3-23-3010/41 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.06.2024, Tallinnas

Haldusasja number

3-23-3010

Haldusasi X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

10.11.2023 otsuse nr 12306050085-1 tühistamiseks ning

Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks X. X

rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised Kaebaja X. X, riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap

Asja läbivaatamise aeg ja viis

Kinnine istung 30.04.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusabiga seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.07.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X on Lätis sündinud xx-xxxxxxx Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kogu oma

täiskasvanud elu on X. X töötanud Venemaal õpetajana erinevates koolides. Ta tunneb suurt

huvi Soome keele ja kultuuri vastu ning on töötanud välja ka õppekava mooduli, mis

tutvustab Venemaa naaberrahvaste keeli ja kultuure ning on suunatud omavahelisele

lõimumisele. Ta on reisinud tihedalt Venemaa, Eesti ja naaberriikide vahel alates vähemalt

2009 ja alates 2010 on taotleja Eestis Kohtla-Järvel asuva kinnisvara omanik, kuid pole

kunagi

Eestis elamisuba omanud. X. X lahkus viimati päritoluriigist xx.xx.xxxx, kui reisis Venemaalt

läbi Eesti Soome, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse xx.xx.xxxx, mille raames ta anti

Eestile üle Dublin III regulatsiooni alusel xx.xx.xxxx. Samal kuupäeval esitas X. X Eestis

rahvusvahelise kaitse taotluse, mis registreeriti nr-ga 12306050085. Taotluse kohaselt peab X.

X ennast Venemaa ametivõimude silmis riigivaenlaseks, sest ta ei nõustu koduriigi valitsuse

ja tegudega.

2.

24.08.2023 läbi viidud vestlusel avaldas X. X, et on kahel ajaperioodil tunnetanud

survet päritoluriigis. Esimeseks piiritleb taotleja perioodi aastast 2015 kuni xx.xx.xxxx ja

teiseks perioodi xx.xx.xxxx kuni praeguseni. X. X töötas alates 2013 Priozerski linna lähedal

Leningradi Oblastis Kommunaaride väikekoolis õpetajana. Kool asus endisel Soome alal ja

taotleja tegeles kohaliku Soome ajaloo uurimisega, mis oli kohalikule administratsioonile

vastumeelne, kuna nende versioon ajaloost kustutas Soomega seotud ajaloo n-ö ära. Samuti

oli taotleja koolis väljendanud arvamust Krimmi annekteerimise vastu 2014. ja ka avaldanud

poolehoidu Navalnyile. Koolis kasutati taotleja sõnul õpilaste vastu vägivalda, mida taotleja ei

pidanud õigeks, kuid sellest ei tohtinud avalikult rääkida. Taotleja oli aga oma

väljaütlemistega jäänud kooli juhtkonnale silma ning tema töötunde hakati vähendama.

Taotleja tunnetas koolis ebaproportsionaalset survet, tema tunde käidi jälgimas ning esines

olukordi, kus tema tunnis oli rohkem õpetajaid kui õpilasi. X. X väitel toimus ka intsident,

mille käigus pandi ta pärast tööpäeva lõppu koolis luku taha ning samuti toimus juhtum, kus

õppenõukogus ei antud taotlejale sõna ja lõpetati koosolek teda ignoreerides. Kolmanda

juhtumina tõi X. X välja olukorra, mil ta soovis minna direktori jutule, kuid tema ees pandi

uks kinni ja lukku. Lapsevanemad kirjutasid omavalitsusele taotlejale poolehoiu

avaldamiseks, kuid seejärel kutsuti nad kokku ja anti mõista, et nad ei peaks nii tegema.

Olukord koolis kulmineerus taotleja lahtilaskmisega xxxx. X. X oli teinud korduvaid avaldusi

et saada töölt vabad päevad seoses enda xx. xxxxxxxxxxx toimuva seminariga Peterburis, kus

ta pidi ka esinema. Vähemalt üks avaldus rebiti tema silme all tükkideks. Töötava

pensionärina peaks taotlejal olema õigus välja võtta 14 päeva palgata puhkust aastas, millest

administratsioonil ei ole õigust keelduda. X. X võttis vaatamata sellele seminarist osa ning

märgiti töölt puudunuks ja selle tulemusena ta ka vallandati. X. X tõi vestlusel ka välja, et on

Youtube, multiza ja musicaneo portaalidesse aastatel 2020-2022 üles laadinud oma

komponeeritud muusikat, mis tema sõnul on temaatiliselt seotud läänemaailmaga ning on

põhjuseks, miks Venemaa ametivõimud teda välisagendiks võiksid pidada. Tegu on

digitaalselt komponeeritud klassikalise muusika teostega, mis on pühendatud muu hulgas

Elon Muskile ja Kristjan Rauale.

3.

14.09.2023 läbi viidud vestlusel avaldas X. X, et Leningradi Oblastis Kommunaaride

väikekoolis õpetajana töötades jagas ta korterit teise õpetajaga, kellega ta ei saanud hästi läbi.

Taotleja pöördus juristide poole, kes aitasid tal pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kuna

Venemaa Föderatsiooni koodeksi järgi oleks talle, kui spetsialistile pakutav pind pidanud

olema kas korter või eramaja, kuid ta sai vastuseks, et ta peaks rahul olema oma praeguse

majutusega. Samuti selgitas X. X, et ta tõsteti vallandamise tagajärjel õpetajatele mõeldud

korterist Kommunaaridesvälja ja eluasemeta jäänuna anti talle Prioserski linnas sotsiaalelamus

ühetoaline korter, mille vajalikkust tulenevalt tema majanduslikest võimalustest pidi ta

kohalikus omavalitsuses käima iga aasta tagant tõestamas. Elamistingimused sotsiaalkorteris

olid kehvad, korteri uksel ja välisuksel polnud korralikku lukku, nii et asotsiaalid said ligi

maja jagatud tualettidele ja köögile. Taotleja naabriteks olid alkohoolikud ja vägivaldsed

inimesed, kes pidasid pidusid ja taotleja ei tundnud end selles olukorras turvaliselt. Taotleja

leiab, et see, et talle anti korter just sellises majas, ei ole kokkusattumus, vaid kättemaks

kohaliku omavalitsuse ja selle pikendusena riigi poolt, kuna ta on olnud probleemiks oma

riigipropaganda vastase mõtlemise ja õpetajana endale õiguste välja nõudmisega. Kuni 2022.

aasta augustini käis X. X andmas Peterburis eratunde ning teenis nii elatist, elades samas edasi

talle pakutavas sotsiaalmajutuses, et mitte kaotada sissekirjutust. X. X tõi vestlusel välja ka

seiga xxxx-2017 aastast, mil ta polnud veel ühiselamusse kolinud. Talle olevat helistanud

naine, kes esitles end ajakirjanikuna ja soovis, et taotleja läheks räägiks talle loo enda

vallandamisest ja nüüdsetest elutingimustest. Taotleja kohtus Peterburis väidetava

ajakirjanikuga ühes värskelt ehitatud ärihoone kontoriruumis, kus väidetav ajakirjanik esitles

ennast talle, kui Gusjeva. Ta lubas taotlejat pärast tema loo ära kuulamist aidata ja ütles, et

televisiooni võttegrupp tuleb mõne aja pärast temale külla. Mõne aja pärast leidis ta endast

artikli internetis, kus tutvustati tema olukorda, kuid teda esitleti, kui „Vene Föderatsiooni

teenekat õpetajat“, millega taotleja ei olnud nõus ja palus muuta „Leningradi oblasti

tööveteraniks“. Parandusi ei tehtud ja kõnedele pärast seda ka enam ei vastatud. Peale seda

anti taotlejale mõista, et sel aadressil Peterburis töötavad „Prigožini trollid“, kes avaldavad

libainformatsiooni ja taotleja arvab, et sealt tulnud abi pakkumine tähendas tegelikult, et teda

taheti nende juurde tööle värvata. Kuna taotleja reeglina Kommunaarides elades võõrastele

koputustele ust ei avanud, sai ta hiljem naabritelt teada, et tema juures oli käinud ntv peterburi

võttegrupp, kellele taotleja ust ei olnud avanud ja seega jäi kontakt loomata. Taotleja leiab, et

see, kuidas ta halbade elutingimustega sotsiaalmajutusse peale seda koliti, tuleb ka sellest, et

talle pakuti võttegrupi näol abi, kuid nende ukse taha jätmine andis riigile märku, et ta ei ole

koostööaldis. X. X tõi vestlusel ka välja, et ei tunne end Venemaa tänavatel ohutult, tunneb et

teda jälgitakse pidevalt (mainib ohtraid kaameraid ühistranspordi peatuses) ja et temale

eelistatakse õpetajaid, kes ei ole riigisüsteemide vastu ning on n-ö korralikud kodanikud.

Taotleja viitab Venemaal enda jaoks üleüldisele ja süsteemsele ebasoodsate eluolude

tekitamisele, kui tagakiusule. Taotleja on maininud ka laenude võtmist, et avaldada enda

koostatud õppematerjale ja kohtukulusid ning seda, et ta on lõpetanud laenude

tagasimaksmise 2022. aasta suvest tulenevalt isiklikust hoiakust, et ta ei soovi toetada

Venemaa pankasid, mis toetavad riigi sõjamasinat. Taotleja näeb ennast, kui praeguse

Venemaa Föderatsiooni mõistes riigireeturit ning tunnetab, et Venemaa võimumeelne

ühiskond ei aktsepteeri teda.

4.

07.11.2023 suulisel ärakuulamise avaldas X. X, et ta on välja töötanud kultuuri

tutvumisprogrammi või teisisõnu õppemooduli, mis on suunatud keeleõppele läbi

naaberriikide kultuuride ning on selle saatnud nii Venemaa valitusele kui ka Eesti valitsusele

utiliseerimiseks. Taotleja saatis oma programmi 2011. aastal Venemaal Medvedjevi valitsusele

ning sai üldsõnalise vastuse, mis tunnustas taotleja saadetud materjale ja ütles, et sellega

arvestatakse. Taotleja aga tunneb, et kirjale ei pandud taotluslikult isiku konkreetset aadressi

viitamaks, et taotleja on n-ö maha kantud või halvas nimekirjas. PPA väitele, et taotleja

esitatud ütlustest ja materjalidest ei nähtu, et taotleja muusika või muu looming talle

välisagendi staatuse või muid negatiivseid tagajärgi tooks, vastas taotleja, et tema looming on

vaid üks asjaolu, mis Venemaa võimude jaoks viitab sellele, et ta ei „vaata sinna, kuhu vaja“.

Taotleja leiab, et on juba huviorbiidis ja ei oleks Putini režiimis raske talle mingi süüdistus

välja mõelda. PPA argumendile, et taotleja vallandamist kohalikust koolist ei saa käsitleda, kui

riigiorganite poolset tagakiusu, vastas taotleja, et sõjaolukorras on asjaolud muutunud ja et ta

on saanud kirja Sergei Mironovilt palvega et taotleja „aitaks Ukraina lapsi“ ning sellele

vastamata jätmine ja tema mitte sissekirjutusejärgses elukohas elamine võib kaasa tuua tema

tagaotsitavaks kuulutamise. PPA väitele, et sissekirjutuse puudumine Venemaal ei ole

põhjuseks saada teises riigis kaitset ja et taotleja ei ole suutnud menetluse käigus välja tuua

ühtki instantsi, kus võimuorganid oleks tema õigusi piiranud või ebaproportsionaalset

tähelepanu pööranud, vastas taotleja, et tagakius on salakaval ja pikaajaline surumaks taotleja

profiiliga inimesi (õpetaja/eakas) finantsiliselt nurka ja neid alandamaks. PPA argumendile, et

taotleja on Venemaa piire ületanud viimase 14 aasta jooksu vähemalt xxx korda, neist kõige

hiljutisemalt eelmise aasta suvel vähemalt kolm korda edasi-tagasi ning et sellest ei nähtu, et

taotlejal oleks võimudega konkreetseid probleeme või et ta oleks tagaotsitav ning et RVK

taotlus esitatakse koduriigis ähvardava ohu eest põgenemiseks, kuid PPA-l ei ole võimalik

taotleja puhul ühtki ohuallikat määratleda, vastas taotleja, et riik toimib eakate inimeste puhul

salakavalalt ja et kui tema olukorda ei saa rahvusvahelise kaitse andmise aluste sätete najal

määratleda tagakiusuks, siis on need sätted vananenud. Taotleja leiab, et kui ta saadetakse

Eestist välja, saadetakse ta hukule, Venemaal ei ole tal midagi, tema elukoht on Eestis. Samuti

väljendas taotleja, et kui ta Venemaale saadetakse, siis on see tegu veel hullem, kui see, mida

Venemaal tema suhtes teha võidakse. Taotleja on nõus vabatahtlikult väljasõidukohustust

täitma ning vajab selleks 30 päeva. Taotleja toob välja, et Venemaa riigiduuma spiiker Volodin

on öelnud, et kõik naasvad reeturid viiakse karistuseks Magadani.

5.

10.11.2023 otsusega nr 12306050085-1 luges Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt X. X

taotluse põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise

kohta. PPA tegi taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1, § 72

lg 1, lg 2 p 2 ja lg 4 ning § 17 lg 1 p 1 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni

vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva ning kohaldas talle VSS § 74 lg 3 alusel

sissesõidukeeldu 1-ks aastaks. Otsuse põhjendused:

1. Taotleja ei ole isik, kes vastaks VRKS § 4 lg 1 sätestatud pagulase mõiste määratlusele

ning tema taotlus tuleb VRKS § 20 alusel põhjendamatuks lugeda, kuna olemasolevate

tõendite põhjal on selge, et ta ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/

EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Kuna taotlus on põhjendamatu, tuleb

tema taotlus VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi lükata.

2. Tuginedes taotleja ütlustele, tuleb tema tagakiusukartuse põhjendatust hinnata tema

poliitilise meelsuse perspektiivist.

3. X. X ütlused on üldiselt järjekindlad, need sisaldavad isiklike asjaolusid ning neis

puuduvad olulised sisemised vastuolud.

4. Taotleja poolt muusikakompositsioonide üles laadimist Youtube, multiza ja musicaneo

portaalidesse ei saa käsitleda, kui Venemaal keelatud või potentsiaalselt tagajärgi omavat

tegevust. Tegemist on Venemaal kasutuses olevate ja kättesaadavate veebilehtedega.

Taotleja üles laetud teoste vaatajaskond küündib mõnekümne kuni sajani ning teosed ei ole

mingilgi määral äratuntavalt poliitilised.

5. Taotlejat ei saa pidada riigireeturi staatuses olevaks. Taotleja poolt Venemaa pankadele

laenude tagasimaksmise lõpetamine on taotleja teadlikult võetud finantsvastutus ning

sellega seonduv teadlik otsus. Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi tähenduses

mõistetakse riigireetmisena Vene Föderatsiooni kodaniku poolt toime pandud spionaaži,

riigisaladust moodustava teabe väljaandmist välisriigile, rahvusvahelisele või välismaisele

organisatsioonile või nende esindajatele, mis on isikule usaldatud või talle teenistuse,

töötamise, õppimise kaudu teatavaks saanud, või muudel Vene Föderatsiooni õigusaktidega

ettenähtud juhtudel. Sealhulgas vaenlase poolele üleminek või rahalise, logistilise,

konsultatsiooni- või muu abi osutamine välisriigile, rahvusvahelisele või välisriigi

organisatsioonile või nende esindajatele suunatud tegevuses Vene Föderatsiooni julgeoleku

vastu. Neid isikuid karistatakse vabadusekaotusega kaheteistkümnest kuni kahekümne

aastani koos rahatrahviga kuni 500 tuhat rubla või süüdimõistetu kolme aasta palga või

muu sissetuleku ulatuses. Kellel sissetulek puudub, sellele saab osaks vabadusekaotus kuni

kaheks aastaks. Taotleja tegevust ei saa piiritleda eeltoodud parameetrites. Päritoluriigi

infost nähtub, et taotleja profiil ei kattu ka isikuga, keda tüüpiliselt Venemaal välisagendiks

loetakse. Samuti on välisagendiks loetud teadaolevalt alla 1000 inimese, mis on valikuliselt

äärmiselt kitsas võrreldes Venemaa 140 miljoni kodaniku ja nendest uuringute järgi umbes

20%, ehk 28 miljoni inimesega, kes valitsust ei toeta. Seega ei pea PPA tõenäoliseks, et

taotleja, kelle tegevus ei ole seotud ajakirjanduse ega poliitikaga, satuks sellise tähelepanu

alla.

6. Ei ole alust kahelda taotleja poliitilises meelsuses ja isiklikes hoiakutes. Taotlejal on olemas

oma poliitiline meelsus, mis ei pruugi ühtida Venemaa Föderatsiooni meelsusega, kuid see

ei tähenda seda, et Venemaa ametivõimudel on kavatsus taotlejat tagakiusata. Taotleja ei

ole teinud midagi sellist, mis ärataks võimude tähelepanu ning ei ole oma poliitilist

meelsust avalikult väljendanud väljaspool kooli, kust ta seitse aastat tagasi hõõrdumiste

tõttu vallandati. PPA ei eita, et taotleja väidetav vallandamine ja kõik sellele eelnev võis

olla taotleja suhtes ebaõiglane ja ärrita. Küll aga ei saa antud juhtumit seostada Venemaa

riigivõimudega. Temale õpetajana pakutud majutuse või sellele järgnenud sotsiaalmajutuse

mitte taotleja standarditele vastamine ei ole PPA hinnangul märgiks võimude poolsest

tagakiusust, vaid need on asjaolud, mis tulenevad taotleja majanduslikust seisusest

7. Taotleja ei vaja ka täiendavat kaitset. Taotleja on Venemaa kodanik, tal puuduvad tõsised

tervisehädad ning ta ei ole Venemaal tagaotsitav. Samuti ei oota teda Venemaale naastes ees

aluseta kriminaalkaristus. Venemaa ametkonnad on taotlejale passi väljastanud, millega on

Venemaa riigivõim näidanud, et taotleja on nende diplomaatilise kaitse all ja taotleja on

korduvalt vabalt oma kodakondsusjärgse riigi piire ületanud. Hetkel ei toimu Venemaa

territooriumil sellist sõjategevust, mis võimaldaks jaatada siseriiklikku- või rahvusvahelist

relvakonflikti, mis omakorda võiks ohtu seada iga Venemaa territooriumil elava isiku elu.

Samuti puudub alus arvata, et taotlejat ohustaks Venemaale naasmisel surmanuhtlus või

mõni muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine. EL ja teiste maailmariikide

kehtestatud majandussanktsioonid ja nendest tingitud ebameeldivused jäävad väljapoole

VRKS § 4 lg 3 sätestatud täiendava kaitse mõistet.

8. Pärast taotleja arvamuste ja vastuväidetega tutvumist on PPA seisukohal, et neis ei sisaldu

midagi sellist, mis muudaks PPA varasemaid seisukohti. Taotleja ei esitanud uusi seisukohti

ega faktilisi asjaolusid, mis viitaksid sellele, et Venemaa Föderatsiooni ametivõimud

plaaniks teda tagakiusata. Samuti ei toonud taotleja välja ühtki asjaolu, mis takistaks tal

koduriigis ümber asuda ja PPA on seisukohal, et tal on tõenäoliselt võimalik takistusteta

asuda elama mujale riigis või omal valikul mõnes kolmandas riigis. Seaduse järgi on

venelastel õigus siseriiklikult reisida, välismaale reisida, välismaale elama kolida ja

välismaalt tagasi kodumaale pöörduda.

9. Taotleja viitab oma ütlustes süsteemsele repressioonile, mille all kannatavad need Venemaa

õpetajad ja eakad, kes on valitsusele probleemiks oma nõudmiste ja teisiti mõtlemisega.

Taotleja toob välja, et Venemaal on 20% kodanikest riigivõimude vastu ning et Venemaa

võib nad hävitada, kui soovib, taotleja kaasa arvatud. Venemaa valitsuse tendents viimasel

ajal populistlike väljaütlemiste ja karmimate meetmete kasutamise suunas ei tähenda aga

PPA hinnangul, et viiendik 140 miljonilise populatsiooniga riigist on konkreetses ohus.

Taotleja elukvaliteet Venemaal oli tema ütluste ja tõestusmaterjalide põhjal tõe poolest

madal, arvestades tema elukohta sotsiaalmajutuses. Küll aga taotleja enda sõnul teenis ta

eratunde andes Peterburis hästi ning PPA küsimusele, miks taotleja ei saaks rentida

sobivamat elamispinda, vastas taotleja ainult, et ta ei leia, et kuskil Venemaal oleks sellist

kohta, kuhu ta minna saaks. Seega ei ole taotleja jaoks Venemaal ei konkreetset ohtu ega

tingimusi, mis takistaks tal oma igapäevaelu jätkata.

10. Samuti ei saa lähtuda seisukohast, et Venemaa ebafunktsionaalsete bürokraatlike

süsteemide all halbu elutingimusi kannatavad õpetajad või eakad inimesed ei peaks

vastama Euroopa Parlamendi nõukogu direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise

kaitse saamise nõuetele, et rahvusvahelist kaitset saada. PPA mõistab taotleja olukorrast

tulenevaid ebasoodsaid eeldusi Venemaal elu uuesti alustamiseks, kuid Venemaa keele ja

kultuuriruum on vaatamata sellele taotlejale tuttavad ning ta saab Venemaal välja teenitud

pensioni. Taotlejal on võimalik vajadusel oma Kohtla-Järvel asuv korter maha müüa, et

luua endale kapital elukoha leidmiseks Venemaal ja sissekirjutuse saamiseks. PPA-le jääb

mulje, et taotleja on sunnitud rahvusvahelist kaitset taotlema tulenevalt Venemaale

kehtestatud sanktsioonidest, mis ei lase tal muul seaduslikul alusel Schengeni alal viibida,

küll aga ei saa PPA lõdvendada rahvusvahelise kaitse andmise kriteeriume nendest

sanktsioonidest mööda saamiseks.

11. On tõsi, et Venemaa riigiduuma spiiker Volodin tegi avalduse, et välismaale kolinuid

ootab naasmisel Magadan. Kui keegi Venemaa võimuesindajatest teeb mingi avalduse,

millega ta püüab tähelepanu võita, ei tähenda seda, et Venemaal kohe selline seadus vastu

võetakse. Tagasipöörduvate venemaalaste saatmine Magadani, kus neil ei ole tööd ja

elamispinda, tähendab Venemaa võimudele lisakulutusi, mida nad aga käesoleva Ukraina

sõja kontekstis endale lubada ei saa. Arvestades lisaks Venemaa demograafilist olukorda on

iga naasev tööealine isik Venemaa võimude jaoks ressurss, mida neil on hädasti vaja.

Samuti võis Volodini avaldusest välja lugeda selle, et ta peab nende isikute hulgas, keda

naasmisel ootab Magadani saatmine neid, kes on avalikult väljendanud oma poliitilist

meelsust ja Ukraina sõja vastasust. Taotleja ei ole oma poliitilist meelsust mitte kunagi

avalikult väljendanud ja seega ei ole tema isikuline profiil selline, mis pakuks võimudele

huvi. Sellest tulenevalt ei ole tõenäoline, et taotleja satuks Venemaale naastes võimude

tähelepanud ja hilisema tagakiusu alla.

12. X. X on Venemaa Föderatsiooni kodanik, ta ei ole eesti rahvusest ega asunud Eestisse

elama enne xx.xx.xxxx, mistõttu ta ei ole seadustamisettekirjutuse subjektiks VSS § 9 lg 1

mõttes. Eeltoodust tulenevalt on PPA-l kohustus isiku viibimisaluse lõppemisel (VRKS §

10 lg 2 p 2) teha X. Xle lahkumisettekirjutus. PPA kaalutlusel on põhjendatud X. Xle

vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse tegemine olenemata põhjendamatust

rahvusvahelise kaitse taotlusest. Isikule on tehtud tagasilükkav otsus VRKS § 20 lg 1 ja 2

alusel ning põhjendamatu taotlus on üks lahkumiskohustuse täitmise tähtaja määramata

jätmise ja sundtäitmise alus. Kuna X. X on teinud PPAga rahvusvahelise kaitse menetluses

koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel

oluliselt takistanud menetluse efektiivset läbiviimist, siis sellest tulenevalt on põhjendatud

vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutuse tegemine. Taotleja on nõus lahkuma

vabatahtlikult ja vajaks selleks maksimaalselt aega ehk 30 päeva. Seega on X. Xle on

proportsionaalne teha vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutus, mida saab tähtaja saabudes

sundtäita. Isiku suhtes ei esine ka majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid,

mis võiksid mõjutada temale lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist tähtaja

saabumisel. X. X on Eestis viibinud alates xx.xx.xxxx. Talle on varasemalt antud Eesti

viisa 11 korral ja ta on korduvalt saanud alates 2008. aastast vähemalt xxx korda Eesti-

Vene piiri probleemideta ületada. Tal on Eestis korter, kuid pole perekonnaliikmeid VRKS

§ 7 lg 1 mõttes. Seega arvestades kõiki asjaolusid kogumis ei ole selliseid põhjuseid, mille

tõttu ei saaks isik lahkuda. X. X on Venemaa kodanik ja tal on kehtiv Venemaa pass.

Sihtriigi määramisel eelistatakse esmajärjekorras isiku kodakondsusjärgset riiki, milleks on

isiku puhul Venemaa Föderatsioon. Seega on PPA hinnangul põhjendatud Venemaa

Föderatsiooni määramine lahkumise sihtriigiks (VSS § 17 lg 1 p 1). Kuna isiku osas ei ole

kinnitust leidnud sellisel määral tagakius, et ta vajaks rahvusvahelist kaitset Venemaa eest,

siis ei ole alust arvata, et tema suhtes võiks kodakondsusjärgses riigis esineda ebainimlikku

või julma kohtlemist. Päritoluriigi informatsioonile toetudes on seaduse järgi inimestel

võimalik Venemaal siseriiklikult ümber paikneda, välismaale reisida, välismaale elama

kolida ja kodumaale tagasi pöörduda. Kuigi seaduse järgi võivad kodanikud valida enda

elukoha, siis peavad täiskasvanud isikud reisides kaasas kandma sisepassi ja nad peavad

ennast registreerima uude kohta jõudes. Võimud keelduvad tihtilugu pakkumast teenuseid,

kui inimesel puudub sisepass või nõuetekohane sissekirjutus. Päritoluriigi andmete põhjal

ei ole Venemaa Föderatsioonis toimumas sellist relvakonflikti, mis isikut ohustada võiks.

PPA on seisukohal, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole

isiku väljasaatmine Venemaale vastuolus VSS § 171 nimetatud põhimõtetega.

13. X. X puhul ei esine VSS § 31 mõistes sissesõidukeelu määramist välistavaid

asjaolusid. VSS § 74 lg 4 annab küll võimaluse sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel

jätta kohaldamata, kuid käesolevas kaasuses ei ole PPA tuvastanud ühtegi asjaolu, mille

alusel võiks seda erandit rakendada. Taotleja puhul on tegemist 1951. aastal sündinud

naisterahvaga, kellel ei ole PPA andmetel terviseprobleeme, mis mõjutaks sissesõidukeelu

kohaldamist. Samuti ei ole tal Eestis ega Schengenis perekonnaliikmeid VSS § 29 lg 4

mõttes ning seetõttu ei kaasne talle sissesõidukeelu rakendamisega tagajärgi, mis võiksid

mõjutada perekondlikke sidemeid. Küll aga on tal poolvend ja poolõde, kes elavad Leedus.

Taotlejal on ka vend, kes elab Venemaal. Samuti on taotleja valmistumas eesti keele B1

taseme eksamiks. PPA on seisukohal, et taotlejal on Eestis arvestatavad sotsiaalsed ja

ühiskondlikud sidemed, mis saaks sissesõidukeelu määramisel riivatud. Võttes arvesse

taotleja vanust, tema Eestis asuvat kinnisvara ja tema sidemeid Eesti kultuuriruumi ja

inimestega, on PPA hinnangul kolme aastase sissesõidukeele kohaldamine

ebaproportsionaalne. Seetõttu kohaldab PPA X. Xle VSS §74 lg 3 alusel sissesõidukeelu 1-

ks aastaks alates isikule pandud lahkumiskohustuse täitmise päevast.

6. X. X esitas 18.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 10.11.2023 otsuse nr

12306050085-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks X. X rahvusvahelise kaitse taotlust

uuesti läbi vaatama. Kohus võttis kaebuse xx.xx.xxxx menetlusse ja määras vastustajaks PPA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

7. Kaebaja nõustub vastustajaga, et kaebaja suhtes esinenud vahejuhtumeid VRKS § 4 lg 1

kohaselt tuleb hinnata kui võimalikku poliitiliste veendumuste alusel esinevat tagakiusu.

Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et temal ei ole põhjust karta Venemaa Föderatsiooni võimude

tagakiusu.

8. Kaebaja selgitas vastustajale, et ta on tunnetanud survet päritoluriigis, viimati alates

xx.xx.xxxx kuni praeguseni. Kaebaja töötas Priozerski linna lähedal Leningradi Oblastis

Kommunaaride väikekoolis õpetajana. Kaebaja avaldas muuhulgas koolis arvamust Krimmi

annekteerimise vastu 2014 aastal ja ka avaldanud poolehoidu Navalnyile ning ta jäi

väljaütlemistega kooli juhtkonnale silma. Seoses probleemidega administratsiooniga vähendati

kaebaja töötunde, temale ei eraldatud seadusega ettenähtud elamispinda. Kaebaja oli sunnitud

seoses sellega pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, kuid viimane vastas, et ta peaks

olemasoleva pinnaga rahul olema. Kaebajat survestati koolis, tema tunde käidi jälgimas. Leidis

aset ka juhtum, kus kaebaja pandi pärast tööpäeva lõppu koolis luku taha. Lõpuks xxxx aastal

kaebaja vallandati. Kaebaja tõsteti tema õpetajaameti ajal antud elamispinnalt välja ning temale

anti sotsiaalpind, mis ei olnud elamiskõlbulik nii naabrite kui muu poolest. Kaebaja sai selle

pinna kättemaksuks kohaliku omavalitsuse ja riigi poolt, kuna ta on tekitanud probleeme oma

riigipropaganda vastase mõtlemise ja õpetajana endale õiguste välja nõudmisega.

9. Kaebaja on samuti perioodil 2020-2022 Youtube, multiza ja musicaneo portaalidesse

laadinud enda poolt loodud muusikat, mis kajastab läänemaailma ja on ilmselgelt põhjuseks,

miks Venemaa Föderatsiooni ametivõimud teda välisagendiks võiksid pidada. Kaebaja ei

nõustu vastustajaga, et kaebaja poolt muusika üleslaadimist ei saa käsitada, kui Venemaal

keelatud või potentsiaalselt tagajärgi omavat tegevust.

10. Kaebaja suhtes toime pandud ülekohus näitab selgelt võimudepoolset tagakiusu, ta ei

tunne end Venemaal turvaliselt ning temal on tunne, et teda jälgitakse. Vastustaja märgib, et

vastavalt päritoluriigi infole ei kattu kaebaja profiil isikuga, keda tüüpiliselt Venemaal

välisagendiks loetakse. Kaebaja nõustub, et tüüpiliselt ei pruugita seda teha kuid Venemaal ei

ole kunagi midagi kindlat ega ettemääratut, seega on suur võimalus, et kaebajat peetakse

muuhulgas ka välisagendiks.

11. Vastustaja märgib õigesti, et ei ole alust kahelda kaebaja poliitilises meelsuses ja

isiklikes hoiakutes. Kaebajal on olemas oma poliitiline meelsus, mis ei ühti Venemaa

Föderatsiooni meelsusega. Kaebaja ütlused on järjekindlad, need sisaldavad isiklike

asjaolusid ning neis puuduvad sisemised vastuolud ning vastustaja peab kaebaja ütlusi

piisavalt usaldusväärseks. Jääb arusaamatuks, miks vastustaja sellega arvestanud ei ole.

12. Kaebaja subjektiivne tagakiusukartus on objektiivsete asjaoludega tõendatud. Vastustaja

ei ole arvestanud kaebaja ütluste ja selgitustega ning teinud seetõttu valed järeldused, et

kaebajal puudub isiklikest asjaoludest tulenev põhjus Venemaa riigivõimu ja sellega seotud

isikuid karta. Vastustaja hinnang, et kaebaja ütlustest ei tulene, et ta on Venemaal

tagakiusuohus, ei vasta seega tõele. Vastustaja on teinud kaebaja selgitustest subjektiivsed ja

valed järeldused. Vastustaja on kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise käigus

jõudnud valele seisukohale, et kaebaja hirm tagakiusamise ees Venemaal ei ole põhjendatud.

Kaebaja puhul on täidetud VRKS § 4 lg 1 sätestatud tingimused. Venemaal on vastu võetud

mitmed seadused, millega üritatakse takistada igasuguse võimudevastase kriitika esitamist

kodanike poolt, mis lubab jaatada tõenäosust, et kaebaja suhtes valitseb Venemaal

tagakiusuoht. Vastustaja ei ole antud olukorras temale pandud uurimispõhimõtet rakendanud.

Vastustaja on jõudnud kaebaja ütluste vale tõlgendamise ja enda subjektiivse arvamuse tõttu

valede järeldusteni, et kaebaja ütluste põhjal ei saa jaatada tagakiusuohtu. Vastustaja poolt

tehtud otsus on selles osas põhjendamatu.

13. Kaebaja on menetluse käigus välja toonud ja põhjendanud tema suhtes potentsiaalselt

toimepandavat tagakiusu seoses tema Venemaale saatmisega. Vastustaja ei ole enda otsustes

toonud välja veenvaid põhjusi ega aluseid kaebaja väidete ümberlükkamiseks, mistõttu oleks

olnud põhjendatud kaebaja tunnustamine täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses.

Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja esitatud argumentidega, võtnud arvesse tegelikku

olukorda Venemaal ega piisavalt põhjendatud otsust, miks ei anta kaebajale rahvusvahelist

kaitset.

14. Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse

tegemiseks. Olulise asjaoluna peaks arvestama seda, et kaebaja omab Eestis korterit. Kaebaja

väljasaatmine Venemaale on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Kaebajat võib Venemaal

oodata potentsiaalselt tagakius, mis kvalifitseerub VSS § 171 sätestatu alla. Vastustaja poolt

otsuses märgitud asjaolu, et kaebaja on alates 2008 aastast vähemalt xxx korda Eesti-Vene

piiri ületanud, ei saa olla aluseks lahkumisettekirjutuse tegemiseks, ega välista asjaolu, et

kaebajat ootab koduriigis tagakius. Kaebaja on vestluste käigus piisava põhjalikkusega

selgitatud tagakiusamist ja selle tagajärgi. Arusaamatuks jääb, miks vastustaja sellega

arvestanud ei ole. Vastustaja ei ole arvestanud päritoluriiki tagasipöördumise käsitlemisel

tagajärgi mis võivad kaebajale kaasneda. Kaebajal oleks Eestis turvaline elukeskkond ning

väljasaatmine käesolevast elukeskkonnast ei ole põhjendatud, seda enam, et kaebajale kuulub

siin eluase.

15. Kaebaja elab Eestis temale kuuluvas korteris. Asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis teisi

majanduslikke huve ega perekondlikke sidemeid, ei saa olla sissesõidukeelu määramise

aluseks. Vastustaja leiab õigesti, et kaebajal on Eestis arvestatavad sotsiaalsed ja

ühiskondlikud sidemed, mis saavad sissesõidukeelu määramisel riivatud. Jääb arusaamatuks,

miks vastustaja vaatamata sellele sissesõidukeelu määras. Erinevalt vastustajast leiab

kaebaja, et tema puhul esineb VSS § 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu.

Kaebajale sissesõidukeelu määramine 1 aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud.

Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule.

Vastustaja seisukohad

16. PPA 10.11.2023 otsus nr 12306050085-1 on seaduspärane ja selle tühistamiseks puudub

alus.

17. Kaebaja võimendab oma nn olukorda ja asjaolusid üle ning esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse väljasaatmise vältimiseks. Vastustajale ei nähtu taotluse menetluse materjalidest, et

kaebajat oleksid Venemaa politseiametnikud survestanud ja tema tegevuse vastu huvi

tundnud või näiteks survestati teda oma tegevust lõpetama. Vastustaja leiab, et

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses ja lahendamisel ei oma tähtsus, millega kaebaja

tööalaselt ja ka vabal ajal tegeles vaid kas esines kaebaja osas esines tagakiusu.

Rahvusvaheline kaitse tagab isikutele piltlikult öeldes kaitse päritoluriigis aset leida võiva

traagilise sündmuse eest, mitte ei võimalda valida lihtsalt isikule meelepärast sobivamat

elukeskkonda. Seetõttu on PPA kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse õigesti tagasi

lükanud. Sellest saab järeldada, et Venemaa võimud kaebaja isikust ega tema tegevustest

huvitatud ei ole ning põhjust Venemaa võimude tagakiusu karta ei ole.

18. PPA otsuses on asjakohaselt märgitud, et portaalidesse ülesaletud muusikapalad on veebis

avalikult kättesaadavad kõigile. Asjaolu, et kaebaja väidetavalt enda arvutis muusikat

kuulas ja komponeeris ei ole ilmselgelt tagakiusamise ajendiks. Kui kaebaja poolt mainitud

muusika oleks Venemaal keelatud, siis ei saaks seda ka veebis Venemaal keegi kuulata.

Antud juhul ei ole ka kaebaja väitnud, et selle vastu oleks keegi huvi tundnud. Ühtlasi ei ole

ühtki konkreetset indikatsiooni, mis kinnitaks, et muusika kuulamine või komponeerimine

oleks Venemaal keelatud. Seega ei ole eluliselt usutav, et riigipoolseks tagakiusu põhjuseks

võiks olla kaebaja muusika eelistused.

19. PPA otsuses on nimetatud ja analüüsitud kõik asjas tähtsust omavada asjaolud, seega on

uurimispõhimõtteid rakendatud (päritoluriigi info kogumine, taotlejaga vestlemine jne).

Kaebaja esindaja ei ole otseselt ka välja toonud, milline osa/aspekt on jäänud PPA-l

uurimata. Sisuliselt on kaebuse vastuväited suunatud PPA järeldustega mittenõustumisele,

esitamata seejuures ühtegi adekvaatset viidet, mis võiks PPA otsuses välja toodud järeldusi

muuta. Ehkki võib pidada usutavaks, et kaebaja ei soovi ja talle on vastumeelne Venemaale

naasta, ei ole kaebaja argumendid siiski aluseks isiku tunnustamiseks rahvusvahelise kaitse

saajana.

20. PPA vaatas rahvusvahelise kaitse taotluse läbi individuaalselt ja erapooletult ning lähtus

taotluse menetluses ja otsuse tegemisel kaebaja taotlusest, vestluse protokollidest,

päritoluriigi infost ja muudest kaebaja poolt esitatud materjalidest. Juhuslikud konfliktid

naabrite ja tuttavate ja väidetavalt endiste kolleegidega ei küüni tagakiusuni ning sellest

lähtuvalt asus PPA ka põhjendatult seisukohale, et kaebaja väited tagakiusust Genfi

konventsiooni ning VRKS-i tähenduses ei ole kinnitust leidnud, mistõttu ei ole PPA-l ka

alust pidada kaebajat pagulaseks. Asjaolu, et kaebaja omab Eestis kinnisvara ei oma

rahvusvahelise kaitse andmise seisukohast mingit tähtsust. Kõiki Venemaa kodanikke, kes

kuulavad analoogset muusikat ning tunnevad huvi teiste riikide keele ja kultuuri vastu; ega

ka pensioniealisi naisi, kes ei ole endale töökohta leidnud, ei saa lugeda tagakiusuohus

olevaks. Tagakiusamise lävendit ei saa lasta nii madalale Vastustaja rõhutab, et mitte

igasuguste isikute tagakius või tegu päritoluriigis ei ole aluse ks kaebaja tunnustamiseks

rahvusvahelise kaitse saajana. Nimelt näeb VRKS ette, et oluline on ka tagakiusu või tõsise

ohu allikas ning riigi, rahvusvaheliste organisatsioonide või riiki või selle osa juhtivate

erakondade või organisatsioonide suutlikkus ise kaitset pakkuda. Kaebaja puhul selliseid

aspekte ei esine ja mistõttu nii madalat lävendit ei ole VRKS ega Euroopa Liidu õigusaktid

ka ette näinud.

21. Kaebaja subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega tõendatud ning PPA ei

ole teinud kaebaja asjaolude pinnalt ebaõigeid järeldusi. Kaebaja võib olla kõrgendatud

õiglustundega ning avameelse ütlemisega, mis omakorda võis tuua kaasa konflikte ja

arusaamatusi eraisikute vahel, kuid tegemist ei ole tagakiusuga Genfi konventsiooni

tähenduses ja mille tulemuseks oleks kaebaja tunnustamine rahvusvahelise kaitse saajana.

22. Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Vaidlust ei ole, et kaebaja enda sõnul on tema täiendava

kaitse vajadus kättemaksuga seotud ja juhusliku vägivalla võimalusega. Venemaal aset

leidev riigisisene kord ei ole selline, et ainuüksi kaebaja Venemaale naasmine võiks kaebaja

elu ohtu seada. Venemaa territooriumil ei toimu sõjategevust, mis võimaldaks jaatada

siseriiklikku- või rahvusvahelist relvakonflikti, mis omakorda võiks ohtu seada iga

Venemaa territooriumil elava isiku elu.

23. Kaebajale tehtud vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutus on õiguspärane. PPA ei

ole eksinud VSS § 17 1 põhimõtete vastu. Kaebajat ei ohusta Venemaale väljasaatmisel oht,

mis võib talle kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO

piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja

karistamisviiside vastase konventsiooni art-s 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse

kohaldamise. See tähendab, et välismaalase väljasaatmine peab olema kooskõlas ÜRO

pagulasseisundi konventsiooni (koos 31.01.1967 pagulasseisundi protokolliga) art-tega 32

ja 33. PPA arvestas ettekirjutuse tegemisel asjaoluga, et kaebajal on Eestis korter ja sidemed

ning seetõttu lühendati kaebaja sissesõidukeeldu, kuid kinnisvara omamine ja sidemed

Eestis ei ole lahkumisettekirjutuse tegemata jätmise aluseks. Ka varasemalt on

rahvusvahelise kaitse asjades kohtud leidnud, et isiku väljasaatmine võib olla keelatud

(näiteks raske haigus) vaid üksnes väga erandlikel juhtudel. Kaebajale tehti ettekirjutus

Eestist lahkumiseks vabatahtliku täitmise tähtajaga 30 kalendripäeva ning kaebaja lahkus

xx.xx.xxxx vabatahtlikult Eestist.

24. Vastustaja on seisukohal, et sissesõidukeelu kohaldamisel hindas PPA VSS § 31 lg-s 3

toodud asjaolusid ning leidis, et seaduses kehtestatud tähtaeg asjaolusid (vanus, Eestis asuv

kinnisvara ja sidemeid Eesti kultuuriruumi ja inimestega) arvestades on õiguspärane ja

proportsionaalne. PPA lühendas sissesõidukeeldu kahe aasta võrra. Eesti inimestega on

võimalik sidet pidada ja suhelda ka telefoni, Skype vm vahendite teel ning aastane

eemalolek kinnisvarast ei ole üleliia riivav, sest ka kinnisvara haldamiseks ei pea kaebaja

igapäevaselt ise füüsiliselt Eestis viibima. Päritoluriigi info osas märgib vastustaja, et kuna

tegemist oli taotleja väga individuaalsete subjektiivsete üksikisikut puudutavate

asjaoludega, siis antud juhtumi menetluses päritoluriigi teavet ei küsitud vaid tugineti juba

olemasolevale päritoluriigi teabele.

KOHTU PÕHJENDUSED

25. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. PPA 10.11.2023 otsus nr

12306050085-1 on õiguspärane, piisavalt põhjendatud, kooskõlas siseriikliku õigusega,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL ning Genfi

pagulaskonventsiooniga, mistõttu puudub kohtul alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub

nimetatud PPA otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses täies

ulatuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Kohus märgib vastuseks kaebusele täiendavalt

järgmist.

26. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning direktiivi 2011/95 art 10 lg-s 1

nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised

veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on

põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena

tunnustamist välistavad asjaolud. Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või

vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates

meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms

(vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud).

Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise

poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2)

kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut

samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1).

Kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95

ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning

PPA lükkab taotluse tagasi (VRKS § 20 lg-d 1 ja 2).

27. VRKS § 11 lg-st 2 ja § 14 lg-st 5 tuleneb rahvusvahelise kaitse taotleja kohustus esitada

tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. Eeltoodu

on reguleeritud ka Euroopa Liidu direktiivi 2011/95/EL art-s 4. Euroopa Liidu Kohus on

25.01.2018 kohtuotsuses F, C-473/16 selgitanud, et kui 2011/95/EL direktiivi art 4 alusel

pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid

aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul,

kui direktiivi art 4 lg 5 p-des a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende

tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks

ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning

samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud.

28. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes töötas

päritoluriigis õpetajana, lahkus viimati päritoluriigist xx.xx.xxxx, kui reisis Venemaalt läbi

Eesti Soome, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse xx.xx.xxxx, mille raames ta ka anti

Eestile üle Dublin III regulatsiooni alusel xx.xx.xxxx. Ka puudub vaidlus, et X. X esitas siin

xx.xx.xxxx rahvusvahelise kaitse taotluse. Ühtlasi on selge, et käesoleva kohtuotsuse

tegemise ajaks on kaebaja xx.xx.xxxx Eestist vabatahtlikult lahkunud. Kaebaja kartis

tagasipöördumist Venemaa Föderatsiooni põhjusel, et on tundnud riigipoolset survet

õpetajana tegutsemise ajal. Ta jäi silma kooli juhtkonnale seoses oma väljaütlemistega ning

tema tunde käidi jälgimas. Toimus ka intsident, kus kaebaja lukustati koolipäeva lõpus

koolimajja ning xxxx aastal kaebaja vallandati. Kaebaja jäeti tema õpetajaameti ajal antud

elamispinnalt ilma ning talle anti sotsiaalpind, mis ei olnud elamiskõlbulik nii naabrite kui

muu poolest. Kaebaja on seisukohal, et ta sai selle pinna kättemaksuks kohaliku

omavalitsuse ja riigi poolt, kuna ta on tekitanud probleeme oma riigipropaganda vastase

mõtlemise ja õpetajana oma õiguste eest võitlemisega. Ka on kaebaja arvamusel, et tema

poolt perioodil 2020-2022 YouTube, Multiza ja MusicaNeo portaalidesse laetud enda poolt

loodud muusika võimaldab Venemaa Föderatsiooni ametivõimudel teda välisagendiks

pidada. Ka toob kaebaja temale rahvusvahelise kaitse andmise argumentidena välja välja

laenude tagastamata jätmise alates 2022, kehvad elamistingimusedja linna keskkonda

paigutatud kaameratest ohustatuna tundmise, samuti tema poolt välja töötatud ja kunagi

riigivõimule edastatud õppemooduli, mida praegune riigivõim ei tunnusta.

29. Vastustaja leiab õigesti, et kaebaja poolt muusikakompositsioonide üles laadimist YouTube,

Multiza ja MusicaNeo portaalidesse ei saa käsitleda, kui Venemaal keelatud või potentsiaalselt

tagajärgi omavat tegevust. PPA on esile toonud, et tegemist on Venemaal kasutuses olevate ja

kättesaadavate veebilehtedega ning üleslaetud muusika on kõigile kuulamiseks kättesaadav.

Seejuures ei ole teosed ei ole mingilgi määral äratuntavalt poliitilised. Kohus nõustub, et

muusikakompositsioonide üleslaadimist puutuvalt ei viita mitte miski sellele, et kaebajat võiks

ohustada seetõttu tagakiusamine. Pole vaidlust, et riigivõimud pole ilmutanud ka mistahes huvi

antud teoste kohta või piiranud nende kättesaadavaks tegemist üldsusele.

30. Kooli juhtkonnaga tekkinud probleemid aastatel 2015-2022, sh majutamist ja õpetamist

puudutavad konfliktid, mis päädisid kaebaja vallandamisega, ei ole käsitletavad

tagakiusuna. Ühtlasi on PPA õigesti märkinud, et rahvusvahelise kaitse andmise eesmärk

pole võimaldada valida isikul endale sobivam ja meelepärane elukeskkond.

31. Asjaolu, et kaebaja on võtnud laenukohustused enda koostatud õppematerjalide

avalikustamiseks ning otsustas seejuures alates 2022 suvest jätta laenumaksete kohustused

täitmata, on kaebaja enda teadlik valik. Laenukohustuste täitmisest kõrvalehoidmine ei

tähenda, et kaebajat saaks pidada riigireeturiks ja seetõttu teda ohustaks tagakiusamine

riigivõimu poolt. Kaebaja poolt laenude tagastamata jätmine viitab pigem vastutustundetule

käitumisele võetud kohustuste ees, kuid see ei sisalda riigireetmise tunnuseid. Pole vaidlust,

et kaebaja ei ole toime pannud spionaaži ega pole välja andnud ka riigisaladust. Ka pole

vaidlust, et kaebaja pole osutanud välisriigile mistahes abi, mis oleks suunatud Venemaa

julgeoleku vastu. Võlgnevustega seotult võib kaebajat ees oodata võimalik täitemenetlus ja

sellega rakendatavad sunnimeetmeid, kuid need on aga tavapärased igas riigis ja loodud

eesmärgiga tagamaks kohtuvõimu tehtud otsuste täitmine vajadusel sunnimeetmete kaudu.

Sellekohaseid meetmeid ei saa aga mitte kuidagi pidada isiku tagakiusamiseks. Tegemist on

isiku enda tegevuse tulemusel põhjustatud rikkumiste proportsionaalsete tagajärgedega.

32. Asjaolu, et kaebaja on töötanud välja õppemooduli, mida praegune võim ei tunnusta, ei

tähenda seda, et kaebajat saaks pidada välisagendiks. Ühtlasi ei ole kaebaja põhjendanud,

miks peaks teda kuulutama tagaotsitavaks seetõttu, et ta oma sissekirjutusejärgses elukohas

ei ela.

33. Asjaolu, et linna keskkonda on paigutatud kaamerad ja kaebaja tunneb seetõttu ennast

ohustatuna ja oletab, et teda jälgitakse, ei ole samuti piisavad jaatamaks kaebaja

tagakiusamise ohtu. Kaebaja subjektiivne oletus, et konkreetselt teda kaamerate vahendusel

jälgitakse, ei ole aga kõiki asjaolusid arvesse võttes veenev. Kaebaja oletus, et Vene riik

võib leida põhjuse tema välisagendiks pidamiseks tulevikus, ei anna alust kaebajale

rahvusvahelise kaitse andmiseks. Tagakiusamise oht peab rahvusvahelise kaitse andmiseks

olema reaalne, mitte hüpoteetiline.

34. Pole ka vaidlust, et kaebaja ei ole oma poliitilist meelsust mitte kunagi avalikult

väljendanud. Seetõttu järeldab PPA õigesti, et kaebaja isikuline profiil pole selline, mis

pakuks võimudele huvi või et kaebaja saadetaks Venemaale naasmisel Magadani.

Vähetähtis pole ka asjaolu, et kaebaja on kohtumenetluse ajal Venemaale naasenud ega pole

teatanud, et teda seal kiusatakse taga.

35. Kaebaja küll väidab PPA poolt uurimispõhimõtte rikkumist, kuid ei ole välja toonud, mida

onkreetselt on vastustaja jätnud välja selgitamata. PPA on välja toonud kaebaja väiteid

puudutava päritoluriigi informatsiooni, viinud läbi kaebajaga vestlused ning on kõiki

asjaolusid, sh kaebaja väiteid piisavalt käsitlenud ja analüüsinud ning kogutud päritoluriigi

teabega seostanud.

36. Kohus nõustub vastustajaga ka sellega, et kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Kaebaja enda

sõnul on tema täiendava kaitse vajadus seotud kättemaksuga ja juhusliku vägivalla

võimalusega. PPA toob põhjendatult välja, et riigisisene kord Venemaal ei ole selline, et

ainuüksi riiki naasmine ohustaks kaebaja elu. Riigis ei toimu sõjategevust ning iga Venemaa

territooriumil elav venemaa kodanik ei ole ohus. Hüpoteetiline oht ei ole täiendava kaitse

andmise aluseks.

37. Kaebaja järeldab ekslikult, et PPA on teinud lahkumisetterkirjutuse seetõttu, et kaebaja on

Eesti-Vene piiri ületanud xxx korda. Kohus osundab, et antud tähelepanek viitab sellele, et

lahkumisettekirjutuse tegemata jätmiseks pole alust ning kaebajal pole olnud probleeme

riigist lahkumise ega naasmisega. Ka asjaolu, et kaebajal on Eestis kinnisvara, ei anna alust

lahkumisettekirjutuse tegemata jätmiseks. Lahkumisettekirjutuse tegemisel on PPA-l õigus

üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (VSS § 74 lg 1).

Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel (lg 4) või lühendada selle

kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalne (lg 3). Kaebaja suhtes on kohaldatavad sissesõidukeelu kestust

vähendatud ühe aastani ning just põhjusel, et kaebajal on Eestis kinnisvara ja sidemed.

Kohaldatud sissesõidukeeld täidab seejuures preventiivset eesmärki ning kohtule ei nähtu,

et esineksid sellised asjaolud, millest tulenevalt pidanuks sissesõidukeelu üldse

kohaldamata jätma. Kohtule ei nähtu, et PPA oleks sissesõidukeelu kohaldamisel

kaalutlusõiguse teostamisel eksinud.

38. Vastavalt kohtupraktikale (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsus nr 3-23-188),

tuleb sissesõidukeelu määramise proportsionaalsuse hindamisel arvestada ka sellega, et

riigist vabatahtliku lahkumise korral võib sissesõidukeelu kehtetuks tunnistada (VSS § 32 lg

12) ning muude, isiku kasuks rääkivate, sh humaansete asjaolude korral, võib keelu kestust

lühendada (VSS § 32 lg 1). Selleks tuleb esitada pädevale asutusele taotlus pärast

lahkumiskohustuse täitmist. Seega ei ole antud juhul ka üheks aastaks kohaldatud

sissesõidukeeld tingimata lõplik, vaid selle kehtima jäämine sõltub asjaoludest ja kaebaja

edaspidisest käitumisest. Kaebaja on vabatahtlikult riigist lahkunud ja saab esitada

eelviidatud taotluse keelu kestuse lühendamiseks.

39. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. PPA ei

ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste võimalikud

kulud nende enda kanda. HKMS § 118 lg 2 alusel jäävad menetlusabiga seotud kulud riigi

kanda.

40. Kaebaja identifitseerimise vältimiseks ja tema õiguste kaitseks tuleb tema nimi otsuse

avaldamisel asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Andreas

Paukštys