2-23-17401/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-17401

Tsiviilasi Z.F hagi M.R vastu kaasomandi

lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

4708,87 eurot

Menetlusosalised

ja

nende Hageja: Z.F (isikukood XXX)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Annika Vait

Kostja: M.R (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 09.05.2024

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja 2-23-17401 menetlus M.R vastuhagis Z.F vastu kaasomandi

lõpetamise nõudes seoses kostja loobumisega vastuhagist.

2. Rahuldada Z.F hagi.

3. Lõpetada korteriomandi registrinumbriga XXX, asukohaga XXX kaasomand

selliselt, et müüa korteriomand avalikul enampakkumisel.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord:

4.1.enampakkumise viib läbi kohtutäitur Elin Vilippus;

4.2.enampakkumise alghind on 215 000 eurot;

4.3.enamapakkumise tulemist kaetakse esmajärjekorras enampakkumise kulud

(täitekulud);

4. 4.ülejäänud müügist saadud raha jaguneb hageja ja kostja vahel võrdselt vastavalt

nende kaasomandiosade suurustele ning seejärel arvestab kohtutäitur hagejale

makstavast hüvitisest maha kostja tasaarvestatava nõude summas 1568,01 eurot,

mille võrra on hagejale väljamakstav summa väiksem ja kostjale väljamakstav

summa suurem.

5. Kohtuotsuse täitmiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole.

2-23-17401

6. Jätta jõusse Harju Maakohtu 11.12.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

7. Jätta menetluskulud kostja M.R kanda.

8. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista M.Rlt (M., isikukood XXX) Z.F

(isikukood XXX) kasuks välja menetluskulud summas 5556 eurot.

9. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Z.F (hageja) esitas 08.12.2023 hagi M.R (kostja) vastu kaasomandi lõpetamise ja varalise

kahju (kohtueelsed õigusabikulud) hüvitamise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja ja kostja kaasomandisse korteriomand registriosa

numbriga XXX, asukohaga XXX. Hagejale ja kostjale kuulub kummalegi ½-suurune osa

kaasomandi esemest.

3. Hageja ja kostja on endised elukaaslased, kes omandasid korteri 2019. aastal perekonna

koduks. Korter on ostetud ilma laenuta ja on hüpoteegivaba. Korteris elati perena kuni 2022.

aasta maikuuni. Alates 15.09.2023 korterit keegi elukohana ei kasuta.

4. Hageja taotleb lõpetada kaasomand, müües korter avalikul enampakkumisel alghinnaga 215

000 eurot, tasudes müügitulemist esmajärjekorras enampakkumise kulud ning jagades

ülejäänud tulemi hageja ja kostja vahel võrdselt. Koos hagiga esitas hageja taotluse

kaasomandi lõpetamise nõude tagamiseks, mille kohus rahuldas ja arestis kostjale kuuluva

kaasomandi mõttelise osa.

5. Hageja on kaasomandi lõpetamise nõude maksmapanekuks, sh kaasomandi kokkuleppel

lõpetamise saavutamiseks läbirääkimiste pidamisega seoses, kandnud kohtumenetluse eelselt

õigusabikulusid kokku 1373,22 eurot (sh käibemaks). Vältimaks vaidlust õigusabikulude suuruse

põhjendatuse üle ning sellega omakorda kaasnevaid täiendavaid menetluskulusid, esitab hageja

käesolevas hagis kahju hüvitamise nõude vaid osaliselt, so summas 1079,35 eurot (sh

käibemaks).

2-23-17401

6. Hageja palub määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, määrates enampakkumise

alghinnaks 215 000 eurot ning tingimuse, et müügitulemist tasutakse esmalt enampakkumise

kulud ning ülejääv raha jagatakse hageja ja kostja vahel võrdselt.

7. Samuti nõuab hageja kostjalt varalise kahju (kohtueelsed õigusabikulud) hüvitamist

1079,35 euro ulatuses.

8. Kostja vaidles hagile vastu. 16.01.2024 vastuses hagile selgitas kostja, et ei pea

põhjendatuks kaasomandi lõpetamist asja müümise kaudu avalikul enampakkumisel, kuna

selliselt kaotab kostja omandi korterile. Kostja hinnangul peaks kohus eelistama kaasomandi

lõpetamise viisi, mille puhul on võimalik omandi säilitamine asjale, samuti teatas kostja

kavatsusest esitada vastuhagi teises kaasomandi lõpetamise viisis. Korteriomandi väärtusele

kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud.

9. Kostja vaidleb vastu kahju hüvitamise nõudele. Hagiavalduse kohaselt on hagejale

kohtueelselt kostjale nõude ja läbirääkimiste pidamisega seoses tekkinud kahju, kuna tal on

tulnud kanda õigusabiteenuse kulusid. Kohtupraktika kohaselt on kaasomandi lõpetamise

vaidluste puhul jäetud menetluskulud poolte endi kanda, kuna teooria kohaselt on kaasomandi

lõpetamine mõlema kaasomaniku huvides. Samad põhimõtted peaksid kehtima kohtueelse

kaasomandi lõpetamise läbirääkimiste kohta – kostja ei näe põhjust ega alust rääkida nende

kulude puhul kellelegi tekkinud kahjust. Kui hagejal oli vaja välja selgitada, kas kaasomandi

lõpetamine on võimalik kokkuleppe teel, siis selleks ei olnud vaja palgata advokaati (või kui

seda on tehtud, siis see on hageja enda kulu), samuti on ebaproportsionaalne kahjunõude suurus.

10. Kohus andis kostjale tähtaja vastuhagi esitamiseks ning kostja esitas 29.02.2024

vastuhagi, milles taotles jätta korter tema ainuomandisse, koos kohustusega maksta Z.Fle välja

tema osa rahas. Kostja tõi esile, et tal on mitmel alusel hageja vastu rahalisi nõudeid

kogusummas 20 417 eurot, mille ta soovib hagejale makstavast hüvitisest maha arvestada (ehk

tasaarvestada):

10.1.

Kostja on teinud ainuisikuliselt kulutusi korteri sisustamisele (köök, kodutehnika,

ehitustarvikud, lambid) summas 5992 eurot, millega on hageja rikastunud kostja arvelt

2996 euro ulatuses (5992/2);

10.2.

kostja on perioodil juuni 2019 kuni august 2022 tasunud ainuisikuliselt korteri

kommunaalkulusid kokku 5294,72 eurot (2019 summas 596,36 EUR, 2020 summas

1544, 29 EUR, 2021 summas 1711,21 EUR ja 2022 summas 1442,86 EUR), millega on

hageja rikastunud kostja arvelt 2647,36 euro ulatuses (5294,72/2);

10.3.

hageja on viinud korterist ära M.Rile kuuluva triikraua ja lõhkunud korteris olnud

pliidiplaadi. Triikraua maksumus 124,99 EUR ja uue pliidiplaadi soetamise hind on 399

eurot. Sellega on hageja tekitanud kahju 523,99 eurot;

10.4.

hageja on elanud korteris 2022 maist kuni 2023 septembri lõpuni, mil ta sai

korterit ainuisikuliselt kasutada. Samaväärse korteri saab üürida välja 700 euro eest kuus,

mis tähendab seda, et kostja on hageja vastu kasutuseeliste hüvitamise nõue summas

5950 eurot (17 kuud x 700 EUR/2);

10.5. hageja on teostanud 21.09.2015 tehinguga ostueesõigust kinnistu kaasomandi

mõttelise osa suhtes, makstes selle eest 8300 eurot. Selle summa laenas hagejale kostja,

võttes ligikaudu sellele summale vastava rahahulga eelnevalt (08.09.2015) oma

pangakontolt välja. Kostja soovib antud laenu tagastamist summas 8300 eurot.

2-23-17401

11. Kostja ei nõustunud hageja nimetatud korteri turuväärtusega 215 000 eurot, kuid ei

nimetanud vastuhagis ise korteri turuväärtust ega maksimaalset hüvitist, mida kostja oleks

hagejale nõus maksma ega teinud seda ka pärast kohtu sellesisulist selgitust.

12.

09.05.2024 kohtuistungil avaldas kostja isiklikult, et tema korteri omandit ei soovi ja

korter võib minna avalikule enampakkumisele, kuid kostja soovib kulude hüvitamist ja oma

nõuete rahuldamist. Kostja loobus 09.05.2024 istungil vastuhagist kaasomandi lõpetamise teise

viisi suhtes (dtl 363, ajamärge 00:12:27).

13. Hageja vaidleb vastu rahalisele nõuetele. Kõik kostja rahalised nõuded on sisustamata ja

tõendamata, samuti on nõuded aegunud, mistõttu ei ole kostjal hageja vastu kaasomandi

lõpetamise hüvitisest tasaarvestatavat nõuet.

14. Kohtuistungil leppisid hageja ja kostja kohtuotsuse täitmise osas kokku, et

enampakkumise viib läbi kohtutäitur Elin Vilippus (ajamärge 01:21:51).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Loobumise vastuvõtmine

15. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse.

16. Kostja loobus vastuhagist 09.05.2024 kohtuistungil, hageja loobumisele vastuväiteid ei

esitanud.

17. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine

tuleb vastu võtta ja lõpetada vastuhagi osas menetlus. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on

lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal

alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hagi lahendamine

18. Kohus leiab, et kaasomand tuleb lõpetada hageja taotletud viisil. Seega kohus rahuldab hagi.

19. Kohus tuvastab, et korteriomandi numbriga XXX, asukohaga XXX kaasomanikud 1/2

suurustes mõttelistes osades on hageja ja kostja (dtl 11).

20. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal

kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud.

AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja

jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta

teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele.

21. Hageja soovib korteriomandi kaasomandi lõpetada selliselt, et korteriomand müüakse

avalikul enampakkumisel ja müügitulem jagatakse pärast hageja ja kostja vahel võrdselt.

2-23-17401

22. Riigikohus on 29.09.2010 tsiviilasja nr 3-2-1-65-10 otsuse p-s 21 leidnud, et kaasomandi

lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades.

Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega,

lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus. Seega kaasomandi

lõpetamise viisi valimisel võtab kohus võimalikult suures ulatuses arvesse kõigi kaasomanike

huve. Lahendis 2-17-9749 selgitas Riigikohus, et üksnes erandjuhul on võimalik jätta

kaasomand hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud

kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane.

23. Kohus kontrollib, kas kaasomandi lõpetamine on võimalik hageja poolt kohtu ette toodud

viisil, milleks on kinnisasja müük avalikul enampakkumisel ning tulemi jaotamine

kaasomanike vahel. Riigikohus on lahendis 2-19-18320 rõhutanud veelkordselt, et viimase

valikuna tuleb alati kaaluda kaasomandi lõpetamist kaasomandis oleva asja avalikule

enampakkumisele panekuga, sh on kohtul kohustus teha pooltele vastav ettepanek juhul, kui

nimetatud viisil kaasomandi lõpetamist ei ole kumbki pool palunud.

24. Kuivõrd hageja on taotletud kaasomandi lõpetamise viisina kaasomandi lõpetamist avaliku

enampakkumise teel, ei saa kaasomandi lõpetamist pidada ebaõiglaseks. Kohus on

seisukohal, et käesolevas vaidluses ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse jätta

kaasomand lõpetamata ainsal tegelikult teostataval ja kohtu ette toodud viisil, st hageja

taotletud viisil kinnistu avalikul enampakkumisel müügi teel.

25. Seega kohus rahuldab hagi ning lõpetab kaasomandi kinnisasja müümisega avalikul

enampakkumisel.

26. Vastavalt AÕS § 77 lg-le 2 tuleb asja enampakkumisel müümise korral jagada saadud raha

kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Käesoleval juhul on kaasomanike osade

suurused võrdsed ja raha tuleb jagada vastavalt samuti võrdselt. Kostja on taotlenud, et kohus

arvestaks müügist saadava raha jagamisel kostja nõudeid hageja vastu ja tasaarvestaks kostja

nõuded pooltele määratava hüvitise proportsiooniga.

27. Kohus on seisukohal, et nii nagu kaasomandis oleva asja jätmisel ühele kaasomanikule teisele

kaasomanikule makstava hüvitise vastu on võimalik kattuvas ulatuses tasaarvestada ühele

kaasomanikule maksta tulev õiglane hüvitis teise kaasomaniku rahaliste nõuetega esimese

kaasomaniku vastu, mis seonduvad kaasomandi eseme omandamiseks kantud kuludega, on

samasugune tasaarvestus võimalik ka juhul, kui kaasomand lõpetatakse selle avalikul

enampakkumisel müümisel.

28. Täiendavalt arvestab kohus, et hageja ei vaidle vastu sellele, et põhimõtteliselt on kirjeldatud

tasaarvestus võimalik, hageja vaidleb vastu kostja nõude olemasolule ja suurusele, st on

seisukohal, et tasaarvestamisele kuuluv nõue puudub.

29. Praegusel juhul võivad kostjal olla hageja vastu rahalised nõuded kaasomandisse ostetud

korteriomandi omandamiseks vajalike kulude hüvitamiseks pooles ulatuses, samuti muud

rahalised nõuded, millised kostja on menetluses esitanud ja mille kostja on sisuliselt soovinud

tasaarvestada hageja õigusega saada AÕS § 77 lg 2 alusel hüvitist vastavalt hageja

kaasomandiosa suurusele.

30. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel

2-23-17401

on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Järgnevalt

kontrollib kohus, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt tasaarvestatavate kohustuste täitmist.

30.1.

Kostja soovib tasaarvestada 2996 eurot, mis tuleneb ainuisikuliselt kostja poolt

korteri sisustamisele tehtud kulutustest (köök, kodutehnika, ehitustarvikud, lambid)

summas 5992 eurot, millega on hageja rikastunud kostja arvelt poole võrra. Hageja

vaidleb nõudele vastu.

30.2.

Kostja korteri sisustamisele tehtud kulutuste tõendamiseks esitanud oma

kontoväljavõtted (dtl 199-211) millistest nähtub maksete tegemine kauplustes Airvitam,

Bauhau, Bauhof, Ehituse ABC, E-lux salong, IKEA Läti ja Kodumasinad. Kostja selgitas

09.05.2024 kohtuistungil, et tšekke ei ole kostjal säilinud, kuid kulud on seotud korteri

sisustamisega. Tšekkidest on kostja esitanud 27.07.2019 praeahju maksumusega 369,30

eurot soetamist tõendava tšeki (dtl 318) ja 13.08.2029 elektripliidi maksumusega 379,90

eurot soetamist tõendava tšeki (dtl 319). Hageja on samuti esitanud IKEA

ostudokumendid dokumendid, millistest nähtub erinevate kaubaartiklite soetamine

hinnaga 1310 eurot (dtl 311-312) ja 1727,90 eurot (dtl 315-316). Kostja väidab, et köögi

maksumus koos tehnikaga moodustas 3437 eurot (09.05.2024 istung, ajamärge 00:38:51).

Hageja vaidleb kostja nõudele täies ulatuses vastu, leides, et nõue on täielikult

tõendamata ja vaidlusaluse korteriga seostamata.

30.3.

Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kandnud 5992 euro

ulatuses kulusid kaasomandis oleva korteri sisustamisele. Kostja esitatud

kontoväljavõtted näitavad üksnes seda, et kostja on teinud oste erinevates ehitus- ja

sisustuspoodides. Tšekkidest ei tulene, et soetatud tehnika ja mööbel on paigaldatud

vaidlusausesse korterisse. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole

hageja vastu 2996 euro ulatuses nõuet, mistõttu ei ole kostjal võimalik vastavat nõuet

hüvitisega tasaarvestada.

30.4.

Kostja soovib tasaarvestada korteri kommunaalkulude hüvitamise nõude 2647,36

euro ulatuses, sest kostja kandis ainuisikuliselt kommunaalkulusid kokku 5294,72 eurot

(2019 summas 596,36 EUR, 2020 summas 1544, 29 EUR, 2021 summas 1711,21 EUR ja

2022 summas 1442,86 EUR), seega on hageja poolte kommunaalkulude võrra rikastunud.

Kommunaalkulude tasumist tõendab kostja kontoväljavõtetega, millistelt nähtub

tasumine korteriühistule.

30.5.

Hageja vaidleb nõudele vastu, perekondlikult oli kokku lepitud, et kostja tasub

kommunaalid ja hageja ostab perele toidu ja tasub lapsega seotud koolituskulud. Samuti

vaidleb hageja vastu nõudearvestusele, kuivõrd alates maist 2022 maksis hageja

kommunaalkulude eest ainuisikuliselt. Kostja väited, mille kohaselt on

kommunaalarvetel olev ettemaks tekkinud sinna kostja maksete tulemusena, ei ole asjas

leidnud tõendamist. Kostja esitatud arved (dtl 320-331) on väljastatud ühiselt hagejale ja

kostjale ning arvetelt ei ole võimalik tuvastada, kellele teostatud laekumine tõi kaasa

ettemaksu.

30.6.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 kohaselt on korteriomanikul

kohustus tasuda majandamiskulusid. Kostja on esitanud väite, et ta on alates aastast 2019

tasunud majandamiskulusid 5294,72 euro ulatuses. Kostja esitatud tõenditega on

tõendatud, et ajavahemikus 16.07.2019 kuni 12.12.2019 on kostja tasunud 596 eurot (dtl

213), ajavahemikus 14.01.2020 kuni 15.12.2020 on kostja tasunud 1544,29 eurot (dtl

215), ajavahemikus 15.01.2021 kuni 15.12.2021 on kostja tasunud 1 711,21 eurot (dtl

2-23-17401

217), ajavahemikus 15.01.2022 kuni 16.05.2022 on kostja tasunud 1442,86 eurot. Seega

on kostja tõendanud, et on alates 2019 aastast tasunud majandamiskulusid kokku summas

5294,72 eurot. Seega on pooles ulatuses ehk summas 2647,36 eurot tegemist hageja

kohustusega korteriühistu ees, mida hageja eest täitis kostja. Kostja käitumisel on

käsundita asjaajamise tunnused ning VÕS § 1023 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda

asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist. Seega on kostjal vastavas osas ageja vastu nõue,

mida kostja saab tasaarvestada.

30.7.

Kostja on seisukohal, et hageja on viinud korterist ära kostjale kuuluva triikraua ja

lõhkunud korteris olnud pliidiplaadi. Triikraua maksumus 124,99 EUR ja uue pliidiplaadi

soetamise hind on 399 eurot. Sellega on hageja tekitanud kahju 523,99 eurot. Hageja

vaidleb nõudele vastu, sest nõue on tõendamata.

30.8.

Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hageja oleks korterist ära viinud triikraua,

samuti et hageja oleks ära lõhkunud pliidiplaadi. Hageja väidab, et mõra pliidiplaati

tekkis siis, kui kostja veel korteris elas. Kohus asub seisukohale, et asjas ei ole esitatud

tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada, et triikraua viis korterist ära ja pliidiplaadi

lõhkus hageja. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole hageja vastu

523,99 euro ulatuses nõuet, mistõttu ei ole kostjal võimalik vastavat nõuet hüvitisega

tasaarvestada.

30.9.

Kostja nõuab hagejalt kasutuseeliste hüvitamist summas 5950 eurot põhjusel, et

hageja on elanud korteris 2022.a. maist kuni 2023.a. septembri lõpuni, mil ta sai korterit

ainuisikuliselt kasutada. Samaväärse korteri saab üürida välja 700 euro eest kuus, mis

tähendab seda, et kostja on hageja vastu kasutuseeliste hüvitamise nõue summas 5950

eurot (17 kuud x 700 EUR/2). Hageja vaidleb kostja nõudele vastu. Kostjal oli korterivõti

ja säilis valdus ning võimalus korteris käia, mida kostja ka tegi. Kostja kinnitas samuti

istungil (ajamärge 01:06:06), et kostja on korteris kaasomandi seisukorda käinud

kontrollimas ja oma kaasomandis käimiseks kostjale takistusi ei tehtud. Hageja väidab, et

enne kohtumenetlust ei ole kostja hagejalt kasutuseeliste hüvitamist nõudnud, kostja

avaldas kohtuistungil, et on nõudnud e-kirja teel. Tõendeid kasutuseeliste nõudmise kohta

enne kohtumenetluse algust ei ole kostja esitanud.

30.10. Kohus asub seisukohale, et kosta nõue kasutuseeliste hüvitamiseks on

põhjendamatu. Kostja nõue on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 järgne väärtuse

hüvitamise nõue valduse rikkumise korral. VÕS § 1037 lg 1 järgi on nõude esmaseks

eelduseks valdamine ilma omaniku nõusolekuta ehk omaniku õiguste rikkumine.

Tulenevalt kostja kinnitusest, et kostjal oli juurdepääs korteriomandile, ta on käinud

omanikuna korteri seisukorda kontrollimas ja takistus kostjale selleks ei tehtud, asub

kohus seisukohal, et kostjal oli valdus ja hageja ei ole kostja õigusi rikkunud. Selleks, et

isikul oleks korteriomandi valdus, ei pea isik kasutama korterit oma elukohana. Sellest

tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole hageja vastu 5950 euro ulatuses nõuet,

mistõttu ei ole kostjal võimalik vastavat nõuet hüvitisega tasaarvestada.

30.11. Kostja nõuab hagejalt laenu tagastamist summas 8300 eurot. Kostja väidab, et andis

hagejale 2015 aastal sularahas laenu summas 8300 eurot, et hageja saaks teostada 21.09.2015

tehinguga ostueesõigust ühe teise kinnistu kaasomandi mõttelise osa suhtes. Kostja väidab, et

võttis laenuna antud summale ligikaudu vastava summa oma pangakontolt välja 08.09.2015.

30.12. Hageja vaidleb kostja nõudele vastu. Hageja ei ole kostajaga laenulepingut sõlminud ning

kostja ei ole hagejale 8300 eurot laenu andnud. Laenulepingu sõlmimise ja laenu andmise

2-23-17401

tõendamiskoormis on kostjal. Kohus tuvastab, et 08.09.2015 on kostja oma kontolt võtnud välja

11 980,99 eurot (dtl 239). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et väljavõetud summa on ligilähedane,

summa on 1/3 võrra suurem, mis on oluline erinevus. Samuti ei tõenda asjaolu, et kostja sularaha

välja võttis, kostja väiteid, et hageja ja kostja oleksid sõlminud laenuleping ja kostja oleks

hagejale sularahas 8300 eurot andnud. Kohus tuvastab, et 21.09.2015 ostueesõiguse teostamise

lepingu punkti 3.2 kohaselt (dtl 232) tasus hageja summa notari deposiiti ülekandega. VÕS § 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma

või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus nõustub hagejaga, et

kostja ei ole väitnud, kas ja millal ning mis tingimustel laenamiseks üldse mingi kokkuleppe

sõlmiti. Laenulepingu sõlmimine ja hagejale laenu summas 8300 andmine ei ole kostja poolt

tõendatud. Seega tuvastab kohus, et kostjal ei ole hageja vastu laenu tagastamise nõuet summas

8300 eurot, mistõttu ei ole kostjal võimalik vastavat nõuet hüvitisega tasaarvestada.

30.13. Seega kohus tuvastab, et kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue summas 2647,36

eurot.

31. Hageja on lisaks kaasomandi lõpetamise nõudele esitanud kostja vastu kahju hüvitamise

nõude. Hageja nõuab kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 1079,35 eurot.

32. Kohus peab põhjendatuks lahendada hageja kahju hüvitamise nõue enne lõplikku

tasaarvestuse teostamist kaasomandi avalikul enampakkumisel müügist saadud tulemi

jaotamisel.

33. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS

§ 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kohtuväliste õigusabikulude

hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi

kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi

tõhusalt kaitsta. Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja

kantud kulud on mõistliku suurusega (vt Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus ts. asjas nr 3-2-1-

11-11, p 16; 13. detsembri 2011. a otsus nr 3-2-1-124-11, p 16).

34. Hageja vaidleb kohtueelsetele õigusabikulude vastu põhjendusel, et kohtupraktika kohaselt

on kaasomandi lõpetamise vaidluste puhul jäetud menetluskulud poolte endi kanda, kuna

teooria kohaselt on kaasomandi lõpetamine mõlema kaasomaniku huvides. Samad

põhimõtted peaksid kehtima kohtueelse kaasomandi lõpetamise läbirääkimiste kohta ja kostja

ei näe põhjust ega alust rääkida nende kulude puhul kellelegi tekkinud kahjust. Kohtueelseid

õigusabikulusid võiks printsiibis pidada kahjuks olukorras, kus hiljem kohtulik nõue

rahuldatakse, v.a. mainitult kaasomandi lõpetamise kohtunõude puhul. Kostja on samuti

seisukohal, et hagejal ei olnud kohtueelselt vajalik palgata advokaati. Hageja nõude suurusele

kostja vastuväiteid esitanud ei ole.

35. Kohus kostjaga ei nõustu. Arvestades kaasomanike pingestatud suhteid, samuti arvestades

asjaolu, et kohus lõpetab kaasomandi viisil, millisel hageja tegi kohtueelselt ettepanku, peab

kohus hageja nõuet põhjendatuks. Niisamuti ei välista kohtupraktika, mille kohaselt kohtud

võivad kaasomandi asjades kõrvale kalduda TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud reeglist juhul, kui selle

järgimine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4), kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamist.

36. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on 1079,35 eurot koos käibemaksuga ja kujutavad endast

vandeadvokaadi poolt osutatud õigusabi tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest lähtuvalt pidada kohtueelset õigusabi

2-23-17401

põhjendamatuks. Seega kohus rahuldab hageja varalise nõude ja mõistab kostjalt välja

kohtueelsed õigusabikulud summas 1079,35 eurot.

37. Kohus peab põhjendatuks tasaarvestada hageja nõue kostja vastu summas 1079,35 eurot

kostja nõudega hageja vastu summas 2647,36 eurot.

38. Tasaarvestuse tulemusena on kostjal hageja vastu kulutuste hüvitamise nõue summas 1568,01

eurot, mida on põhjendatud arvestada korteriomandi müügist saadava raha jagamisel.

39. Kohus lõpetab kaasomandi kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel.

40. Kooskõlas TsMS §-ga 445 määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra:

40.1.

korteriomandi numbriga XXX, asukohaga XXX kaasomandi lõpetamiseks müüa

korteriomandi kohtutäitur Elin Vilippuse poolt läbiviidaval avalikul

enampakkumisel;

40.2.

enampakkumise alghind on 215 000 eurot;

40.3.

enamapakkumise tulemist kaetakse esmajärjekorral enampakkumise kulud

(täitekulud);

40.4.

ülejäänud müügist saadud raha jaguneb hageja ja kostja vahel võrdselt vastavalt

nende kaasomandiosade suurustele ning seejärel arvestab kohtutäitur hagejale

makstavast hüvitisest maha kostja tasaarvestava nõude summas 1568,01 eurot,

mille võrra on hagejale väljamakstav summa väiksem ja kostjale väljamakstav

summa suurem.

Hagi tagamise abinõu

41. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused.

42. Kohus tagas 11.12.2023 määrusega hagi ja arestis ning kandis käsutamise keelumärke M.Rile

kuuluvale kaasomandiosale registriossa nr XXX kantud korteriomandist asukohaga Z.F

kasuks käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi täitmiseni. Kohaldatud hagi

tagamise abinõu jääb kehtima käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

43. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

44. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ning vastuhagist kostja loobus, jätab kohus menetluskulud täies

ulatuses kostja kanda. Käesolevas vaidluses ei esine TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud

ülekaalukaid põhjuseid menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks.

45. Kohus arvestab ka sellega, et kohus pakkus ja hageja oli nõus kompromissiga, mille kohaselt

enampakkumise tulemi jaotamisel oleks hagejale väljamakstav summa 2000 euro võrra

kostjale väljamakstavast summast väiksem ning selle summa arvelt oleksid kostja

tasaarvestatavad nõuded rahuldatud. Kohus tuvastas, et kostja nõuded on põhjendatud

1568,01 euro ulatuses ehk sarnases ulatuses (mõlemal juhul alla 10% kostja algsest nõudest

20 417 eurot) sellega, millise kompromissiga hageja oli nõus, kuid kostja mitte (ajamärge

01:17:49). Seega ka TsMS § 163 lg-st 2 tuleneva põhimõtte kohaselt on õiglane ja

2-23-17401

põhjendatud, et menetluskulud kannab pool, kes kompromissiga ei nõustunud ning aluseid

TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei esine.

46. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas

630 eurot. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.

47. Hageja on kandnud kohtukulu summas 309,60 eurot (sisaldab käibemaksu) tõendi

hankimiseks ehk kohtuväliselt korteriomandi väärtuse kindlaksmääramiseks. Tegemist on

TsMS § 143 tähenduses põhjendatud menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt

hüvitamisele.

48. Hageja on märkinud menetluskuluks ka kinnistusraamatu väljavõtete tegemise kulu summas

7 eurot. Hageja on esitanud menetluses kaks kinnistusraamatu väljavõtet (dtl 11 jj ja 97 jj)

ning tegemist on TsMS § 143 tähenduses põhjendatud menetluskuluga, milline kuulub kostja

poolt hüvitamisele.

49. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

50. Hageja 28.12.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku

16 tunni ulatuses tunnitasuga 180 eurot ilma käibemaksuta ehk kokku 3340,80 euro ulatuses

ja 09.05.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt 3 tunni ja 57 minuti ulatuses sama

tunnitasuga ehk kokku 787,40 eurot. Lisaks taotleb hageja 09.05.2024 kohtuistungil

esindamisega seotud kulu lähtuvalt istugi kestvusest sama tunnihinnaga. Protokolli kohaselt

kestis istung 1 tund ja 40 minutit, mille maksumuseks kujuneb 366 eurot (1h40min * 180 *

1,22). Hageja on füüsiline isik ega saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.

51. Seega on hageja kulutused õigusabile kokku 4494,20 eurot, mis vastab 21 tunnile ja 40

minule õigusabile.

52. Kostja vastuväidete kohaselt on ebamõistlik ajakulu hagi koostamisele 15 tunni ulatuses.

Samuti vaidleb kostja vastu sellele, et hageja menetluskuludesse on sisestatud tegevusi seoses

salvestuse kuulamise, esitamise ja väljakirjutistega, mis ei ole kostja hinnangul seotud

kaasomandi lõpetamise teemaga ja on sel põhjusel tegevusena ebavajalikud.

53. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (180 eurot, millele lisandub

käibemaks) on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorra ja esindaja

kvalifikatsiooniga ning on põhjendatud.

54. Hagejale osutatud õigusteenuse maht vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja

vajalik. Hageja menetluskulude nimekirjas toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse

mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja

menetluskulu.

55. Vastuseks kostja vastuväitele, et salvestiste kuulamise ja väljakirjutamisega seotud kulud on

põhjendamatud märgib kohus, et kulu on põhjendatud ja vajalik. Hageja tugines salvestistele

muuhulgas hagi tagamise taotluse põhistamisel. Kohus on hagi taganud, kostja ei ole hagi

tagamist vaidlustanud.

56. Seega on hageja põhjendatud menetluskulu kokku 5556 eurot (5190 + 366), mis kuulub

kostjalt väljamõistmisele.

2-23-17401

57. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

58. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 04.06.2024 kohtuotsus.