2-19-12059/184 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 03.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-12059

Kohtuasi

X hagi AB Kreditex AS-i, Eestihoius HLÜ, Renovum

OÜ ja Arvila OÜ vastu lepingute tühisuse tuvastamise,

hüpoteegi kustutamise, tahteavalduste asendamise ning

enammakstud tasude ja viivise väljamõistmise nõudes

või alternatiivselt lepingute kehtetuks tunnistamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.08.2023 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

X

(endine

perekonnanimi

X,

isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja I AB Kreditex AS (registrikood 12041659)

Kostja II Eestihoius HLÜ (endine ärinimi Põhja-Eesti

Hoiu-laenuühistu, registrikood 12541563)

Kostjate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana

Morozova

Kostja III Renovum OÜ (registrikood 14042462),

lepingulised esindajad Alar Liivamägi ja Irina Vassiljeva

Kostja IV Arvila OÜ (endine ärinimi Stix KV OÜ,

registrikood 14092508), lepingulised esindajad Alar

Liivamägi ja Inna Bodagovskaja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X määruskaebusega esitatud tõendid.

2. Jätta Harju Maakohtu 30.08.2023 määrus AB Kreditex AS-i, Eestihoius HLÜ,

Renovum OÜ ja Arvila OÜ menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluste

2-19-12059

osas muutmata (resolutsiooni p-d 3–14). Muus osas on Harju Maakohtu 30.08.2023

määrus jõustunud.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (endine X, hageja) esitas 12.08.2019 Harju Maakohtule AB Kreditex AS-i (kostja I),

Eestihoius HLÜ (endine ärinimi Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu, kostja II), Renovum OÜ

(kostja III) ja Arvila OÜ (endine ärinimi Stix KV OÜ, kostja IV) vastu hagi (täiendatud viimati

08.06.2022) lepingute tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks,

enamtasutud summade ja viiviste väljamõistmiseks, tahteavalduse andmiseks ning hüpoteegi

kustutamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid selle jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

3. Harju Maakohus rahuldas 08.09.2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt II ning

kostjalt III solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 3267,72 eurot, perioodi 03.09.2020–

29.11.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivise 324,21 eurot ja viivise võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni põhinõude

rahuldamiseni, kuid mitte enam kui 3267,72 eurot. Maakohus jättis hagi ülejäänud osas

rahuldamata, sh järgmiste nõuete osas: hageja ja kostja I vahel 23.02.2015 sõlmitud

laenulepingu nr 50223-2 ja võlatunnistuse VT60929/1 tühisuse tuvastamine (alternatiivselt

tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine) ja hageja poolt kostjale I alusetult enammakstud

7155,21 euro ja viiviste väljamõistmine; hageja ja kostja II vahel 29.09.2016 sõlmitud

laenulepingu nr A60929-1 tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks

tunnistamine); hageja ja kostja I vahel 23.02.2015 notari Diana Lõhmuse poolt tõestatud

lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number 510) tühisuse tuvastamine

(alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine); hageja, kostja I ja kostja II vahel

29.09.2016 notari Lee Mõttus asendaja Eva-Ly Sepp poolt tõestatud lepingu (notari

ametitegevuse raamatu registri number 3659) tühisuse tuvastamine (alternatiivselt

tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine); 22.03.2017 kostja II ja kostja III vahelise hüpoteekide

loovutamislepingu

tühisuse

tuvastamine

(alternatiivselt

tagasiulatuvalt

kehtetuks

tunnistamine); kohustada kostjat IV andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt

kinnistusraamatusse kantud korteriomandi, registriosa number 11176402, II jakku

3. järjekohale kostja IV kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja osas

omanikukande

tegemine;

kohustada

kostjat II

andma

nõusolek

Tartu

maakohtu

kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatus korteriomandi, registriosa number 11176402,

asukohaga Välja tee 1-2, Tiskre küla, Harku vald, Harju maakond suhtes avatud

kinnistusraamatu IV jakku (hüpoteegid) 5. järjekohale kostja II kasuks seatud hüpoteegi

2-19-12059

summas 62 000 eurot tehtud kande kustutamiseks. Maakohus jättis kostjate I–IV menetluskulud

98,82% ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud 1,18% ulatuses solidaarselt

kostjate II ja III kanda. Maakohtu otsus jõustus 04.07.2023.

4. Kostja I esitas 14.07.2022 menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt kostja I kasuks välja

mõista menetluskulud 4420 eurot (esindajakulu 34 tundi, tunnihind 130 eurot käibemaksuta) ja

seadusjärgse viivise menetluskuludelt.

5. Kostja II esitas 14.07.2022 menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt kostja II kasuks välja

mõista menetluskulud 1950 eurot (esindajakulu 12,5 tundi, tunnihind 156 eurot käibemaksuga)

ja seadusjärgse viivise menetluskuludelt.

6. Kostja III esitas 08.07.2022 menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt kostja III kasuks

välja mõista menetluskulud 6270 eurot (esindajakulu 52,25 tundi, tunnihind 120 eurot

käibemaksuta) ja seadusjärgse viivise menetluskuludelt.

7. Kostja IV esitas 08.07.2022 menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt kostja IV kasuks

välja mõista menetluskulud 4170 eurot (esindajakulu 34,75 tundi, tunnihind 120 eurot

käibemaksuta) ja seadusjärgse viivise menetluskuludelt.

8. Hageja esitas 15.07.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli hageja menetluskulu

riigilõiv 2700 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 30.08.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja ja kostjate

avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt II ja

kostjalt III solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 31,86 eurot. Maakohus mõistis

hagejalt välja menetluskulud kostja I kasuks 2954,72 eurot, kostja II kasuks 1091,96 eurot,

kostja III kasuks 3942,92 eurot, kostja IV kasuks 1808,41 eurot ning kostjate menetluskuludelt

seadusjärgse edasiulatuva viivise.

9.1. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 2700 eurot,

milleks on riigilõiv. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest on hageja menetluskulud põhjendatud

mahus 31,86 eurot (2700 x 1,18%), milline summa tuleb solidaarselt kostjatelt II ja III hageja

kasuks välja mõista.

9.2. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on tema lepinguline esindaja teinud järgmised

toimingud: hagiavalduse koos kõikide muudatustega ja selle lisade analüüs, positsiooni

kujundamine hagivastuse koostamiseks 15 tundi; 31.08.2022 esialgse vastuse hagile ja taotluse

menetluskulude tagatise määramiseks koostamine 1,5 tundi; 21.12.2021 kostja I vastuse

koostamine, lisade komplekteerimine 7 tundi; 17.05.2022 istungiks ettevalmistamine ja istungil

osavõtt 2 tundi; 07.06.2022 täiendav seisukoht 2 tundi; hageja 08.06.2022 täiendatud hagiga

tutvumine ja 20.06.2022 seisukoha koostamine 4 tundi; hageja 26.06.2022 täiendava

seisukohtadega ja kostja III seisukohtadega tutvumine 2 tundi; menetluskulude nimekirja

koostamine 0,5 tundi.

Maakohus leidis, et materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks kulunud 15 tundi tuleb vähendada

5 tunnini, kuna kuigi hagi menetlusse võtmise hetkeks oli toimikusse kogunenud ca 450 lk

materjali, oli valdavas osas tegemist korduvate puuduste kõrvaldamise avalduste ja menetlusabi

taotlust puudutavate päringute vastustega, mis kostjatesse ei puutu ning asjatundlik esindaja

teab seda. Hageja on korduvalt küll hagiavaldust kohtu juhiste kohaselt täpsustanud, kuid on

2-19-12059

esitanud igakordselt uue tervikteksti, mis tähendab, et kostjatel ei tule erinevate puuduste

kõrvaldamise avalduste koosmõjus ise hagi tervikteksti kodifitseerida. Maakohus vähendas

26.06.2022 täiendava seisukohaga ja kostja III seisukohaga tutvumiseks kulunud aega 2 tundi

1 tunnile, arvestades viidatud dokumentide mahtu ja sisu. Kõik ülejäänud õigusabitoimingud

on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja

materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka

esindaja tasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega. Seetõttu luges

maakohus kostja I esindaja toimingud põhjendatuks ja vajalikuks 23 tunni (34 – 11) ulatuses,

mis kostja I esindaja tunnihinda arvestades moodustab 2990 eurot. Lähtuvalt menetluskulude

jaotusest on kostja I menetluskulud põhjendatud mahus 2954,72 eurot (2990 x 98,82%).

9.3. Kostja II esindaja on teinud järgmised toimingud: hagiavalduse koos kõikide muudatustega

ja selle lisade analüüs, positsiooni kujundamine hagivastuse koostamiseks 5 tundi; 17.12.2021

kostja III vastuse ja lisadega tutvumine ja 18.01.2022 vastuse koostamine 5 tundi; 17.05.2022

istungiks ettevalmistamine ja istungil osavõtt 1 tund; 07.06.2022 täiendav seisukoht 0,5 tundi

hageja 08.06.2022 täiendatud hagiga tutvumine ja 20.06.2022 seisukoha koostamine 0,5 tundi;

menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.

Maakohus leidis, et materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks kulunud 5 tundi tuleb vähendada

3 tunnini samal põhjusel, mis kostja I puhul. Lisaks märkis maakohus, et kuna kostjatel I–II oli

sama lepinguline esindaja ning nende positsioon oli sarnane, ei olnud vajalik topelt

materjalidega tutvumise kulu. Samas on mõistetav, et esindaja pidi kummagi kostja positsiooni

eraldi läbi analüüsima. Maakohus ei pidanud terves ulatuses põhjendatuks kostja II esindaja

ajakulu 17.12.2021 kostja III vastuse ja lisadega tutvumiseks ning 18.01.2022 vastuse

koostamiseks 5 tundi, vähendades seda 3 tunnini, kuna kostja III vastus ei olnud mahukas ning

kostja II 18.01.2022 vastus on sisuliselt 1 leheküljeline ja lisadeta. Kõik ülejäänud

õigusabitoimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on

kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega

põhjendamatult. Ka esindaja tasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega.

Maakohus tuvastas, et kostja II on alates 01.04.2016 käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistis

maakohus kulud välja käibemaksuta. Seetõttu olid kostja II esindaja toimingud põhjendatud ja

vajalikud 8,5 tunni (12,5 – 4) ulatuses, mis kostja II esindaja tunnihinda arvestades moodustab

1105 eurot. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest on kostja II menetluskulud põhjendatud

1091,96 eurot (1105 x 98,82%).

9.4. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja III lepinguline esindaja teinud järgmised

toimingud: korduvate mahukate hagiavalduste ja tõenditega tutvumine, analüüs, konsultatsioon

esindajaga, e-toimiku paljude dokumentidega tutvumine 20 tundi; 29.11.2021 hagi tervikteksti

ja tõenditega tutvumine, analüüs 5 tundi; vastuse koostamine hagiavaldusele 8 tundi; kostjate I

ja II vastustega hagiavaldusele tutvumine 0,75 tundi; hageja 04.04.2022 seisukohtadega

tutvumine 1 tund; ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine istungil 1,5 tundi; 07.06.2022

täiendava seisukoha koostamine 8 tundi; kostjate I ja II 07.06.2022 seisukohtadega tutvumine

0,5 tundi; hageja 08.06.2022 järjekordse täiendatud hagiga tutvumine 3 tundi; kostja III

20.06.2022 seisukoha koostamine 2 tundi; hageja 26.06.2022 täiendava seisukohtadega

tutvumine 2 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine, esitamine 0,5 tundi.

Maakohus vähendas materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks kulunud 20 tundi 5 tunnini samal

põhjendusel, mis kostja I puhul. 29.11.2021 hagi tervikteksti ja tõenditega tutvumisele,

analüüsimisele kulunud 5 tundi vähendas maakohus 2 tunnile, kuna 29.11.2021 hagi terviktekst

põhines peamiselt varem esitatud hagil ja selle lisaks olid valdavalt samad tõendid, mistõttu

puudus vajadus sedavõrd palju aega kulutada korduvale toimingule. Hageja 08.06.2022

2-19-12059

täiendatud hagiga tutvumisele kulunud 3 tundi vähendas maakohus 2 tunnini, kuna 08.06.2022

hagi terviktekst põhines peamiselt varem esitatud hagil, mistõttu puudus vajadus sedavõrd palju

aega kulutada korduvale toimingule. Kõik ülejäänud õigusabitoimingud on märgitud ulatuses

põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei

nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tasumäär on

kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega ja vaidluse keerukusega. Seetõttu luges

maakohus kostja III esindaja toimingud põhjendatuks ja vajalikuks 33,25 tunni (52,25 – 19)

ulatuses, mis kostja III esindaja tunnihinda arvestades moodustab 3990 eurot. Lähtuvalt

menetluskulude jaotusest on kostja III menetluskulud põhjendatud 3942,92 eurot (3990 x

98,82%).

9.5. Kostja IV esindaja on teinud järgmised toimingud: korduvate mahukate hagiavalduste ja

tõenditega tutvumine, analüüs, konsultatsioon esindajaga, e-toimiku paljude dokumentidega

tutvumine 20 tundi; 29.11.2021 hagi tervikteksti ja tõenditega tutvumine, analüüs 5 tundi;

vastuse koostamine hagiavaldusele 1 tund; kostjate I ja II vastustega hagiavaldusele tutvumine

0,75 tundi; hageja 04.04.2022 seisukohtadega tutvumine 1 tund; ettevalmistus kohtuistungiks

ja osalemine istungil 1 tundi; kostjate I ja II 07.06.2022 seisukohtadega tutvumine 0,5 tundi;

hageja 08.06.2022 järjekordse täiendatud hagiga tutvumine 3 tundi; hageja 26.06.2022

täiendavate seisukohtadega tutvumine 2 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine,

esitamine 0,5 tundi.

Maakohus vähendas materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks kulunud 20 tundi 5 tunnini samal

põhjendusel, mis kostjate I ja III puhul. Maakohus märkis, et kuna kostjatel III–IV oli sama

lepinguline esindaja ning nende positsioon oli sarnane, ei olnud vajalik topelt materjalidega

tutvumise kulu. Samas on mõistetav, et esindaja pidi kummagi kostja positsiooni eraldi läbi

analüüsima. 29.11.2021 hagi tervikteksti ja tõenditega tutvumisele, analüüsimisele kulunud

5 tundi vähendas maakohus 2 tunnini, kuna 29.11.2021 hagi terviktekst põhines peamiselt

varem esitatud hagil ja selle lisaks olid valdavalt samad tõendid, mistõttu puudus vajadus

sedavõrd palju aega kulutada korduvale toimingule. Hageja 08.06.2022 täiendatud hagiga

tutvumisele kulunud 3 tundi vähendas maakohus 1,5 tunnini, kuna 08.06.2022 hagi terviktekst

põhines peamiselt varem esitatud hagil ja seega puudus vajadus sedavõrd palju aega kulutada

korduvale toimingule. Liiati oli esindaja sellega juba tutvunud, kuna kostjatel III–IV oli sama

lepinguline esindaja ning nende positsioon oli sarnane. Seega ei olnud täies ulatuses vajalik

topelt materjalidega tutvumise kulu. Küll aga on mõistetav, et esindaja pidi kummagi kostja

positsiooni eraldi läbi analüüsima. Kõik ülejäänud õigusabitoimingud on märgitud ulatuses

põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei

nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tasumäär on

kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega ja vaidluse keerukusega. Kostja IV

esindaja toimingud on seega põhjendatud ja vajalikud kokku 15,25 tunni (34,75 – 19,5)

ulatuses, mis kostja IV esindaja tunnihinda arvestades moodustab 1830 eurot. Lähtuvalt

menetluskulude jaotusest on kostja IV menetluskulud põhjendatud mahus 1808,41 eurot (1830

x 98,82%).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada menetluskulude

väljamõistmise osas ning teha uus määrus, millega jäetakse menetlusosaliste menetluskulud

poolte endi kanda, alternatiivselt tühistada vaidlustatud määrus tsiviilasjas tehtud toimingutelt

väljamõistetud menetluskulude summade osas ja teha uus otsus või saata asi uueks

läbivaatamiseks madalama astme kohtule. Kõik menetluskulud palub hageja jätta

menetlusosaliste endi kanda.

2-19-12059

10.1. Määruskaebuse kohaselt rahuldati hageja hagi osaliselt ning hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda. Tsiviilasja hind oli 325 979,09 eurot, kuid hagiavalduse täielikul rahuldamisel ei

oleks kostjatel tekkinud hageja ees 325 979,09 euro maksmise kohustust ja seega oli ka

maakohtu järeldus selle kohta, et rahuldades hagiavalduse osaliselt ja mõistes hageja kasuks

kostjatelt II ja III välja 3267,72 eurot, arusaamatu ja põhjendamata. Käesoleval juhul ei ole

võimalik aru saada, millistele tõenditele kohus menetluskulude jaotamise kindlaksmääramise

otsuse tegemisel tugines ning milline oli kohtu kaalutlusotsus, mis tingis kohtuotsuses

menetluskulude

jaotuse

kindaksmääramise,

ilma

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlakstegemiseta. Kohus on teinud üllatusliku otsuse, jättes hageja kanda kostjate

menetluskulud summas, mis ületavad sisuliselt 2,7 korda hagejale väljamõistetud ehk siis

osaliselt rahuldatud hagisummat. Olukorras, kus hageja hagi osaliselt rahuldati, on ebamõistlik

jätta hageja kanda kostjate menetluskulud sedavõrd suures summas ja seda enam olukorras, kus

kohus ise on tuvastanud ja möönnud, et kostjad on esitatud menetluskulude mahtu ja seeläbi ka

esitatud rahalist nõuet kunstlikult ülepaisutanud.

10.2. Maakohus ei määranud menetlusosalistele tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta

seisukoha esitamiseks, vaid on menetluskulud kindaks määranud ilma menetlusosaliste

arvamust ära kuulamata. Tegemist on olulise menetlusõigusnormi rikkumisega.

10.3. Menetlusse kaasatud nelja kostjat esindas kaks lepingulist esindajat. Maakohus arvestas

küll asjaoluga, et kostjate lepinguliste esindajate poolt esitatud menetluskulud olid ilmselgelt

ülepaisutatud, kuid kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et erinevate esindajate puhul erines ühe ja

sama toimingu tegemiseks kulunud ajaline maht mõnel juhul lausa kordades. Niisamuti ei

arvestanud maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel asjaoluga, et kui lepinguline

esindaja esindas menetluses küll kahte kostjat, teostas ta teatud toiminguid siiski ühe korra ja

seda mõlema kostja huvides, näiteks hagiavalduse või hageja seisukohtadega tutvumine toimub

üheaegselt mõlema kostja huve esindades, mitte aga toimingule kulunud aega lihtsalt kahe või

muu suvalise numbriga korrutades, eesmärgiga esitada hagejale võimalikult suur ja

põhjendamatu menetluskulude nõue. Hageja tõi esile, et kostjate I ja II lepinguline esindaja on

kulutanud hagiavalduse analüüsile ja positsiooni kujundamisele kostja I puhul 15 tundi

(maakohus vähendas 5 tunnile), kuid kostja II nimel 5 tundi (maakohus vähendas 3 tunnile).

17.05.2022 istungiks ettevalmistamist ja istungil osavõttu on lepinguline esindaja kostja I

huvides märkinud 2 tundi ja kostja II huvides 1 tunni. 07.06.2022 täiendava seisukoha ajakuluks

on kostja I puhul märgitud 2 tundi ja kostja II puhul 0,5 tundi. Menetluskulude nimekirja

kohaselt kulus hageja 08.06.2022 täiendatud hagiga tutvumisele ja 20.06.2022 seisukoha

koostamisele kostja I huvides 4 tundi ning kostja II huvides 0,5 tundi. Samasugune kulude näilik

paisutamine nähtub ka kostjate III ja IV menetluskulude nimekirjaga tutvumisel.

10.4. Hageja leiab, et 31.08.2022 esialgse vastuse koostamine hagile ja menetluskulude tagatise

määramise taotluse koostamine, milleks kulus kostja I puhul 1,5 tundi, ei ole põhjendatud ja

vajalik kulu, kuna menetluskulude tagatise määramise taotlus jäi rahuldamata. Mõistlik ega

asjakohane ei ole 21.12.2021 kostja I vastuse koostamine ja lisade komplekteerimine 7 tundi,

vaid õiguspäraseks saab pidada maksimaalselt 5 tundi, kuivõrd vastus on 7 leheküljeline, milles

ca ¼ on paljasõnalised väited ja teine ¼ hageja tsitaate. Menetluskulude nimekirja

koostamiseks on kostja I ja kostja II lepinguline esindaja kulutanud kokku 1 tund. Hageja

hinnangul on tegemist sisuliselt „lõika ja kopeeri“ meetodiga ning üks tund sellise toimingu

peale on ilmselgelt ülepaisutatud ajaline maht. Mõistlik ajaline kulu kahe avalduse

koostamiseks on 0,5 tundi.

2-19-12059

10.5. Määruskaebuse kohaselt on kõik kostjad omavahel tihedalt läbi omandi ja juhatuse ning

nõukogu liikmete kohustuste täitmisega seotud, mistõttu tekib küsimus, kas tegelikult üldse

klassikalist kliendi-esindaja vahelist suhet antud kaasuses kostjaid esindanud isikutel oli, või

loodi lihtsalt näilikult kuvand esindustegevusest. Kostjate I ja II lepinguline esindaja on

kostja II nõukogu liige. Q on kostja IV juhatuse liige ja osanik, otsene kasusaaja on Q ja Y,

kelle abikaasa/sugulane F on kostja I aktsionär ja nõukogu liige. Q on kostja III osanik ja

juhatuse liige ning läbi iseendaga seotud äriühingu Lyroz Invest OÜ äriühingu ainuosanik.

11. Kostjad I ja II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda. Kostja III ja IV määruskaebusele ei vastanud.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta kostjate menetluskulude kindlaksmääramise osas muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

14. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus kostjate

menetluskulude kindlaksmääramise taotlused rahuldas. Ringkonnakohus kontrollib seega

vaidlustatud määrust üksnes viidatud osas.

15. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha seni lahendamata taotluse osas. Hageja esitas koos

määruskaebusega uued tõendid, milleks on kostjate ja Lyroz Invest OÜ äriregistri väljavõtted.

TsMS § 662 lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus tõendid asja materjalide juurde.

16. Hageja leiab määruskaebuses, et menetluskulud oleks tulnud jätta menetlusosaliste endi

kanda. Praeguses asjas määrati menetluskulude jaotus kindlaks Harju Maakohtu 08.09.2022

otsusega, mis jõustus 04.07.2023. Maakohus jättis viidatud otsusega kostjate I–IV

menetluskulud 98,82% ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud 1,18% ulatuses

solidaarselt kostjate II ja III kanda. Maakohus põhjendas otsuses, et arvestades rahuldatud

nõuete hinna (koos aastase viivisega 3853,35 eurot) ja hagi hinna (325 979,09 eurot) suhet, on

kohus hagi rahuldanud ca 1,18% ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jaotada vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kui hageja leidis, et

menetluskulude tema kanda jätmine sellises ulatuses oli ebaõiglane, oli tal võimalus vastavad

vastuväited esitada menetluses, kus menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses hageja menetluskulude jaotusega seonduvaid vastuväiteid enam

esitada ei saa. Ka erialakirjanduses on välja toodud, et kui menetlusosaline ei nõustu

kohtulahendis märgitud menetluskulude jaotusega ning menetluskulude jaotus ja

menetluskulude kindlaksmääramine lahendatakse erinevates kohtulahendites, ei saa

menetluskulude

jaotuse

kindlaksmääramist

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramise menetluses enam vaidlustada (TsMS I komm (2017), § 178, p 3.1.b).

Kuivõrd otsus, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati, on jõustunud ja

2-19-12059

menetluskulude rahaline suurus määrati kindlaks eraldi määrusega, ei pidanud ega oleks ka

saanud maakohus vaidlustatud määruses jätta menetluskulusid menetlusosaliste endi kanda.

17. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab

kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15,

p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga

(vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2).

Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja

siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui

maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja

§ 659). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

17.1. Hageja heidab määruskaebuses maakohtule ette, et maakohus ei määranud

menetlusosalistele tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, vaid

määras menetluskulud kindaks ilma menetlusosaliste arvamust ära kuulamata. Toimikust

nähtub, et maakohus andis 06.07.2022 määrusega pooltele võimaluse esitada menetluskulude

nimekiri hiljemalt 15.07.2022 ja esitada seisukoht vastaspoole menetluskulude nimekirja osas

hiljemalt

22.07.2022.

Hageja

maakohtu

määratud

tähtajaks

vastuväiteid

kostjate

menetluskuludele ei esitanud. Maakohus ei pidanud määrama peale 08.09.2022 otsuse

jõustumist uuesti tähtaega menetluskulude osas vastuväidete esitamiseks, kuna oli vastava

võimaluse juba 2022. aastal enne kohtuotsuse tegemist andnud.

17.2. Hageja leiab määruskaebuses, et kuna kostjat I ja II esindas ühiselt üks lepinguline

esindaja ning kostjaid III ja IV ühiselt teine lepinguline esindaja, oleks ühise esinduse puhul

pidanud olema toimingutele kulunud aeg ühesugune. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada

alusetuks kostjate lepinguliste esindajate ajakulu mingis osas pelgalt seetõttu, et samal esindajal

kulus ühe kostja huvide kaitsele teise kostjaga seotud ajakulust rohkem või vähem aega. Hageja

esitas hagiavalduses iga kostja osas erineva(d) nõude(d). Nõuete alused ning faktilised asjaolud

olid kostjate lõikes erinevad. Kuigi mitmel kostjal oli sama esindaja, esitas esindaja kummagi

kostja huvide kaitseks eraldi seisukohti ja pidi asja materjale läbi töötama ning hageja väidete

suhtes seisukohta kujundama lähtuvalt konkreetse kostja positsioonist. Kostjad I ja II esitasid

vaatamata sellele, et neil oli sama lepinguline esindajas, erinevatel aegadel ja eraldi

menetlusdokumentides vastused hagile (kostja I 21.12.2021 ja kostja II 18.01.2022).

Kostjad III

ja IV

on

samuti

menetluses

esitanud

oma

seisukohad

iseseisvates

menetlusdokumentides. Kummagi kostja osas eraldi menetlusdokumendi koostamine ning

sellele eelnevalt materjalide läbitöötamine ja analüüs võib vastavalt selle kostjaga seotud

väidete ja õigusliku põhjendusega võtta erineva aja. Kuigi kostjad I ja II esitasid ka ühiselt

menetlusdokumente

(07.06.2022

seisukoht,

20.06.2022

seisukoht),

on

nendes

menetlusdokumentides kumbagi kostjat puudutav osa erinev, samuti on seisukohale eelnenud

hageja seisukohas kummagi kostjaga seotud väited ja asjaolud erinevad, mis on tinginud ka

erineva ajakulu kummagi kostja huvide esindamiseks nende toimingute tegemisel.

2-19-12059

Arvestades, et 17.05.2022 kohtuistung kestis istungi protokolli järgi 1,5 tundi, ei ole

põhjendatud hageja taotlus vähendada kostjate I ja II lepingulise esindaja ajakulu istungiks

valmistumiseks ja sellel osalemiseks 1 tunnini. Kuna kummagi kostjaga seondusid erinevad

faktilised asjaolud, tõendid ja seisukohad, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud, et kostjate I

ja II lepingulisel esindajal kulus istungiks valmistumisel kummagi kostja positsioonide

ettevalmistamiseks erinevalt aega. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks seetõttu vähendada

istungiga seotud ajakulu kostjate I ja II puhul ega ka kostjate III ja IV puhul, kelle positsioonid

ja sellega seonduv ajakulu olid samuti erinevad.

17.3. Määruskaebuse kohaselt ei peaks hageja hüvitama kostjatele menetluskulusid, mis

seondusid menetluskulude katteks tagatise määramise taotlusega, kuivõrd see taotlus jäi

rahuldamata. Rahuldamata jäänud kaebuste ja taotlustega saab kohus TsMS § 169 lg 3 järgi

arvestada menetluskulude jaotamisel, mitte aga enam nende kindlaksmääramisel (vt nt

TlnRnKm 01.03.2023, 2-20-14545, p 12; 15.04.2021 2-16-2726, p 35; 13.04.2022, 2-21-5625,

p 13.3). Üksnes taotluse rahuldamata jäämine ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav, et lugeda

taotluse

esitamisega

seotud

õigusabitoimingud

põhjendamatuks

menetluskuluks.

Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu.

Menetluskulude katteks tagatise määramise taotluse esitamise näol oli tegemist kostjate õiguste

kaitseks põhjendatud menetlustoiminguga ning praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul

tegemist ilmselgelt asjakohatu menetlustoiminguga, pahatahtliku või täiesti perspektiivitu

taotlusega. Seega ei saa selle taotlustega seotud kulu lugeda tervikuna mittevajalikuks ja

põhjendamatuks TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel üksnes tulenevalt sellest, et taotlus jäeti

rahuldamata. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul 1,5

tundi menetluskulude katteks tagatise määramise taotluse koostamiseks ja hagile esialgse

vastuse esitamiseks põhjendatud ja vajalik kulu.

17.4. Lisaks on määruskaebuses esitatud väited, et kostja I 21.12.2021 esitatud seisukoha

koostamiseks ei saanud kuluda üle 5 tunni ja kostjate I ning II menetluskulude nimekirjade

koostamiseks üle 0,5 tunni. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud toimingutele kulunud aeg

kooskõlas asja materjalide ja keerukusega ning 21.12.2021 ja 14.07.2022 menetlusdokumentide

sisu ja mahuga. Maakohus ei ole eksinud, kui pidas nimetatud toimingutele kulunud aega

põhjendatud ja vajalikuks ning hageja väited ei võimalda asuda teistsugusele seisukohale.

17.5. Hageja peab ebaõiglaseks olukorda, kus hageja kanda jäeti kostjate menetluskulud

summas, mis ületavad sisuliselt 2,7 korda hagejale väljamõistetud, st osaliselt rahuldatud

hagisummat. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotuse üldise põhimõtte kohaselt

kannab kulud menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse (TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 5,

§ 477 lg 1). Harju Maakohtu 08.09.2022 otsuse järgi, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati, rahuldati hageja hagi üksnes 1,18% ulatuses, st lahend tehti valdavas osas hageja

kahjuks. TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate

esindajakulude rahalist piirmäära. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse menetlusosaliselt teise

menetlusosalise esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (RKTKm 14.04.2021, 2-

19-10324, p 19). Seetõttu ei saa kohus vähendada vastaspoolele hüvitatavaid menetluskulusid

üksnes sel põhjusel, et hageja kasuks tehti lahend väiksemas väärtuses kui on poole

menetluskulud.

17.6. Ühtlasi on hageja väljendanud kahtlust, kas kostjatele on menetluskulusid üldse tekkinud,

kuivõrd kostjad või nende lepinguline esindaja on omavahel seotud. Ringkonnakohtu arvates

ei ole praegusel juhul alust arvata, et kostjad ei ole tegelikkuses pidanud menetluskulusid

kandma. Kuigi hageja esitatud äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli kostjate I ja II lepinguline

esindaja kostja II nõukogu liige (määruskaebuse lisa 1), ei tähenda see asjaolu, et

2-19-12059

vandeadvokaadist nõukogu liige peaks äriühingu lepingulise esindajana menetluses osalema

tasuta. Tegemist ei ole ka nõukogu liikme tavapäraste ülesannete täitmisega. Kostjate nimel on

menetlusdokumendid esitanud ja allkirjastanud nende lepingulised esindajad. Esile ei ole

toodud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et kostjate menetluskulude nimekirjas

kajastatud toiminguid on tegelikult tehtud ja lepingulised esindajad on kostjatele õigusabi

osutanud. Hageja väited seoses Q ja Y või nendega seotud isikute osalusega kostjates I, III ja

IV, ei anna kolleegiumi hinnangul alust kindlaks määratud menetluskulude muutmiseks.

18. TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

19. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)