 142% tunnis, tasuta ja ei

esitanud tehtud tööde, st kahe ventilaatori, nende raamide ja paigaldustarvikute eest arvet.

Katuseventilaatorit, mida kostja pakkus, ei olnud hageja nõus hallile juurde ostma. Hageja ei ole

kordagi maininud, et tema hagi on suunatud kahjuhüvitise nõudmisele seoses töödega, mis ei

olnud lepinguga üldse hõlmatud.

98. Lepingutingimused olid sätestatud 03.10.2018 tarnelepingus ning 09.07.2018 pakkumises.

Ventilatsiooni osas sisaldas poolte kokkuleppe tingimust, et PVC-hallil on ventilatsiooniavad

külgedel ja otstes. Poolte seisukoht vastavas küsimuses on tegelikkuses ühtne – PVC-hallil on

ventilatsiooniavad külgedel ja otstes olemas. Seega vastab hall lepingutingimustele ning hagi

tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks olnud täiendavat lepinguline

kohustus seoses halli ventilatsiooniga, sealjuures tagada hallis õhuvool mingisugusel kindlal

määral. Hageja ei tellinud mingisugusel kindlal määral ventileeritud halli. Sellist kokkulepet ei

ole sõlmitud. Seega ei ole võimalik anda vastust küsimusele, kas PVC-hall on ventileeritud

piisaval määral.

99. Mõnedel müüjatel ei näe standardlahendus isegi ventilatsiooniavasid ette. Näiteks X OÜ

pakutavatel PVC-hallidel ei ole enamikul üldse ventilatsiooniavasid. Seega, kui hageja soovis

konkreetset ventilatsioonilahendust, mis tagab õhuvahetuse kindlal määral, oleks hageja pidanud

selleks soovi avaldama ning oleks pakutud välja vastav lahendus. 90% kostja ja teiste PVC-

hallide tootjate klientidest tellivad halli vaid ventilatsiooniavadega. Klient valib ise tema

vajadustele vastava ventilatsioonilahenduse. Näiteks on X AS korraldanud riigihanke, mille

puhul on koostatud tehniline kirjeldus koos tellitava halli omadustega. Punktist 2.6 nähtub, et

tellija soovis keskselt juhitavat ventilatsiooni, mis tagaks 1x õhuvahetuse tunnis. Hageja halli

puhul oli kokkulepe, et hallil on külgedel ja otstes asuvad ventilatsiooniavad.

100. Kostja on teinud juba rohkem, kui ta oli lepingu kohaselt kohustatud. Mõned kliendid

tellivad alati hallidele juurde õhukuivatid või topeltkatte, sest nad teavad, et ainult

ventilatsiooniavad või ventilaatorid ei pruugi 100%-liselt välistada kondensatsiooni teket. Mõnel

kliendil on vastavaid lisaseadmeid või -lahendusi vaja, kuid teisel mitte. Keegi ei eelda, et halli

müüja pakub vastavaid seadmeid tasuta. Mitte ükski PVC-halli tootja Eestis ega teadaolevalt

mujal ei võta endale kohustust tagada kondensatsiooni 100%-line puudumine, kui klient ei telli

halli kuivatussüsteemi või topeltkatet.

101. Ekspertiisiga tuvastatavad asjaolud väljusid vaidluse esemest. Lõppastmes ei selgunud

ekspertiisist, milliseid konkreetseid täiendusi ekspert soovitab ning milline oleks nende

kasutegur. Ekspert on eiranud kohtu korraldusi, mistõttu on ekspertarvamus kaotanud oma

objektiivse tõendiväärtuse. Kohus ei ole lubanud esindajatel juures viibimist. Kohus ei ole

andnud määruses eksperdile korraldust lubada hageja esindajal viibida ülevaatuse juures või

arvestada mistahes hageja sisendit. Ekspert on kohtu korraldust eiranud. Ekspert on kohtu

korraldustest mööda läinud ning asunud hageja käepikenduse rolli.

102. Ekspertarvamuse järeldused põhinevad hageja selgitustel - näiteks on ekspert märkinud, et

ta ise ei ole kondensatsiooniprobleemi näinudki. Ekspertarvamus oleks pidanud seisnema

tehniliste mõõtmiste ja arvutuste teostamises ning nende pinnalt järelduste tegemises. Mõõtmised

on tehtud puudulikult, arvutusi ei ole üldse esitatud ning nii nagu eespool toodust nähtub, on

järeldused kujunenud hoopis hageja ütluste pinnalt. Ekspert on asunud hagejaga konsulteerima.

Kohtu korraldust sisaldav 15.05.2023 e-kiri oli saadetud ka hagejale. Seega on hageja kohtu

korraldust rikkunud.

103. Ekspertarvamusest puuduvad vastused kohtu esitatud küsimustele. Sisuliselt vastas ekspert,

17

et tuleb pöörduda ventilatsioonialase eksperdi poole, kes oskab välja arvutada õhuhulga või

meetmed, mis minimineerivad kastepunkti. Vastus ei saa olla, et vajalik on koostada

ventilatsiooni tööprojekt, vaid vastus peab olema, kuidas tuleks väidetav probleem ehituslikult

lahendada. Ekspert oleks pidanud koguma alusandmed, et sellele küsimusele vastata. Kuna

ekspert vastust ei esitanud, ei arvanud ekspert ise, et tema poolt välja toodud puudused oleks

tegelikkuses põhjustanud väidetavat liigniiskust. Eksperdilt oodatakse eriteadmist, mida teistel ei

ole. Eksperdi vastusega ei ole käesoleval juhul midagi peale hakata, sest see ei anna teavet

konkreetsete lahenduste osas.

104. Kostja rõhutab siinkohal, et vara müüdi vastavalt hinnapakkumises määratud

spetsifikatsioonile. Ostja ei tellinud kostjalt ehitusprojekti, sh ventilatsiooni projekti koostamist.

Pooled ei leppinud kokku, et kostja peaks koostama ventilatsiooniprojekti. Seetõttu ei ole

ventilatsiooniprojekti puudumine etteheidetav kostjale. Kondensatsiooni tekkimise kohta on

ekspert teinud järeldusi ilma seda nägemata.

105. Ekspert on leidnud, et ventilatsioon peaks suutma ühtlustada temperatuure mõlemal pool

katet, kuid vastust sellele, et millises määras olemasolev ventilatsioon ei suuda ühtlustada

temperatuure ning mida teha tuleks, ekspertarvamusest ei tulene. Kondensatsiooni tekkimise

väide põhineb üksnes hageja ütlustel, ekspert ise kondensatsiooni kummalgi ülevaatusel ei

näinud. Ventilatsiooniavade kõrguse osas tugineb ekspert vaid kaalutlusele, et kõrgemad

ventilatsiooniavad hoiaksid ära lume kuhjumise võimaluse, jättes tähelepanuta

ventilatsiooniavade madalama kõrguse funktsionaalse eesmärgi. Mida madalamal on sisselaske

ava, seda paremini toimib loomulik ventilatsioon.

106. Ekspert on leidnud, et halli ventilatsioon on puudulik seetõttu, et ventilatsiooni ei ole välja

arvutatud. Tekib küsimus, miks seda arvutust ekspert ekspertiisi käigus ei teinud ning

konkreetseid lahendusi ei pakkunud. Ekspertarvamusest puuduvad vastused ja lahendused, mida

pooled ja kohus kohtuekspertiisilt ootavad. Ekspert ei ole mõõtnud ega arvutanud, milline oli

PVC-halli ruumala. Ekspert ei ole välja arvutanud, milline on hallis ventileeritava õhu ruumala,

mida ekspert oleks saanud teha, arvestades halli ruumalast maha metallkarkassi ning hallis

paiknevate kaupade, riiulite ja muude esemete ruumala. Halli õhu kubatuuri ehk õhu mahu (halli

ruumala, millelt on maha arvestatud karkassi ja esemete ruumala) tuvastamine on igasuguste

järgnevate arvutuskäikude mõttes kõige olulisem alguspunkt. Arvamuses ei ole ventileeritava

õhu ruumalast sõnagi. Jääb mõistetamatuks, kuidas üldse on ekspert saanud ventilatsiooni

piisavuse osas mingisuguseid järeldusi teha.

107. Kui eksperdi arvates ruumala ning seega õhuvahetuse hulk ehk ventilatsioon tähtis ei ole, ei

saa olla tegemist olukorraga, kus hall ei vasta lepingutingimustele. Halli ruumala on 2944 m3,

millest tuleb teha mahaarvestused (karkass ja esemed), mille osas oleks täpsed andmed saanud

koguda ekspert siis, kui ta käis halli üle vaatamas. Isegi kui lähtuda ruumalast 2944 m3, siis

arvestades, et hallis toimus õhuvahetus vastavalt mõõteprotokollile mahus 4188,6 m3/h, vahetus

õhk tunnis 142% ulatuses. Kui eelnev ei olnud eksperdi arvates piisav, oleks pidanud ekspert

märkima, millises mahus ehk kui tihti tuleks õhuvahetus tagada.

108. Ekspertarvamuses ei ole sõnagi halli niiskuskoormusest, hallis läbiviidavast

majandustegevusest, hallis viibivate inimeste hulgast, hallis paiknevatest materjalidest või halli

aluspinna niiskusest, rääkimata konkreetsetest alusandmeest arvutuskäikude tegemiseks ja

analüüsi esitamiseks. Eksperdi käsitlus aluspinna osas piirneb ühe lausega, et hall on rajatud

asfaldile. Ekspert on alusandmeid kogumata teinud järeldusi, jättes võtmata arvesse asjaolud, mis

niiskustaset mõjutavad.

109. TsMS § 302 lg 3 kohaselt ei ole eksperdil õigust anda ekspertiisi tegemist üle teisele isikule.

Kui ekspert kasutab teise isiku abi, peab ta avaldama kohtule selle isiku nime ja abi ulatuse, kui

18

tegemist ei ole ebaolulise abistamisega. Ekspertarvamusest on selgunud, et ekspertarvamuse

seisukohalt olulised tegevused on teostatud kolmandate isikute, mitte eksperdi poolt. Kostjale

teadaolevalt ei ole ekspert TsMS § 302 lg 3 mõttes kohut teavitanud, et ta kasutab teise isiku abi,

Kui eksperdil puudus võimekus ise ekspertiis läbi viia, oleks ta pidanud keelduma ekspertiisi

läbiviimisest. Pädevuse puudumist aga ekspert ei märkinud, vaid võttis töö vastu. Tagantjärele

on selgunud, et ekspert on puudujääke püüdnud ületada kolmandatelt isikutelt teenuste

tellimisega ja arvamuste küsimisega.

110. F OÜ ja E OÜ on esitanud vastustes eksperdile tõele mittevastavaid väiteid. Vaadates F OÜ

kodulehekülge ja sellel toodud galeriid valminud hallidest, on vähemalt pooltel ventilaatorid

puudu. F OÜ 15x25m hallil, mis on hageja halliga sarnase suurusega, ei ole isegi

ventilatsiooniavasid külgedel. Tegelikkuses on tegemist lihtsalt konkurendi halvustamisega.

Erinevalt kostja müüdud hallist, millel on külgedel kokku 6 ventilatsiooniava, F OÜ hallidel

külgedel ventilatsiooniavad puuduvad.

111. R OÜ soovis tellida kaks 20x75m halli. Kostja tegi eelnevale hinnapakkumise 09.10.2020

nr 20198-4, mis sisaldas katuseventilaatoreid. R OÜ otsustas, et tellib kostjalt esialgu ühe halli.

2023. aastal asus R OÜ tellima teist halli, millele tegi pakkumise 08.05.2023 kostja. Pakkumisest

on näha, et R OÜ loobus katuseventilaatoritest, kuna pidas neid kalliks. R OÜ otsustas teise halli

tellida F OÜ-lt ning kuna R OÜ ei olnud nõus katuseventilaatorite eest maksma, siis ei

paigaldanud neid ka F OÜ. Samas väidab F OÜ, et paigaldab ventilaatorid alati. Hallid on

kõrvuti nähtavad Maa-ameti kaardilt. Kostja hall on kolme katuseventilaatoriga, F OÜ hall on

ilma ventilaatoriteta.

112. E OÜ kirjutas 07.08.2023 vastuses eksperdile, et ventilatsiooni kõige tõhusam lahendus on

katuseventilaator, mis paikneb lae all halli „harjas“. Nii teeb seda ka soome tootja B OY. Meie

oleme valinud ventilaatori, mis tagab halli ruumala õhuvahetuse 2x tunnis. Meie oleme valinud

ventilaatori, mis tagab halli ruumala õhuvahetuse 2x tunnis. Vaadates E OÜ kodulehekülge, ei

ole toodud fotot ühtestki ventilaatoritega hallist. Seevastu on lisatud hulgaliselt fotosid, kus ei ole

katuseventilaatoreid, aga isegi mitte seinaventilaatoreid. Lisaks väärib rõhutamist, et E OÜ 10/14

eelmise aasta käive oli vaid 16 950 eurot, mis on vähem kui kostja müüdud halli maksumus. On

kummaline, et ekspert küsib arvamust PVC-hallide turul sisuliselt mittetegutsevalt ettevõttelt.

113. Väide, et halli ruumala õhuvahetus peaks toimuma 2x tunnis, on samuti alusetu. Iga klient

otsustab ja valib ise, millist ventilatsiooni ta soovib. Käesoleval juhul ei olnud hageja valinud

muud, kui ventilatsiooniavad külgedel ja otstes. Eksperdi järeldused ei kattu PVC-hallis

tuvastatud olukorraga. Kastepunkti tekkimine üksikutel hetkel ei tähenda, et kondenseerumine

toimub sellises koguses, et vesi hakkab laest tilkuma. Eksperdi järelduste kohaselt ei saanud

seega hallis tekkida sellist olukorda, nagu oli väidetavalt tekkinud. Järelikult on halli liigniiskus

põhjustatud hageja enda tegevusest. Kui hageja oleks ventilatsiooniavad lahti hoidnud, lume

ventilatsiooniavade eest ära lükanud ning kasutanud ventilaatoreid, oleks isegi eksperdi

arvamusest lähtudes 8472 tunnil aastast (97%) välistatud kastepunkti tekkimine.

114. Vaadates eksperdi poolt hallis tehtud fotosid, ei ole nendelt näha ühtegi väidetavalt

lõtvunud polti ega muud analoogset olukorda nagu FEM mudelil kujutatud. Hallil puuduvad

defektid, mis on näidatud FEM mudelil. Vastupidine ei ole tõendatud ekspertarvamusele lisatud

piltidega. Ekspert ei saa hakata ette kirjutama, mis võib hooldusjuhendis sisalduda ja mis mitte.

Hooldusjuhendi p-des 2.1-2.3 on märgitud, et kaks kuud peale PVC-halli paigaldust tuleb

pingutada terastrosse. Kontrollida tuli fermide ja teiste PVC-halli erinevate detailide omavahelist

korralikku kinnitust.

115. Kuna PVC-hall asub asfaltplatsil ja hallil puudub vundament ehk nii post- kui ka

plaatvundament, mis teeksid halli jäigaks ja maapinna külmumisest mittesõltuvaks, on selge, et

19

halli aluspinna kõrgused talvel miinuskraadidega muutuvad, mille tulemusena halli karkass

liigub ja poltühendused võivad lõtvuda seoses metalldetailide liikumise ja hõõrdumisega.

Seepärast on vajalik halli hooldada, mis tavaliselt tellitakse halli paigaldajalt. Kui hooldust ei

tellita, tuleb vastavat olukorda jälgida kliendil. Seetõttu ongi kinnituspoltidega seoses halli

kasutus- ja hooldusjuhendis välja toodud, et metallkarkassi puhul tuleb kontrollida

kinnitusdetailide poltliidete pingsust ning poldid peavad olema pingutatud nii, et ühendatud

detailide vahel puuduks õhuvahe. Hageja ei ole tellinud hallile ühtegi hooldust ning ei ole ise

seda hooldanud.

116. Eksperdi väited, et hall on eluohtlik, on ebaõiged. Eksperdi enda andmetest järeldub, et

kastepunkti ei teki 97% aastast ning sealjuures on kostja välja toonud, et ventilaatorid vahetavad

õhu 142% tunnis. Sellises olukorras ei ole võimalik, et roostetamine on tekkinud halli

ventilatsiooniga seonduvalt. Eksperdi väide, et külgedel paiknevad ventilatsiooniavad peaksid

olema kõrgemal kui 40 cm, on ilmselgelt otsitud. Avad täidavad oma funktsiooni ja vastupidist

ekspert iseenesest ei väida. Eksperdi väide, et ferm ei tohi koosneda kahest tükist, ei põhine mitte

millelgi. Enamikel suurtel lao- ja tootmishoonetel koosneb ferm kahest osast.

117. Halli hooldusjuhendi punktis 2.6 järgi oli keelatud lisada konstruktsiooni külge lisaraskusi.

Ekspertiisiakti lisaks olevatel fotodel nr 27 ja 25 on näha, et fermi külge oli paigaldatud

elektriline trosstali, mis on mõeldud suurte raskuste tõstmiseks. See on täiesti lubamatu ning on

arusaamatu, et ekspert seda kirjeldanud ei ole. Fermide kasutamine suurte raskuste tõstmiseks on

ülimalt ohtlik ja võib viia kandekonstruktsiooni kokkukukkumiseni. Fermid ei ole mõeldud

selleks, et nende jõul tõsta kuni 1000 kg raskuseid. Talide kasutamine on suure tõenäosusega ka

põhjuseks, miks fermide allosas on 1 mm vahed. Kuigi kohus ei ole küsimusi esitanud, on

ekspert asunud vastama küsimustele seoses karkassiga.

118. Ekspert on leidnud, et seega laienevad PVC-hallile EhS tulenevad nõuded, mis on

kehtestatud hoonetele. Eksperdi väited on ebaõiged ning väljuvad vaidluse esemest, sealjuures

on tegemist õigusliku hinnangu andmisega. Pooled ei ole kunagi käsitlenud PVC-halli ehitisena.

Tegemist oli müügilepinguga, millega kostja müüs hagejale PVC-halli kui toote. Lepingu

pealkirjaks oli tarneleping. Hageja ei ole taotlenud projekteerimistingimusi ega teinud muid

ehitust ettevalmistavaid toiminguid, sealjuures ei ole asunud PVC-halli seadustama tagantjärele.

Tarnelepingus ei olnud sätestatud projekteerimiskohustust, samuti mitte lubade taotlemise

kohustust. PVC-hall ei ole registreeritud EHR-s. Tavapraktika kohaselt nii projekteerimine, kui

ka lubade taotlemine on omaniku kohustus (EhS § 19 lg 1), kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Eelnev kinnitab, et ka hageja ei käsitlenud PVC-halli ehitisena. Kui tegemist on ehitisega, peaks

EhS § 19 lg 1 p 2 kohaselt peab omanik tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike

lubade olemasolu.

119. 01.04.2024 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hageja tugineb hallil selliste omaduste

puudumisele, milles pooled kokku ei leppinud. Viimases seisukohas on hageja taas asunud

tuginema uutele puudustele, mis väljuvad hagi alusest. Kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei

anna. 27.02.2024 menetlusdokumendis väitis hageja, et ventilatsioon on valesti lahendatud ning

eelneva tagajärjel on hall liigniiske. Väidetavalt tuleb halli liigniiskuse kõrvaldamiseks teostada

ventilatsiooni tööprojekt, kus on arvutatud õhuhulk või meetmed, mis miniveerivad kastepunkti

ja intensiivse liigniiskuse tekkimise PVC halli. Hageja on väitnud, et tegemist on

lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 ning VÕS § 77 lg 1 mõttes.

120. Hageja ei ole arvestanud kohtu selgitusi. Leping sisaldas vaid kokkulepet ventilatsiooni

avade kohta, mis hallil ka on. Hageja väidab, et hallil pidanuks ventilatsiooni osas olema

täiendavad omadused. Midagi sellist kokku lepitud ei ole. Müügilepingu tingimused ei saa

tuleneda hageja mõttekäikudest. Hageja seisukohtadest ei ole võimalik mõista, milles pooled

hageja väitel ventilatsiooni osas täiendavalt kokku leppisid.

20

121. Ebaõige on hageja käsitlus, et kostja oleks pidanud koostama ventilatsiooniprojekti. EhS 19

lg-st 1 tulenevalt on projekteerimine ehitise omaniku kohustuseks. PVC-halli omanikuks on

hageja, seega oli projekteerimine hageja kohustuseks. Pooled ei olnud kokku leppinud teisiti.

Hageja vastupidise väitmine on pahauskne ja kohut teadvalt eksitav. Kostja viitab siinkohal, et

18.07.2018 kell 14:46 toimus hageja ja kostja vahel telefonikõne. Telefonis pakkus kostja

hagejale välja, et lisatasu (650 eurot) eest saab kostja korraldada hageja PVC-hallile eelprojekti

koostamise ja taotleda ehitusloa, kuid hageja keeldus sellest ning ütles, et tema ei käsitle halli

mitte ehitise, vaid kaubana, mida hageja oma territooriumil ladustab. Seega ei sisaldanud

pakkumine ega tarneleping projekteerimiskohustust, millest järeldub, et kostja ei saanud

vastavat kohustust rikkuda. Hageja kohustuseks on esmalt tõendada, et kostjal üldse selline

kohustus oli.

122. Hallile lisaventilaatorite paigaldamine oli lisatöö, mis ei sisaldunud pakkumises ega

tarnelepingus. Lisaventilaatorite paigaldamine toimus kostja hea tahte märgina. Kuna tegemist

oli lisatöö ja halli täiendusega, oleks võinud kostja esitada ventilaatorite maksumuse ja tehtud

töö eest hagejale arve, kuid kostja seda ei teinud. Ventilaatorite paigaldamisest ei järeldu, et hall

ei vastanud lepingutingimustele. Hallile oli võimalik juurde tellida laeventilaatoreid ja teha

täiendavaid ventilatsiooniavasid. Samuti oli võimalik vähendada halli niiskustaset, paigaldades

halli kuivatid või valmistades ette aluspinna. Eelnev sõltub konkreetsest tellija vajadusest või

soovidest ning tegemist on lisatöödega. Halli ventilatsioonilahendus vastab täpselt poolte vahel

kokku lepitule, seega ei ole kostja lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.

123. Pooled olid kokku leppinud, et kostja annab üle PVC halli juurde kuuluva

dokumentatsiooni. Kostja on kogu PVC halli juurde kuuluva dokumentatsiooni hagejale üle

andnud. Hageja ei ole välja toonud, milliste dokumentide üleandmata jätmist ta kostjale ette

heidab, rääkimata väidete tõendamist. 05.02.2024 istungil küsis hageja kostjalt, millise

dokumentatsiooni pidi viimane talle üle andma. Seega ei tea hageja ise, millist dokumentatsiooni

ta silmas peab. Hageja on väitnud üldsõnaliselt, et dokumentatsioon on üle andmata. Kostja on

kogu dokumentatsiooni üle andnud ning hageja on selle ise menetluses esitanud. Kostja ei

koostanud ventilatsiooniprojekti ja see ei kujuta endast dokumentatsiooni üleandmise kohustuse

rikkumist, kuna EhS § 19 lg-st 1 tulenevalt on projekteerimine ehitise omaniku ehk hageja

kohustuseks.

124. VÕS § 220 lg 1 järgi tuli hagejal kostjat puudustest mõistliku aja jooksul teavitada. Hageja

väitis, et ta teavitas dokumentatsiooni üleandmata jätmisest ja ta teavitas ventilatsiooniga seotud

puudustest kostjat 30.12.2020 e-kirjaga. Kostja sellega ei nõustu. VÕS § 220 lg 1 eesmärk on

tagada, et müüdud asja puuduste üle peetavad vaidlused lahendataks võimalikult ruttu pärast

vastava puuduse ilmnemist. Lähtuda tuleb hilisemalt 2 kuulisest tähtajast alates sellest, millal

hageja väidetavast puudusest teada sai. Halli dokumentatsiooni väidetavast puudumisest on

hageja kostjat igal juhul teavitanud hilinenult. Ei ole vaidlust, et kostja tarnis hagejale halli

15.11.2018. Hageja pidi VÕS § 219 lg 1 kohaselt halli, sh sellega seonduva dokumentatsiooni

viivitamata üle vaatama või laskma üle vaadata ning kui hageja leidis, et dokumentatsioon oli

puudulik, sellest kostjale VÕS § 220 lg 1 kohaselt mõistliku aja jooksul teavitama. Hageja oleks

pidanud teavituse esitama hiljemalt 2 kuu jooksul. Hagejal ei olnud pretensioone seoses

dokumentatsiooniga.

125. Hageja pöördus alles 2020. aasta lõpus ehk 2 aastat pärast halli tarnimist kostja poole halli

eskiisprojekti edastamiseks, kuid seda mitte pretensioonina, vaid tulenevalt asjaolust, et hagejal

tekkis sellel hetkel mõte hakata PVC-halli ehitisregistrisse kandma. Hageja ei ole tõendanud, et

ta oleks kostja poole pöördunud varem (hageja ei teinudki seda). Seega on igal juhul hageja

väidetavast puudusest teavitanud hilinenult, mis välistab VÕS § 220 lg 3 kohaselt õiguse

väidetavale puudusele tugineda.

21

126. Halli ventilatsiooni väidetavatest puudustest on hageja kostjat teavitanud hilinenult. Hageja

on kinnitanud, et ta hakkas juba 2018. a lõpus halli sisse kolima ja seal töid tegema, nt halli seinu

vineerplaatidega katma. Hageja tugineb väitele, et ta teavitas puudusest 30.12.2020 e-kirjaga.

Selleks ajaks oli hageja kasutanud halli juba 2 aasta vältel. Halli niiskusega seonduvad

väidetavad puudused oleksid pidanud ilmnema hiljemalt paari kuu jooksul. Sealjuures pidi

hageja arvestama, et VÕS § 219 lg 1 kohaselt on tal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval

isikul kohustus hall viivitamata üle vaadata või lasta üle vaadata, st hageja pidi olema eriti

hoolikas temale tarnitud halli ülevaatamisel. Hageja tegutses ehitustööde valdkonnas. 30.12.2020

e-kiri ei tõenda, et hageja oleks kostjat varem teavitanud.

127. 27.02.2024 seisukohas on hageja esitanud väiteid seoses halli karkassi konstruktsioonilise

lahendusega, karkassi materjalidega, karkassi värvimise eeltöödega ja karkassi värvimiseks

kasutatud värviga. Hageja väidab, et eelnimetatuga seonduvalt on karkassi konstruktsioonid

hakanud roostetama. Hageja väited ei seondu halli lepingutingimustele vastavusega ning on hagi

alusest väljuvad. Menetlusõiguste heauskne kasutamine ei ole see, kui hageja piiritleb hagi aluse,

kuid jätkab igas järgnevas menetlusdokumendis uuesti hagi alusest väljuvate asjaolude

tõstatamist. Kostja nõusolekut hagi aluse muutmiseks ei anna (TsMS § 376 lg 1). Hagejale on

antud korduvaid võimalusi oma nõuded täpsustada ja konkretiseerida.

128. Hageja väited on paljasõnalised. Väited on esitatud stiilis „nii teha ei ole lubatav“, kuid

vastavad väited ei põhine mitte millelgi. Kui halli karkass on hakanud roostetama, on see

põhjustatud hageja enda tegevusest ja tegevusetusest. Hagejale oli tarnitud hall, mille omadused

olid pakkumises kokku lepitud. Pakkumises ei olnud kokku lepitud, et hall peab olema

mingisugusel määral ventileeritud või et hallis peab olema tagatud kindel õhuniiskuse tase.

Seega oli hageja enda kohustuseks jälgida halli niiskustaset ning vajadusel võtta täiendavaid

meetmeid.

129. Kastepunkti tekkimine üksikutel hetkel ei tähenda, et kondenseerumine toimub sellises

koguses, et vesi hakkab laest tilkuma. Ekspertiisist järelduvalt ei teki hallis kastepunkti 8472

tunnil, st 97% ajast. Ekspert on kinnitanud, et ta ei ole kondensatsiooniprobleemi näinudki.

Kostja on välja toonud ja tõendanud, et hageja on katnud ventilatsiooniavad kinni, kattes halli

seinad vineeriga. Sama on hageja märkinud ise: „Hall sai püsti 2018 aasta lõpuks ja siis

hakkasime vaikselt sisse kolima ja sisetöid tegema (elekter, valve, vineeriga katmine)“.

130. Liigniiskuse tekkimisel ei võtnud hageja midagi ette. Kuna kahju on tekitatud hagejast

endast tulenevalt, ei vastuta selle eest kostja. Käesolevaks hetkeks on hageja halli kasutanud 5

aasta ja 4 kuu vältel. Selle aja jooksul ei ole hageja teinud midagi, et liigniiskust hallis

vähendada. Hageja ei ole kostja parandusettepanekutega nõustunud, vaid on hoidnud halli

liigniiskena. Eelnev on ainukeseks põhjuseks, miks halli konstruktsioon on roostetama hakanud.

Konstruktsioonil endal puudusi ei ole. Kostja on samasuguseid halle ehitanud mitusada, kuid

hageja halliga sarnaseid probleeme ei ole neist ühelgi.

131. Ebaõige on hageja väide, et hall ei vasta keskmisele kvaliteedile. Hageja ei tugine ühelegi

asjaolule, mille pinnalt oleks võimalik väita, et hall on keskmisest hallist vähemkvaliteetne. Halli

ventilatsioon oli teostatud täpselt vastavalt poolte vahel kokkulepitule. Hageja ei saa tuginedes

„keskmisele kvaliteedile“ hakata juurde mõtlema lepingutingimusi, milles pooled kokku

leppinud ei ole. Kostja ei olekski saanud hakata omal initsiatiivil hallile lisama täiendavaid

omadusi, kui pooltevahelises kokkuleppes olid konkreetsed omadused sätestatud.

132. Pooled ei olnud halli kasutamise eesmärki määratlenud. Hageja väidab, et halli kasutamise

eesmärk oli laopind. Sellist eesmärki ei ole pooled pakkumises ega tarnelepingus kokku

leppinud, st halli kasutusotstarve ei olnud pooltevahelise kokkuleppega määratletud. Käesoleval

22

juhul sellist kokkulepet ei olnud, seega on hageja vastavad väited asjakohatud.

133. Väide fermide ebaõige lahenduse osas on ebaõige, paljasõnaline, asjakohatu ja igal juhul

esitatud hilinenult. Hageja on väitnud, et pakkumise lisaks olevatel piltidel on teistsugune

fermide lahendus kui hageja hallil ning seetõttu on tegemist lepingutingimustele

mittevastavusega. Esiteks on vastav väide asjakohatu, kuna pakkumise lisaks olevad pildid olid

üksnes näidised erinevatest varasematest hallidest. Teiseks on väide puudulikust

konstruktsioonist ebaõige, kuna hageja halli fermidel ei ole mistahes konstruktsioonilist puudust.

Kolmandaks on väited asjakohatud seetõttu, et need on hagi alusest väljuvad. Neljandaks on

väited hilinenud, sest hageja nägi halli fermide lahendust juba 15.11.2018, kui hall sai hagejale

tarnitud.

134. Kostja on hagejale halli üle andnud. Hageja on väitnud, et kostja ei ole hagejale halli üle

andnud. Samas on hageja ise kinnitanud, et hall tarniti talle 15.11.2018. Hageja on alates sellest

ajast halli kasutanud. Kostja esitas ka liisingueseme üleandmise akti.

135. Hagejal ei ole õigust nõuda dokumentatsiooni koostamise kulu hüvitamist. Kostja on

dokumentatsiooni üle andnud ja projekteerimise kohustus lasub hagejal endal. Hagejal ei ole

kostja vastu nõuet müügigarantii alusel. Vastavad väited väljuvad hagi esemest. Hageja ei ole

esitanud müügigarantiiga seonduvat nõuet. Hageja on esitanud kahju hüvitise nõude.

136. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 17 540 eurot, millele lisanduvad

13.05.2024 kohtuistungil osalemisega seonduvad kulud. Kostja palus hagejalt välja mõista ka

viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Õigusabi on osutatud kokku 103,30 tunni

ulatuses hinnaga 17 470 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks tasus kostja määruskaebuse esitamisel

riigilõivu 70 eurot. Kokku on kostja menetluskulud 17 540 eurot. Kostja on

käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb kostja menetluskulude väljamõistmist ilma

käibemaksuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

137. Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid,

leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

138. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

1) hageja ja kostja sõlmisid tarnelepingu, mille alusel ostis hageja kostjalt PVC halli;

2) tarnelepingu aluseks oli kostja hinnapakkumine nr 18243;

3) hinnapakkumise nr 18243 kohaselt pidid hallil olema ventilatsiooniavad külgedel ja otstes;

4) kostja tarnis halli hageja asukohta 15.11.2018;

5) lepingu kohaselt andis kostja hallile 36 kuud kestva garantii;

6) kostja tegi hallil 19.03.2019 garantiitöid, mille käigus ta kontrollis ja pingutas PVC katet,

lihvis maha metallkarkassi teravad nurgad ja pani tugevdused PVC-kattele.

139. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja müüdud PVC hallil olid lepingu järgi sellised

puudused, milliste esinemise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 25

000 eurot.

140. Hageja väited selle kohta, millised puudused hallil esinesid ja milliste puuduste tõttu oli tal

õigus kostjalt kahju nõuda, on menetluse käigus muutunud. Hageja väitis esmaselt, et halli

ventilatsioon oli ebapiisav ning kostja ei andnud talle üle lepingus ette nähtud dokumentatsiooni.

Puudustest teatas hageja kostjale 02.02.2021 garantiinõudes. Menetluse käigus viitas hageja ka

sellele, et halli karkass pidi eskiisprojekti järgi olema kuumtsingitud terasest, kuid ei olnud,

23

mistõttu hakkas karkass roostetama. Hageja heitis kostjale ka ette toruhülsside paigaldust.

Lõppastmes leidis hageja, et talle tarnitud hall ei vastanud keskmisele kvaliteedile puuduliku

ventilatsiooni ja niiskusprobleemide tõttu.

141. Kostja leidis, et hageja ei ole teda puudustest õigeaegselt teavitanud ega põhistanud, millest

tuleneb tema kahju nõue. Lepingus ei ole pooled kokku leppinud, et metallkarkass peab olema

kuumtsingitud. Karkass oli kaetud roostevastase värviga. Lepingus oli ette nähtud, et hallil pidid

olema ventilatsiooniavad ning need olid hallil ka olemas. Liigniiskus on tingitud hageja enda

tegevusest, sest hageja kattis ventilatsiooniavad vineerplaadiga ega koristanud

ventilatsiooniavade eest lund.

142. Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele esitanud sellist selget

nõuet, mida oleks võimalik rahuldada. Hagi nõue ei saa kuuluda rahuldamisele üksnes põhjusel,

et hageja on määratlenud rahalise summa, mille väljamõistmist ta kostjalt soovib.

143. Hageja esitas kostja vastu lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude. VÕS § 115 lg 1 näeb

ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

144. Riigikohus on selgitanud, et lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aluseks

võib olla VÕS § 115 lg 1 esimene alternatiiv (kahju hüvitamine koos kohustuse täitmisega) või

VÕS § 115 lg 1 teine alternatiiv (kahju hüvitamine kohustuse täitmise asemel). Kahju hüvitamist

VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi alusel (täitmise asemel) saab nõuda üksnes juhul, kui ostja on

esmalt andnud müüjale täitmiseks täiendava tähtaja (VÕS § 115 lg 2) või kui täiendava tähtaja

andmine ei ole VÕS § 115 lg 3 kohaselt vajalik (RK TKo 2-20-9824, p 17.2).

145. VÕS § 115 lg 1 teises alternatiivis on silmas peetud kahju, mille tekkimise oleks saanud

täiendava tähtaja jooksul rikkumise heastamisega ära hoida (samas, p 17.2). Mõlemal juhul

eeldab kahju hüvitamise nõue seda, et müüja on müügilepingut rikkunud ja vastutab lepingu

rikkumise eest. Müüja on müügilepingut rikkunud, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele,

st on puudusega (VÕS § 77 lg 1 ja § 217) (samas, p 17.4).

146. Hageja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud

selleks vajalikud eeldused (RK TKo 2-18-13649, p 13): kostja on kohustust rikkunud, kostja

vastutab rikkumise eest ja rikkumine ei ole vabandatav, hagejale on tekkinud kahju, kahju on

hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

Kohtu hinnangul ei ole hageja kahju hüvitamise eeldusi vaatamata kohtu korduvatele selgitustele

põhistanud ega tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma lepingulist kohustust

rikkunud ning vastutaks selle eest. Hageja ei ole tõendanud, et talle tekkinud kahju oli

põhjuslikus seoses kostjale ette heidetud rikkumisega ning rikutud kohustus pidi hagejat selle

kahju eest kaitsma.

147. VÕS § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pidi hagejale müüma ja tarnima PVC halli, mida kostja

ka tegi.

148. VÕS § 211 lg 1 näeb ette, et müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks,

kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid)

lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Hageja heitis

24

kostjale menetluse käigus abstraktselt ette lepingus märgitud dokumentide esitamata jätmist,

toomata välja, millised dokumendid kostjale talle esitamata jättis ning kuidas see tõi põhjuslikus

seoses kaasa kahju summas 20 000 eurot. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostjal

oleks lepingu alusel olnud kohustus koostada projektdokumentatsioon, sealhulgas

ventilatsiooniprojekt.

149. VÕS § 217 lg 1 näeb ette, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja

juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei

ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi

teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis

või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele,

muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2). Hageja ei toonud

kordagi menetluses selgelt välja, millised olid need kokku lepitud omadused, millistele talle

müüdud hall ei vastanud. Hageja väited selle kohta, et võõrandatud hall ei vastanud keskmisele

kvaliteedile, jäid üldsõnalisteks.

150. Riigikohus on selgitanud, et kui pooled ei ole asja omadusi täpsemalt kokku leppinud, siis

tuleb asja lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda sellest, mida ostja võis eseme

vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra

kohta mõistlikult oodata. Üksnes juhul, kui müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest,

mida ostja võis mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu eseme lepingutingimustele

mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses (RKTKo 2-21-1758/64, p 10.2, 2-

20-11098, p 18.2).

151. Hageja on kostjale ette heitnud PVC halli ebapiisavat ventilatsiooni, kuid on jätnud

tähelepanuta, et ventilatsioonisüsteem vastas lepingus märgitule. Hageja ei ole põhistanud ega

tõendanud, miks oleks pidanud kostjale VÕS § 77 lõikest 1 tulenema kohustus koostada

ventilatsiooniprojekt või teha muid toiminguid ventilatsiooni osas, kui tavapäraselt analoogiliste

hallide müümisel müüja ventilatsiooniprojekte ei koosta ning seda ei näinud ette poolte vaheline

leping. Tegemist ei olnud ka eluhoone ega tootmishoonega.

152. VÕS § 218 lg 1 näeb ette, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest,

kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Samas tuleneb VÕS § 219 lõikest 1, et kui ostja on

müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle

vaatama või üle vaadata laskma.

153. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest

müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada

sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses

müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt

kirjeldama. Hageja ei ole välja toonud, kas või millisel viisil ta halli selle tarnimisel üle vaatas

ning millal ta kostjat puudustest teavitas. Vähemalt osad hageja viidatud puudused

(dokumentatsiooni üleandmata jätmine, karkassi kuumtsinkimata jätmine) pidid olema sellised

puudused, mida hageja oleks pidanud tuvastama koheselt pärast halli paigaldamist.

154. VÕS § 220 lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja

lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski

lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks

tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud,

25

millal ta ise puudustest teadlikuks sai ning millal nendest kostjat teavitas.

155. VÕS § 222 lg 1 näeb ette, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt

asja parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik ja

sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega

ebaproportsionaalseid kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks

olnud, kui lepingutingimustele mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse

olulisust ning ostja võimalust kasutada teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse

ebamugavuseta. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millal ta nõudis kostjalt kõigi

menetluses viidatud puuduste kõrvaldamist.

156. VÕS 222 lg 5 näeb ette, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda

mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks

tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 222 lg 6 järgi kaotab ostja õiguse nõuda müüjalt

asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja

lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja

arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.

157. Viimati märgitud sättest tuleneb oluline kahju nõude rahuldamise eeldus. Kui hageja väitis,

et kõik tema menetluses viidatud puudused olid olemas ning nende tõttu tekkis talle puuduste

kõrvaldamise kuludest tulenev kahju, oleks hagejal tulnud välja tuua ja tõendada, kuidas ja

millise mõistliku aja jooksul ta kostjat puudustest teavitas ja millal nõudis puuduste

kõrvaldamist.

158. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi tuleb hagiavalduses muuhulgas välja tuua hagi aluseks olevad

faktilised asjaolud ehk hagi alus. Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad välja tooma

pooled (RK TKo 2-19-2439, p 14). Seega peab hageja lepingulise kahju nõude esitamisel esile

tooma, millised puudused lepingu esemel esinesid, millal ta neist kostjat teavitas ja millal nõudis

puuduste kõrvaldamist ning kuidas tekkis puuduste tõttu hagejale kahju. Kohus ei saa hageja eest

ise asjaolusid hakata tõenditest otsima.

159. Samuti peab kostjale menetluse käigus olema selge, millised on need halli puudused,

millistele tuginedes hageja kostjalt kahju hüvitamist nõuab. Need puudused moodustavad olulise

osa hagi alusest, mis ei saa menetluse kestel pidevalt muutuda. TsMS § 376 lg 1 sätestab, et

pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust

üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele

viivitamata vastuväidet. Hageja on korduvalt muutnud neid puudusi, millistele tuginedes ta nõuet

esitada soovis ning hagi muutmiseks ei andnud kostja hagejale põhjendatult nõusolekut.

160. Algselt kohtusse esitatud hagiavalduses kirjeldas hageja peamiselt pooltevahelist

kirjavahetust ja probleeme kuumtsinkimise, niiskuse ja roostega. Kohus jättis hagi käiguta

(toimiku 1. kd, lk 39) ja selgitas hagejale vajadust välja tuua nõude esitamiseks vajalikud

eeldused. Hageja sisulises osas hagi täienduses puudusi ei kõrvaldanud, kuid asus kostjale ette

heitma dokumentatsiooni esitamata jätmist. Alles 01.11.2022 menetlusdokumendis viitas hageja

esimest korda selgelt halli ventilatsiooniga seotud probleemile kui olulisele puudusele. Hageja

heitis samuti kostjale ette kasutusjuhendi esitamata jätmist ja metallkarkassi tsinkimata jätmist.

161. 11.01.2023 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 113-115) selgitas kohus hagejale, et viimase nõue

on ebaselge ning mõistetav ei ole, kuidas on kujunenud hagis nõutud kahju summa. Kohus

selgitas, et kui kostja rikkus lepingut, tuleb esmalt hinnata, milline lepinguline kohustus kostjal

oli. Kohus selgitas, et puudused, millistele hageja tugineb, peavad olema selged ega saa hakata

selguma alles kohtumenetluse käigus. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, mis

puudustele ta tugineb. Kohus osundas, et seoses väidetavalt puuduva dokumentatsiooniga ei ole

26

hageja esitanud ühtegi kahju nõuet.

162. Samal 11.01.2023 eelistungil avaldas hageja seaduslik esindaja, et puuduseks on hallil

korraliku ventilatsiooni puudumine ning karkassi tsinkimata jätmkisele hageja enam ei tugine.

Kohus selgitas, et selle puuduse osas tuleb välja tuua, kuidas kostja lepingut rikkus. Kohus

selgitas samuti vajadust välja tuua ja tõendada, millal hageja kostjat puudusest teavitas. Kohus

osundas, et puudusest õigeaegselt teavitamata jätmise korral võib tellija minetada hiljem õiguse

puudusele tugineda. Hagejal tuli tõendada, et ta on nõudnud puuduse kõrvaldamist.

Hagiavalduse 10.02.2023 täiendus istungil selgitatut ei arvestanud. Vaatamata istungil avaldatud

loobumisele leidis hageja, et metallkarkassi ei olnud värvitud nõuetekohaselt. Hageja viitas

ventilatsioonile ja dokumentatsiooni puudumisele, kuid sisulises osas ta nõuet ei täiendanud.

163. 05.02.2024 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 128-130) selgitas kohus uuesti hagejale, et viimane

ei olnud endiselt selgelt välja toonud, millistele kokku lepitud nõuetele hall ei vastanud, millal

teavitati kostjat puudustest ja nõuti puuduste kõrvaldamist. Hageja ei põhistanud ega tõendanud,

millise dokumentatsiooni pidi kostja lepingu alusel koostama.

164. 27.02.2024 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles heitis ette dokumentatsiooni

esitamata jätmist, mittetoimivate ventilaatorite paigaldamist ja ventilatsioonisüsteemi valesti

lahendamist, samuti halli valesti projekteerimist. Lisaks leidis hageja, et halli fermid erinesid

pakkumises toodud fermidest, mistõttu konstruktsioon ei vastanud pakkumisele. Eksperdi

järeldustele viidates leidis hageja, et hall ei vastanud tavapärasele kvaliteedile. Kostja hagi

järjekordseks muutmiseks nõusolekut ei andnud, mistõttu ei saa kohus hagi lahendamisel

hinnata, kas esinesid hageja 27.02.2024 menetlusdokumendis viidatud puudused seoses halli

fermide ja vale projekteerimisega.

165. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid tarnelepingu (toimiku 1. kd, lk

8, koos 03.10.2018 antud digiallkirjadega toimiku 1. kd, lk 87-88), mille kohaselt oli lepingu

objektiks PVC-Hall. Lepingu punkti 1.2. järgi oli vara spetsifikatsiooni ja hinna hageja tellijana

aktsepteerinud vastavalt 09.07.2018 müüja pakkumisele nr 18243.

166. Lepingu punkti 2.1. järgi pidi müüja PVC halli tarnima ja paigaldama hageja

territooriumile. Halli üleandmine pidi toimuma hiljemalt 15.11.2018. Lepingu punkt 2.7 nägi

ette, et müüja kohustub andma tellijale koos varaga üle kõik vara päraldised, sh vara juurde

kuuluva dokumentatsiooni, kasutamisjuhendid ja garantiitingimused, kui varale kehtib garantii.

Seejuures ei näinud leping ette, millise dokumentatsiooni täpselt pidi kostja üle andma.

167. Lepingu punkti 4.1. järgi pidi varale kehtima garantii 36 kuud alaltes vara vastuvõtuakti

kinnitamise kuupäevast. Lepingu punktis 4.2.1 kinnitas müüja, et varal ei ole puudusi, mis ei ole

märgitud pakkumises, sh varjatud puudusi. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja paigaldas halli

hageja territooriumile 15.11.2018.

168. Lepingus viidatud hinnapakkumine nr 18243 (toimiku 1. kd, lk 9) nägi ette, et kostja pakkus

viilkatusega PVC halli koos katte ja karkassiga aastaringseks kasutamiseks Eetsis. Hall oli uus ja

toodetud vastavalt tellimisele. PVC materjal oli pakkumise järgi 900 g/m2, toodetud Saksamaal.

Pakkumises olid toodud ka halli mõõdud. Hallil pidi olema armeeritud PVC 900 g/m2 kate koos

pingutussüsteemiga ja paigaldusega. Hinnapakkumise järgi pidid hallil olema ventilatsiooniavad

külgedel ja otses, muid tingimusi ventilatsiooni osas pakkumine ei sisaldanud. Kohtule esitatud

pakkumise järgi oli hind 35 000 eurot, mis pidi sisaldama mõõtmistöid, värvitooni valikut,

ventilatsiooniavasid ja paigaldust. Hind ei sisaldanud aluspinna ettevalmistust. Pakkumises oli

märgitud, et PVC materjal on EU tingimustele vastav ja meie kliimas vastupidav vähemalt 20

aastat. Pakkumisele olid lisatud näidisfotod PVC hallidest (toimiku 1. d, lk 9 pöördel).

27

169. Erinevalt hageja väidetest ei näinud ei leping ega hinnapakkumine ette, et halli karkass

oleks pidanud olema kuumtsingitud. Sellises tingimuses pooled kokku ei leppinud. Kostja esitas

sama pakkumise koos selle saatmisega seondunud e-kirjadega (toimiku 1. kd, lk 89-90), milles

hageja ei avaldanud, et ta soovib kindlasti kuumtsingitud karkassi ega avaldanud ka seda,

millisel eesmärgil ta soovib halli kasutama hakata. Hageja loobus menetluse käigus karkassi

kuumtsinkimata jätmisele viitamisest, mistõttu ei saanud hageja pärast loobumist enam samale

asjaolule tugineda. Sisuliselt oleks tegu ka tõendamata väitega, sest sellises nõudes pooled kokku

ei leppinud.

170. Pooled ei vaidle selle üle, et 2021. aastal koostas kostja hageja soovil halli kohta

eskiisprojekti (toimiku 1. kd, lk 27-28, lk 33-34). 09.05.2022 e-kirjas selgitas kostja esindaja

(toimiku 1. kd, lk 23 pöördel – 25) muuhulgas osundas, et 2021. aasta eskiisprojekt ei esitatud

koos halliga, vaid koostati 30.03.2020, sest hageja soovis hallile eelprojekti koostada. Kuna

eskiis koostati hiljem, olid selles vead, millised kostja lasi kõrvaldada. Eskiisile oli lisatud ilma

kuupäevate kostja kirjeldus (toimiku 1. kd, lk 10), milles oli muuhulgas märgitud, et halli

metallkarkass pidi olema kuumtsingitud. Kuigi kirjelduses puudub kuupäev, on selles viidatud

19.03.2019 garantiitöödele, millest tulenevalt ei olnud tegemist lepingu osaks oleva

dokumendiga. Seega isegi juhul, kui hageja ei oleks menetluse käigus loobunud väitest, et halli

üheks puuduseks oli karkassi kuumtsinkimata jätmine, ei ole pooled sellises karkassi omaduses

kokku leppinud.

171. Kostja esitas kohtule Temalac FD 50 värvi kirjelduse (toimiku 1. md, lk 91-93), mille

kohaselt oli tegu roostevastaseid pigmente sisaldava värviga, mida seetõttu saab kasutada ühe

kihi värvina ja kruntvärvina teraspindadel. Täiendavalt esitas kostja toote selgituse koos tõlkega

(toimiku 1. kd, lk 138-141). Seega on kostja tõendanud, et tegelikult kasutatud värv sisaldas

roostevastaseid pigmente, mistõttu ei ole iseenesest põhjendatud hageja väide, et karkassi

roostetatamine oli tingitud selle kuumtsinkimata jätmisest. Kostja esitas ka väljavõtte hageja

kohta äriregistrist (toimiku 1. kd, lk 94), mille kohaselt on hageja põhitegevusalaks

ehituspaigaldustööd. Seega isegi juhul, kui pooled oleksid kokku leppinud karkassi

kuumtsinkimises, oleks tegu olnud sellise puudusega, mille olemasolu oleks majandus- ja

kutsetegevuses lepingu sõlminud hageja pidanud koheselt tuvastama ning nõudma kostjalt

puuduse kõrvaldamist. Seda ei ole hageja teinud ega tõendanud.

172. Seoses dokumentatsiooniga esitas hageja ise kohtule kostja saadetud dokumendid (toimiku

1. kd, lk 29-32, lk 35-36). Muuhulgas oli kostja saatnud hagejale PVC halli kasutus ja

hooldusjuhendi. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, millise

dokumentatsiooni esitamises veel leppisid pooled kokku ning millise dokumentatsiooni jättis

kostja esitamata. Tegu on taas puudusega, mille olemasolust oleks majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev hageja pidanud koheselt halli tarnimisel aru saama. Hageja ei ole väitnud ega

tõendanud, et ta oleks koheselt pärast halli paigaldamist nõudnud kostjalt dokumentatsiooni

esitamist. Oma kahju nõuet ei ole hageja puuduva dokumentatsiooniga seostanud.

173. Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et esimese nõude saatis hageja kostjale kirjalikult

02.02.2021 (toimiku 1. kd, lk 11-12). Nõudes teatas hageja, et ehitusteras oli tsinkimata ja värv.

Lisaks teatas hageja, et ventilatsiooniavad ei olnud piisavad, mida hageja pidas samuti rooste

tekkimise põhjuseks. Hageja leidis, et kostjal tuleb garantii korras kogu tsinkimata metallkarkass

vahetada kuumtsingitud karkassi vastu ning teha ventilatsiooniavad, mis tagaksid lepingule selle

sihtotstarbelist kasutamist võimaldavad omadused. Seega võib järeldada, et ventilatsiooniga

seotud puudusest teavitas hageja kostjat 02.02.2021.

174. Hageja esitas täiendavalt kohtule ka oma e-kirja kostjale 30.12.2020 (toimiku 2. kd, lk 137),

milles hageja teatas, et halli tilkumine on jätkuv sõltumata pidevalt töötavatest ventilaatoritest.

Hageja nõudis probleemi lahendamist ja teatas, et kõik hallitab ning fermid roostetavad. Samas

28

ei selgu e-kirjast täpselt, millise lepingulise puudusega oli hageja arvates tegemist. Sõltumata

eeltoodust võib järeldada, et ventilatsiooniga seotud väidetavast puudusest oli hageja kostjat

teavitanud, kuigi tõenditest ei nähtu, millal hageja ise probleemist teadlikuks sai.

175. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esindaja pidas hageja nõudeid ebaselgeteks ega

nõustunud, et kostjaga ei olnud hagejal võimalik ühendust saada (toimiku 1. kd, lk 22-23, 1. kd,

lk 135-137). Kostja selgitas, et kui on vaja teha värviparandusi, on kostja valmis neid tegema

ning kui klient soovib juurde ventilatsiooniavasid, oli kostja samuti valmis ka neid tegema.

Hageja saatis sellele järgnevalt kostjale juba erinevaid nõudeid kahju hüvitamiseks (toimiku 1.

kd, lk 18-21). Probleemi lahendamiseks pakkus kostja hagejale katuseventilaatoreid ja

diiselpuhurit niiskuse eemaldamiseks (toimiku 1. kd, lk 23 pöördel – 25).

176. Ventilatsiooniga seotud puuduse olemasolu tuvastamiseks ning põhjuste hindamiseks

määras kohus ekspertiisi läbiviimise. Gery Einbergi koostatud ehitustehnilisest ekspertiisist

(toimiku 1. kd, lk 171-204) nähtub, et paikvaatluse läbiviimisel olid kõik ventilatsiooniavad

kaetud võrguga. Viilu juures asuv üks ava oli tamponeeritud. Järelikult ei olnud kõik

ventilatsiooniavad avatud ning kasutusel.

177. Ekspert pidas halli ehituskvaliteeti ebarahuldavaks, sest metallkarkass ja fermid roostetasid.

Kogu rajatis oli eksperdi hinnangul varisemisohtlik eriti talvel. Samas ei põhistanud ekspert,

milliseid konkreetseid ehituskvaliteedi nõudeid oli rikutud ja kuidas need tõid kaasa nimelt

roostetamise. Ühtlasi nähtub, et kvaliteedi osas konsulteeris ekspert teise eksperdiga, kelle abi

kasutamisest ta kohut ei teavitanud. Arvamuse järgi olid mutrid lõtvunud, kuid arvamusest ei

nähtu selle põhjuseid. Sõlmede korrodeerumise põhjuseks on ekspert pidanud liigset niiskumist.

178. Ekspert leidis, et hali metallkarkass oli korrodeerunud liigniiskuse tõttu. Halli ventilatsioon

oli tema hinnangul ebapiisav niiskuse äraviimiseks ja seetõttu tekkis intensiivne vee

kondenseerumine. Ventilatsiooni osas heitis ekspert ette ventilatsiooni projekti puudumist.

Ekspert pidas ka ventilatsiooniavade asukohta liialt madalaks, sest maapinnal võisid kergesti

tekkida lumehunnikud avade juures.

179. Ventilatsiooni õhuhulkade kontrollimiseks tellis ekspert õhuhulkade mõõdistuse, kasutades

selleks taas sellise isiku abi, kellest ta kohut ei teavitanud. Samas kinnitasid ventilatsiooni

mõõdistuse tulemused tootja andmete õigsust. Vee kondenseerumist ekspert ise ei näinud, vaid

tuvastas selle tarkvara abil. Arvutuste alusel pidas ekspert ventilatsiooni ebapiisavaks. Ekspert

leidis, et hallis toimub kondenseerumine, kui välisõhu temperatuur on öösel alla nulli, kuid

päeval kuumutab halli temperatuuri üles päike.

180. Puuduste kõrvaldamise osas leidis ekspert, et halli ventilatsioon tuleb alles arvutada

selliselt, et see suudaks ühtlustada temperatuure mõlemal pool katet ning ekspert leidis, et selleks

tuleb koostada ventilatsiooni projekt. Lisaks heitis ekspert ette rajatise projekti puudumist ja

täitedokumentatsiooni puudumist.

181. Kohus esmalt nõustub kostja etteheidetega ekspertarvamusele, mille kohaselt eiras ekspert

kohtu korraldusi ega teavitanud kolmandate isikute kaasamisest arvamuse koostamisele, mistõttu

ei saa kohus tuvastada, et ekspertarvamus on koostatud erapooletult ja üksnes objektiivsetele

andmetele tuginedes. TsMS § 294 lg 5 järgi võib vaid kohus ise määrata täiendavaid eksperte.

TsMS § 297 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaliste kohalolek ekspertiisi tegemisel on vajalik,

märgib kohus selle oma määruses. Antud juhul ei pidanud kohus menetlusosaliste kohalviibimist

vajalikuks, mistõttu võimaldas ekspert alusetult kohal viibida hageja esindajal ning arvestas

arvamuse koostamisel viimase seletusi.

182. TsMS § 302 lg 1 sätestab, et ekspert peab andma talle esitatud küsimustes õige ja

29

põhjendatud arvamuse. Seega oleks ekspert pidanud kõiki oma järeldusi põhjendama, et nende

kujunemine oleks järgitav. TsMS 302 lg 4 näeb ette, et ekspert kontrollib viivitamata, kas

ekspertiisiülesanne puudutab tema eriala või eriteadmisi ja kas ülesande lahendamine on

võimalik täiendavate ekspertide kaasamiseta ning peab keeldumisest või kahtlustest kohtule

viivitamata teatama. Ekspert avaldas kohtule enne arvamuse koostamist, et tema arvamuse

oluliseks osaks on välja arvutada ventilatsiooni ehk õhu vajadus, et hallis ei tekiks vee

kondenseerumist konstruktsioonidele (toimiku 1. kd, lk 152). Vaatamata sellele jättis ekspert

sisuliselt ja ka kolmandate isikute abi kasutamisel vastamata küsimusele, mida tuleks teha

liigniiskuse kõrvaldamiseks.

183. Kohased ei ole ekspertarvamuses tehtud viited sellele, et teised hallide ehitajad peavad

vajalikuks ventilatsiooniprojekti või iga hoone puhul erinevat lähenemist. Kostja esitas tõendid

teiste hallide tootjate kohta, milliste kohaselt müüakse reeglina analoogilisi halle ilma

ventilatsiooni lahendusteta. Kostja esitas kohtule väljavõtted U kodulehelt (toimiku 2. kd, lk 67-

72), mille kohaselt ei olnud standardlahendustena pakutavatel hallidel isegi ventilatsiooniavasid.

F OÜ pakutavad hallid ei sisalda kõik ventilaatoreid (toimiku 2. kd, lk 83-85). Koostöös kostjaga

rajatud hallile ventilaatoreid ei paigaldatud (toimiku 2. kd, lk 86-89). E OÜ kodulehe

väljavõtetest nähtub, et ka antud ettevõte ei paigalda oma hallidele ventilaatoreid (toimiku 2. kd,

lk 90-93).

184. Ekspert on ventilatsiooni avade osas ette heitnud, et need asusid hallil liialt madalal, kuna

nende ette võis koguneda lumi. Samas ei ole ekspert viidanud ühelegi ehitustavale või normile,

mille kohaselt oleksid avad pidanud asuma kõrgemal. Kostja on viidanud, et lumest tekkinud

probleemi oleks kergesti saanud kõrvaldada lume eemaldamisega. Ekspert ei ole hinnanud, kas

või kuidas võis hageja enda tegevus kaasa tuua selle, et rajatud ventilatsiooniavad ei taganud

halli piisavat ventileerimist.

185. Hageja esitas kohtule kaks videot (nähtavad kohtute infosüsteemi vahendusel), millistest

ühest nähtub, et ventilatsiooniavade ette on asetatud vineerplaadid. Kostja esitas ka fotod hageja

hallist kevadel (toimiku 1. kd, lk 133-134), millest nähtuvalt asusid ventilatsiooniavade ees

lumekuhilad. Seega esinesid asjaolud, mis takistasid halli ventilatsiooniavade toimimist, kuid

ekspert ei ole neid asjaolusid arvesse võtnud.

186. Kokkuvõttes leiab kohus, et ekspertarvamus ei tõenda usaldusväärselt PVC hallil ehituslike

puuduste olemasolu ega selgelt ka põhjuseid, miks ainuüksi ventilatsiooniavad ning kostja

paigaldatud täiendavad ventilaatorid halli piisavalt ei ventileerinud. Kohus küll nõustub eksperdi

arvamusega, et sisulise vastuse saamiseks antud küsimuses tuleks koostada ventilatsiooniprojekt,

kuid sellise projekti koostamise kohustust leping kostjale ette ei näinud. Kohus ei saa nõustuda

hageja väitega, et ventilatsiooniprojekti koostamise kohustust võiks tuletada lepingus toodud

üldisest dokumentatsiooni koostamise kohustusest. Kostja on tõendanud, et tavapäraselt

analoogilistele hallide ventilatsioonilahendusi ette ei nähtagi.

187. Kohtu hinnangul on PVC halli näol tegemist rajatisega EhS § 3 lg 2 mõistes. Ehitise vastuse

projekteerimise nõuetle, samuti vajaliku projekti olemasolu peab EhS § 19 lg 1 järgi tagama

ehitise omanik. Olukorras, kus tarneleping nägi ette hallil ventilatsiooniavade rajamise ega

näinud kostjale ette muid kohustusi ehk näiteks teatud nõuetele vastava ventilatsiooni tagamise

või ventilatsiooniprojekti koostamise, ei saa selliste kohustuste olemasolu kostjale järeldada

pelgalt VÕS § 77 lõikele 1 tuginemisega. Kui omanik soovis oma halli tavapärasega võrreldest

teistsugust ventilatsiooni lahendust, oleks tal tulnud selles kostjaga kokku leppida ning vastav

töö tellida. Hageja ei ole kostjaga kokku leppinud ventilatsiooniprojekti koostamises.

188. Eeltoodut kokku võttes ei saa esitatud tõendite alusel järeldada, et PVC halli liigniiskus ja

ebapiisav ventilatsioon on tingitud mõnest kostjale ette heidetavast lepingu rikkumisest. Pooled

30

ei olnud kokku leppinud muudes asja omadustes peale halli seintes olevate ventilatsiooniavade.

189. Isegi kui kostja oleks ventilatsiooni osas lepingulisi kohustusi rikkunud, ei ole hageja

tõendanud kahju suurust ega põhjuslikku seost kostjale etteheidetava rikkumise ning tekkinud

kahju vahel. Hageja esitas kohtule E OÜ koostatud pakkumise nr 22081901 (toimiku 1. kd, lk

76a), mis on koostatud summas 32 112 eurot koos käibemaksuga. Pakkumise kohaselt pidi 3156

eurot kuluma katuseventilaatori paigaldamiseks ja õhuavade ümbertegemiseks, et tagada toimiv

ventilatsioon. Muus osas sisaldas pakkmine PVC katte eemaldust, metalldetailide puhastamist,

ilmastikukindla krundi ja värvi lisamiseks, toruhülsside paigaldusest ning PVC katte pingutite ja

kinnitite vahetuseks kuumtsingitud pinnakattega kinnituste vastu. Järelikult on vaid osa hageja

esitatud pakkumisest seotud ventilatsiooni probleemiga ning sellegi osas kulub suurem osa

täiendava ventilaatori paigaldamisele, millist kohustust aga leping kostjale ette ei näinud. Kostja

on juba tõendanud, et paigaldas omal kulul ning sõltumata lepingust halli täiendava ventilaatori

(toimiku 1. kd, lk 132).

190. Kostja esitas kohtule ka F OÜ pakkumise (toimiku 2. kd, lk 140-142) katuseventilaatorite

paigaldamise ja metallkonstruktsioonide puhastamise kohta, samuti kinnitusvahendite

vahetamise kohta kokku summas 44 444,60 eurot. Antud pakkumisest moodustab ventilatsiooni

osas samuti enamuse uute ventilaatorite paigaldamise kulu, mis ei olnud kostja lepinguliseks

kohustuseks. Samuti esitas antud ettevõte uue halli pakkumise koos katuseventilaatoriga summas

73 188,78 eurot. Mõlema pakkumise kohaselt pidi tellija ise tellima projektid.

191. Kõike eeltoodut kokku võttes tuleb hageja nõue 25 000 euro väljamõistmiseks jätta

rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud nõude rahuldamise eeldusi ega seostanud seda kostjalt

nõutava kahjuga.

192. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1

sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

193. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 17 540 eurot, millele lisanduvad

13.05.2024 kohtuistungil osalemisega seonduvad kulud. Kostja palus hagejalt välja mõista ka

viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Õigusabi on osutatud kokku 103,30 tunni

ulatuses hinnaga 17 470 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks tasus kostja määruskaebuse esitamisel

riigilõivu 70 eurot. Kokku on kostja menetluskulud 17 540 eurot. Kostja on

käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb kostja menetluskulude väljamõistmist ilma

käibemaksuta.

194. Hageja hinnangul on kostja menetluskulud osaliselt ülepaisutatud ja ebavajalikud.

Menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg on ebamõistlikult suur, kuna kostja kordab oma

seisukohti läbivalt. Osa töid nimekirjas on dubleeritud ja seda eriti olukorras, kus töid on lisaks

esindajale teinud teised büroo töötajad.

195. Kohus peab kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks, kuid esitatud õigusabikulu

osaliselt ebavajalikuks. Kohus ei saa arvestada käesolevas asjas kostja esindajaks mitte olnud

lepinguliste esindajate T.P., V. V.-L. ja M. L. kulu kokku 1448,75 euro ulatuses, sest kohus ei

saa toimikus olevate dokumentide alusel hinnata, kas või millises mahus abi nad osutasid.

Ebavajalik on istungiteks valmistumise ajakulu 3 tundi, 3,5 ja 3,5 tundi, vaid piisav oleks olnud

31

ajakulu kokku 3 tundi. Ebavajalik oli ajakulu määruskaebuse koostamiseks kokku 4,5 tundi, sest

määruskaebus jäi rahuldamata.

196. Kostja kulud õigusabile ei ole seega põhjendatud kokku summas 1448,75 eurot + 1225

eurot + 787,50 eurot = 3461,25 eurot. Kulud on põhjendatud summas 14008,75 eurot, millele

lisandub viimasel istungil osalemise kulu 175 eurot ehk kokku 14 183,75 eurot. Kostja kulu

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivule 70 eurot ei ole põhjendatud, sest määruskaebus jäi

rahuldamata.

197. Kogumis tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja mõista kulu õigusabile summas

14 183,75 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult 14

183,75 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik