2-24-4005/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 03.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-4005

Kohtuasi

X avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks

täiteasjas nr 035/2013/1219

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Sven Soeson

Puudutatud

isik

(sissenõudja)

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus Harju Maakohtu 29.04.2024 määruse peale läbi vaatamata.

2. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 12.03.2024 Harju Maakohtule avalduse (täpsustatud 15.03.2024)

täiteasjas nr 035/2013/1219 täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks.

2-24-4005

Avalduse kohaselt on täiteasja täitedokumendiks Harju Maakohtu 09.02.2012 kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-08-87940, mis esitati esmakordselt täitmiseks 2013. aasta alguses. Täitmine on

aegunud hiljemalt 2023. aasta lõpus. Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu, kuid täitur ei saanud täitemenetlust lõpetada.

2. Y (sissenõudja) vaidles avaldusele vastu.

3. Kohtutäitur Hille Kudu esitas 21.03.2024 avalduse osas seisukoha ja selgitused ning tõendid

täitemenetluse kohta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 29.04.2024 määrusega avaldaja avalduse, lõpetas täitemenetluse

Tallinna kohtutäitur Hille Kudu täiteasjas nr 035/2013/1219 nõude täitmise aegumise tõttu,

jättis menetluskulud sissenõudja kanda ning märkis, et avaldajal puuduvad hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud.

Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et Harju Maakohtu 09.02.2012 kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-08-87940 esitati esmakordselt täitmiseks 05.07.2013, mistõttu 10-aastane

täitmise aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 06.07.2013 ja nõude täitmine aegus 06.07.2023.

Asjas ei ole toodud välja ning kohtule ei ole ka teatavaks saanud aegumise katkemise ega

peatumise aluseid. Kuna täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates

06.07.2023, siis tuleb täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav

täitemenetlus selles täiteasjas täitemenetluse seadustiku § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist

tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada.

Maakohus jättis menetluskulud sissenõudja kanda, sest sissenõudja saanuks nõude täitmise

aegumisega nõustuda juba siis, kui avaldaja pöördus vastava taotlusega täituri poole. Samas

leidis maakohus, et avaldajal ei ole käesolevas asjas tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid,

kuna 12.03.2024 avalduses ja selle 15.03.2024 täpsustuses ei ole avaldaja kordagi viidanud

lepingulise esindaja olemasolule. 21.03.2024 on avaldaja esitanud menetluskulude nimekirja

koos esindaja volikirjaga. Avaldaja volikiri on allkirjastatud 21.03.2024, st peale avalduse

kohtu menetlusse võtmist. Kohtule ei ole usutavaks tehtud, et avaldajal oli esindaja juba

kohtusse pöördumisel ja avaldaja on kasutanud lepingulise esindaja abi avalduse koostamisel.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada resolutsiooni

p 3 teise lause osas, milles maakohus leidis, et puuduvad avaldajale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud, ning teha selles osas uus lahend, milles mõista esindaja menetluskuludeks välja

175,50 eurot ja tasutud riigilõiv.

Määruskaebuse kohaselt kahtles maakohus, et avaldajale on õigusabi käesolevas menetluses

osutatud, kuivõrd avaldaja esitatud volikiri oli allkirjastatud hiljem, kui olid koostatud

menetlusdokumendid. Nähtuvalt e-toimiku materjalidest on avaldus esitatud 12.03.2024 ning

avalduse esitaja taotles menetluskulude hüvitamist 09.04.2024 järgnevalt: 1) sissenõudja

edastatud

dokumentatsiooniga

tutvumine;

2) võlgnikuga

nõupidamine;

3) seisukoha

kujundamine, vormistamine ja saatmine. Avaldaja esitas koos määruskaebusega tõendid

õigusabi osutamise kohta.

6. Sissenõudja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

2-24-4005

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, on seisukohal, et

maakohus on võtnud määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ja määruskaebus tuleb TsMS § 664

lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

9. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis

maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et

kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab

ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 663 lg 1 teise lause

kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas

määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.

10. Avaldaja esitas määruskaebuse vaidlustatud määruse peale üksnes osas, milles maakohus

jättis avaldaja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. TsMS § 178 lg 2 sätestab,

et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. Seega oli avaldajal õigus menetluskulude kindlaksmääramist

vaidlustada, kui kaebuse ese ületab 280 eurot.

Avaldaja palus maakohtu menetluses kindlaks määrata ja sissenõudjalt välja mõista

õigusabikulud 305,50 eurot. Määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada selle

resolutsiooni p 3 teise lause osas, millega maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad, ja teha selles osas uus lahend, millega mõista esindaja

menetluskuludeks välja 175,50 eurot ja tasutud riigilõiv. Avaldaja ei ole avalduse esitamisel

riigilõivu tasunud, kuna oli selle tasumisest vabastatud riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 111 järgi.

Kuna avaldaja palub määruskaebuses mõista sissenõudjalt avaldaja kasuks välja menetluskulud

üksnes 175,50 euro ulatuses, st vaidlustatav menetluskulude summa on 175,50 eurot, jääb see

alla seaduses kehtestatud piirmäära (280 eurot). Sellises olukorras puudus maakohtul alus

määruskaebuse menetlusse võtmiseks ja ringkonnakohus jätab eeltoodud põhjendustel

määrusekaebuse läbi vaatamata.

11. TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

12. TsMS § 643 lg 4 (koosmõjus §-ga 659) järgi võib määruskaebuse läbivaatamata jätmise

määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)