2-23-145747/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.06.2024. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-145747

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi T K vastu võla nõudes

Hagihind

547,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood: 10069659; asukoht:

Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Erki Casar (Õigusbüroo TK

OÜ; e-post: kohus@creditreform.ee);

Kostja: T K (isikukood: xxx; aadress: xxx; e-post: xxx)

Menetluse liik

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt T K hageja Elisa Eesti AS kasuks võlgnevus 160,25 eurot,

kahjuhüvitis 163,00 eurot, sissenõudmiskulu 29,00 eurot ja viivis 136,41 eurot.

3. Välja mõista kostjalt T K hageja Elisa Eesti AS kasuks hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mitte muutunud viivis võlgnevuselt 323,25 eurot alates 23.01.2024.a.

kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Menetluskulud jätta kostja T K kanda.

6. Välja mõista kostjalt T K hageja Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud 280 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kautsjon

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

AS-s

SEB

Pank

EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s

EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse

selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise

kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. Elisa Eesti AS esitas Harju Maakohtule hagi T K vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt

hageja ja kostja sõlmisid 13.03.2019.a. kliendi- ja teenuse osutamise lepingu ning seadmete

rendi- ja/või müügilepingu kostjale teenuste Elisa Elamus: Internet-M + TV-M, NutiTV,

Järelvaatamine, TV nutiseadmes ja arvutis, Wi-Fi teenus, Digiboksi rent, TV kaardi rent,

Modemi rent, DigiTV kaart (Rent), Modem (Rent) ja Digiboks (Rent) renditeenuse

kasutamise võimaldamiseks. Sõlmitud lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks

seadmed koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega. Kostja on arved jätnud tasumata

alates (võlgnevus on tekkinud/olnud maksetega viivituses) 01.05.2020 – 30.09.2020.

Kostjal on arvete alusel teenuse osutamise eest tasumata 160,25 eurot, kahjuhüvitis

seadmete eest 163,00 eurot, võlahaldustasu 5,00 eurot ja viivis 6,33 eurot. Kostjal on arvete

eest kokku tasumata 334,58 eurot. Hageja poolt on kostjale koos arvetega edastatud teave

võlgnevuse ning võimalike sanktsioonide kohta selle tasumata jätmisel.

3. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 160,25 eurot, kahjuhüvitis

163,00 eurot, sissenõudmiskulu 29,00 eurot, viivis 136,41 eurot, viivis põhinõudelt ja

kahjuhüvitiselt alates 23.01.2024.a. kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata

summalt päevas.

4. Harju Maakohtu 28.03.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale

20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

5. Kohus on 28.03.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale 08.05.2023 KÄPO-s kätte

toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 29.05.2024. Kostja ei ole kohtule

tähtaegselt vastust esitanud.

6. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks.

Menetluskulud

7. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

9. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja on tasunud riigilõivu 175

eurot, kandnud lepingulise esindaja kulusid 85 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot.

10. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise

eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli

hagejal tasuda riigilõivu 175 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.

11. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus mõistlikus suuruses

ja põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta

(Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et hageja õigusabikulude

suurus 85 eurot on mõistlik. Kohus peab samuti põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 280

eurot (175 +85+20.)

12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik