3-24-1012/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht

3. juunil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1012 Haldusasi

X. X. kaebus Tallinna Vangla poolt vaide tagastamise peale Menetlusosalised Kaebaja X. X. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

X. X. esitas 5. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla 2. aprilli 2024. a otsus vaide tagastamise kohta, teha vaide kohta uus otsus ning saata tema vaie Justiitsministeeriumi. Kõnealune vaie oli esitatud Tallinna Vangla direktori

22. novembri 2018. a käskkirja nr 1-1/18/88 „Tallinna Vangla kodukord“ p-de 12.3.3 ja

12.3.3.3 kehtetuks tunnistamiseks, kuid vangla palus kaebajal kõrvaldada vaide puudused ja seejärel tagastas vaide. Need kodukorra punktid sisaldavad piiranguid helistamisele.

2. Kohus jättis kaebuse 14. mai 2024. a määrusega käiguta, selgitades kaebajale, et ta ei ole esitanud oma eesmärkide saavutamiseks vajalikke nõudeid. HKMS § 45 lg 4 lubab kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuste peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta kaebuse esitada ainult tingimusel, et need rikuvad kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Praegusel juhul sellist erandlikku olukorda kaebusest ei nähtu – kaebaja lõppsihiks on saavutada vaides sisuliselt taotletu. Seetõttu tegi kohus kaebajale ettepaneku esitada tühistamisnõue kõnealuste kodukorra punktide peale. Samuti palus kohus kaebajal täpsustada, kas ta soovib vaidlustada ka teatud kaebuses mainitud vanglaametnike toiminguid, ja kui nii, siis nende sisu konkreetsemalt kirjeldada.

2(2) 3. Kaebaja esitas 14. mail 2024 puuduste kõrvaldamisele viitava avalduse, millega aga eeltoodud puudusi kõrvaldatud ei ole. Kaebaja tõi hoopis esile Riigikohtu praktika, mille kohaselt ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-54-05, p 14 – kaebaja avalduses ekslikult viidatud p 6). Kohus on 14. mai 2024. a määrusega täitnud HKMS § 120 lg 1 p-st 3 ja § 2 lg-test 4 ja 5 tulenevad kohustused ning selgitanud kaebajale tema õiguste kaitseks vajalikke nõudeid ja kaebuse täpsustusi, püüdes lähtuda kaebaja tegelikust tahtest. Samuti selgitas kohus nõuete valiku tagajärgi. Kaebajal on aga õigus selles, et kohus saab asja lahendada üksnes kaebaja esitatud ulatuses (vt ka HKMS § 2 lg 3).

4. Kaebus tuleb selles olukorras tagastada. Vaidemenetlust puudutavad nõuded tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (vt HKMS § 45 lg 4), ning võimalikud tuvastamisnõuded HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

5. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

6. Kaebaja on esitanud ka menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks. Kuna kaebus tagastatakse, puudub vajadus menetlusabi taotlust lahendada, nii et kohus jätab selle läbi vaatamata.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/