2-24-102527/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt A C’ilt hageja OÜ GS Core kasuks 2 418 (kaks tuhat nelisada Välja mõista kostjalt A C’ilt hageja OÜ GS Core kasuks viivis tasumata põhinõudelt 1
Legislator headnote
AI generated2-24-102527/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista kostjalt A C’ilt hageja OÜ GS Core kasuks 2 418 (kaks tuhat nelisada Välja mõista kostjalt A C’ilt hageja OÜ GS Core kasuks viivis tasumata põhinõudelt 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-24-102527
K O H T U O T S U S
/TAGASELJAOTSUS/
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Ifret Mamedguseinov
Otsuse tegemise aeg ja koht
Rakvere, 03. juuni 2024
Tsiviilasja number
2-24-102527
Tsiviilasi
Hagi hind
OÜ GS Core hagiavaldus A C vastu võla nõudes
2 668.75 eurot
Menetlusosalised
Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht: Jõe
2a, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja: Riho Siil (e-post:
riho.s@gscore.ee);
Kostja: A C (isikukood xxxx, elukoht: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev 03. juuni 2024 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi
tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt A C’ilt hageja OÜ GS Core kasuks 2 418 (kaks tuhat nelisada
kaheksateist) eurot ja 75 senti (sh võla põhiosa 1 999.98 eurot ja sissenõutavaks
muutunud viivis 418.77 eurot).
3. Välja mõista kostjalt A C’ilt hageja OÜ GS Core kasuks viivis tasumata põhinõudelt 1
999.98 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 02.04.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui 1 999.98 eurot.
4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt A C’ilt hageja OÜ GS
Core kasuks menetluskulud kokku summas 405 (nelisada viis) eurot (sh riigilõiv 385
eurot ja esindajatasu 20 eurot).
5. Välja mõista kostjalt A C’ilt hageja OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (405
eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
1 (6)
2-24-102527
7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu
kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord
Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui
kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada
kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)
ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is
SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is
Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele
dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. OÜ GS Core esitas 19.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult
3 397.45 euro saamiseks. Kohus tegi 22.01.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas
01.03.2024 nõudele vastuväite.
2. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 15.03.2024 määrusega maksekäsu
kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3. Viru Maakohtu 18.03.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud
vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2)
hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5)
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate dokumentide esitamiseks, 14 päeva
alates kohtumääruse kättesaamisest.
4. 22. novembril 2023 esitas OÜ GS Core Viru Maakohtule hagiavalduse A C vastu võla põhiosa 1
999.98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 418.77 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva
viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt A C sõlmis 18.10.2021 Bondora AS-iga laenulepingu nr
xxxx. Lepingu põhitingimustes leppisid pooled kokku:
Laenusumma 2 126 eurot.
Intressimäär 25.91 % aastas. .
Tasumisele kuuluv kogusumma on 4 216.62 eurot. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on
40.84 %. Krediidi kulukuse määra arvestus põhineb eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud
aja jooksul, ning et krediidisaaja täidab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt kogu
lepingu kehtivusaja jooksul.
Haldustasu 4 % laenusummast aastas.
Lepingutasu 126 eurot.
Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 06.10.2026.
Laenulepingu punkti 3.1. alusel on maksegraafik lepingu eritingimuste lahutamatu osa.
Lepingu punktis 3.2. lepiti kokku, et niivõrd, kuivõrd laenuandja ja laenuvõtja vahelist
suhet käesolevad laenulepingu eritingimused ei reguleeri, juhindutakse laenuandja
veebilehel (www.bondora.ee) avaldatud laenulepingu üldtingimustest, kasutustingimustest
2 (6)
2-24-102527
ja hinnakirjast, mis on laenulepingu lahutamatu osa. Kui esineb vastuolu 1) üld- ja
eritingimuste vahel, on eritingimused ülimuslikud, 2) kasutustingimuste ja laenulepingu
vahel, on laenuleping ülimuslik.
Kostja tasus lepingust nr xxxx tulenevate kohustuste katteks kogusumma 0.02 eurot. Kuna kostja ei
täitnud lepingu punkti 6.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Bondora AS kostjale
08.02.2022 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja
07.03.2022, mis on 30 päeva. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist
ning oli kuumaksetega osaliselt või täielikult hilinenud rohkem kui kolm järjestikust kuud, ning
tuginedes lepingu punktidele 13.2. ja 13.2.1., saatis Bondora AS 08.03.2022 kostjale teate lepingu
ülesütlemise kohta. Tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 13.2. ja 13.2.1. ütles Bondora AS
lepingu üles 08.03.2022. Bondora AS loovutas 20.07.2022 lepingust nr xxxx tuleneva nõude OÜ-le
GS Core.
5. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija
on võimeline krediidilepingut kokkulepitud tingimustel täitma (laenu tagasi maksma koos
intressidega). Samuti peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust tarbija poolt esitatud ja
krediidiandja enda poolt kogutud andmete põhjal. A C (kostja) esitas Bondora AS-i
internetikeskonnas taotluse laenu saamiseks. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe
omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ning kasutab asjakohaseid
andmekogusid, sealhulgas ettevõttesiseseid andmeid. Seega on laenutaotleja oma
krediidivõimelisuse hindamisel esmane teabeallikas. Kostja on kinnitanud laenu taotlemisel enda
igakuiseks sissetulekuks 2 500 eurot ja kohustuste suuruseks 310 eurot. Lisaks kostja enda poolt
sisestatud andmetele sissetulekute ja kohustuste kohta, tegi Bondora AS päringud maksevõime
hindamiseks Krediidiinfo andmebaasi. Vastavalt Krediidiinfo päringule puudusid kostjal aktiivsed
maksehäired. Kostja poolt esitatud andmete ja Krediidiinfost saadud vastuse põhjal koostas
Bondora AS krediidi hinnangu. VÕS § 4034 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjat,
milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada.
Laenuandja on kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja
maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku
laenukoormuse arvutamiseks. Viidatud printsiip sisaldab ka laenusaaja kohustust avaldada laenu
taotlemisel täielikku ja õiget teavet. Ebaõigete andmete edastamine on alati kohustuse rikkumine
VÕS § 100 mõttes. Edastatud ebaõigete andmete põhjal ei saanud hageja hinnata, kas võetavad
rahalised kohustused on kostjale täitmiseks jõukohased. Tõe rääkimise kohustus on üks peamisi
kohustusi ja olulisemaid hea usu põhimõtte väljendusi (VÕS § 6). Eeldatakse, et teavet jaganud
pool kannab ise teabe mittetäielikkusest tulenevaid riske. Kogutud andmete põhjal asus Bondora
AS seisukohale, et kostja suudab tagastada laenu koos intressidega igakuiste osamaksetega. Nende
andmete põhjal on Bondora AS hinnanud kostja maksevõime piisavaks, et laenusumma väljastada.
Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt
piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku
kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel
täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist
teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna
Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja hinnangul oleks
kostja pangakonto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste
võlausaldajate ees. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad
saavad nähtuda just pangakonto väljavõttest. Käesolevas asjas ei ole hagejal võimalik tõendada, et
3 (6)
2-24-102527
see miinimumnõue oleks täidetud. Tuginedes enne laenu väljastamist Bondora AS-i poolt kostja
laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asus hageja seisukohale, et Bondora
AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus
kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS
§ 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS
§ 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna
Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise
perioodil 0%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma 2 126
eurot, millest 126 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 2 000 eurot. Kostja on lepingu
kehtivuse ajal tasunud Bondora AS-ile kogusumma 0.02 eurot. Seega on kostja põhivõlg 1 999.98
eurot. Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud.
Viivist tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks
määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest
tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil
võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele 08.03.2022 järgnevast
päevast, mis on alates 09.03.2022. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise
suurus 418.77 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 1 999.98 eurot kuni selle
kohase tasumiseni alates 02.04.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja
mõista võla põhiosa 1 999.98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 418.77 eurot ning viivis
tasumata põhinõudelt 1 999.98 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 02.04.2024 vastavalt VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud
summas 405 eurot, sh riigilõiv 385 eurot ja esindajatasu 20 eurot ning viivis menetluskuludelt alates
kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi
tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohus võttis 02.04.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse
koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva
jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale isiklikult
postiteenuse vahendusel kätte toimetatud 11.05.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja
esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus
kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4 (6)
2-24-102527
11. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §
407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
12. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui
kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja
Bondora AS vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis
asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
13. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113
lg 1 alusel kogu haginõude 2 418.75 euro (sh võla põhiosa 1 999.98 eurot ja sissenõutavaks
muutunud viivis 418.77 eurot) ulatuses. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele
viivis tasumata põhinõudelt 1 999.98 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 02.04.2024 vastavalt
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui 1 999.98 eurot.
14. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha
kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt
maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas
määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus
tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
16. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot ja
esindajatasu 20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige
õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14,
p 11). Hageja ei nõua kostjalt osutatud õigusabi eest menetluskulusid. Maksekäsu kiirmenetluse
kulud on TsMS § 144 p 7 koostoimes § 4842 lg 2 p-ga 3 ja § 172 lg-ga 9 summas 20 eurot.
Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud
summas 405 eurot, s.h riigilõiv 385 eurot ja maksekäsu kiirmenetlusega seonduvad menetluskulud
20 eurot.
17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on
nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab
menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5 (6)
2-24-102527
18. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2;
407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov
Kohtunik
6 (6)