Legislator Case Law & Legislation
4-10-1943/4 AI generated

4-10-1943/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-10-1943/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4-10-1943

Legislator headnote

AI generated

4-10-1943/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 4-10-1943

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-10-1943

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (RESOLUTIIVOSA)

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juulil 20011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-10-1943

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungisekretär

Kertu Kuusik

Kohtuistungi toimumise aeg 27.-28.06.2011.a

Väärteoasi Z.J-i

kaebus Põhja Politseiprefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlistalituse 01.06.2010.a.

otsuse peale väärteoasjas nr 2373,10,002177

Liiklusseaduse §-de 74

22 lg 3 ja lg 5 järgi

Kaebuse esitaja Z.J (isikukood xxx; elukoht: xxx; töökoht: haldusjuht)

Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo (asukoht: Pärnu mnt 139, 15028 Tallinn)

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja Z.J Kohtuvälise menetleja ametnik Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Z.J-i kaebus. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo 01.06.2010.a. otsus Z.J-ile mõistetud lisakaristuse osas LS § 77-22 lg 5 järgi (juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks). Jätta R. Phmile`ile lisakaristus kohaldamata.

Edasikaebamise kord

Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada

Harju Maakohtu kaudu

kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav.

2 Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule

kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval koostatakse otsus tervikuna ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1

. 01.06.20010.a otsusega väärteoasjas nr 2373,10,002177 karistas Põhja Politseiprefektuuri

Korrakaitsebüroo Z.J-i

liiklusseaduse (LS) § 74 22

lg 3 130 alusel rahatrahviga

trahviühikut, s.o 7 800 krooni LS § 74 ja

22

lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks.

Otsuse kohaselt juhtis Z.J 12.05.2010.a kell 13.50 asulavälisel teel Harjumaal Saku

vallas Tallinn-Rapla-Viljandi tee 20.-l kilomeetril mootorsõidukit Buell Firebolt

(mootorrratas) registrimärgiga xxxkiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 72 km/h võrra, sõites kiirusega 167+/-5 km/h (lubatud kiirus 90 km/h).

2. Kaebuses palutakse tühistada määratud lisakaristus. Kiiruse ületamist põhjendab kaebaja

sellega, et mootorrattaga sõites jõudis ta järele 3 autost koosnevale kolonnile. Alustanud

möödasõitu, nägi ta 250-300 meetri kaugusel vastutulevat sõiduautot, mistõttu kiirendas

täisgaasil, et möödasõit lõpetada. Sellist manöövrit pidas ohutumaks kui äkiliselt oma sõiduritta naasmist. Spidomeetrit ta ise ei vaadanud. Ca 3 km pärast peatas teda politseipatrull

ja ütles tema sõidukiiruseks 167 km/h. Kaebaja leiab, et tal puudus võimalus tutvuda kiirusenäiduga ja saada selgitusi mõõtmise eripära kohta. Nõustub sellega, et ta kiirust ületas ja kahetseb toimepandut.

Lisakaristus ei vasta kaebaja arvates toimeoandud teo iseloomule ning halvendab oluliselt igapäevaste tsiviilõiguste ja kohustuste teostamist. Juhtimisõigusest ilmajäämisel ei suudaks ta täita oma tööülesandeid, see omakorda paneks väga raskesse olukorda kogu perekonna ning

raskendaks ka põhikaristusena mõistetud rahatrahvi maksmist. Eelnevalt omas ta ühte liikluskaristust ning rohkem kui aasta möödumisel arutatavast sündmusest ei ole talle ka uusi

karistusi määratud. LE ei ole ta rikkunud autot juhtides, mõlemal korral on see juhtunud

mootorratast juhtides ning menetleja ei ole arvestanud võimalusega piirata juhtimisõiguse äravõtmist kategooriate kaupa, näiteks ära võtta vaid A-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

3. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Z.J-ile mõistetud karistus ja seda ka lisakaristuse osas on põhjendatud ja õige. Just lisakaristuse kohaldamine on see vahend, mis

paneb süüdlase mõtlema oma käitumise tagajärgedele ja aitaks ära hoida uusi analoogseid süütegusid. Samuti vastab lisakristuse kohaldamine õiguskorra kaitsmise huvidele.

Õigusnormid, millest kohus juhindub on V™S §132 p 2, § 134 ja § 135 .

Kohtunik