3-24-504/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-504 Haldusasi X kaebus Politseija Piirivalveameti tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses Viljandi arestimajast Tartu Vanglasse transportimisega Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2024. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja X RESOLUTSIOON Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2024. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse temale tekitatud mittevaralise kahju 30 000 eurot hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt pandi kaebajal 9. detsembril 2023. a Viljandi arestimaja kambris käed raudu ja ta etapeeriti Tartu Vanglasse. Käerauad pigistasid kõvasti käsi, käed olid paistes ja valusad. Kaebaja palus korduvalt kahelt politseiametnikult, et käerauad lastaks lõdvemaks ja pandaks sõidu ajaks kinni tema turvatöö, kuid kaebaja palveid ei täidetud. Käerauad eemaldati alles Tartu Vangla kambris. Politseiametnikud kuritarvitasid oma võimu, solvasid, naersid ja mõnitasid kaebajat. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada ta kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumisest.

2. Tartu Halduskohus tagastas 14. märtsi 2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt vahistati kaebaja 8. detsembril 2023 ja kaebaja transportimine arestimajast vanglasse toimus kriminaalmenetluse raames. Kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on iseenesest avalik-õiguslikud, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS).

Lisaks kohaldub praegusel juhul kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles jääb halduskohtule esitatud kaebuse juurde ja palub vabastada end riigilõivu tasumisest, kuna on kannatanu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et X määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

5. Halduskohus selgitas ja põhjendas, miks tuleb kaebus tagastada ja menetlusabi taotlus läbi vaatamata jätta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

6. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kriminaalasjas nr 1-1-23-7147 (kohtueelse menetluse nr 23284050360) kahtlustatakse Xi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteos. X peeti kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt kinni 7. detsembril 2023 kell 17.50 ning Tartu Maakohus andis 8. detsembri 2023. a määrusega loa X vahistamiseks kaheks kuuks alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest kuni 7. veebruarini 2024.

7. Kui kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 217 lg 1 ütleb, et kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises, siis KrMS § 1311 lg 4 järgi annab isiku vahistamisel eeluurimiskohtunik kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamiseks loa kuni kaheks kuuks. Nimetatud tähtaega võib eeluurimiskohtunik pikendada korraga kuni kahe kuu võrra, arvestades KrMS § 1311 lg-tes 1 ja 2 sätestatud piiranguid. Nimetatud asjaoludest tulenevalt saab järeldada, et X transporditi 9. detsembril 2023 Viljandi arestimajast Tartu Vanglasse tema suhtes algatatud uue kriminaalasja raames, sealjuures oli Tartu Maakohus andnud juba ka loa tema vahistamiseks kaheks kuuks.

8. Menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra sätestab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus ((SKHS) § 1 lg 1). SKHS § 14 lg

2 alusel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. Kui kaebaja taotleb kriminaalasjas vahistatu staatuses olles arestimajast vanglasse transportimise käigus tekitatud kahju hüvitamist, kuulub taotlus SKHS alusel lahendamisele esmalt prokuratuuris.

9. Eeltoodu tõttu esines halduskohtul HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenev alus kaebuse tagastamiseks, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust.

(allkirjastatud digitaalselt)