3-24-1158/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1158

Haldusasi

X kaebus Pärnu Linnavalitsuse 08.04.2024 korralduse

nr 212 „Ehitusloa andmine Pärnu linn, Kuninga tn 30a“

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaadi abi Liina

Hansen

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja TK

Kolmas isik – Valgetalli arenduse OÜ, esindajad

vandeadvokaadid Annika Klettenberg ja Veiko

Viisileht

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.04.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel 400-

401, 423-481, 494-495 ja 531-533.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.04.2024 määruse

haldusasjas nr 3-24-1158 resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kuninga tn 30a, Pärnu linn kinnistul asuva hoone ümberehitamiseks esitati 14.11.2022

ehitusseadustiku (EhS) § 40 kohane ehitusloa taotus. Eelprojekti (Arhitektuuribüroo Luhse ja

Tuhal OÜ töö nr: 2023 „Hoone rekonstrueerimine ja juurdeehitus hotelli rajamiseks Kuninga

30a“) koostamise aluseks on Pärnu Linnavalitsuse 14.11.2022 korraldusega nr 742

kehtestatud Kuninga tn 30a kinnistu ja lähiala detailplaneering. Planeeringuala paikneb Pärnu

vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal (reg nr 27007) Kuninga-Pühavaimu-Rüütli-Hospidali

tänavate vahelise kvartali keskosas.

3-24-1158

2(11)

2. Pärnu Linnavalitsus andis 08.04.2024 korraldusega nr 212 ehitusloa Pärnu linn,

Kuninga tn 30a (katastritunnus 62510:106:8540) kinnistul asuva hoone (ehitisregistri kood

103016791) ümberehitamiseks ja laiendamiseks ning ehitise teenindamiseks vajaliku

veetorustiku, reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ja elektrivarustuse rajamiseks.

Enne tööde algust tuli taotleda Muinsuskaitseametilt kirjalik tööde luba (p 1.1).

3. Xle kuulub Pärnu linnas Pühavaimu tn 16 kinnistu (katastritunnus 62510:106:9110),

mis piirneb Kuninga tn 30a kinnistuga.

4. X esitas 19.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 08.04.2024

korralduse nr 212 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse, milles palus peatada vaidlustatud korralduse kehtivus kuni menetlust lõpetava

kohtulahendi jõustumiseni. Vaidlustatud ehitusluba võimaldab Valgetalli arenduse OÜ-l

asuda enne kohtumenetluse lõppu Kuninga tn 30a kinnistul ehitama. Kaebaja ei saaks talle

kuuluvat kõrvalhoonet enam Kuninga tn 30a majutushoonest lahti ühendada, ilma et see

kahjustaks majutushoonet, ega ehitada Pühavaimu tn 16 kinnistul asuvat kõrvalhoonet

vastavalt kaebaja tahtele kahekorruseliseks. Sellist püsivat negatiivset mõju kaebaja omandi-

ja võrdsuspõhiõigusele ei ole võimalik hilisema ehitusloa tühistamisega tagantjärgi heastada.

Kui ehitusloa kehtivust ei peatata, võib kolmas isik vahetult pärast seda, kui ta on eemaldanud

üle Pühavaimu tn 16 kinnistu piiri ulatuvad olemasoleva Kuninga tn 30a hoone räästakastid,

hakata nõudma kaebajalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 148 kohast rahalist hüvitist Kuninga tn

30a kinnistule üle ulatuvate katuse laepaneelide tõttu. Seni on kolmandat isikut takistanud

kaebajalt rahalist hüvitist nõudmast eelkõige nimetatud räästakastide üle kaebaja kinnistu piiri

ulatumine. Kui Valgetalli arenduse OÜ saab ehitada korraldusega nr 212 kehtestatud

projektikohase lahenduse järgi Kuninga tn 30a kinnistule majutushoone valmis, kaob

kaebajale kuuluvas Pühavaimu tn 16 kinnistu sisehoovis tema privaatsus täielikult. Erinevalt

teistest naaberhoonetest avaneks Kuninga tn 30a majutushoonest vaade kogu Pühavaimu tn

16 kinnistu sisehoovile. Sellist püsivat negatiivset mõju kaebaja privaatsusõigusele ei ole

võimalik hilisema ehitusloa tühistamisega tagantjärgi heastada. Vaidlustatud korralduse

tühistamisel, kuid Kuninga tn 30a majutushoone valmis ehitamisel, langeks loomulik

päikesevalgus nii Pühavaimu tn 16 kinnistu hoovis kui ka elamus allapoole kehtivas

standardis ettenähtut, mis avaldab püsivat negatiivset mõju kaebaja elamistingimustele, talle

kuuluva kinnistu turuväärtusele ja põhjustab talle põhjendamatult suurt elektrikulu. Samuti

oleks majutushoone tulemüüri ehitatud massiivsete avade kinniehitamine tulemüüri seadusega

kooskõlla viimiseks ülemäära kulukas ja äärmiselt keeruline.

Ehitusloa andmisel on intensiivselt riivatud kaebaja omandipõhiõigust, õigust privaatsusele ja

võrdsele kohtlemisele. Majutushoone püstitamine Kuninga tn 30a kinnistule teenib

eraõiguslikust juriidilisest isiku ärihuve. Avalikku huvi tuleb pidada väheoluliseks, sest Pärnu

vanalinnas on juba praegu palju majutusasutusi. Valgetalli arenduse OÜ avaldas, et Kuninga

tn 30a kinnistule majutushoone ehitamise eesmärk on eeskätt teenindada samale äriühingule

kuuluvat toitlustusasutust naaberkinnistul. Pärnu vanalinn on kehtiva üldplaneeringu kohaselt

määratud segahoonestusalaks, mis tähendab, et sellesse alasse peavad võrdväärselt sobituma

nii elamu- kui ka ärifunktsioon. Seetõttu ei ole Kuninga tn 30a kinnistul kavandatav

äritegevus kaalukam kaebaja elukeskkonnast.

5. Pärnu linn palus 30.04.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja soovib üksnes vältida Kuninga tn 30a

kinnistu hoonestamist, nagu selle on ette näinud detailplaneering. Kaebuse rahuldamisel

tuleks kolmandal isikul kaebaja õiguste kahjustumise vältimiseks eemaldada üksnes hoone

laiendatud osa. Kolmandal isikul tuleb kaaluda, kas ta soovib sellist riski võtta või jätab ta

3-24-1158

3(11)

hoone laiendamisele suunatud ehitustööd esialgu ellu viimata. Kaebuse eduväljavaated on

tagasihoidlikud. Valdav osa etteheidetest on esitatud ka detailplaneeringu tühistamiseks

esitatud kaebuses (haldusasi nr 3-22-2610), mille osas on kohus teinud 12.04.2024 otsuse

ning jätnud kaebuse rahuldamata. Kuninga tn 30a ja kaebajale kuuluv kinnistu paiknevad

Pärnu vanalinnas tiheasustusalal. Kinnistuomanik ei saa eeldada, et naaberkinnistule midagi ei

ehitata või sellega ei kaasneks tema privaatsuse mõningast vähenemist. On tavapärane, et

linnatänava hoovi on võimalik vaadata tänavalt, kõrvalkinnistult või teiste hoonete akendest,

mistõttu tuleb isikutel aktsepteerida madalamat privaatsust hoovis viibides. On paratamatu, et

ühe kinnisasja kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma kinnistu kasutamisel. Tõendatud

ei ole kaebaja väide, et loomulik päikesevalgus langeks alla kehtiva standardi. Kaebaja

väidab, et soovib kinnistul asuva 22,3 m2 suuruse abihoone (puukuuri) ehitada

kahekorruseliseks, kuid see ei vasta oma olemuselt piirkonna hoonestuslaadile. Asjaolu, et

Kuninga tn 30a kinnistu omanik võib hakata küsima kaebajalt hüvitist AÕS § 148 alusel, on

hüpoteetiline ja asjakohatu. Vastustaja on menetlust läbi viies igakülgselt lähtunud poolte

huvidest võrdväärselt, et oleks tagatud piirkonnas elamu- kui ka ärifunktsioon.

Detailplaneering on kehtiv. Piirkonna elanike, sh arendatava kinnisasja omaniku ja

naaberkinnisasjade omanike ning muude mõjualas olevate isikute huvid tuleb tasakaalustada

planeerimismenetluses (planeerimisseadus § 10 lg 1), mida on vastustaja ka detailplaneeringut

kehtestades teinud. Vastustajal tuli ehitusloa taotlus lahendada ja ta ei saanud selle andmisest

keelduda käimasoleva kohtuvaidlusele viidates.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks ülemääraselt kolmanda isiku õigusi ja huve.

Kõnealune vaidlus detailplaneeringu osas on kestnud alates 2022. a oktoobrist ning

halduskohus on otsuse teinud aprillis 2024. Kui vaidlus jätkub ka järgmistes etappides, piiraks

see kolmanda isiku õigust ülemäära palju, kuivõrd takistaks kinnistul asuva hoone

ümberehitamist mitu aastat. See ei ole mõistlik ka avalikes huvides. Vastustaja on hinnanud

kõiki esitatud asjaolusid, käitunud õigusaktide kohaselt ja lähtunud haldusmenetlusele ette

nähtud põhimõtetest. Kaebaja argumendid on otsitud eesmärgiga takistada Kuninga tn 30a

kinnistu arendamist.

6. Valgetalli arenduse OÜ palus 30.04.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Ehitusõigus ja -maht Kuninga 30a kinnistu ja

hoone osas on paika pandud detailplaneeringuga ja ehitusluba on sellega kooskõlas. Kaebaja

on sama väite kuuride n-ö arendamissoovi osas (läbi tulemüüri nõudmise) esitanud

detailplaneeringu kohtuvaidluses ja halduskohus on leidnud, et selline nõue ei ole

põhjendatud. Kaebaja on 2016. a-l olnud seisukohal, et kuurile teise korruse peale ehitamine

pole aktuaalne. On vähetõenäoline, et kaebajal üldse lubatakse kuuri 2-korruseliseks ehitada,

sest varasemas kohtuvaidluses on Pärnu linn olnud seisukohal, et taolised kuurid ei ole

kõnealuses piirkonnas tavapärased. Kaebaja ei ole esitanud Pärnu linnale ehitusloa

taotlust/ehitusprojekti seoses väidetava sooviga enda kuure kahekordseks ehitada.

Kaebajale kuuluval kinnistul Pühavaimu 16 on Kuninga tn 30a on rekonstrueerimise järgselt

tagatud normatiivne insolatsioon ning kaebaja etteheited on põhjendamatud. Insolatsiooni

küsimus puudutab detailplaneeringu menetlust, mitte ehitusluba. Kaebaja ei ole esile toonud

ega tõendanud, kas uues standardis on insolatsiooninõuded rangemad või kas uue standardi

kohaselt oleks pidanud spetsialist jõudma seiskohale, et normatiivne insolatsioonikestus ei ole

tagatud. Kuigi Pühavaimu tn 16 hoone osades korterites väheneb insolatsiooni arvestuslik

kestus, jääb see lubatud normatiivide piiridesse. Järelikult ei esine kaebaja õiguste rikkumist.

3-24-1158

4(11)

Seonduvalt n-ö üle ulatuvate katuse laepaneelide probleemiga on kolmas isik pakkunud

kaebajale erinevaid lahendusi, kuid kaebaja ei ole olnud kompromissialdis. Kolmanda isiku

soov ei ole kaebajalt hüvitist nõuda. Pühavaimu tn 16 asuvad kuurid on ebaseaduslikult

toetatud Kuninga tn 30a hoone külge.

Kaebajale kuuluv Pühavaimu tn 16 hoone asub Pärnu südalinnas tiheasustusalal, mistõttu on

väited kaebaja privaatsuse vähenemisest alusetud ja otsitud.

Ebaõige on kaebaja väide, et majutushoone tulemüüri ehitatud massiivsete avade

kinniehitamine oleks hiljem raskendatud ja kulukas. Avade kinniehitamise vajaduse tekkimise

võimalus on pea olematu. Avade kinniehitamine ei ole raskendatud või kulukas, sest fassaad

on plekist (pealmine kate) ning vaja oleks üksnes kinni müürida ja plekiga katta.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks ebaproportsionaalselt kolmanda isiku huve ja õigusi

ning põhjustaks kolmandale isikule varalise kahju. Kolmas isik on kandnud kinnistu

arendustegevusega seotud kulusid. Ehitusloa saamiseks telliti eelprojekt, täpsustamisel on ka

põhiprojekt. Kolmas isik on võtnud hinnapakkumisi lammutamiseks ning läbirääkimised

võimalike lepingupartneritega jätkuvad. Lisaks on kolmas isik võtnud 10.04.2024 laenu

põhisummas 30 138 eurot ning 11.04.2024 lisaks 57 333 eurot, mõlemale laenule kohaldub

intress 10,5 % aastas. Kolmas isik oli sunnitud laenud võtma enda käibevahendite piisavuse

jaoks seoses projektiga (sh tuleb tasuda projekteerimise, õigusabi jms eest). Esialgse

õiguskaitse kohaldamisel pole võimalik Kuninga tn 30a arendamist jätkata, sh tulu teenida,

mille abil oleks võimalik viidatud laenud kiiremini tagasi maksta ning põhjendamatut

intressikulu vältida. Tegemist oleks kolmandale isikule tekkiva otsese varalise kahjuga.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on tõenäoline, et senised läbirääkimised võimalike

lepingupartneritega nurjuvad ja ehitusloa realiseerimiseks seni tehtud investeeringud osutuvad

asjatuks. Ehitustegevuse seiskumisega teadmata ajaks

tekib kolmandale isikule ka mainekahju võimalike lepingupartnerite silmis.

7. Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Sama määrusega kaasas kohus menetlusse kolmanda

isikuna Valgetalli arenduse OÜ (resolutsiooni p 6).

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kuid mitte ka heade eduväljavaadetega. Asjast ei

nähtu aga selliseid pöördumatuid tagajärgi, mida ei ole kohtumenetluse lõppedes võimalik

kõrvaldada. Pärnu Linnavalitsuse 14.11.2022 korraldusega nr 742 kehtestatud Kuninga tn 30a

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtivust ega täitmist ei ole esialgse õiguskaitse korras

peatatud, mistõttu puudus vastustajal alus kohtumenetluse tõttu ehitusloa andmisest

keeldumiseks (HMS § 60 lg 1).

Vaidlustatud projektiga on olemasolevale hoonele projekteeritud juurde 2-korruseline

hoonemaht koos ühe maa-aluse korrusega. Alumine korrus on maa-alune ja paikneb 1,55 m

maapinnast allpool. Ülemine korrus on katusekorrus. Seega ei saa olla vaidlust, et kui

kohtumenetlus lõpeks kaebaja kasuks, tuleks kolmandal isikul eemaldada üksnes hoone

laiendatud osa.

Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt takistab vaidlustatud ehitamine kaebajal talle kuuluvat

22,3 m2 suurust kõrvalhoonet ehitada kahekorruseliseks. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei ole

ehitusloa taotlust esitanud. Vastustaja kinnitusel ei ole vastava loa andmine ka tõenäoline, sest

kahekordne puukuur ei vasta oma olemuselt piirkonna hoonestuslaadile.

Kolmas isik kinnitas kohtule, et ei hakka kaebajalt nõudma rahalist hüvitist tulenevalt AÕS §-

st 148. Seega puudub kaebajal ka selles osas esialgse õiguskaitse vajadus.

3-24-1158

5(11)

Arvestades kaebajale kuuluva kinnistu asukohta Pärnu südalinnas ja tiheasustusalal, ei too

olemasoleva hoone laiendamine kaasa olulist privaatsuse vähenemist. Ka kohtupraktikas on

leitud, et inimeste õigus privaatsusele ei ole absoluutne. Ühestki õigusnormist ei tulene

subjektiivset õigust nõuda, et naaberkinnistult ei lähtu mistahes mõjutust, muu hulgas ei saa

eeldada, et tiheasustusalal elades ei ole kinnistud naabrite poolt üldse vaadeldavad (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1572, p 12).

Kaebaja hinnangul langeks ehitamise tagajärjel Pühavaimu tn 16 kinnistu hoovis ning elamus

loomulik päikesevalgus, mis ei vasta kehtivale standardile ning mis avaldab püsivat

negatiivset mõju kaebaja elamistingimustele, talle kuuluva kinnistu turuväärtusele ja

põhjustab talle põhjendamatult suurt elektrikulu. Ehitusprojekti seletuskirja p 3.3.7 järgi

vastab hoone ehituse järgselt ümbritsevate hoonete insolatsioon kehtivatele nõuetele.

Detailplaneeringu raames on TIB OÜ (töö nr 21103) poolt koostatud uuring „Kuninga tn 30a,

Pärnu asuva hoone mõju analüüs Pühavaimu tn 16, Pärnu asuvale naaberhoone insolatsiooni

olukorrale“. Antud insolatsiooni olukorra uuringule tuginedes on Kuninga tn 30a

rekonstrueerimise

järgses

olukorras

minimaalne

normatiivne

insolatsiooni

kestus

(minimaalselt 2h 30min ühe toas või 2h kahes toas) tagatud kõigis korterites. Seega ei nähtu

praeguses menetlusstaadiumis kaebaja õiguste rikkumist insolatsiooni vähenemise tõttu.

Taotluse p-s 4.8 leiab kaebaja, et kui kohus peaks vaidlusaluse ehitusloa tühistama, kuid

Kuninga tn 30a majutushoone on kohtuotsuse jõustumise ajaks valmis ehitatud, oleks

majutushoone tulemüüri ehitatud massiivsete avade kinniehitamine tulemüüri seadusega

kooskõlla viimiseks ülemäära kulukas ja äärmiselt keeruline. Selle väite lükkas kolmas isik

ümber.

Ehitamise peatamisega saavad kahjustatud kolmanda isiku ärihuvid. Kohus nõustub

kaebajaga, et ehitamisel on tegemist kolmanda isiku äririskiga, kuid praegusel juhul ei nähtu,

et kaebaja huvid saavad kohtumenetluse ajal pöördumatult kahjustatud. Tallinna

Ringkonnakohus tõi 13.01.2023 määruse haldusasjas nr 3-22-2610 p-s 10 välja, et kaebaja

väidetud vastuolud avalike huvidega ei ole sellist laadi, mis välistaksid Kuninga tn 30a

kinnistule ehitamise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X palub 15.05.2024 määruskaebuses (ning 23.05.2024, 25.05.2024 ja 29.05.2024

seisukohtades) tühistada Tallinna Halduskohtu 30.04.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja

rahuldada uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus.

Halduskohus on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud ning kaebaja väited ja tõendid arvesse

võtmata. Kohus on arvestanud põhjendamatult kolmanda isiku tõendite ja seisukohtadega, kes

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal veel kolmanda isikuna menetlusse kaasatud ei

olnud.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vastustajal puudus õiguslik alus ehitusloa

andmisest keeldumiseks, sest detailplaneeringu kehtivust ega täitmist ei ole haldusasjas nr 3-

22-2610 peatatud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja taotles ehitusloa menetluse käigus

menetluse peatamist kuni haldusasjas nr 3-22-2610 kohtuotsuse jõustumiseni. Vastustaja

rahuldas taotluse osaliselt, s.o kuni haldusasjas nr 3-22-2610 otsuse teatavakstegemiseni, kuid

muutis seda sõnamurdlikult, kui andis ehitusloa enne haldusasjas nr 3-22-2610 otsuse

tegemist.

3-24-1158

6(11)

Käesolevas asjas omab tähtsust Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2023 määruse nr 3-22-2610

p-s 9 toodu, mille kohaselt pidas ringkonnakohus asjakohaseks detailplaneeringu kehtivuse

peatamise asemel taotleda esialgset õiguskaitset ehitusloa kehtivuse peatamiseks.

Ringkonnakohus on printsiibis jaatanud kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ehitusloa

vaidluses. Halduskohus on jätnud viidatud ringkonnakohtu seisukoha arvesse võtmata.

Kaebaja soovib tulevikus püstitada enda ja kolmanda isiku kinnistu vahelisele piirile

kahekorruselise kõrvalhoone, mille eskiisprojekt on esitatud koos kaebusega. Korralduse nr

212 aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt jääksid kaebaja kõrvalhoone katuse laepaneelid

kolmanda isiku kinnistule ehitatava majutushoone välisseina sisse, mis muudab kõrvalhoone

ümberehitamise või lammutamise ning uue hoone püstitamise samasse asukohta vastavalt

kaebaja soovile tulevikus väga keeruliseks, kui mitte võimatuks. Kaebuse rahuldamisel pärast

seda, kui kolmanda isiku majutushoone on valmis ehitatud, ei ole tagatud, et kaebajal oleks

lähemas tulevikus võimalik oma ehitussoovi realiseerima asuda. Esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmisel saab kolmas isik ehitada majutushoone valmis ja taotleda sellele

kasutusluba. Pärast seda ei ole kaebajal enam võimalik saavutada taotletavat eesmärki ega

ehitada kõrvalhoonet. Seega on taotluse rahuldamata jätmisel kaebaja jaoks pöördumatud

tagajärjed. Vastustaja on juba 2009. a-l pidanud kaebaja kõrvalhoone ehitamise soovi

vastuvõetavaks. Kaebaja ei ole avaldanud soovi ehitada kahekorruselist puukuuri, vaid

kahekorruselise kõrvalhoone. Sellised kõrvalhooned on ruumikitsikuse tõttu Eesti

vanalinnades ajalooline ehitustraditsioon. Kaebajal ei ole muinsuskaitselisi takistusi

ehitussoovi realiseerimiseks. Kaebaja kõrvalhoone laiendamist või uue 2-korruselise

kõrvalhoone püstitamist on seni takistanud kolmanda isiku kinnistul asuva büroohoone

aknaavad ja selle välisseina sees asuvad kõrvalhoone laepaneelid.

Pühavaimu tn 16 ja Kuninga tn 30a kinnistu piirile tuleb võrdväärselt tagatud

omandipõhiõiguse realiseerimiseks ehitada tulemüür sarnaselt Pühavaimu tn 20 kinnistuga

või müürida olemasolevad kolmanda isiku büroohoone aknaavad kinni või jätta kolmanda

isiku kinnistule kavandatud majutushoonele avad kaebaja kinnistupoolsesse välisseina

ehitamata. Pühavaimu tn 20 kinnistu tulemüüri seinas puuduvad akna- ja muud avad teise

korruse tasapinnas ning esimesel korrusel on vaid üks uks. Majutushoone valmis ehitamisel ei

ole sellest tekkinud negatiivset mõju kaebaja võrdsuspõhiõigusele võimalik tagantjärgi

heastada. Kaebaja esitab vaidlustatud korralduse aluseks oleva AB LUHSE & TUHAL

koostatud ehitusprojekti arhitektuurse osa joonise, millel on näha kolmanda isiku kinnistule

ehitatava majutushoone välisseina ehitatavad avad suunatuna üksnes kaebaja kinnistule.

Joonis ja foto tõendavad, et vastustaja on varasemalt lubanud kaebaja naabrile, s.o Pühavaimu

tn 20 kinnistu omanikule, ehitada kahekorruselise kõrvalhoone ja tulemüüri vastu kolmanda

isiku kinnistut. Erinevalt kaebaja kinnistust ei näe korraldus nr 212 ette Pühavaimu tn 20

kinnistu suunas avasid kolmanda isiku kinnistule ehitatavale majutushoonele. Seega

vastustaja kohtleb ebavõrdselt kaebajat.

Kaebaja kõrvalhoonel puudub tagumine eraldiseisev välissein, mistõttu on kolmanda isiku

kinnistule jääva hoone välissein piirinaabrite ühises kasutuses sõltumata selle omandist. Selle

välisseina muutmine kaebaja nõusolekuta on vastuolus AÕS § 151 lg-ga 3.

Kaebaja ei ole taotlenud absoluutset privaatsust oma kinnistul. Kaebaja tõi välja, miks on

erinevalt teistest naabritest kolmanda isiku kinnistule ehitatavast majutushoonest avanevad

vaated kaebaja privaatsusõigust rikkuvad.

Ebaõige on väide, et insolatsiooni arvestuslik kestus jääb lubatud normatiivide piiresse. Et

tuvastada, mis on esialgne insolatsiooni kestus kaebaja kinnistul asuvas elamus, tuleb esmalt

tuvastada õiguspärane, s.o lubatav kõrgus Kuninga tn 30a kinnistul asuval hoonel.

3-24-1158

7(11)

Vaidlustatud ehitusprojekti aluseks oleva insolatsiooniuuringu alusandmed on ebaõiged mh

seetõttu, et need lähtuvad Kuninga tn 30a kinnistul ebaseaduslikult ehitatud büroohoone

kõrgusest. Enne korralduse nr 742 andmist saab õiguspäraseks hoonestuse kõrguseks Kuninga

tn 30a kinnistul olla vaid endise katlamaja kõrgus (5 m), sest Kuninga tn 30a kinnistul puudus

kuni korralduse nr 742 andmiseni olemasoleva büroohoone kõrgust „seadustav“ kehtiv

detailplaneering.

Kolmanda isiku äririski realiseerumine ei saa olla aluseks kaebaja õiguste tagamata jätmiseks

esialgse õiguskaitse korras. Kolmanda isiku tulu teenimine kohtumenetluse ajal on

ebatõenäoline, arvestades majutushoone ehitamisega kaasnevate kulutuste suurust ja asjaolu,

et ehitamiseks kasutatakse suure intressiga laenuraha. Kolmanda isiku ettevõtlusvabadus ja

ärihuvid ei ole kaebaja omandipõhiõigusest ja võrdsuspõhiõigusest kaalukamad. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei saa rikkuda avalikke huve. Avalikes huvides on ka

keskkonnakaitse, kus kehtib ettevaatusprintsiip. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab

olema võimalikult keskkonnasäästlik (ehitusseadustiku § 9). Lammutustegevus ei ole

keskkonnasäästlik ega kooskõlas ettevaatusprintsiibiga.

Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi on vastustaja kohustatud lubama kaebajal sarnaselt teiste

kinnistute omanikega ehitada oma kinnistu piirile 2-korruselise kõrvalhoone.

9. Pärnu linn palub 23.05.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kolmas isik kaasati menetlusse samal päeval, kui ta esitas kohtule seisukoha esialgse

õiguskaitse taotluse osas ning esitatud seisukohad ja tõendid on asjakohased. Vastustaja ei ole

ehitusloa menetlust peatanud ja on juhtinud sellele kaebaja tähelepanu temale saadetud e-

kirjades, sh selgitanud, et tegu on kahe eraldiseisva menetlusega, mis ei ole omavahel seotud.

Korralduse nr 742 kehtivust ega täitmist ei ole esialgse õiguskaitse korras peatatud, mistõttu

puudub vastustajal alus detailplaneeringut puudutava kohtumenetluse tõttu ehitusloa

andmisest keeldumiseks (HMS § 60 lg 1).

Kaebaja ei ole siiani esitanud ehitusloa taotlust oma kinnistul kahekorruselise kõrvalhoone

ehitamiseks, mistõttu on kaebaja ehitussoov oletuslik. Sellise kahekorruselise kõrvalhoone

ehitamine oleks vastuolus kehtiva Pärnu linna üldplaneeringuga ja ka piirkonna

hoonestuslaadiga. Ka Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra alusel on tegemist C-kategooria

hoonega, mis ei nõua hoone säilitamist autentsena ja samas peab hoone sobima lähiümbruse

hoonestusega. Kaebaja viited olemasolevatele 2-korruselistele kõrvalhoonetele Kuninga tn 24

ja Rüütli tn 41 (ilmselt on silmas peetud hoonet aadressiga Hommiku tn 17) hoovides ei ole

asjakohased. Kuninga tn 41 hoovis on majutushoone ning Hommiku tn 17 hoone moodustab

hoovimajaga ühe terviku.

Vaidlusalused kinnistud paiknevad Pärnu vanalinnas tiheasustusalal. Kinnistuomanik ei saa

eeldada, et naaberkinnistule midagi ei ehitata või sellega ei kaasne tema privaatsuse

mõningast vähenemist. Kolmanda isiku hoone ümberehitamine ja laiendamine ei saa

kahjustada kaebaja huve ülemääraselt.

10. Valgetalli arenduse OÜ palub 23.05.2024 ja 30.05.2024 vastustes jätta määruskaebus

rahuldamata.

Kaebus on perspektiivitu. Ka määruskaebuse argumendid ei toeta väidet, nagu muutuks

kaebuse eesmärgi saavutamine esialgse õiguskaitseta võimatuks või oleks oluliselt

raskendatud. Isegi kui enne kohtuasja lahendamist alustatakse ehitamisega, ei ole tegemist

pöördumatu tagajärjega. Ehitamise aluseks olevate haldusaktide õigusvastasuse tuvastamisel

on võimalik kas läbi viia nõuetekohane uus menetlus kinnistule ehitusõiguse andmiseks või

3-24-1158

8(11)

vajadusel ka pooleliolev või juba valminud ehitis lammutada ja endine olukord taastada.

Ehitamisega alustamine on kolmanda isiku risk. Ringkonnakohus ei ole 13.01.2023 määruses

nr 3-22-2610 öelnud, et kaebaja esialgse õiguskaitse saab, vaid on viidanud, et tal on võimalik

taotleda esialgset õiguskaitset ehitusloa kehtivuse peatamiseks.

Halduskohus arvestas õigesti esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel kolmanda isiku

30.04.2024 seisukohta, sest esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimus puudutab kõige enam

just tema õigusi ning seni oli kolmas isik alusetult haldusasja menetlusest kõrvale jäänud.

Vastustajal puudus ehitusloa menetluse peatamiseks õiguslik ja sisuline alus. Lisaks ei näe

haldusmenetluse üldregulatsioon ega mistahes eriregulatsioon ette ehitusloa menetluse

peatumise või peatamise võimalust. Halduspraktikas on tavapärane ja pigem reegel, et

ehitusluba antakse välja ka siis, kui selle aluseks olev detailplaneering on kohtus vaidlustatud.

Kaebaja soov oma kuuride/kõrvalhoone kahekordseks ehitamise kohta on eluliselt ebausutav,

otsitud ja kiuslik. Kui soov oleks tegelik, oleks kaebaja aastate jooksul selleks juba

ettevalmistusi teinud. Kaebaja esitatud eskiisprojekt pärineb aastast 2009 ja sellega ei olnud

kaebajal tol ajal ega oleks ka praegu võimalik ehitama asuda, sest skeem ei vasta

eskiisprojekti nõuetele. Kaebajale kuuluvad kuurid on mõõtmetelt väga väikesed ning nende

suuremaks ehitamine naabreid kahjustamata ei ole võimalik. Kui kaebaja asuks oma kuure 2-

kordseks ja suuremaks ehitama, varjutaks need ära kolmanda isiku hoone olemasolevad 2.

korruse aknad. Lisaks saaksid ilmselt varjutatud ka Rüütli tn 37 hoone ja aknad. Isegi kui

kaebaja ja kolmanda isiku piirile ehitataks tulemüür, ei lubaks Päästeamet kaebajal kuure 2-

kordseks või suuremaks ehitada, sest kaebaja hoone paikneb Pühavaimu tn 16 kuuridele liiga

lähedal ja täitmata oleks nõutav 8 m kuja nõue. Kaebaja viidatud Kuninga tn 24 ja Rüütli tn

41 hoovides asuvad kõrvalhooned on oluliselt suuremad kaebaja kõrvalhoonest/kuuridest.

Kuninga tn 24 hoovis asub lühiajalise majutuse hoone ja Rüütli tn 41 hoovis (tegelikkuses

Hommiku tn 17) ärihoone. Kaebaja väide, nagu oleks vastustaja pidanud 18.06.2009 otsuse nr

50 vastuvõtmisel aktsepteeritavaks kaebaja soovi kõrvalhoone 2-korruseliseks ehitada, on

põhjendamatu. Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsus nr 50 on Tallinna Ringkonnakohtu

28.01.2011 otsusega nr 3-08-1855 tühistatud.

Pühavaimu tn 16 piirile tulemüüri rajamine pole vajalik, sest tuleohutus on tagatud sellega, et

kolmanda isiku kinnistule rajatav juurdeehitus tervikuna vastab TP1 tuleohutusklassile ja on

kooskõlastatud Päästeametiga. Kaebaja esitatud foto Pühavaimu tn 20 tulemüürist on eksitav

ja tehtud selliselt, et tulemüüri avasid ei ole fotolt näha. Kolmas isik esitab 2 fotot Pühavaimu

tn 20 hoone välisseinast, kust nähtub, et hoone välisseinal on avad: aken ja ventilatsioonirest.

Pühavaimu tn 20 hoone ei ole kõrvalhoone, vaid elamu/ärihoone. Projekteeritav Kuninga tn

30a hoone juurdeehitus on TP1 tuleohutusklassiga, juurdeehitus ehitatakse Pühavaimu tn 20

hoone vastu ega piirata täiendavalt tuletõkkeseinaga. Kaebaja väidetud erikohtlemist naabrite

osas pole, sest samasugune TP1 tuleohutusklass tuleb ka Pühavaimu tn 16 hoone ja kuuride

poole. Kolmanda isiku rekonstrueeritava hoone avad on kavandatud ka Pühavaimu tn 20

suunal. Kaebaja eksitab pahatahtlikult kohut, väitest vastupidist. Kolmas isik selgitab

täiendavalt, et ka kunagisel katlamajal olid aknad vaatega kaebaja kinnistu poole, nagu on ka

tänasel büroohoonel ja saab olema tulevasel arendusel. Ka halduskohus tuvastas 12.04.2024

otsuses nr 3-22-2610 (p 10.5), et kaebajale kuuluva kinnistu suunas on Kuninga tn 30a

hoonele lubatav avade rajamine. Kaebaja on esitanud Pühavaimu tn 20 tulemüürist fotod

teadlikult selliselt, et tulemüüris teise korruse tasandil olev aken on puulehtede varjus.

Kaebaja kuritarvitab oma menetlusõigusi ja eksitab kohut.

Pühavaimu tn 16 asuvad korterid ning hoone sisehoov on ka täna avatud kõrvalhoonete

akendele, mistõttu on paratamatu teatav privaatsuse vähenemine.

3-24-1158

9(11)

Pühavaimu tn 16 ja Kuninga tn 30a kinnistu vaheline välissein ei ole piirirajatis AÕS § 151

tähenduses. Selle tuvastas ka halduskohus 12.04.2024 otsuses nr 3-22-2610 (p 10.8).

Kuur/kõrvalhoone on sinna rajatud AÕS § 148 lg 1 alusel (s.o ehitisena üle naaberkinnisasja

piiri). Detailplaneeringus on arvestatud vajadusega tagada kaebaja kõrvalhoone säilimine uue

hoone ehituse käigus. Ehitusluba on selles osas detailplaneeringuga kooskõlas ega riku

kaebaja õigusi.

Kaebaja kinnistul on Kuninga tn 30a rekonstrueerimise järgselt tagatud normatiivne

insolatsiooni kestus. Insolatsiooni küsimus puudutab detailplaneeringu menetlust ja vastavat

kohtuvaidlust, mitte ehitusluba. Kaebaja ei ole esile toonud, kuidas on ehitusluba vastuolus

detailplaneeringuga. Detailplaneeringu menetluse käigus insolatsioonianalüüsi koostamisel

lähtuti õigesti sellest, et tegemist on hoonega, mis on jaotatud neljaks korteriks/eluruumiks,

mitte sellest, et tegu on kortermajaga. Insolatsiooniuuringu koostaja on õigesti lähtunud

olemasolevast faktilisest olukorrast ja büroohoone kõrgusest ega pidanud aluseks võtma

kaebaja soovitavaid valeandmeid (endise katlamaja kõrgust 5 m). Kuigi Pühavaimu tn 16

hoone osades ruumides/korterites väheneb insolatsiooni arvestuslik kestus, jääb see lubatud

normatiivide piiridesse.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine tekitaks kolmandale isikule olulist kahju, lisakulusid ja

takistaks tegevuse elluviimist kavandatud moel. Kaebaja pole tõendanud ühtegi keskkonnaga

seotud riski ehitusloa realiseerimisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

12. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks

ei ole alust.

13. Määruskaebuse esitaja ja kolmas isik on määruskaebemenetluses esitanud haldusasja

juurde võtmiseks tõendeid. Ringkonnakohus võtab kaebaja 16.05.2024 ja 29.05.2024

menetlusdokumentide lisad (dtl 400‒401 ja 494‒495) ning kolmanda isiku 23.05.2024 ja

30.05.2024 menetlusdokumentide lisad (dtl 423‒481 ja 531‒533) asja õigemaks

lahendamiseks haldusasja materjalide juurde. Tõendite esitamine määruskaebuse menetluses

on lubatav ega põhjusta haldusasja venimist.

14. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme, võttes 30.04.2024 määrusega esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel arvesse Valgetalli arenduse OÜ seisukohti, kes kaasati sama

määrusega menetlusse kolmanda isikuna. Valgetalli arenduse OÜ ei olnud halduskohtu

30.04.2024 määruse tegemisel menetlusväline isik, kelle seisukoha oleks pidanud jätma

arvestamata. HKMS § 120 lg 1 p 7 kohaselt kaasab kaebuse saanud kohus menetlusse

kolmandad isikud, kelle seisukoht on vaja välja selgitada enne eelmenetlust (nt seoses esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisega). Kuna ehitusluba on väljastatud kinnistu osas, mille

omanik on Valgetalli arenduse OÜ, tuli viimane vaieldamatult kaasata ja anda võimalus

esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoht esitada.

15. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset

õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt

Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

3-24-1158

10(11)

peab kohus HKMS § 249 lg‑te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate

lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu

27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse

taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja

eesmärkidega.

16. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on ära hoida olukord, kus

põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks enam efektiivne. Ringkonnakohtu

hinnangul saab kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust möönda, kuid seda ei saa pidada

ülekaalukaks. Vaidlustatud ehitusluba on antud Kuninga tn 30a kinnistul olemasoleva hoone

ümberehitamiseks ja laiendamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine

võimaldab kolmandal isikul ehitusloa realiseerida kohtumenetluse kestel, hilisemal kaebuse

rahuldamisel tuleks lammutada hoone laiendatud osa. Kohtumenetluse ajal ehitamine ja

ehitise hilisem võimalik lammutamine on kolmanda isiku äririsk, kuid ei too kaebaja jaoks

kaasa pöördumatuid tagajärgi.

17. Vastustaja ei saanud ehitusloa andmisest keelduda haldusasjas nr 3-22-2610

käimasoleva kohtumenetluse alusel. Pärnu Linnavalitsuse 14.11.2022 korralduse nr 742

kehtivust ega täitmist ei ole esialgse õiguskaitse korras peatatud. Esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel ei ole asjakohane kaebaja väide, et vastustaja oleks pidanud ehitusloa menetluse

peatama kuni haldusasjas nr 3-22-2610 lõpliku lahendi jõustumiseni.

18. Kaebaja leiab, et halduskohus on jätnud alusetult arvesse võtmata Tallinna

Ringkonnakohtu 13.01.2023 määruse nr 3-22-2610 p-s 9 esitatud seisukoha „/…/ kaebajal on

võimalik oma subjektiivseid õigusi kaitsta ehitusloa menetluses või ehitusloa vaidlustamisel

ning taotleda vajaduse korral mh esialgset õiguskaitset“, ning ringkonnakohus on printsiibis

jaatanud kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja seisukoht on ekslik. Ringkonnakohus

on viidatud määruses selgitanud, et kaebajal on ehitusloa vaidlustamisel muu hulgas õigus

taotleda esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse kohaldamise (sh esialgse õiguskaitse

vajaduse) üle otsustab kohus konkreetses asjas (s.o ehitusloa üle toimuvas vaidluses).

19. Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Samas

ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud iga kord, kui kaebus ei ole ilmselgelt

perspektiivitu. Mitte igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei

õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi

kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14).

20. Kaebaja on põhjendanud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vajadust asjaoluga, et

ehitusluba takistab kaebajal temale kuuluva 22,3 m2 suuruse abihoone (puukuur) laiendamist

või uue kahekorruselise kõrvalhoone püstitamist. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole

ehitusloa taotlust seni esitanud. Samuti on vastustaja esialgse õiguskaitse taotluse ja

määruskaebuse vastuses kinnitanud, et ehitusloa andmine oleks ebatõenäoline, sest sellise

kahekorruselise kõrvalhoone ehitamine on vastuolus Pärnu linna üldplaneeringuga ja

piirkonna hoonestuslaadiga. Ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga ja märgib, et selleks,

et hinnata kaebaja õiguste riivet selles küsimuses intensiivseks, peaks ehitise püstitamise

võimalus olema reaalne, mitte pelgalt hüpoteetiline. Asjaolust, et mõnel teisel kinnistul on

sarnaseid hooneid, ei tulene kaebajale õiguspärast ootust samasuguse hoone püstitamiseks.

21. Kaebaja tugineb muu hulgas tema privaatsuse rikkumisele ja on seisukohal, et Kuninga

tn 30a majutushoonest avaneks vaade kogu kaebaja kinnistu sisehoovile. Kaebaja kinnistu

asub Pärnu südalinnas tihehoonestusalal, mistõttu ei saa kaebaja eeldada, et naaberkinnistul ei

ehitataks ning keskkond või miljöö ümberringi ei muutuks. Tiheasustusalal elamisega

3-24-1158

11(11)

kaasneb paratamatult teatav privaatsuse vähenemine ning kaebaja ei saa eeldada, et tema

kinnistu ei ole tänavalt, kõrvalkinnistutelt või teiste hoonete akendest üldse vaadeldav.

22. Kaebaja väitel langeks Kuninga tn 30a majutushoone valmis ehitamisel kaebajale

kuuluva kinnistu hoovis ja elamus päikesevalgus allapoole kehtivas standardis ettenähtu.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega vaidlustatud määruse p-s 12,

mille kohaselt ei nähtu praeguses menetlusstaadiumis kaebaja õiguste rikkumist insolatsiooni

tõttu. Kaebaja leiab määruskaebuses, et ehitusprojekti aluseks olev insolatsioonianalüüs (dtl

65‒73) on puudustega, sest lähtub Kuninga tn 30a kinnistu büroohoone kõrgusest, kuigi

lähtuma oleks pidanud endise katlamaja 5-meetrisest kõrgusest. Ehitusprojekti seletuskirja

(dtl 109‒130) p 3.3.7 järgi vastab ümbritsevate hoonete insolatsioon ehituse järgselt

kehtivatele nõuetele. Detailplaneeringu raames TIB OÜ koostatud uuringule „Kuninga tn 30a,

Pärnu asuva hoone mõju analüüs Pühavaimu tn 16, Pärnu asuvale naaberhoone insolatsiooni

olukorrale“ (töö nr 21103) tuginedes on Kuninga tn 30 a rekonstrueerimise järgses olukorras

minimaalne normatiivne insolatsiooni kestus (minimaalselt 2h 30 min ühes toas või 2h kahes

toas) tagatud kõigis Pühavaimu tn 16 korterites. Insolatsiooniuuringu koostamisel saab

lähtuda olemasolevast olukorrast, seega olemasoleva büroohoone, mitte endise katlamaja

kõrgusest. Kaebaja ei väida selles osas ehitusloa/ehitusprojekti vastuolu detailplaneeringuga.

23. Määruskaebuses esitatud väide, et Pühavaimu tn 16 ja Kuninga tn 30a kinnistute

vaheline välissein on piirirajatis AÕS § 151 tähenduses, kuulub hindamisele vaidluse sisulisel

läbivaatamisel, kuid ei oma määravat tähendust esialgse õiguskaitse üle otsustamisel.

24. Kuna kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks,

tuleb esialgse õiguskaitse taotlus lahendada huvide kaalumise pinnalt. Kolmas isik on

põhjendanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tekitaks talle olulise varalise kahju. Kolmas

isik on projekti realiseerimiseks võtnud laenu intressiga 10,5% aastas. Ehitusloa kehtivuse

peatamisel on tõenäoline, et läbirääkimised võimalike lepingupartneritega nurjuvad.

Halduskohus on õigesti leidnud, et kuigi tegemist on kolmanda isiku äririskiga, on vaidluse

asjaoludest tulenevalt kolmanda isiku huvi kaalukam kaebaja kaitstavast õigusest. Kuninga tn

30a kinnistul asuva hoone ümberehitamise ja laiendamisega kaasnev võimalik riive kaebaja

õigustele saab olla vaid vähese intensiivsusega, mis ei õigusta esialgse õiguskaitse

kohaldamist ja ehitusloa kehtivuse peatamist kolmandat isikut kahjustaval viisil. Kaebaja

väited keskkonnaga seotud riskidest on tõendamata. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

jätmine oli seetõttu põhjendatud.

25. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.04.2024

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)