3-22-1418/20 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-1418

Haldusasi

P V S Põld OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) 27. jaanuari 2022. a otsuse nr

12-6/22/141 osaliseks tühistamiseks, PRIA kohustamiseks

lahendada kaebaja taotlus vaidlustatud osas uuesti, PRIA 1.

juuni 2022. a vaideotsuse nr 12-1/22/389-5 tühistamiseks

ning kaebaja vaide läbivaatamisel viivituse õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja P V S Põld OÜ, esindaja Janor Metsallik

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, esindaja Ave Paavel

Asja läbivaatamine

Istungimenetlus, istung 9. aprillil 2024

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebajale 1. aprillil 2024 esitatud videosalvestis nimega

„VID_20211026_131345.mp4“.

2. Jätta P V S Põld OÜ taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata.

3. Jätta P V S Põld OÜ kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. juulil 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

3-22-1418

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P V S Põld OÜ esitas 21. mail 2021 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr

110211109526 ning 15. juunil 2021 taotluse muudatusavalduse, millega taotles ka

mahepõllumajandusliku tootmise toetust 161,73 ha-le. Rühvelkultuuride kasvatamise eest

taotles P V S Põld OÜ sama toetust 22,75 ha-le.

PRIA viis 8. septembril 2021 P V S Põld OÜ juures läbi kohapealse kontrolli, mille kohta

koostati kontrollaruanne nr 210379.

2. PRIA määras 27. jaanuari 2022. a otsusega nr 12-6/22/141 P V S Põld OÜ-le 2021. aastal

taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise

toetuse osaliselt.

Rühvelkultuuride kasvatamise eest mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas määrati

toetusõigusliku pindala suuruseks 4,37 ha ning sellest tulenevalt vähendati taotletud toetust

3859 euro 80 sendi võrra. Toetust ei määratud põldude nr 517, 518, 519 ja 522 eest, sest

kohapealses kontrollis eest leitud kultuur kuulus taotletuga võrreldes madalamasse

toetusmääragruppi. Kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus toetusmääragrupis

oli suurem kui 50%, siis jäeti taotlus toetusmääragrupis rahuldamata. Lisaks määrati taotlejale

halduskaristus summa ulatuses, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala

vahele (s.o 3859 eurot 80 senti).

3. P V S Põld OÜ esitas 25. veebruaril 2022 PRIA 27. jaanuari 2022. a otsuse peale vaide,

milles muu hulgas märkis, et ta vaidleb vastu kogu otsusele.

4. PRIA jättis P V S Põld OÜ vaide 1. juuni 2022. a vaideotsusega nr 12-1/22/389-5

rahuldamata.

5. P V S Põld OÜ esitas 1. juulil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

PRIA 27. jaanuari 2022. a otsuse nr 12-6/22/141 osaliselt ning PRIA 1. juuni 2022. a

vaideotsuse nr 12-1/22/389-5 täies ulatuses, kohustada PRIA-t lahendama toetustaotlus

vaidlustatud osas uuesti ning tuvastada tema vaide läbivaatamisel PRIA viivituse

õigusvastasus.

6. Tartu Halduskohus võttis 19. juuli 2022. a määrusega kaebuse menetlusse.

7. Vastustaja esitas 9. septembril 2022 vastuse kaebusele.

8. Kohus andis 17. oktoobri 2023. a määrusega menetlusosalistele võimaluse esitada kohtule

seoses kohtukoosseisu muutumisega seisukohad ja taotlused, sest Tartu Halduskohtu esimehe

13. oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 11-1/23/33 oli jagatud seni kohtunik Roby Koigi

menetluses olnud haldusasi nr 3-22-1418 kohtu tööjaotusplaani alusel menetlemiseks

kohtunik Ene Andresenile.

2(18)

3-22-1418

Vastustaja ja kaebaja teatasid vastavalt 20. ja 24. oktoobril 2023 kohtule, et neil pole

vastuväiteid ega taotlusi seoses kohtukoosseisu vahetumisega.

9. Kaebaja esitas 26. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule, Tartu Ringkonnakohtule ja

Riigikohtule Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse koos lisadega.

10. Kaebaja esitas 1. aprillil 2024 täiendavad tõendid.

11. Asjas toimus 9. aprillil 2024 kohtuistung.

12. Kaebaja esitas 28. aprillil 2024 teate, et kaebaja esindajaks on ka K. Moisar, ning palus

tagada talle juurdepääs asja toimikule. Kohus jättis 3. mai 2024. a määrusega taotluse

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

13. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

13.1. Kaebaja vaidlustab PRIA 27. jaanuari 2022. a otsust osas, milles talle jäeti toetus

söödakultuuride kasvatamise eest määramata ning määrati halduskaristused.

13.2. Vaidluse esimeseks põhiküsimusteks on, kas kaebaja kasvatas 2021. aastal põldudel nr

517, 518, 519 ja 522 söödakultuure, s.o söödakapsast ja söödanaerist.

Vaidlust ei ole selle üle, et põldudele nr 517, 518, 519 ja 522 oli 2021. aastal külvatud

söödakapsast ja söödanaerist. Vaidlust ei ole ka selles, et need põllukultuurid olid põldude

külvatud 2021. a 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid.

Seega puudub tegelikult vaidlus, et määruse nr 53 § 12 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustused on

täidetud.

PRIA tuvastas valesti, et vaidlusalustel põldudel ei kasvatatud söödakultuure. PRIA sisustab

kultuuride kasvatamise nõuet põhimõtteliselt valesti. PRIA on seadnud toetuse määramise

eelduseks põllukultuuride hea kasvamise PRIA kontrolli hetkel, ehk siis taotlejal peaks olema

kontrolli ajal ette näidata ilus põllukultuuri saak. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr

53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus

(määrus nr 53) sellist nõuet toetuse saamise eeldusena ei sätesta. PRIA saab nõudeid seada

üksnes taotleja tegevusele (taimede kasvatamisele), mitte taimede tegevusele (taimede

kasvamisele). Kasvatamine seisneb peamiselt põllu külviks ettevalmistamises ja kultuuride

külvamises, vajadusel ka allakülvi tegemises. Seejärel jääb mahepõllumajandusega tegelev

taotleja saaki ootama – midagi täiendavat teha ei saagi. Kaebaja ei saa tagada, et kultuurid

vaatamata nende kasvatamisele ka hästi kasvaksid. Ei saa eeldada, et kaebaja läheks sadu

hektareid põlde kastma või umbrohtu ja kahjureid käsitsi tõrjuma.

13.3. Teise põhiküsimusena on vaidluse all, milline õiguslik tähendus on sellel, kui põllule

külvatud söödakultuurid kasvavad segamini allakülviga, kasvavad põllu mõnes osas

kehvemini või ei lähe mõnel põllul üldse kasvama.

13.3.1. Mahetoetuse määramisel ei ole õiguslikku tähendust sellel, kui hästi külvatud kultuur

põllul kasvama läks. EL põllumajanduspoliitika raames makstavate toetuste eesmärk on

kompenseerida põllumajandusettevõtluse ebakindlusest, sh ilmast ja kliimast põhjustatud

riskidest, tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Kultuuride kasvama minemise risk ei ole jäetud

3(18)

3-22-1418

taotleja kanda, vaid toetuse üheks eesmärgiks on sellise riski realiseerumise tagajärgi

leevendada. Seepärast ei saa olukorras, kus külvatud kultuur ei lähe hästi kasvama, toetuse

maksmisest keelduda. Toetuse eesmärk on tagada põllumajandustootjate sissetuleku

stabiilsus. Kui taotleja jäetakse toetusest ilma asjaolude tõttu, mis ei ole ega saagi olla tema

kontrolli all, ei toimi toetus turvavõrguna. Toetuse andmine ei sõltu saagikusest. Kuna

toetused moodustavad põllumajandustootjate sissetulekust ligi 50%, peavad PRIA-l olema

toetuse määramisest keeldumiseks äärmiselt kaalukad põhjendused. „Rikkumised“, millega ei

kaasne toetuse eesmärkidele mingit sisulist negatiivset tagajärge, ei saa olla toetuse

määramisest keeldumise aluseks. Mahetootmisega jätkamise toetus on oma olemuselt

tegevuskulude toetus. Kui taotleja on kulutused teinud ja mahetoodete kasvatamise nõudeid

järginud, on tal õigus toetust saada.

13.3.2. Põllud on oma omadustelt erinevad ning konkreetse põllu omadused selguvad aastate

jooksul katsetamise käigus. Taotleja ei saa kontrollida ilmastikutingimusi ning kahjurite tõrje

võimalused on mahetootjal sisuliselt olematud. Taotleja ei saa täiel määral tagada, et kultuurid

põllul hästi kasvama lähevad. Kuigi kaebaja kündis mitmed põllud täpselt samamoodi üles,

külvas neile täpselt samasuguseid kultuure ja hooldas neid täpselt samamoodi, siis osadel

põldudel läks külvatud kultuur väga hästi kasvama ja teistel kasvas nigelamalt või ikaldus

kahjurite või põllu kehvade mullaomaduste tõttu. Näiteks põldudel nr 520 ja 521 toimis

kaebaja täpselt samamoodi, seal läks söödanaeris paremini kasvama ja nendele põldudele

PRIA-l etteheiteid ei olnud. Põllul nr 517 oli aga söödanaeri saak väga kehv, sisuliselt külv

ikaldus. Kuna kaebaja tegevuses erisusi ei olnud, ei tohiks olla erisusi ka toetuse määramisel.

PRIA ei eita, et söödanaeris oli külvatud õigeks tähtajaks ja nõuetekohaste agrotehniliste

võtetega.

13.3.3. Kaebaja hooldas kõiki põlde samade agrotehniliste võtetega – seega on väär PRIA

väide, et kehv saak on valede agrotehniliste võtete tulemus. Kui PRIA väidab, et kaebaja jättis

kultuurid nõuetekohaselt hooldamata õigete agrotehniliste võtetega ja viisil, mis tagab

põllumajanduskultuuri domineeriva seisundi põllul, siis peab PRIA suutma konkreetselt

põhjendada, mida kaebaja jättis tegemata ja kust kohustus vastavaks tegevuseks tuleneb.

PRIA ei suuda seda teha. Ainuüksi sellest, et kultuur on kehvasti kasvama läinud, ei saa

järeldada, et kaebaja on midagi valesti teinud. Kõik kultuurid ei annagi igal aastal igal põllul

suurt saaki, sõltumata ilmastikuoludest või vääramatust jõust.

13.3.4. Kui kultuur ei ole põllul hästi kasvama läinud, on taotleja niigi väga kehvas olukorras,

sest rahalised kulutused on tehtud, kuid loodetud põllusööta ei õnnestu põllult koguda. Kui

sellises olukorras karistatakse taotlejat toetuse äravõtmisega, talle määratakse halduskaristus

ning nõutakse tagasi kolme eelmise aasta eest makstud lühiajalise rohumaa toetused, siis satub

taotleja mitmekordselt halba situatsiooni. Selline tõlgendus ja põllumajandustootja

karistamine on selgelt ebaproportsionaalne ja seega õigusvastane.

13.3.5. Kaebaja valmistas oma põllud külviks ette, külvas põllukultuurid põldudele 15.

juuniks ja tegi allakülvi. Seda kõike tehes kasutas kaebaja kohalikele normidele vastavaid

agrotehnilisi võtteid. Seega täitis kaebaja kõik määruses nr 53 toetuse saamiseks sätestatud

nõuded. Määrus nr 53 ei sea toetuse saamise eelduseks, et kultuurid kasvaksid lopsakalt,

ilusti, ühtlaselt ja umbrohuvabalt.

13.3.6. Kui toetuse saamine ei ole seotud sellega, kas ja kui suurt saaki saadi, siis ei saa

kultuuride „ülekaalu“ nõuet eksisteerida. PRIA seisukoht, et toetuse määramiseks peavad

kultuurid olema põldudel enamuses, on ebaõige ning sellel puudub õiguslik alus. See

seisukoht läheb vastuollu mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kui tegevuskulude toetuse

4(18)

3-22-1418

olemuse ja eesmärgiga. Selline väide on ka ebaselge, sest pole arusaadav, kas kultuuride

ülekaalu tuvastatakse taimede arvu, massi või kõrguse järgi ning millal tuleks seda hinnata.

Lisaks ei või kultuuride ülekaalu hindamine toimuda üksnes visuaalse vaatluse teel, sest see

on liiga subjektiivne ja ei võimalda vaidluse korral tegelikult eksisteerinud faktilisi asjaolusid

välja selgitada. Kui kultuuride ülekaalu üldse hinnata, siis tuleks seda teha süstemaatiliselt,

mitte pildistada või vaadelda põldu üksikutes suvalistes kohtades. Umbrohtunud ja kesise

kultuurikasvuga kohti leiab igalt põllult. Näiteks saaks kultuuride ülekaalu süstemaatiliselt,

objektiivselt ja tagantjärele kontrollitavalt hinnata, kui võtta 1 ha põllu kohta neli erinevat

määratud suuruses maalappi, seejärel lugeda, kaaluda või mõõta seal asuvad kultuurid üle

ning nende andmete põhjal arvestada välja põllu keskmine. Kultuuride ülekaalu nõue ei ole

vajalik. Liblikõieliste allakülv ei muuda söödakultuuri külvamise fakti ja sellega seotud

kulutusi olematuks. Loomasöödana on söödakultuuri ja liblikõieliste segu väärtuslikum ning

umbrohi on paremini tõrjutud. Toetuse saamiseks ei oma tähtsust, millised kultuurid ja

millises ulatuses põllul lisaks toetatavale söödakultuurile kasvavad.

13.3.7. Kultuuride osakaalu määramisel tuleks analoogia korras juhinduda EL määruse nr

639/2014 artiklist 40. Söödanaeri ja söödakapsa kasvamist tuleks kontrollida vahetult enne

saagi koristamist ehk siis oktoobris või novembris, kui taimed on saavutanud oma täieliku

kasvu. Kui kaebaja on külvanud põllukultuuri heintaimede allakülviga, tuleb põld lugeda

põllukultuuri all olevaks, sõltumata sellest, kas põhikultuur on ülekaalus. Kaebaja kasvatab

põllukultuure liblikõieliste (ristik, lutsern) allakülviga. PRIA kontrolli ajal oli põhikultuur

heintaimedest madalam, kuid see ei ole toetuse andmisest keeldumise aluseks. Allakülv on

mahepõllumajanduses tunnustatud, levinud ja vajalik võte.

13.3.8. Kaebaja kasvatas põldudel nr 518, 519 ja 522 söödakapsast. PRIA kontrolli ajal pidigi

söödakapsas olema alusrindes või allakülvi heintaimedega ühekõrgune. Ühelgi juhul pole

alust lugeda neid põlde püsirohumaadeks, sest söödakapsast ei leidu looduslikel karjamaadel

ning seda ei sisaldu karjamaadele mõeldud seemnesegudes (EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg

1 p i). PRIA on käitunud kaebaja suhtes pahatahtlikult.

Põllul nr 518 on PRIA fotod, millel on näha ohakaid, tehtud ühest ja samast kohast erinevate

nurkade alt. Nelja minuti jooksul tehtud fotodega ei ole võimalik kajastada 4,28 ha suurust

põldu tervikuna.

Foto faili nimega IMG_20210908_121540 ei ole tehtud põllu 519 kohta, vaid eemal asuvast

võsast. Foto faili nimega IMG-20210908-12715 ei ole tehtud kaebaja põllust. Fotod faili

nimedega IMG_20210908_121653, IMG_20210908_121657, IMG_20210908_121706 ja

IMG-20210908-12715 ei ole fotol nähtuva kuupäeva kohaselt tehtud kontrolli ajal, vaid

augustis 2021. Ülejäänud fotod ei võimalda väita, et põllul ei kasva söödakapsast või et see

kultuur pole põllul ülekaalus. Kolme minuti jooksul ei ole võimalik 3,38 ha suurust põldu

ülevaatlikult pildistada.

Ka põllu nr 522 kohta on tehtud enamik fotodest ühest ja samast kohast erinevate nurkade alt.

Kõik fotod peale kahe on tehtud 8,55 ha suurusest põllust viie minuti jooksul. Enamikelt

fotodelt on näha, et põllul kasvab söödakapsas.

13.3.9. Taotlejal peaks olema alati võimalus hindamise juures viibida ning vajadusel märkusi

ja ettepanekuid teha ning ka ise olukorda pildistada või filmida. Praeguse juhtumi puhul ei

lepitud kohapealse kontrolli toimumise aega piisava ajavaruga kokku ning kontrolli

tegemiseks ei planeeritud piisavalt aega.

5(18)

3-22-1418

13.4. PRIA vähendas õigusvastaselt põllu nr 519 pindala 3,38 ha-lt 3,23 ha-le. PRIA

kontrollaruande lisa kohaselt arvestati põllu nr 519 piiridest välja teeäärne kalle, mida ei

hooldata põllumajanduslikult. Tegelikkuses on tegemist kraaviga, mis tuleb lugeda

toetusõigusliku maa hulka.

13.5. Kuna PRIA tuvastas valesti, et kaebaja põldudel ei kasvanud söödakapsast ja

söödanaerist, määrati ka lisakaristused valesti.

13.6. PRIA viivitas vaide lahendamisega õigusvastaselt. PRIA oleks pidanud lahendama

vaide hiljemalt 28. aprillil 2022, kuid tegi seda alles 1. juunil 2022, viivitades õigusvastaselt

33 päeva.

14. Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt

järgmised.

14.1. PRIA tuvastas kohapealse kontrolli tulemusena, et taotlusel deklareeritud

põllumajanduskultuurid ei olnud osadel põldudel valdavad ja domineerisid muud heintaimed.

PRIA kohapealses kontrollis tehtud fotodega on tõendatud, et taotlusel deklareeritud kultuurid

ei ole vaidlusalustel põldudel enamuses. Kultuurid on valdavalt muude heintaimedega

segunenud ja jäävad enamasti kasvult heintaimedele alla.

14.2. Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärk on hüvitada taotlejatele

mahepõllumajandusega tegelemise kohustustest tingitud lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis

eeldab mitte üksnes taotluses märgitud põllumajanduskultuuride külvamist, vaid ka

kasvatamist selliselt, et kultuurid domineerivad. See nähtub ka EL määruse nr 1305/2013 art

29 lg-st 4. Toetuse saamiseks ei piisa üksnes kultuuride külvamisest 15. juuniks, vaid vajalik

on põllumajanduskultuuri kasvatamine ja nõuetekohane hooldamine õigete agrotehniliste

võtetega viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri domineeriva seisundi põllul (määruse nr 53 §

12 lg 1 p 1). Toetust makstakse üksnes juhul, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi

jooksul mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid (määruse nr 53 § 11 lg 2). Seega on

toetuse saamiseks oluline põllumajanduskultuuri nõuetekohane kasvatamine. Määruse nr 53 §

8 lg 1 p 1 kohaselt on toetusõiguslik maa, millel kasvatatakse selles sättes nimetatud

põllukultuure. Seetõttu kontrollib PRIA taotletud kultuuride kasvatamist ning maksab toetust

selliste kultuuride kasvatamise eest, mis on selges ülekaalus võrreldes muude taimedega.

Kuigi määrus nr 53 ei sätesta otsesõnu, mida tähendab kultuuride kasvatamine, ega sätesta ka

kultuuride osakaalu, on normi eesmärk suunatud sellele, et toetusõiguslik kultuur peab olema

kahtlusteta selgelt enamuses võrreldes teiste rohttaimedega. Vastasel juhul ei oleks

kehtestatud kultuuride kasvatamise eest kõrgemaid ühikumäärasid kui rohumaade eest

(määruse nr 53 § 4 lg 1 p 1). Selline tegevus ei võimaldaks saavutada põllumajandusega

tegelemise põhieesmärke. Ühtlasi puuduks sel juhul PRIA-l ka vajadus kultuuride kasvatamist

kontrollida. Põllukultuuri kasvatamisel on oluline ka tegevuse kvaliteet ja efektiivsus.

Agrotehniliste võtete valiku põhjendatuse eest lasub risk toetuse saajal. EL määruse nr

1305/2013 põhjenduse 23 kohaselt peaksid mahepõllumajandustootjatele makstavad toetused

katma üksnes selliseid kohustusi, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja

nõuetest. Mahetoetuse saajatele on ette nähtud kõrgemad ühikumäärad kultuuride kasvatamise

eest selle eest, et neil tuleb teha puhaskultuuri kasvatamiseks lisakulutusi. Kuigi teiste

kultuuride allakülv ei ole keelatud, ei saa muude heintaimede valdavat kasvu allakülviga

õigustada.

14.3. Põllumajanduskultuuride kasvatamist ja nende osakaalu hinnatake kohapeal visuaalselt.

Määrus nr 53 ei sätesta kultuuride osakaalu hindamiseks teisi meetodeid. PRIA kontrollib

taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust kooskõlas EL

6(18)

3-22-1418

määruse nr 809/2014 art-tes 24–41 sätestatuga (määruse nr 53 § 23 lg 1). EL määruse nr

809/2014 art 39 lg 1 kohaselt kontrollitakse põldude rahastamiskõlblikkust mis tahes

asjakohaste vahendite, sealhulgas tõendusmaterjali abil, mille toetusesaaja peab pädeva

asutuse nõudmise korral esitama. Kõnealune kontroll hõlmab ka põllumajanduskultuuri

kontrollimist, kui see on asjakohane. Kaebaja viide EL määruse nr 639/2104 art-le 40 ei ole

asjakohane, sest see reguleerib otsetoetuste nõuete reguleerimisalas kohalduvat

põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõuet, mis mahetoetustele ei kohaldu. PRIA-l ei

ole õigust omaalgatuslikult kombineerida erinevatele toetusmeetmetele ettenähtud EL õiguse

norme või nõuete kontrollimise meetodeid.

14.4. Kaebaja esitatud kaks fotot põllu nr 522 kohta (kaebuse lisad 19 ja 20) ei tõenda, et põld

oli toetusõiguslik. Kaebaja esitatud videod tuleks kõrvale jätta. Enamus nimetatud materjalist

ei ole asjakohane, sest kirjeldab kraave ning videote tegemise aeg ja asukoht on ebaselge.

Kaebaja esitatud videomaterjal ei tõenda põldude toetusõiguslikkust. Vaatamata vaideorgani

ettepanekule, ei esitanud kaebaja oma fotosid ja videomaterjali vaidemenetluses. Erinevalt

kaebaja väitest kinnitas kaebaja põlde kontrollinud inspektor, et kaebaja ei näidanud talle

fotosid. Samuti ei esitanud kaebaja talle korduva kontrolli läbiviimise taotlust. Kaebaja väide

kohapealse kontrolli käigus tehtud fotodega manipuleerimise ja fotode augustis tegemise

kohta on ebaõiged. Kogu põldu ei ole võimalik tervikuna fotodele jäädvustada, kuid kontrolli

käigus tehtud fotod annavad inspektorite tuvastatud kohapealsest olukorrast piisava ülevaate.

14.5. Kaebaja väited tema kiusamise kohta pole põhjendatud. Kui PRIA arvestaks kaebaja

vaidlusalused põllud toetusõiguslikuks, oleks see vastuolus toetuse andmise eesmärkidega

ning tekiks ebavõrdne olukord nende taotlejate suhtes, kes on leidnud söödakultuuride

kasvatamiseks õige agrotehnika.

14.6. Kaebaja väide selle kohta, et tema esindaja ei saanud ebapiisava etteteatamisaja tõttu

kohapealse kontrolli juures viibida, on alusetu ja otsitud. Kontrolli toimumisest teavitati 6.

septembril 2021 ja kontroll toimus 8. septembril 2021. Kaebajat esindanud isik ei teavitanud

inspektorit etteteatamisaja ebapiisavusest. PRIA-l ei ole kohustust kontrolli toimumisest ette

teatada (EL määruse nr 809/2014 art 25), kuid praktikas seda tehakse seda 2–3 päeva enne

kontrolli toimumist.

14.7. Kaebaja ei vaidlustanud põllul nr 519 asuva kraavi toetusõigusliku maa pindala hulgast

väljaarvamist, mistõttu on kaebajal vaidemenetlus selles osas läbimata. Kuna kaebaja on

vaidlustanud sama põllumassiivi osas kultuuride toetusõiguslikkust, selgitab PRIA, et

kontrollaruande põldude kontroll-lehel märgitu kohaselt tehti massiivipiiri muudatus põhjusel,

et põllumassiivist jäeti välja hooldamata ja põllumajanduslikust kasutusest väljas olev

teekalle. Kohapealne kontroll ei tuvastanud selles asukohas maaparandussüsteemi

kuivenduskraavi. See ei nähtu ka fotodelt, sest puudub kraavile iseloomulik serv ja nõlv.

14.8. PRIA ei ole vaide lahendamisega õigusvastaselt viivitanud. Kaebaja vaie lahendati

esimesel võimalusel enne maksimaalset pikendatud tähtaega. Tegemist ei olnud ka

menetlusnõude rikkumisega, mis võinuks mõjutada asja otsustamist.

15. Kohtuistungil jäid menetlusosalised varasemate seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

I

7(18)

3-22-1418

16. Kaebaja on esitanud PRIA 27. jaanuari 2022. a otsuse osaliselt tühistamise nõude. Kuna

kaebaja esitas istungil väite, et ta on vaidlustanud PRIA 27. jaanuari 2022. a otsuse teda

puudutavas osas tervikuna, märgib kohus vaidluse eseme kohta täiendavalt järgmist.

Vaidluse eseme määravad kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus (HKMS § 41 lg 1). Kaebuse

nõude ja aluse üle otsustab kaebaja, kuid need tuleb paika panna juba kaebuse esitamisel

(HKMS § 38 lg 1 p-d 5 ja 7). Kaebajal on õigus kaebuse nõuet või alust kuni kohtuvaidluseni

muuta, kui ta esitab kohtule vastava taotluse. Vastavat taotlust esitamata ei ole võimalik

kaebuse alust laiendada, sest vastasel juhul ei oleks vastustajale tagatud tõhus ja võrdne

võimalus esitada oma seisukohti ja vastuväiteid (HKMS § 2 lg 6 ja § 27 lg 1 p 7).

Kuna kaebaja ei ole kaebuse muutmise taotlust esitanud, lähtub kohus vaidluse eseme

kindlaksmääramisel kaebusest. Kaebaja märkis kaebuses, et ta vaidlustab PRIA 27. jaanuari

2022. a otsust osas, milles jäeti talle määramata toetus söödakultuuride kasvatamise eest ning

määrati halduskaristused (vt kaebuse p 1.8). Kaebusest nähtuvalt pidas kaebaja silmas

põldudel nr 517, 518, 519 ja 522 kasvatatud söödakultuure (vt kaebuse p-d 2 ja 1.4).

Kaebuses on taotletud PRIA 27. jaanuari 2022. a otsuse tühistamist osas, milles PRIA

tuvastas valesti, et kaebaja põldudel ei kasvanud söödakapsas ja söödanaeris, ning millest

tulenevalt määras PRIA halduskaristused (vt kaebuse p 8). Ka tõendid on kaebaja esitanud

üksnes eespool nimetatud põldude kohta. Seega on PRIA 27. jaanuari 2022. a otsus vaidluse

all üksnes osas, mis puudutab kaebajale rühvelkultuuride kasvatamise eest

mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramata jätmist. Kuna nimetatud toetus jäeti

määramata põhjusel, et PRIA hinnangul ei vastanud põldudel nr 517, 518, 519 ja 522

kasvatatud kultuurid toetuse saamise tingimustele, puudutab vaidlus üksnes nimetatud põlde.

17. Poolte vahel on põhivaidlus küsimuses, kas kaebaja täitis põldude nr 517, 518, 519 ja 522

osas mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamise tingimused. Kaebaja väitel külvas ta

nimetatud põldudele söödakapsast või söödanaerist ning järgis kohalikele normidele vastavaid

agrotehnilisi võtteid, kuid asjaolu, kui hästi külvatud kultuurid kasvama läksid, ei oma toetuse

saamise õiguse tekkimisel tähtsust. Vastustaja seevastu on seisukohal, et toetuse saamiseks

tuleb põllumajanduskultuuri kasvatada ja hooldada viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri

domineeriva seisundi põllul.

18. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS; alates 1.

märtsist 2021 kuni 14. veebruarini 2022 kehtinud redaktsioonis) § 67 lg 1 kohaselt võis

maaelu arengu toetust taotleda isik, kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides,

Euroopa Komisjoni otsusega heakskiidetud programmi „Eesti maaelu arengukava 2014–

2020“ ning ELÜPS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise

nõuetele. EL õiguses reguleeris vaidlustatud otsuse tegemise ajal mahepõllumajandusega

jätkamise toetuse andmist määruse nr 1305/2013 art 29. EL määruse art 29 lg 1 kohaselt

antakse mahepõllumajanduse meetme kohast toetust põllumajandusmaa hektari kohta

põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes vabatahtlikult lähevad üle

EL määruses nr 834/2007 määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja

meetoditele või jätkavad nendega ning kes on aktiivsed põllumajandustootjad EL määruse nr

1307/2013 artikli 9 tähenduses, nagu seda kohaldatakse asjaomases liikmesriigis. Artikli 29

lg-s 2 on täpsustatud, et sellist toetust antakse üksnes nende kohustuste puhul, mis on

rangemad kui EL määruse nr 1306/2013 VI jaotise I peatükis kehtestatud asjakohased

kohustuslikud nõuded, EL määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja

iii sätestatud asjakohased kriteeriumid ja minimaalsed tegevused, asjakohased väetiste ja

taimekaitsevahendite kasutuse miinimumnõuded ning muud asjakohased siseriikliku õigusega

kehtestatud kohustuslikud nõuded; kõik sellised nõuded esitatakse programmis. Eesti õiguses

8(18)

3-22-1418

on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse täpsemad nõuded sätestatud ELÜPS § 67 lg 2

alusel kehtestatud määruses nr 53 (vt täpsemalt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-

18-1599/24, p-d 10–14).

19. PRIA 27. jaanuari 2022. a otsuses on põldude nr 517, 518, 519 ja 522 osas toetuse

määramata jätmise õigusliku alusena märgitud määruse nr 53 § 4 lg 1. Vastustaja täpsustas

vastuses kaebusele ja kohtuistungil, et silmas on peetud määruse nr 53 § 4 lg 1 p 1 ning otsuse

tegemisel tugineti ka sama määruse § 8 lg 1 p-le 1, § 11 lg-le 2 ja § 12 lg-le 1.

Määruse nr 53 § 4 lg 1 p 1 kohaselt on rühvelkultuuri kasvatamise korral

mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäär ühe hektari maa kohta kohustuseaastas

210 eurot. Määruse § 8 lg 1 p 1 sätestab, et toetusõiguslik maa on taotleja kasutatav ja

mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt 1 ha suurune põllumaa, millel

kasvatatakse rühvelkultuuri ja muid samas sättes nimetatud taimi. Määruse § 11 lg 2 näeb

toetuse saamise nõudena ette, et taotleja täidab kogu kohustuseperioodi kestel

mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Määruse § 12

lg 1 p 1 kohaselt peab taotleja tagama, et põllumajanduskultuurid on külvatud, maha pandud

või istutatud hiljemalt kohustuseaasta 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid

agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad sama kuupäeva seisuga mustkesas või söötis.

20. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei täitnud vaidlusalustel põldudel toetuse saamise

eelduseks olevaid põllumajandusliku tegevuse nõudeid.

21. Kohtu hinnangul tuleneb EL määruse nr 1305/2013 art 29 lg-test 1 ja 2 ning määruse nr

53 § 4 lg 1 p-st 1, § 8 lg 1 p-st 1, § 11 lg-st 2 ja § 12 lg-st 1 nende koosmõjus, et

mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks peab toetustaotluses märgitud

põllukultuur olema põllul valdavaks kultuuriks.

21.1. Kuna asjassepuutuvad õigusaktid ei sätesta selgesõnaliselt põllumajanduskultuuri

valdavuse nõuet ning kaebaja väitel on vastustaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse

eesmärki vääriti mõistnud, peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

21.2. Nii EL määrustest 1305/2013 ja 1306/2013 kui ka Eesti määrusest nr 53 tuleneb piisava

selgusega, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärk on toetada toetuskõlblike

põllukultuuride kasvatamist, mitte pelgalt nende kasvamist. See nähtub nii EL ühise

põllumajanduspoliitika rahastamise üldsätetest kui ka mahepõllumajanduse toetuse erisättest.

21.2.1. Määruse nr 1305/2013 art 4 kohaselt pidid maaelu arengu toetused aitama ühise

põllumajanduspoliitika üldraamistikus parandada põllumajanduse konkurentsivõimet, tagada

loodusvarade jätkusuutlikku majandamist ja kliimategevust ning saavutada maapiirkondade

majanduse ja kogukondade tasakaalustatud territoriaalse arengu. Ühise

põllumajanduspoliitika määrused nägid ette toetuste määramise põllumajandusliku tegevuse

eest, mille hulka kuulub muu hulgas põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine (vt

määruse nr 1305/2013 art 87, määruse nr 1306/2013 art 2 lg 1 p b ja määruse nr 1307/2013 art

4 lg 1 p c i)). Seega ei olnud maaelu arengu toetuste eesmärk toetada üksnes

põllumajandusega tegelemist, vaid sihipärast ja tõhusat tegevust, s.o põllumajanduslikku

tegevust määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c tähenduses. Vastasel juhul poleks toetuse taotleja

ka põllumajandustootja (vt määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p a), samas kui

mahepõllumajanduse meetme kohast toetust võib määruse nr 1305/2013 art 29 lg 1 kohaselt

anda üksnes põllumajandustootjale.

9(18)

3-22-1418

21.2.2. Määruse nr 1305/2013 art 29 lg-s 2 on sätestatud, et mahepõllumajanduse meetme

kohast toetust antakse üksnes nende kohustuste puhul, mis on muudes asjakohastes

õigusaktides kehtestatud kohustuslikest nõuetest rangemad. Art 29 lg 4 kohaselt hüvitatakse

selle toetusega toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud

tulu. Seoses nende sätetega on määruse põhjenduses 23 selgitatud, et mahepõllumajandusega

jätkamise toetuse eesmärk on vältida suure hulga põllumajandustootjate tagasipöördumist

tavapärase põllumajandusliku tootmise juurde. Selleks peaksid toetused aitama katta

lisakulusid ja võetud kohustuste tõttu saamata jäänud tulu ning need peaksid katma üksnes

selliseid kohustusi, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest.

Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et mahepõllumajandusega jätkamise toetust antakse

selleks, et kompenseerida kõrgematele nõudmistele vastava põllumajandusliku tegevuse

kulusid ja saamata jäänud tulu.

21.3. Seega ei võimalda EL õiguse asjassepuutuvad sätted teha kaebaja pakutud järeldust, et

mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärk on pelgalt põllumajandusega tegelemise

ebakindlusest tulenevate negatiivsete tagajärgede kompenseerimine ja põllumajandustootjale

stabiilse sissetuleku tagamine.

21.4. Mõistet „kasvatamine“, mis osutab põllumajanduslikule tegevusele EL määruse nr

1307/2013 art 4 lg 1 p c i) tähenduses, on kasutatud erinevates vormides ka määruse nr 53 § 4

lg 1 p-s 1, § 8 lg 1 p-s 1 ja § 11 lg-s 2. Samuti toetab järeldust, et põllumajanduskultuuri

kasvatamine peab olema sihipärane ja tõhus tegevus, määruse nr 53 § 12 lg 1 p-s 1 sätestatud

kohustus kasutada põllumajanduskultuuride külvamisel kohalikele normidele vastavaid

argotehnilisi võtteid – sellisel kohustusel puuduks mõte, kui külvamise tulemus ei omaks

toetuse andmisel tähtsust.

21.5. Kuna toetust antakse toetustaotluses deklareeritud põllukultuuri kasvatamise eest ning

toetuse ühikumäärad on erinevad, peab taotluses märgitud põllukultuur olema põllul

põhikultuuriks, seega ülekaalus ehk valdavas seisundis võrreldes muu taimestikuga. Vastasel

juhul poleks toetusmeetme rakendamine eesmärgipärane.

21.6. Seisukohale, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks peab toetustaotluses

märgitud põllukultuur olema põllul valdav kultuur, on kohtud asunud ka mitmes varasemas

kohtulahendis (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-1598,

p-d 22 ja 23; Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2023. a otsus haldusasjas nr 3-21-1011 (p

9), mis jõustus Riigikohtu 27. veebruari 2024. a määrusega; Tartu Ringkonnakohtu 30.

novembri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-20-769 (p 25.1), mis jõustus Riigikohtu 21. veebruari

2023. a määrusega; Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-770

(p 14), mis jõustus Riigikohtu 18. jaanuari 2022. a määrusega).

Kokkuvõtlikult on asutud kohtupraktikas seisukohale, et põllumajandusliku tegevusega on

tegemist juhul, kui ettevõtja teeb toiminguid, mis aitavad tagada saagikuse. Vastasel juhul on

isiku tegevuse eesmärk pigem toetuse saamine. Taotletud põllukultuuri valdavuse nõue aitab

kohapealse kontrolli ajal veenvalt kindlaks teha, kas põllupidaja on toetuse saamiseks

vajalikud muud kohustused täitnud ja põldu vajalike võtetega harinud. Kui põllukultuuri

valdavusest loobuda, muutuks mahepõllumajandusega seotud toetuste määramine ja toetuse

saamise tingimuste täitmise kontrollimine keeruliseks – sel juhul ei oleks võimalik

kontrollida, kas põllupidaja haris põldu ja külvas seemet, kasutades kohaseid agrotehnilisi

võtteid (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-1598, p 22).

10(18)

3-22-1418

21.7. Kohtu hinnangul on ekslik ka kaebaja väide, et kui põllupidaja on külvanud

põllukultuuri heintaimede allakülviga, tuleb põld lugeda põllukultuuri all olevaks, sõltumata

sellest, kas põhikultuur on ülekaalus. Nagu kohtupraktikas on selgitatud, ei ole allakülv

keelatud, kuid allakülvi kasutamine ei õigusta põllukultuuri puudumist või vähest esinemist

põllul. Toetuse saajal tuleb tagada, et allakülvi taimed ei takistaks põllukultuuri taimede

arengut ning et allakülvi taimed ei muutuks põllul valdavaks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30.

aprilli 2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-1598, p 23).

21.8. Seega tuleb mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saajal tagada, et toetustaotluses

märgitud põllukultuur oleks põllul valdav.

22. Kohus selgitab järgnevalt riskide ja tõendamiskoormise jaotust.

22.1. Kaebaja väitel ei lasu toetustaotluses märgitud põllukultuuri kasvama minemise risk

toetuse taotlejal, sest toetus on mõeldud selliste riskide realiseerumisega kaasnenud

tagajärgede leevendamiseks. Lisaks ei saa kaebaja väitel pelgalt asjaolust, et toetustaotluses

märgitud põllukultuur on kehvasti kasvama läinud, teha järeldust, et põllupidaja on valesid

agrotehnilisi võtteid kasutanud. Tema hinnangul peab PRIA põhjendama, mida taotleja valesti

tegi.

22.2. Kaebaja nimetatud seisukohad on ekslikud. Nagu eespool selgitatud, antakse

mahepõllumajandusega jätkamise toetust kõrgematele nõudmistele vastava põllumajandusliku

tegevuse kulude kompenseerimiseks, mitte taimekasvatusega kaasnevate riskide

maandamiseks. Kohtupraktika kohaselt kannab toetusõiguslikkuse nõuete täitmise riski

toetuse taotleja. Seega kannab taotleja ka riski, et ta on võimeline mahepõllumajandusega

jätkamise toetuse esemeks olevat põllumajanduskultuuri konkreetsel põllul nõuetekohaselt

kasvatama. Toetuse saaja peab valima konkreetsel põllul kasvatamiseks sobiva kultuuri,

arvestades muu hulgas mullastiku omadusi, umbrohtude levikut, külvinormi. Samuti otsustab

toetust taotlev põllumajandustootja iseseisvalt ja omal riisikol, millisel viisil ja milliseid

agrotehnilisi võtteid kasutades ta põllukultuure kasvatab. Muu hulgas peab ta kasutama põllu

külviks ettevalmistamisel ja külvil selliseid võtteid, mis annavad reaalse võimaluse

põhikultuuri domineerimiseks põllul (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2024. a otsus

haldusasjas nr 3-22-1598, p 23).

22.3. Eeltoodust tulenevalt on ekslik ka kaebaja väide, et põllukultuuri kasvatamine seisneb

peamiselt põllu külviks ettevalmistamises ja kultuuride külvamises, vajadusel ka allakülvi

tegemises. Kaebaja väide, et ta hooldas kõiki põlde samade agrotehniliste võtetega, osutab

pigem sellele, et ta jättis hindamata, kas konkreetsel põllul on valitud põllukultuuri

kasvatamiseks sobivad tingimused.

22.4. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kaebajal on kahtlemata õigus, et põllukultuuri kasvatamisel võivad ilmneda põllupidajast

sõltumatud asjaolud, mis takistavad toetuskõlblikkuse tingimuste täitmist. Selliste asjaolude

esinemist peab aga tõendama toetuse taotleja. Kohtupraktikas on leitud, et kui toetuse taotleja

ei tõenda, et põllukultuuri valdavuse nõude täitmist põllukultuuri kasvatamisel takistasid

temast sõltumatud asjaolud (vääramatu jõud, ilmastik jms), on põhjendatud järeldada, et

põllukultuuri vähesuse põllul on tinginud toetuse saaja tegevus või tegevusetus, välja arvatud

juhul, kui toetuse saaja tõendab, et ta kasutas nõuetekohaseid agrotehnilisi võtteid (vt Tartu

Ringkonnakohtu 30. aprilli 2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-1598, p 25). Kaebaja ei ole

11(18)

3-22-1418

tõendanud oma väidet, et osadel põldudel läks külvatud kultuur nigelalt kasvama või ikaldus

temast sõltumatute asjaolude tõttu. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta kasutas vaidlusalustel

põldudel asjakohaseid agrotehnilisi võtteid. Seepärast lasub risk võimalike negatiivsete

mõjutegurite eest, mis mõjutasid toetustaotluses märgitud põhikultuuride kasvatamise

tulemuslikkust, kaebajal.

23. Vastuseks kaebaja väitele, et kultuuride ülekaalu ei või liigse subjektiivsuse tõttu hinnata

üksnes visuaalse vaatluse teel, märgib kohus, et praeguses asjas on vastustaja läbi viidud

visuaalne kontroll koos kontrolli käigus tehtud fotodega piisav, et tõendada toetustaotluses

märgitud põllukultuuri levikut põldudel. EL määrus nr 809/2014 ega määrus nr 53 ei sätesta

kultuuride osakaalu hindamiseks teistsuguseid meetodeid (vt täpsemalt nt Tartu

Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-20-769, p 25.2). Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega,

et kultuuride osakaalu määramisel tuleks analoogia korras juhinduda EL määruse nr 639/2014

art-st 40. Viidatud norm ei ole mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas asjakohane, sest

reguleerib otsetoetuste nõuete reguleerimisalas kohalduvat põllumajanduskultuuride

mitmekesistamise nõuet (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-20-769, p 34.1).

Vastustaja on vastuses kaebuses õigesti märkinud, et tal ei ole õigust omaalgatuslikult

kombineerida erinevatele toetusmeetmetele ettenähtud EL õiguse norme või

kontrollimeetodeid.

24. Kohus kontrollib järgnevalt, kas kaebaja täitis vaidlusalustel põldudel

põllumajanduskultuuri valdavuse nõude.

24.1. Esmalt vajab täpsustamist, et pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas toetustaotluses

märgitud põllukultuuri leidus nimetatud põldudel domineerivas ulatuses võrreldes muu

taimestikuga. Nimelt ei ole PRIA vastu vaielnud kaebaja väitele, et kaebaja külvas 2021.

aastal enne 15. juunit põldudele nr 517, 518, 519 ja 522 söödakapsast või söödanaerist.

Samuti on PRIA nõustunud, et vaidluse lahendamisel ei ole oluline, kui suured olid

toetustaotluses märgitud kultuurid nendel põldudel kohapealse kontrolli ajal (vt istungi

protokoll, 02:05:06). Seepärast ei ole vaja vastata kaebaja väitele, et söödanaeri ja -kapsa

kasvamist tuleks kontrollida vahetult enne saagi koristamist. Kohus siiski viitab, et määrus nr

53 ega EL määrus nr 809/2014 ei näe ette kohapealse kontrolli tegemise aega (vt täpsemalt nt

Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20-770, p 12). Praeguses asjas viidi kohapealne

kontroll läbi septembri alguses ning selleks ajaks oli selgunud ka hilise arenguga kultuuride

arvukus (vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-22-1598, p-d 26 ja 37).

24.2. Põllul nr 517 kasvatas kaebaja söödanaerist. PRIA kontrolliaruande nr 210379 lisaks

oleva põldude kontroll-lehe kohaselt oli põllul söödanaeri külv tuvastatav, kuid taimed olid

väikesed ning neid esines alusrindes ja hõredalt; põld oli valdavalt kaetud heintaimedega ja

umbrohtudega; allakülv oli tuvastatav, peamiselt lutsern (I kd, tl 77; dtl 150). Põllu nr 517

fotod on PRIA esitanud vaideotsuse lisana (I kd, tl 90–106; dtl 172–188). Nimetatud fotodest

nähtuvalt oli söödanaeris kohati valdavaks kultuuriks (nt I kd, tl 90; dtl 172), kuid valdav osa

fotomaterjalist kinnitab, et toetustaotluses märgitud põllukultuur kasvas samal põllul ka

ulatuslikult segamini muu taimestikuga ning ei olnud põllul ülekaalus (nt I kd, tl 93, 94, 100–

104; dtl 175, 176, 182–186). Kaebaja on põllu nr 517 kohta esitanud videosalvestise, mis on

kaebaja väitel salvestatud 11. oktoobril 2021 (kaebuse lisa 26; dtl 263; istungi protokoll,

02:45:11). Selle tõendiga soovis kaebaja tõendada, et ta kasvatas sellel põllul söödanaerist

(kaebuse p 6.5). Selles osas poolte vahel aga vaidlust pole. Kohtu hinnangul nähtub asjas

kogutud tõenditest piisava selgusega, et toetustaotluses märgitud põllukultuur (söödanaeris) ei

olnud põllul nr 517 valdav. Kaebaja on põllu nr 517 osas ka ise nentinud, et külv sisuliselt

ikaldus, saak oli kehv ning söödanaeris ei kasvanud konkreetse põllu omaduste ja

12(18)

3-22-1418

ilmastikutingimuste tõttu (kaebuse p 4.13 ja p 6). Istungil täpsustas kaebaja esindaja, et põllul

nr 517 oli muld „tapetud“ põllu eelmiste kasutajate poolt (istungi protokoll, 02:22:41). Nagu

eespool selgitatud, lasusid vastavad riskid kaebajal.

24.3. Põldudel nr 518, 519 ja 522 kasvatas kaebaja söödakapsast.

24.3.1. Põldude kontroll-lehe kohaselt oli põllu nr 518 erinevatel põlluosadel vaatepilt erinev:

kohati esines rohkem taotluses märgitud põhikultuuri, suuremal osal põllul on aga allakülv ja

põhikultuur segunenud; söödakapsas ei ole põllul valdav kultuur (I kd, tl 77p; dtl 151). Ka

põllu nr 518 fotod on PRIA esitanud vaideotsuse lisana (I kd, tl 107–115; dtl 190–198).

Kaebaja väitel on PRIA fotod, millel on näha ohakaid, tehtud põllu nr 518 kohta ühest ja

samast kohast erinevate nurkade alt. Samuti on ta esile toonud, et nelja minuti jooksul tehtud

fotodega ei ole võimalik kajastada 4,28 ha suurust põldu tervikuna. Kohtu hinnangul ei sea

kaebaja need väited PRIA järeldusi kahtluse alla. Kohtul pole küll osade fotode põhjal

kahtlust, et põhikultuur oli kohati valdav (nt I kd, tl 107, 108; dtl 190, 191), kuid osad fotode

põhjal on ilmne, et põhikultuuri asemel on ülekaalus heintaimed (nt I kd, tl 110, 111, 115; dtl

193, 194, 198).

24.3.2. Põldude kontroll-lehe kohaselt oli ka põllu nr 519 erinevatel põlluosadel vaatepilt

erinev: kohati oli valdav põhikultuur, kohati oli rohkem heintaimi (I kd, tl 77; dtl 150).

Vaideotsuse lisas olevad PRIA fotod (I kd, tl 116 –129; dtl 200–213) kinnitavad seda

järeldust. Osadest fotodest nähtuvalt oli põhikultuur valdav (nt I kd, tl 120, 121; dtl 204, 205),

osadelt fotodelt nähtub aga selgelt muude taimede ülekaal (nt I kd, tl 122, 125, 127; dtl 206,

209, 211). Kohus jätab arvesse võtmata foto faili nimega IMG_20210908_121540 (I kd, tl

116; dtl 200), mille kohta kaebaja on väitnud ja kaebuse lisaga 23 tõendanud, et see pole

tehtud põllust nr 519, vaid sellest 20–30 m eemal (kaebuse p-d 5.11 ja 5.12; dtl 260). Kaebaja

väide, et PRIA foto faili nimega IMG-20210908-12715 (dtl 211) ei ole tehtud kaebaja põllust,

on jäänud paljasõnaliseks. Kaebaja väide, et osadel põllu nr 519 fotodel on kuupäevaks

märgitud 9. august 2021, on küll õige, kuid kohtu hinnangul pole põhjust kahelda, et tegemist

on tehnilise ebatäpsusega. Kaebuse lisana 24 on kaebaja esitanud videosalvestise, mis on tema

kinnitusel tehtud 5. oktoobril 2021 (kaebuse p 11.1.4). Kohtule arusaadavalt nähtub

videosalvestiselt esmalt põld nr 519 ning hiljem põld nr 522. Ka nimetatud videolt on näha

(alates 0:57–1:19), et põllul nr 519 kasvasid söödakapsa taimed laiguti (dtl 261).

24.3.3. Põllu nr 522 osas on põldude kontroll-lehel fikseeritud, et põllu idaservas oli umbes 16

m laiuse riba ühes servas ilus kapsas; valdavalt oli põllul söödakapsast hõredalt ja segus

heintaimedega; laiguti olid ülekaalus heintaimed ja umbrohi. Sama kinnitavad ka vaideotsuse

lisaks olevad PRIA fotod (I kd, tl 130–148; dtl 215–233). Kohati on põhikultuur ülekaalus (nt

I kd, tl 135, 142, 148; dtl 220, 227, 233), kohati mitte (nt I kd, tl 130–132, 137, 138, 141, 145;

dtl 215–217, 222, 223, 226, 230). Vastupidist ei kinnita ka kaebaja esitatud muud tõendid, s.o

kaebuse lisad 19, 20, 22, 24, 25 ja 29. Kaebuse lisad 19 ja 20 on tehtud kaebaja väitel 11.

oktoobril 2021 ning kaebaja soovis nende tõenditega tõendada, et põld polnud püsirohumaa

(kaebuse p 5.20). Lisa 19 sisuks oleval fotol on näha söödakapsa taimi, aga on ka alasid, kus

söödakapsast ei leidu. See tõend ei võimalda teha järeldust, et põllul nr 519 kasvas

söödanaeris ühtlaselt, ilma laikudeta. Lisa 20 abil saaks hinnata üksnes taimede kõrgust, kuid

sellest asja lahendus ei sõltu. Kaebaja esitatud tõendid küll kinnitavad, et kohati oli

põhikultuur valdav (v.a kaebuse lisa 20, millega kaebaja on soovinud tõendada taimede

suurust). Siiski on ka nt kaebuse lisaks 22 olevast videosalvestisest näha, et põllul leidub

laike, kus põhikultuuri ei leidu. Ka kaebuse lisaks 24 olev videosalvestis ei võimalda teha

järeldust, et söödakapsas oli kogu põllul valdavaks kultuuriks. Video on salvestatud autosõidu

ajal ning selle kvaliteet ei võimalda täpsemat hinnangut anda. Kahtlust pole selles, et video

13(18)

3-22-1418

lõpupoole, on põlluosal, kuhu jõudes on sõiduki liikumiskiirus aeglasem, söödakapsa taimed

selgelt põhikultuuriks (alates 3:28–4:01).

24.4. Kohtul puudub alus kahelda, et PRIA fotod kajastavad kohapealse kontrolli toimumise

ajal esinenud olukorda ning on tehtud vaidlusalustel põldudel. PRIA fotodelt küll ei nähtu,

millisest konkreetsest kohast vaidlusalustel põldudel on fotod tehtud, kuid sama kehtib ka

kaebaja esitatud tõendite kohta. PRIA on teinud igast vaidlusalusest põllust hulgaliselt fotosid

ning on arusaadav, et need on tehtud erinevatest kohtadest. Miski ei kinnita, et vastustaja

oleks pildistanud põlde ebakohaselt või tegelikkust moonutades. Seepärast pole kohtul alust

kahelda vastustaja fotomaterjali usaldusväärsuses.

24.5. Kohtu hinnangul ei väära kaebaja esitatud tõendid vastustaja järeldust, et vaidlusalustel

põldudel nr 517, 518, 519 ja 522 ei olnud toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuurid

võrreldes muude taimedega selges ülekaalus. Vaidlust pole selles, et põldudel nr 518, 519 ja

522 oli söödakapsas kohati valdavaks kultuuriks. Siiski kinnitavad vastustaja esitatud tõendid,

et nimetatud põldudel esines rohkesti alasid, kus söödakapsas ei olnud valdavaks kultuuriks,

vaid kasvas kas ulatuslikult segamini muu taimestikuga või pole need fotodel üldse

tuvastatavad. Kuna vaidlusalused põllud olid valdavas ulatuses umbrohtunud, ei loe kohus

esitatud tõendite põhjal tuvastatuks, et need põlluosad, millel söödanaerist või -kapsast leidus

laiguti, oleksid moodustanud selgepiirilise ala, mille oleks saanud põllust eraldi välja mõõta ja

toetuse saamisel arvestada. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kaebajal ei

õnnestunud põldudel nr 517, 518, 519 ja 522 kasutada argotehnilisi võtteid, mis oleksid

taganud põhikultuuri valdavuse kogu põllu ulatuses. Seega jättis kaebaja vaidlusalustel

põldudel põllumajanduskultuuri valdavuse nõude täitmata ning vastustaja jättis nende eest

põhjendatult mahepõllumajandusega jätkamise toetuse arvestamata.

25. Kohus tagastab kaebajale 1. aprillil 2024 esitatud videosalvestise nimega

„VID_20211026_131345.mp4“ (dtl 325), sest sama kaebaja esitatud tõend on toimikus juba

olemas (kaebuse lisa 28; dtl 265).

26. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et õigusaktid ei näe PRIA-le kohustust kontrolli

toimumisest ette teatada.

27. Kaebusega on vaidlustatud PRIA 27. jaanuari 2022. a otsust ka osas, milles PRIA

vähendas põllu nr 519 pindala 3,38 ha-lt 3,23 ha-le, s.o 0,15 ha võrra. Kaebaja hinnangul on

tegemist kraaviga, mis tuleb arvestada toetusõigusliku maa hulka.

Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et kaebaja ei ole maastikuelemendi

toetusõigusliku maa pindala hulgast väljaarvamist vaidemenetluses vaidlustanud, mistõttu on

tal vaidemenetlus selles osas läbimata. Kohtu hinnangul hõlmab vaidluse ese siiski ka põllu nr

519 kraavi, sest kaebaja vaidlustas vaidega PRIA 27. jaanuari 2022. a otsuse teda puudutavas

osas tervikuna.

27.1. Põldude kontroll-lehel on märgitud järgmist: „[m]assiivipiiri muudatus, välja teeäärne

osa, mida ei hoolda põllumajanduslikult, teeäärne kalle“ (I kd, tl 77; dtl 150).

27.2. Määruse nr 53 § 8 lg 8 kohaselt lähtutakse toetusõigusliku põllumajandusmaa

määratlemisel põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi

koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi

andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate

maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad

14(18)

3-22-1418

andmed ja nende esitamise kord“ (määrus nr 22) §-s 5 sätestatust. Määruse nr 22 § 5 lg 4

kohaselt arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka

põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (määrus nr 4) § 3 lg-tes 1–10 nimetatud

maastikuelemendid. Määruse nr 4 § 3 lg 6 sätestab, et põllumajandusmaal ja

põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada muu hulgas maaparandussüsteemi maa-

alal paiknevad kuivenduskraavid.

27.3. Vastustaja väitel pole tegemist maaparandussüsteemi kuivenduskraaviga määruse nr 4 §

3 lg 6 tähenduses, sest puudub kraavile iseloomulik serv ja nõlv. Vastustaja on esitanud oma

väite kinnituseks kolm fotot (vastus kaebusele, lisa 3; dtl 297–299). Neist kaks on tehtud

2021. a augustis ja kolmas 2022. a augustis.

27.4. Kaebaja on esitanud oma väite tõenduseks videosalvestise (kaebuse lisa 28; dtl 265),

Maa-Ameti aerofoto (dtl 330) ning kaks fotot (dtl 331 ja 333). Neist foto failinimetusega

IMG_6312.jpg (dtl 333) failiteabe kohaselt on võte tehtud 29. märtsil 2024 ning kaebaja ei

vaielnud sellele asjaolule istungil vastu (istungi protokoll, 03:29:59). Ka foto failinimetusega

IMG_6309.jpg (dtl 331) failiteabe kohaselt on võte tehtud 29. märtsil 2024.

27.5. Kohus peab poolte esitatud tõenditest kõige veenvamateks kaebaja esitatud videot

(kaebuse lisa 28; dtl 265) ja fotot failinimetusega IMG_6312.jpg (dtl 333) ning vastustaja

esitatud fotot failinimetusega IMG_20220816_124148.jpg (dtl 299). Kuigi kõik nimetatud

tõendid on kogutud pärast kohapealse kontrolli toimumist, peab kohus usutavaks, et sarnane

olukord oli ka 2021. a septembris. Kaebaja esitatud videolt on näha, et põllu nr 519 nurgas

(põllu nr 522 pooleses otsas) on põlluäärne kalle pikem. Paraku piirdub video üksnes selle

nurga kajastamisega. Vastustaja fotolt (dtl 299) seevastu on näha põlluäär suuremas ulatuses.

Kohus peab seepärast täpsemaks vastustaja tõendit. Nimetatud fotolt on näha, et põllu serval

kasvab taimestik ning selle kõrgus on sedavõrd ühtlane, et kraavi olemasolu pole tuvastatav.

Kaebaja esitatud fotolt failinimetusega IMG_6312.jpg (dtl 333) on näha, et põllu ääres on

nõgusam ala, kuid sellel puudub kraavile iseloomulik serv ja nõlv.

27.6. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustaja järeldusega, et tegemist pole

kuivenduskraaviga määruse nr 4 § 3 lg 6 tähenduses ning vaidlusalust 0,15 ha suurust maa-ala

ei tulnud toetusõigusliku maa hulka arvestada.

28. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et taotluse rahuldamata jätmine ja halduskaristuse

määramine oli õigusvastane.

28.1. Kaebaja taotles rühvelkultuuride kasvatamise eest mahepõllumajandusega jätkamise

toetust 22,75 ha-le. Tulenevalt põldude nr 517, 518, 519 ja 522 osas toetuse arvestamata

jätmisest, vähendas PRIA toetust 18,38 ha võrra, s.o summas 3859 eurot 80 senti. Otsuses on

õiguslike alustena õigesti viidatud määruse nr 53 §-le 24 ning EL määruse nr 640/2014 art 18

lg-le 6. Määruse nr 53 § 24 on viitenorm, mille kohaselt otsustab PRIA toetuse vähendamise

EL määruses nr 1306/2013, EL määruses nr 640/2014 ja EL määruses nr 809/2014 sätestatud

alustel ja korras. EL määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 sätestab, et kui toetustaotluses

deklareeritud pindala ületab põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindala, lähtutakse

toetuse arvutamisel põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindalast. Nii PRIA

vaidlustatud otsuse tegemisel ka toimis.

28.2. PRIA jättis kaebaja taotluse rühvelkultuuride kasvatamise eest toetuse saamiseks EL

määruse nr 640/2014 art 19 lg 2 alusel rahuldamata. Nimetatud säte näeb ette, et kui

15(18)

3-22-1418

deklareeritud ja kindlaks määratud pindala erinevus on üle 50%, siis asjaomasele

põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta ning peale selle kohaldatakse

toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud ja

kindlaks määratud pindala vahele. Nimetatud säte ei näe ette kaalutlusõigust.

28.3. Kaebaja pidas kaebuses halduskaristust õigusvastaseks põhjusel, et PRIA nõudis

ekslikult põllukultuuride valdavuse nõude täitmist. Kuna kohus jõudis järeldusele, et kaebaja

ei täitnud vaidlusalustel põldudel põllukultuuride valdavuse nõuet, jättis vastustaja nende

põldude eest toetuse põhjendatult arvestamata. Võttes arvesse, et kaebaja ei toonud enne ega

pärast vaidlustatud otsuse tegemist esile asjaolusid, mis oleksid võimaldanud jätta

halduskaristuse EL määruse nr 1306/2013 art 77 lg 2 alusel kohaldamata, nõustub kohus

vastustaja seisukohaga, et vääramatut jõudu ega muid vabandavaid asjaolusid ei olnud

võimalik halduskaristuse määramisel arvesse võtta. Kuna kaebaja puhul oli taotletud ja

kindlaksmääratud pindala erinevus toetusmääragrupis suurem kui 50% kindlaksmääratud

pindalast, oli EL määruse nr 640/2014 art 19 lg 2 kohaldamine õiguspärane.

29. Kaebaja esitas 26. märtsil 2024 kohtule Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse.

Kaebaja juhatuse liige avaldas taotluses rahulolematust, et kohtud pole talle kuuluvate

äriühingutega seotud kohtuasjades Euroopa Kohtule eelotsuse taotlust esitanud, mistõttu ei

ole tal ühtegi kohtuotsust, millest selguks, millise määrusest tuleneva nõude vastu ta on

eksinud. Samuti tuleks hinnangul küsida eelotsust ainuüksi põhjusel, et kohtute menetluses

olevates vaidlustes tuleb kohaldada EL õigust.

29.1. Kohus palus kohtuistungil kaebajal selgitada, millise EL õiguse normi kohta tuleks tema

hinnangul Euroopa Kohtult eelotsust küsida (vt istungi protokoll, 00:44:55–01:34:36).

Kaebaja selgitas, et vastust on vaja küsimusele, kas EL määrus nr 640/2014 art 19 võimaldab

toetust andmata jätta ja halduskaristust määrata. Kaebaja hinnangul oleks halduskaristust

võimalik määrata sama määruse art 28 alusel. Samuti peab kaebaja vajalikuks Euroopa

Kohtult küsida, kas ja millise normiga on kehtestatud nõuded põllukultuuri väljanägemisele

ning millised karistused võivad selliste nõuete rikkumisele järgneda.

29.2. Kohus jätab Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse rahuldamata.

Kohtus asus eespool seisukohale, et põllukultuuride valdavuse nõue mahepõllumajandusega

jätkamise toetuse saamiseks tuleneb EL määruse nr 1305/2013 art 29 lg-test 1 ja 2 ning

määruse nr 53 § 4 lg 1 p-st 1, § 8 lg 1 p-st 1, § 11 lg-st 2 ja § 12 lg-st 1 nende koosmõjus (vt

otsuse p 21). Toetuse andmata jätmise ja halduskaristuse määramise aluseks on praeguses

asjas kohtu hinnangul EL määruse nr 640/2014 art 19 lg 2 (vt otsuse p 28). Kaebaja väidet, et

EL määruse nr 640/2014 art 19 asemel on asjassepuutuv sama määruse art 28, peab kohus

ekslikuks. Nagu nähtub juba ainuüksi määruse nr 640/2014 IV peatüki 2. jao ja 3. jao

pealkirjade võrdlusest, reguleerib art 28 kliima- ja keskkonnasäästlike põllumajandustavade

toetusega seotud halduskaristusi. Kohtu hinnangul on eelviidatud EL õiguse sätted selged

(acte clair), mistõttu ei ole vaja nende kohta Euroopa Kohtult eelotsust taotleda.

II

30. Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks tema vaide läbivaatamisel PRIA viivituse

õigusvastasuse. Kaebaja väitel oleks PRIA pidanud tema 25. veebruari 2022. a vaide

lahendama hiljemalt 28. aprillil 2022, kuid tegi seda alles 1. juunil 2022. Kaebaja kinnitusel

PRIA küll teatas 22. aprilli 2022. a kirjaga, et pikendab vaide läbivaatamise tähtaega kuni 27.

juunini 2022, kuid selline pikendamine oli õigusvastane.

16(18)

3-22-1418

30.1. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud üksnes piiratud juhtudel. Muu hulgas peab

tuvastamiskaebuse esitamine olema isiku õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1 ja § 38 lg

4). Kohtupraktika järgi peab tuvastamiskaebuse lubatavuseks esinema preventiivne või

rehabiliteeriv huvi (vt nt Riigikohtu 14. veebruari 2023. a määrus nr 3-22-721/16, p-d 10 ja

11). Preventiivne huvi saaks esineda siis, kui isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus

asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase

järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus nr 3-19-2164/40, p 17). Rehabiliteeriv huvi võib isikul olla juhul,

kui täitevvõim on teda alusetult milleski süüdistanud või muul moel tema õigusi oluliselt

piirates ülekohtuselt kohelnud.

30.2. Kaebaja ei ole kaebuses esile toonud, miks ta peab tuvastamiskaebuse esitamist oma

õiguste kaitseks vajalikuks. Kaebaja esindaja väitis istungil, et vastustaja venitamine on olnud

pahatahtlik (vt istungi protokoll, 03:46:28). Vastustaja esindaja selgitas istungil, et vaiete

lahendamist lükati edasi ka teiste vaiete puhul, sest vaideid tuleb sadu, kuid neid lahendavad

üksnes kolm juristi (vt istungi protokoll, 03:49:28). Kohtuasja muudest materjalidest

nähtuvalt selgitas PRIA 28. märtsi 2022. a teates kaebajale, et vaide läbivaatamise tähtaega on

vaja pikendada kuni 25. aprillini 2022 vaide aluseks olevate objektiivsete asjaolude

väljaselgitamiseks. Ühtlasi vabandas PRIA vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest

tulenevate võimalike ebameeldivuste pärast (dtl 295). 22. aprilli 2022. a teatega pikendas

PRIA vaide läbivaatamise tähtaega kuni 27. juunini 2022 seoses PRIA-le laekunud

kohtuasjadest lisanduva töökoormusega. Ka tolles teates vabandas PRIA kaebaja ees (dtl

163).

30.3. Kohtu hinnangul ei ole vaideotsuse lahendamisega viivitamise õigusvastasuse

tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kahtlemata riivab menetluslik viivitus isiku

põhiõigust menetlusele. Siiski ei takistanud vaide lahendamisega viivitamine kaebajal oma

õiguste kaitseks kohtusse pöördumast. Samuti on vastustaja vabandanud kaebaja ees

vaideotsuse viibimise pärast. Seega ei ole vastustaja kaebaja õigusi vaide tähtaegselt

lahendamata jätmisel intensiivselt riivanud. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei muudaks

kaebaja õiguslikku positsiooni ega annaks talle oma õiguste kaitsel reaalset eelist. Pelgalt

vaide mittetähtaegne lahendamine ei tingiks vaideotsuse tühistamist, sest see ei mõjuta vaide

sisulist õiguspärasust (vrd haldusmenetluse seaduse § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p

1). Samuti ei annaks vaideotsuse lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamine

kaebajale kindlust, et vastustaja lahendab kaebaja vaided edaspidi kiiremini.

31. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks

kaebeõigus. Seetõttu jätab kohus tuvastamiskaebuse HKMS § 44 lg 1 ja § 38 lg 4 alusel

rahuldamata.

III

32. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et PRIA 27. jaanuari 2022. a otsus nr 12-6/22/141 on

vaidlustatud osas õiguspärane ning selle tühistamiseks kaebuses taotletud osas puudub alus.

Seetõttu ei ole alust ka PRIA 1. juuni 2022. a vaideotsuse nr 12-1/22/389-5 tühistamiseks ning

kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kaebaja tuvastamiskaebus jääb rahuldamata

kaebeõiguse puudumise tõttu. Seega jätab kohus P V S Põld OÜ kaebuse täies ulatuses

rahuldamata.

17(18)

3-22-1418

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu. Esindajakulu kohta pole dokumente

esitatud. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad

tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

18(18)