2-21-19786/44 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-19786

Tsiviilasi

Osaühingu Kihnu Puukoi hagi Eriku talu OÜ vastu

võlgnevuse, kahju ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5681 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Kihnu Puukoi

(registrikood

11029484), lepinguline esindaja Anto Variku

Kostja: Eriku talu OÜ (registrikood 14377047),

lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas

Istungi aeg

16.09.2022, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühing Kihnu Puukoi hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja Osaühing Kihnu Puukoi kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

2-21-19786

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Osaühing Kihnu Puukoi (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi Eriku talu OÜ (kostja)

vastu võlgnevuse, kahju ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista töövõtulepingust

tulenev sissenõutavaks muutunud tasunõue 4554,26 eurot, kahju 712,50 eurot ning viivis.

Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulises vormis töövõtulepingu, mille aluseks

oli hageja poolt kostjalt 11.10.2019 edastatud ja kostja poolt aktsepteeritud hinnapakkumine

nr 20191110. Töövõtulepingu tingimuste kohaselt pidi hageja kostja omandis oleval

Pärnumaal, Kihnu vallas, Lemsi külas asuval „Eriku“ kinnistul teostama abihoone saunamaja-

pumpla ehitustööd alates madalvundamendi valamisest kuni saunamaja-pumpla sisustuse ja

tehnika paigalduseni ning tarnima selleks poolte vahel kokkulepitud kogustes materjalid.

Hinnapakkumise alusel kokkulepitud töövõtt sisaldas lisaks ehitustööde teostamisele ka

nendega alustamiseks vajalikke lammutus- ja ettevalmistustöid. Poolte vahel kokkulepitud

töövõtulepingu tingimuste kohaselt oli kogu töövõtu maksumuseks 27 431,06 eurot koos

käibemaksuga. Hinnapakkumise nr 20191110 tingimused kehtisid ainult selles loetletud tööde

ja materjalide osas ning lisatööde ja nende teostamiseks vajalike materjalide eest pidi kostja

poolte kokkuleppe kohaselt tasuma eraldi hageja poolt koostatud kalkulatsiooni alusel. Kostja

tegutses hagejaga ehituse töövõtulepingut sõlmides oma igapäevase majandus- ja

kutsetegevuse raames. Hageja poolt ehitatud saunamaja-pumpla on planeeritud puhkemaju

teenindavaks abihooneks, mille ehitamiseks ja kinnistul asuva basseini renoveerimiseks

taotles kostja toetust Eesti maaelu arengukava LEADER-meetme programmi raames. Tänu

LEADER-meetme rahastuse taotlemise menetlusega viibis ka töödega alustamine kuna PRIA

otsustas alles 2020 kevadel tunnistada kostja projekti abikõlbulikuks ja anda sellele rahastuse.

Paraku ei olnud hagejal sellel hetkel enam töödega alustamiseks vajalikku aega, mistõttu lepiti

töödega alustamises kokku 2021 kevadeks, kuigi hinnapakkumise nr 20191110 kehtivusajaks

oli 11.10.2020. Hageja alustas kokkulepitud töödega 04.04.2021 ning kuigi hinnapakkumise

kehtivusaeg oli möödas ning tööde ja materjalide hinnad märgatavalt tõusnud, siis oli hageja

nõus tööde teostamisega vanas hinnapakkumises toodud tingimustel. Pooled ei pidanud eraldi

kirjaliku töövõtulepingu sõlmimist vajalikuks ja sõlmisid selle suulises vormis kuna

hinnapakkumises olid piisava detailsusega ära toodud töövõtja poolt teostatavate tööde

nimekiri ja ühikuhinnad. Poolte kokkuleppe kohaselt toimus arvete esitamine tehtud tööde

eest jooksvalt ning tööd ei olnud jaotatud kindlatesse etappidesse. Tööde üleandmise ja

vastuvõtmise kohta ei koostatud akte ning arved esitati hageja poolt siis kui oluline osa

hinnapakkumises loetletud töödest on valmis ja kostjale üle antud. Kostjat esindas

töövõtulepingu täitmisel juhatuse liige B.Z, kes kontrollis valminud tööde kvaliteeti ja mahte.

Kostja ei kaasanud töövõtu lihtsuse ja vähese mahu tõttu objektile omanikujärelevalvet, mis

oleks ka hageja hinnangul osutunud ebavajalikuks.

Vastavalt poolte vahel väljakujunenud tavale esitas hageja pärast hinnapakkumises loetletud

tööde valmimist kostjale arved maksetähtajaga viis päeva. Enne vaidlusaluse arve esitamist

oli hageja hinnapakkumise ja töövõtulepingu alusel esitanud kostjale 02.04.2021 arve nr

2021.022 summas 9000 eurot; 26.04.2021 arve nr 2021.029 summas 4500 eurot ja 03.05.2021

arve nr 2021.036 summas 4500 eurot (kõik summad koos käibemaksuga). Eelnimetatud

arvete aluseks oleva tööde sisu ja mahtude ning arvete tasumise tingimuste osas ei olnud

kostjal hagejale pretensioone ning need kostja poolt hagejale alati tähtaegselt. Pärast seda kui

hageja sai teada, et saunamaja-pumpla on valmis ja kasutusel, esitas ta kostjale 15.10.2021

lõpliku arve nr 2021.199 summas 4554,26 eurot (koos käibemaksuga) maksetähtajaga

20.10.2024. Hageja arvestas kostjale saadetud arvest nr 2021.199 maha hinnapakkumises

sisaldunud saunainventari maksumuse, mida ta kostjale ei tarninud ja tööde maksumused, mis

2-21-19786

jäid tal töövõtulepingu alusel teostamata kokku summas 6273,60 eurot (koos käibemaksuga).

Kõik muud hageja poolt esitatud arve nr 2021.199 aluseks olnud tööd olid valmistatud ja

tellijale üle enne 07.07.2021 ning kostjale ei olnud nende mahu ja kvaliteedi osas hagejale

mingisuguseid pretensioone. Kostja vastas pärast viimase arve saatmist hagejale, et ta ei

aktsepteeri seda tervikuna, kuna kostja väitel taganes hageja ühepoolselt töövõtulepingust.

Kuigi poolte vahel ei olnud kokku lepitud tööde teostamise ajagraafikus, siis teavitas hageja

esindaja 07.07.2021 saadetud e-kirjas kostjat, et tema objektijuht on haigestunud ning tööde

lõpetamise tähtaega ei ole seetõttu võimalik prognoosida. Kuna tegemist oli turismi

kõrghoojaga, siis andis hageja kostjale oma alltöövõtja kontaktid elektritööde lõpetamiseks

ning lubas kostjal tööde kiiremaks lõpetamiseks kasutada mune teise töövõtja abi saunalava

paigaldamiseks. Kostja leidiski saunalava paigaldamiseks Reilut OÜ ning kasutas hageja

alltöövõtjat elektritööde lõpetamiseks. Hageja poolt kostjale 07.07.2021 saadetud e-kirja

objektijuhi haigestumisest ja tööde peatumisest ei ole võimalik käsitleda ühepoolse

taganemise või erakorralise ülesütlemisena ning algselt ei käsitlenud sellisena ka tellija ning

lasi tööd hageja nõusolekul lõpetada kolmandal isikul. Hageja on seisukohal, et ta ei ole

töövõtulepingu tingimusi rikkunud ning kostja poolt toodud asjaolu tasu maksmisest

keeldumisel lepingust ühepoolse taganemise kohta on pahatahtlikult otsitud põhjus selleks, et

hageja poolt teostatud tööde ja materjalide eest jätta tasumata.

Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista kahju seoses kohtueelse õigusabi ja

nõudeavalduste esitamisega summas 712,50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 57,90 eurot ning viivis alates hagiavalduse esitamisest

2. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega hagile. Hageja ei ole kunagi eitanud, et osad tööd

jäid saunamaja-pumpla ehitamisel tema poolt teostamata. Kogu saunamaja-pumpla töövõtu

puhul jäi hagejal paigaldamata saunalava, sauna sisustus ja toetamata osaliselt elektritööd.

Hageja hinnangul jäi 07.07.2021 seisuga teostamata ainult tühine osa kokkulepitud

siseviimistlustöödest. Kostja kasutas tööde lõpetamiseks kolmanda isiku Reilut OÜ ja hageja

poolt kaastatud elektriku teenuseid ning tal ei olnud hagejale seetõttu mingisuguseid

pretensioone. Kostjal ei ole olnud hagejale pretensioone tööde mahu ja kvaliteedi osas, samuti

ei ole kostja eelnevalt maininud, et hageja tegevus oleks talle tekitanud mistahes kahju.

Hageja soovib kostjalt saada tasu ainult teostatud tööde ja tarnitud materjalide eest, mitte

teostamata jäänud tööde eest ning vastavad artiklid on kostjale esitatud arvest nr 2021.119

juba maha arvestanud. Poolte vahel ei olnud kokkulepet tööde täpse valmimise tähtaja osas,

kuid hageja arusaamise kohaselt pidid tööd olema teostatud 2021 suve jooksul. Hageja leiab,

et hageja poolt teostatud töö oli VÕS § 641 lg 2 punkti 2 tähenduses eesmärgipäraselt

kasutatav kuna tööde tegemisega oli võimalik jätkata ning need ka probleemideta lõpetada.

See tähendab, et tööd on hageja poolt teostatud nõutava kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 mõistes.

Hageja hinnapakkumine ei sisaldanud kõiki saunamaja ehitamiseks vajalikke ehk nn „võtmed

kätte“ paketti kuna ventilatsioonitööd pidi poolte kokkuleppel teostama kostja ise ja

elektritööd kolmas isik, kelle hageja tööde teostamise käigus kaasas. Saunamaja-pumpla

ehitamine toimus kostja poolt hagejale edastatud eskiisprojekti alusel, mida tööde teostamise

käigus korduvalt muudeti ning sellest tulenevalt pidi hageja omakorda teostama lisatöid

võrreldes 11.10.2019 hinnapakkumisega nr 20191110.

3. Hageja hagiavalduse täpsustuse kohaselt oli hageja poolt esitatud arve nr 2022.119

esitamise aluseks hageja poolt töövõtu käigus järgnevate tööde teostamine: 1) saunamaja

siseseinte voodrilaud (materjali maksumus) summas 1063,42 eurot (koos käibemaksuga); 2)

saunamaja siselae voodrilaud (materjali maksumus) summas 340,37 eurot (koos

käibemaksuga); 3) siseseinte ja –lae voodrilaua paigaldus summas 393,67 eurot (koos

käibemaksuga); 4) plaatimistööd summas 1360 eurot (koos käibemaksuga) teostati perioodil

10.06.2021 kuni 17.06.2021. Hinnapakkumises mittesisaldunud nn projektivälistest töödest

teostas hageja 14.04.2021 ja 15.04.2021 järgmised arves nr 2022.119 kajastatud tööd: 1)

2-21-19786

põrandakütte toru ja elektrikaabli paigaldus summas 600 eurot (koos käibemaksuga); 2) Isotex

30mm tuuletõkke paneelide paigaldus 74m2 summas 796,80 eurot (koos käibemaksuga).

Kõik eelnimetatud tööd lõpetati hageja poolt ning nendest ükski ei jäänud töövõtu

katkestamise tõttu pooleli. Poolte vahel ei koostatud kunagi tööde üleandmise-vastuvõtmise

akte kuna teostatud tööd vaatas objektil pidevalt jooksvalt üle seal viibinud kostja juhatuse

liige. Antud juhul oli poolte tavaks anda tööd üle ja need vastu võtta jooksvalt ilma aktideta.

Arved esitas hageja kostjale samuti enda äranägemisel, kuna ka nende esitamise korra ja

tähtaegade osas puudus pooltel kokkulepe.

Hageja ei pidanud teostama kõiki saunamaja valmimiseks vajalikke töid vaid ainult need tööd,

mida sisaldas hinnapakkumine. Näiteks ei pidanud hageja teostama ventilatsioonitöid ja nende

tegemise pidi korraldama kostja ise. Kostjal ei olnud hagejale alates 07.07.2021 tööde ajutise

katkestamise teate edastamisest kuni 15.10.2021 arve esitamiseni töövõtulepingu rikkumise

osas mingisuguseid pretensioone. Kostja ei ole hagejale esitanud pretensioone töödes

esinevate puuduste kohta ehk nende mahu ja kvaliteedi osas ning on arve tasumisest

keeldumisel asunud seisukohale, et see ei kuulu tasumisele põhjusel, et hageja taganes

ühepoolselt lepingust (hilisemalt täpsustas kostja lepinguline esindaja oma vastuses hagile, et

kostja pidas silmas siiski ühepoolset ülesütlemist hageja poolt). Hageja hinnangul on kostja

praeguseks kaotanud võimaluse tugineda võimalikele töödes esinevatele puudustele kuigi

hageja on seisukohal, et kõik tööd teostati kõigile normidele ja nõuetele vastavalt.

4. Kostjal ei oleks isegi nn „võtmed kätte“ kokkuleppe olemasolul õigust jätta tasumata

hageja poolt juba teostatud ja kostjale üle antud tööde ja tarnitud materjalide eest. Kostja on

esmakordselt tuginenud asjaolule, et kokkulepitud tööd olid puudustega, ligi 1,5 aastat pärast

tööde teostamist. Mitte ühegi kostja poolt loetletud puuduse puhul ei ole tegemist varjatud

puudusega kuna pesuruumis vee ebaõige valgumise, ukse vale paigaldamise tõttu õhu

liikumise puudumine ja koristamise võimatus ning tugitalade vale kõrgus oleks pidanud

ilmnema kohesest pärast saunamaja kasutuselevõttu. Hageja leiab, et kostja on kaotanud

õiguskaitsevahendi, mis lubaks tugineda puudustele isegi juhul kui need oleksid eksisteerinud

tulenevalt VÕS § 644 lg 3. Pärast arve nr 2021.119 kättesaamist 15.10.2021 ei tekkinud

kostjal kuni käesoleva menetluseni kordagi küsimust selles, et hageja poolt ei oleks arves

loetletud töid teostatud. Kostja on keeldunud arve tasumisest põhjusel, et kostja väitel taganes

hageja ühepoolselt töövõtulepingust. Hageja arvates ei saa eluliselt usutavaks pidada olukorda

kus töövõtja on väidetavalt teostamata jäänud tööde osas esitanud arve kuid tellija ei esita

seepeale pretensiooni või vähemalt ühtegi küsimust tööde spetsifikatsiooni kohta.

Hinnapakkumises loetletud tööd ei olnud jaotatud etappideks ning hageja esitas tellijale

jooksvalt vahearveid. Arvete esitamise sagedus ja nende suurus ei olnud seotud mõne

konkreetse töö valmimisega.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 6095 eurot ning viivis menetluskuludelt

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kostja vastuväited

6. Kostja oma vastuses hagile palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt

pidid poolte kokkuleppe järgi hinnapakkumises loetletud tööd olema valmis juuliks 2021,

kuid hageja jättis töövõtulepingust tulenevad kohustused täitmata. Hageja hinnapakkumine,

mille alusel pooled ehituse töövõtulepingu sõlmisid, sisaldas kõiki saunamaja valmimiseks

vajalikke töid, s.o alates pinnase koorimisest kuni sauna viimistluseni ja sisseseadete

paigaldamiseni. Kostja hinnangul sõlmisid pooled töövõtulepingu saunamaja terviklahenduse

saamiseks, s.o nn võtmed kätte lepingu. Hageja poolt teostatud tööde tulemus ei vasta

lepingutingimustele. Hageja ei ole kostjale kokkulepitud töid üle andnud ning neid ei saa

pidada töövõtulepingu järgi teostatuks. Kostja leiab, et hageja esitas 07.07.2021 kostjale selge

tahteavalduse saunamaja ehituse töövõtulepingu ülesütlemiseks ning hageja ja kostja vahel

2-21-19786

kokkulepitud tööd jäid hageja poolt tegemata. Lisaks leiab kostja, et antud juhul on hageja

jätnud töö lõpetamata teostades tööd puudustega. Hageja vastutab töö puuduste eest. Kostja

oli sunnitud leidma teise ettevõtte, kes kostja poolt pooleli jäetud tööd lõpetas ning pidi seoses

sellega kandma märkimisväärset lisakulu. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud tööde

valmimist ega ka kostjale tööde ja dokumentatsiooni üleandmise asjaolu, millal on hageja

väidetavalt tööd ja vastava ehitusdokumentatsiooni kostjale üle andnud, mistõttu on

hagiavaldus esitatud oluliste puudustega - hagiavaldus ei ole põhinõuete osas põhjendatud ega

ka tõendatud. Kuna hageja põhinõue ei ole tõendatud ega põhjendatud, ei ole põhjendatud

hageja kahjuhüvitise ja viivise kulud.

7. Kostja oma 13.10.2022 kohtule esitatud seisukohas märgib, et hageja poolt objektil

osaliselt teostatud ja pooleli jäänud töö oli lisaks veel ka oluliste puudustega. Nii on hageja

sauna pesuruumi põranda valamisel teinud tüüpilise vea – valatud on isetasanduv segu

põranda keskele ja nii on see ka jäetud. „Tulemuseks“ on põranda keskkoht jäänud kõrgem

ning ääred madalamad, mis tingib vee ebaõige valgumise. Lisaks põranda ebatasasusele on ka

sauna uks paigaldatud viisil, mis ei võimalda saunaruumis õhu liikumist ja takistab

saunaruumi koristamist. Samuti on ebaõigele kõrgusele paigaldatud saunalava tugitalad, mis

tuleb uuesti paigaldada. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et kostjal lasub kohustus

tasuda hagejale viimase poolt saunamaja valmimiseks teostatava pooleli jäänud töö eraldi

etappide eest ja seda sõltumata sellest, kas hageja töövõtulepingus kokkulepitud eesmärgi, s.o

saunamaja ehitustöö teostamise, saavutas või jättis töö pooleli. Poolte vahel puudub

kokkulepe töövõtulepingu muutmiseks, sh puudub kokkulepe poolelioleva töö või selle

etappide eest eraldi tasumise kohta. Hageja ei ole kostjale esitanud mitte ühtegi ehitustöö

üleandmise-vastuvõtmise akti, ega pakkunud valmis tööd ülevaatamiseks. Hageja ei ole

kokkulepitud tööd lõpuni teostanud, s.o saunamaja ehitustööd, ega tööd kostjale üle andnud,

mistõttu ei saa töövõtjast hageja tasunõue olla muutunud tellijast kostja suhtes sissenõutavaks.

Hageja töö ei ole osadeks jagatav ja eraldi tasustatav – hageja on töövõtulepingut rikkunud ja

ei ole tulemust saavutanud. On ebamõistlik eeldada, et töövõtulepingu sõlmimise eesmärk oli

hageja poolt tööde ükshaaval ja kostja vabal valikul teostamine, töövõtulepingu sõlmimise

eesmärk oli saunamaja valmimine, kui tulemuse saavutamine. Eelnevat ei muuda asjaolu, et

kostja tellis sauna ventilatsioonitööd kolmandalt isikult. Hagejal puudus pädevus

ventilatsioonitööde teostamiseks ja seetõttu kostja hagejalt ventilatsioonitöid ei tellinud

8. Hageja kohustus saunamaja ehitustööd teostama vastavalt PRIA-le esitatud

hinnapakkumisele. Hageja tasunõue ei ole kooskõlas hageja enda hinnapakkumisega ega ka

hageja arvega nr 2021.119. Hageja on asunud nõudma tasu plaatimistööde eest, kuigi arvel nr

2021.119 on hageja plaatimistööd märkinud mitteteostatuks, s.o plaatimistööd (summas -

1041,60 eurot) on märgitud hageja poolt tegemata jäänud tööde lahtris. Kostja leiab, et

hagejal puudub õigus tasule tööde eest, mida hageja ei ole kostjale üleandmiseks pakkunud,

liiati veel nende tööde eest, mille teostamata jätmist on hageja ise enda arvel kinnitanud.

Teiseks ei kattu voodrilaua paigalduse tööde ja materjalide maksumus (kokku 1 797,46 eurot)

hinnapakkumuses toodud hinnaga (kokku 1 403,79 eurot), olles koos käibemaksuga

põhjendamatult 393,67 eurot kõrgem. Hageja ei ole esile toonud, et pooled oleksid kokku

leppinud töömahtude suurendamises või hindade kallinemises ega ole esitanud ka sellise

kokkuleppe sõlmimise kohta asjaolusid ega tõendeid. Lisaks eelnevale on kostja hinnangul

hageja hinnapakkumise alapunktis 5 „Ruumitarindid ja pinnakatted“ nimetatud tööd, s.o

siseseinte ja lagede pinnakatted (hageja hinnapakkumise p-id 53, 54 ja 56) teostanud mitte

hageja, vaid Reilut OÜ, kellega sõlmis kostja peale hageja objektilt lahkumist uue

töövõtulepingu hageja poolikute, ebakvaliteetsete ja tegemata jäänud tööde parandamiseks ja

lõpuni tegemiseks. Reilut OÜ on vastavate tööde eest esitanud kostjale arve nr 210026 ning

kostja on arve tasunud. Kostja leiab, et hagejal puudub igasugune seaduslik alus ja põhjus

nõuda tasu tööde eest, mille teostas Reilut OÜ. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et poolte

2-21-19786

vahel oli sõlmitud kokkulepe või oli välja kujunenud tava vm, mille järg oleks hageja justkui

„jooksvalt“ ja suuliselt objektil kohal viibides ehitustööd kostjale üle andnud. Tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktid pidid olema vormistatud kirjalikult ning pelgalt asjaolu, et

kostja on enne tööde lõpetamist tasunud hageja ettemaksuarveid, ei anna alust eeldada, et

hageja tööd olid kostja poolt aktsepteeritud ja vastu võetud. Hageja arvetel oli üldsõnaliselt

märgitud „Sauna ehitus“, mitte konkreetsed ehitustööd. Hageja väited tööde jooksva ja suulise

vastuvõtmise kohta on valed ja täielikult tõendamata - ilma kirjalike aktideta ei oleks kostja

saanud toetusraha saamise eelduseks olevaid asjaolusid, s.o tööde valmimist, PRIA-le

tõendada, kirjalik akt tuli lisada LEADER-projektitoetuse maksetaotlusele/kulutuste

aruandele. Käesolevas asjas ei ole hageja isegi väitnud, et ta oleks töid kostjale

vastuvõtmiseks pakkunud ning andnud selleks tähtaja. Samuti ei ole pooled kokku leppinud

VÕS §-st 638 kõrvale kalduvas lahenduses. Hageja teostatud tööd olid ebakvaliteetsed ja

puudustega. Hageja on kostjale esitamata jätnud teostusjoonised, ehituspäeviku, kaetud tööde

aktid, töökoosolekute protokollid ja kasutatud materjalide sertifikaadid. Kostja hinnangul ei

saavutanud hageja oma tööga kokkulepitud eesmärki, s.o saunamaja-pumpla valmisehitamist,

ega ka üksikute töölõikude, mille teostamise eest hageja käesolevas tsiviilasjas nõude on

esitanud, valmimist, mistõttu ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ja hagi tuleb nii

tasu, viivise kui ka kahjuhüvitise nõudes jätta rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole saavutanud töövõtulepinguga kokkulepitud eesmärgi,

s.o saunamaja-pumpla ehitustööde (v.a ventilatsioonitööd) teostamist, hageja ei ole kostjale

valmis töid (ka neid lõike töödest, mille eest hageja käesolevas menetluses tasu nõuab) üle

vaatamiseks ja vastuvõtmiseks pakkunud, hageja ei ole tõendanud tööde, mille eest hageja

käesolevas menetluses tasu nõuab, valmidust ja lepingukohasust hageja objektilt lahkumise

hetkel ning hageja ei ole kostjale esitanud ehitusdokumentatsiooni (ennekõike

teostusjooniseid, ehituspäevikut, kaetud tööde akte, töökoosolekute protokolle, kasutatud

ehitusmaterjalide sertifikaate ja muud ehitamist iseloomustavaid dokumente), mille alusel

oleks üldse võimalik asuda tööde nõuetele vastavust hindama.

9. Kostja palub hagejale välja mõista menetluskulud 6064,38 eurot ning viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning esitatud tõenditega, kuulanud

menetlusosalised kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud

ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on

tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

12. Hagi kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja teostama

abihoone saunamaja-pumpla ehitustööd alates madalvundamendi valamisest kuni saunamaja-

pumpla sisustuse ja tehnika paigalduseni ning tarnima selleks poolte vahel kokkulepitud

kogustes materjalid. Hagiavalduse kohaselt on hageja tööd teostanud osaliselt ning palub

kostjalt välja mõista teostatud tööde eest võlgnevus 4554,26 eurot, kahju 712,50 eurot ja

2-21-19786

viivis. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjusel, et hageja ei ole kostjale töid üle andnud

ning teostatud tööd olid puudustega.

13. Antud juhul on poolte vahel vaidlus järgmises: 1) kas hageja on kostjale tööd üle andnud

ja kas kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud; 2) kas hageja teostas kokkulepitud

tööd vastavalt lepingutingimustele.

14. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise

tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4

ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

hageja ja kostja vahel oli kevadel 2021 hageja 10.11.2019 hinnapakkumise nr

20191110 alusel sõlmitud suuline ehituse töövõtuleping saunamaja-pumpla

ehitamiseks kostjale kuuluval kinnistul asukohaga Pärnumaa, XXX asuvale objektile;

-

hinnapakkumise järgi oli kokkulepitud tööde ja kulude maksumuseks kokku 27 431,06

eurot (käibemaksuga) (tl 10-13);

-

hageja asus kostja tellitud töid teostama ning esitas kostjale arveid, mida kostja tasus;

-

kostja on hagejale saunamaja-pumpla ehitustööde eest tasunud kokku 18 000 eurot

järgnevalt:

o

9000 eurot 04.04.2021 vastavalt hageja arvele nr 2021.022 (tl 134-136);

o

4500 eurot 26.04.2021 vastavalt hageja arvele nr 2021.029 (tl 137-139);

o

4500 eurot 07.05.2021 vastavalt hageja arvele nr 2021.036 (tl 140-142);

-

hageja teostas ehitustööd osaliselt ning lahkus objektilt teatades 07.07.2021 saadetud

e-kirjaga kostjale: „kahjuks on asi jäänud tervislikel põhjustel venima, olen rivist

väljas teadmatta ajaks. /…/ kui asjaga on kiire ,leiad uued mehed või saaksite ise ära

lõpetada.“ (tl 19, 73);

-

hageja ei ole kostjale saunamaja-pumpla ehitusdokumentatsiooni pakkunud ega üle

andnud;

-

hageja poolt lõpetamata tööd teostas Reilut OÜ (tl 144-145);

-

hageja esitas 15.10.2021 kostjale lõpliku arve nr 2021.199 summas 4554,26 eurot

(käibemaksuga), mis on kostja poolt tasumata (tl 16);

15. Vastavalt VÕS 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised

tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse.

Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke

lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil.

Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka

kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega

on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja

leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe.

16. Hageja esitas kostja vastu lepingulise tasu nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 näeb

ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodust tuleneb, et

lepingulise nõude esitamisel tuleb poolel välja tuua, millise lepingu nad sõlmisid ja milles

2-21-19786

kokku leppisid. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena

pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja

kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust tuleneb, et kui võlausaldaja ei ole talle täitmisena

pakutut vastu võtnud, ei saa eeldada, et täitmine oli täielik ning nõuetekohane. Seega juhul,

kui tellija ei ole töövõtjalt töid vastu võtnud, ei saa eeldada tehtud tööde nõuetele vastavust,

vaid seda tuleb töövõtjal tõendada.

17. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga

kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks

lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on

kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt

vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka RKTKo

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

18. Hageja tasunõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud

VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi

sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui

see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks,

kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi

kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö

omadustest tulenevalt tavaline. Kohtu hinnangul on hageja teostatud ehitustöödega sarnaste

tööde puhul töö vastuvõtmine tavapärane. VÕS § 638 teise lause järgi loetakse tööd

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis töid vastu talle selleks töövõtja antud

mõistliku tähtaja jooksul (vt nt Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-09, p 19).

19. Hageja väite kohaselt toimus arvete esitamine tehtud tööde eest jooksvalt ning tööd ei

olnud jaotatud kindlatesse etappidesse. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta ei koostatud

akte ning arved esitati hageja poolt siis, kui oluline osa hinnapakkumises loetletud töödest oli

valmis ja kostjale üle antud. Kostja on nimetatud väidetele vastu vaielnud ning leidnud, et

hageja ei ole kostjale teostatud töid üle andnud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja

tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepped tasunõude sissenõutavuse või tööde vastuvõtmise

osas. Kohus nõustub, et asjaolu, et kostja tasus hageja esitatud arveid ka tööde tegemise

käigus (st enne tööde valmis tegemist), ei muuda VÕS § 637 lg-test 3 ja 4 tulenevaid poolte

õigusi ning kohustusi. Seega eeldab hageja tasunõude sissenõutavus käesoleval juhul selle

tuvastamist, et kostja on tööd vastu võtnud või saab need lugeda vastuvõetuks (VÕS § 637 lg

4).

20. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõuetavaks muutumise eeldused, sh

lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (vt nt Riigikohtu 28.

oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 19, 22, 24; 18. aprilli 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et

kostja oleks töö vastu võtnud. Seetõttu peab töö lepingukohasust käesolevas asjas tõendama

hageja (kui töövõtja).

21. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, lepingutingimustele peavad

vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kohtu hinnangul ei ole hageja töö

lepingukohasust tõendanud. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud üksnes kostjale

lepingu täitmise käigus edastatud arved ning fotod töödest (tl 185, 191-196), kuid kohus

nõustub kostjaga, et fotodelt ega ka faili metaandmetest ei nähtu, millal fotod on tehtud ning

samuti ei nähtu fotodelt, et tööd oleksid valmis. Kohtu arvates on sellised tõendid tööde

lepingukohasuse tuvastamiseks ebapiisavad.

22. Ainuüksi asjaolust, et hageja võib olla teinud mingi osa töödest valmis, ei saa järeldada, et

tööd tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuks. Esiteks tekib töö vastuvõtmise kohustus tellijal

2-21-19786

eeldusel, et töövõtja on valmis töid vastuvõtmiseks pakkunud ning andnud vastuvõtmiseks

mõistliku tähtaja (VÕS § 638). Käesolevas asjas ei ole hageja isegi väitnud, et ta oleks

vaidlusaluseid töid kostjale vastuvõtmiseks pakkunud ning andnud selleks tähtaja. Asjas

puuduvad ka sellekohased tõendid. Ka 07.07.2021 hageja poolt saadetud e-kirjast nähtub, et

hageja üksnes teavitas kostja, et ei saa juhatuse liikme tervislikel põhjustel töödega jätkata,

kuid juba valminud töid vastuvõtmiseks ei pakkunud. Teiseks tuleb arvestada, et tellija võib

keelduda mitte ainult lõpetamata töö, vaid ka puudustega töö vastuvõtmisest. Kostja on

kohtumenetluses selgitanud, et hageja teostatud tööd olid puudustega, mh hageja on jätnud

kostjale esitamata kasutatud materjalide sertifikaadid ja kaetud tööde aktid. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja viidatud puudusi töödel ei esine.

23. Töö valmimist (ja kostja kohustust see vastu võtta) ei tõenda see, et kostja on mõned

vaidlusaluse töölepingu alusel esitatud arvetest hagejale tasunud. Samuti see, et saunamaja-

pumpla on võetud kasutusele, kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et tööd lõpetas Reilut OÜ.

Üksnes arvete esitamisest ei saa järeldada, et hageja tasunõue on hagis märgitud osas

sissenõutavaks muutunud. Arve esitamisel on üldjuhul eelkõige raamatupidamislik tähtsus

ning lepingu täitmise seisukohalt võib arve esitamise hetk olla oluline eelkõige selle

määratlemisel, millal tekib võlausaldajal õigus nõuda viivist (vt Tartu Ringkonnakohtu

18.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-141581, p 13).

24. Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada

saama (VÕS § 644 lg 1 esimene lause). Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu

sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust ka piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg

2). Kohus leiab, et need kohustused tekivad tellijal alles pärast seda, kui tööd on vastu võetud

või saab neid lugeda vastuvõetuks. Praegusel juhul ei ole need eeldused täidetud.

25. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud tasunõude

sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh teostatud tööde lepingukohasust. Seetõttu tuleb hageja

põhinõue jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, on

põhjendamatu ka hageja kahjunõue ja viivisenõue.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

27. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

28. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud määrata kindlaks mõistliku aja

jooksul pärast lahendi jõustumist.

29. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

Kohtunik

2-21-19786

Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2024 määruse RESOLUTSIOON:

1. Keelduda menetlusse võtmast Osaühing Kihnu Puukoi 03.07.2024 apellatsioonkaebust

Pärnu Maakohtu 03.06.2024 otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

4. Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada apellatsioonkaebus selle esitajale

(elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).