3-24-1077/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht

3. juunil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1077 Haldusasi Xi, Yi ja G kaebus Tallinna Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebajad G, X ja Y Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. H esitas 11. aprillil 2024 Xi, Yi ja G nimel Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt 1. veebruarist 2021 kuni 1. veebruarini 2024 alasti läbiotsimistega tekitatud kahju hüvitamiseks.

2. Kaebuses on märgitud kõigi kaebajate seaduslikuks esindajaks H, kes on allkirjastanud kaebuse. Rahvastikuregistrist ei nähtu aga H esindusõigust ühegi kaebaja suhtes. Kohus jättis seetõttu kaebuse 13. mai 2024. a määrusega käiguta, andes Hle tähtaja oma esindusõiguse tõendamiseks või siis pakkudes alternatiivset võimalust kaebajatel kaebus ise allkirjastada. Kohus selgitas, et rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on H G isa, kuid see ei muuda teda tema seaduslikuks esindajaks, sest hooldusõiguslik vanem on ainult alaealise lapse seaduslik esindaja (perekonnaseaduse § 116 lg 2 ja § 120 lg 1). HKMS § 32 lg 1 p 7 võimaldab abikaasat või alanejat sugulast (näiteks täisealist last) esindada ainult volituse olemasolul. Seega märkis kohus, et Hl tuleb esindusõiguse tõendamiseks tõendada esiteks kirjeldatud sugulussuhet Xi ja Yi puhul ning teiseks esitada kohtule kõigi kaebajate allkirjastatud volikirjad.

3.

18. mai 2024. a vastuses kohtunõudele märkis H, et X on tema tütar ning Y pikaajaline elukaaslane ja laste ema. H ei esitanud aga hoolimata kohtu selgitusest sugulussuhte kohta ühtegi tõendit. Lisaks märgib kohus, et HKMS § 32 lg 1 p 7 ei laiene elukaaslasele. Samuti ei esitanud H ühegi kaebaja allkirjastatud volikirja, vaid üksnes volikirjad, mis on allkirjastatud

2(2) tema enda poolt. Kuna Hl ei ole ilma volituseta esindusõigust ühegi kaebaja suhtes, ei saa ta nende nimel ka volikirju allkirjastada – volikirja peab allkirjastama esindatav (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 1). Ka käiguta jätmise määruses selgitas kohus, et volikirjad peavad olema allkirjastatud kaebajate poolt.

4. Järelikult ei ole kaebuses puudusi tähtaegselt kõrvaldatud ning HKMS § 121 lg 1 p-st 2 ja § 39 lg 1 p-st 5 lähtudes tuleb kaebus tagastada.

5. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajatelt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/