2-23-133676/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 3.juunil 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-23-133676

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi J. K. vastu

sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

15 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn)

Kostja: J. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi J. K.

vastu sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

2. Mõista J. K.lt välja osaühingu EUROPARK ESTONIA

kasuks sissenõudekulu 15 eurot

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta J. K. kanda

2. Määrata

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

menetluskulude suuruseks 285 eurot

3. Välja mõista J. K.lt osaühingu EUROPARK ESTONIA

kasuks menetluskulu 285 eurot ja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Eelnev menetluskäik

1. 08.09.2023 määrusega andis kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse OÜ EUROPARK ESTONIA

(edaspidi hageja või EP) avalduse üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites tunnustas võlgnik J. K. (edaspidi kostja)

leppetrahvi nõuet 15 eurot, misjärel tegi kohus 14.09.2023 15 euro leppetrahvi nõude kohta

maksekäsu kohtumääruse ja kohustas hagejat esitama kohtule ülejäänud nõue hagiavaldusele

ettenähtud vormis. 15.09.2023 esitas hageja kohtule hagi 15 euro leppetrahvi võlgnevuse ja 15

euro sissenõudekulude väljamõistmiseks. 02.11.2023 määrusega keeldus kohus leppetrahvinõude

15 eurot menetlusse võtmisest ning võttis menetlusse 15 euro sissenõudekulude nõude. 11.12.2023

tegi kohus asjas tagaseljaotsuse, mille peale esitas kostja kaja ja kohus taastas asjas menetluse

15.12.2023.

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja palus menetlusse võetud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudekulu 15 eurot

ning menetluskulu ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

3. Hagiavalduses taotles hageja kostjalt leppetrahvi ja sissenõudekulu väljamõistmist, sest kostja oli

Transpordiameti avaliku teabe alusel sõiduki numbrimärgiga XXX (edaspidi sõiduk)

omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 28.03.2022, mistõttu oli hagejal õigus eeldada, et

parkimislepingu pooleks leppetrahvi väljastamise ajal oli kostja. Sõidukit pargiti 28.03.2022 EP

opereeritavale parkimisalale Lidl Rannamõisa tee X (EP232, 1645) Tallinn. Hageja tuvastas

kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud

leppetrahvinõudel), kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust

andvat parkimispiletit, sõiduki parkimine ei olnud parkimiskioskis registreeritud, parkimise

algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks

tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja

parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimistingimuste avaldamisega

esitas EP omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega

esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda

leppetrahvi. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude number

1482 8032 2151 6126, maksetähtajaga 11.04.2022, võlgnevuse summa 15 eurot, paigutades selle

sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt 26.04.2022

Omniva vahendusel lihtkirjaga nr RL058161151EE meeldetuletuse võlgnevuse kohta kostja

rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol

andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Sissenõudmiskuludesse 15 eurot on

hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline

nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja

on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse

esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, milles hageja on kulutusi kandnud

päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Kõigest

eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 30

eurot, millest 15 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

4. Kostja kinnitas, et sõiduk numbrimärgiga xxx kuulus trahvi tegemise ajal temale. Kostja väitel, ei

ole ta ühtegi dokumenti trahvi kohta saanud, mille tõttu ta ei nõustu teiste nõuetega peale trahvi.

Kostja tasus trahvi hageja pangakontole 15.09.2023. Kostja ei ole saanud ühtegi dokumenti enne

menetlust ega meeldetuletust, mis viitaksid antud nõudele. Hageja väited kostjale trahvinõude

meeldetuletuse kättetoimetamise viisidest ei ole pädevad. Kostja taotleb menetluskulude hageja

kanda jätmist.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel ei ole vaidlust, et sõiduki numbrimärgiga xxx omanik oli 28.03.2022 kostja, et ta parkis

sõiduki 28.03.2022 EP opereeritavale parkimisalale Lidl Rannamõisa tee x (EP232, 1645)

Tallinnas ning, et kostja tasus hageja määratud leppetrahvi 15.09.2023.

6. Pooltel on vaidlus hageja sissenõudekulu väljamõistmise üle.

7. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vastavalt TsMS §-

le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited.

8. VÕS § 127 lg-d 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Sissenõudmiskuludesse 15 eurot, on hageja hagiavaldusest

nähtuvalt arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Vastavate päringute tegemist tõendavad asja

juurde lisatud päringute vastused. Koopiaga saadetud nõudekirjast ja väljavõttega Omnivast on

tõendatud, et saadud andmetele tuginedes saatis hageja kohtueelselt 26.04.2022 Omniva

vahendusel

lihtkirjaga nr RL058161151EE

meeldetuletuse võlgnevuse kohta

kostja

rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx PostiS § 29 jj alusel loetakse postisaadetis

kättetoimetatuks, kui postisaadetis on saajale üle antud postkontoris, väljastatud isiklikult või

postkasti kaudu. PostiS § 30 lg 3 kohaselt postisaadetise kättetoimetamise võimatuse korral

tagastatakse postisaadetis saatjale. Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks

saab pidada kirja saatmist posti teel. Riigikohus selgitab (3-2-1-156-05, p 10), et TsÜS § 69 lg-s 2

sätestatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda ei tähenda seda, et tahteavalduse saaja peab

selle kättesaaduks lugemiseks tahteavaldusest teada saama. Tahteavaldus tuleb lugeda

kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus

tahteavaldusest teada saada. Seega on hageja teinud kõik endast oleneva, et meeldetuletuskiri

toimetada kostjale kätte ning saadetud lihtkirja saab lugeda kostjale kättetoimetatuks.

Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse täitnud leppetrahvil märgitud

aja jooksul, järelikult on olemas põhjuslik seos hagejale tekkinud kulu ja kostja õigusvastase

käitumise vahel VÕS § 127 lg 4 järgi. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu

hüvitamiseks summas 15 eurot kooskõlas VÕS § 113² lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub

hagi kostja vastu 15 euro sissenõudmiskulu väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

10. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu

kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul

võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 sedastanud, et põhjendatud ei ole siduda

menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse

ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on

tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele.

11. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole.

Lepingulise esindaja töötasu on 110 eurot/tunnis. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot,

menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud, mis

koosnevad hagiavalduse koostamisest, lisade komplekteerimisest, riigilõivu tasumisega seotud

toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisest – 2 tundi, kostja 11.12.2023

vastusega tutvumisest ja analüüsist ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule

esitamine – 30 minutit. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud on

vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud

täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude

kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

12. Kostja ei ole hageja menetluskulu nimekirjale vastuväidet esitanud.

13. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõiv hagi esitamisel 100 eurot on hagejale

vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd

riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi

rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot kuulub TsMS § 172 lg 9 alusel rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast

nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks.

Hageja esindaja tunnihind 110 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud mitteadvokaadist

esindaja tunnihinnale, mistõttu kohus ei pea vajalikuks tunnihinda vähendada. Kohus võtab

menetluskulude ajakulu määramisel arvesse, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel osaliselt hagi esitamiseks vajaliku eeltöö teinud, mistõttu peab kohus põhjendatuks

hagiavalduse koostamisele, lisade komplekteerimisele, riigilõivu tasumisega seotud toimingutele

ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks

1 tunni ulatuses ning kostja vastusega tutvumisele ja analüüsimisele ning selle osas hageja

seisukoha koostamisele ja maakohtule esitamisele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks 30

minutit. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 285 eurot (100+20+165), ja

see kostjalt hageja kasuks välja mõista.

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik