1-19-2118/226 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-19-2118 Määruse kuupäev

3. juuni 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Heili Sepp ja Paavo Randma Kohtuasi Dmitry Pronini taotlus kohustada Viru Vanglat algatama tema karistuse kandmisest vabastamise menetlus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 21. veebruari 2024. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Dmitry Pronini kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

15. mai 2024, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. veebruari 2024. a ja Viru Maakohtu 24. jaanuari 2024. a määrus.

2. Saata asi uueks arutamiseks Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sven Sillar Dmitry Proninile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 252 eurot ja 54 senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitry Pronin kannab Harju Maakohtu 17. jaanuari 2020. a otsusega mõistetud 13 aasta, 5 kuu ja

28 päeva pikkust vangistust, mille alguseks loeti 6. november 2018. Lisakaristusena mõisteti talle karistusseadustiku (KarS) § 54 lg 1 alusel Eestist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 10 aastaks.

2. D. Pronin esitas 9. jaanuaril 2024 Viru Maakohtule taotluse kohustada Viru Vanglat esitama maakohtule materjalid tema karistuse kandmisest vabastamiseks ja riigist väljasaatmiseks. Taotluse kohaselt keeldus vangla materjalide kohtule saatmisest, sest see ei ole kohustuslik, vaid tegemist on kaalutlusotsusega. Vanglal ei olnud õigust asuda täitma kohtu funktsiooni. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 416 lg 1 p 1 ja lg 2 ja § 4241 lg 1 alusel vabastamist saab otsustada täitmiskohtunik asja sisulisel läbivaatamisel.

3. Viru Maakohus jättis 24. jaanuari 2024. a määrusega D. Pronini taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et KrMS § 4241 lg 1 alusel riigist väljasaadetava süüdimõistetu vabastamise esimene formaalne

1-19-2118

2(3) eeldus on süü lunastamine. Selleks peab tahtliku esimese astme kuriteo toime pannud süüdimõistetu ära kandma vähemalt KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja. D. Pronini puhul ei ole see nõue täidetud.

4. Kohtumääruse vaidlustas D. Pronin. Süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise otsustamine on täitmiskohtuniku ülesanne ning vanglal on kohustus esitada süüdimõistetu taotluse alusel sellekohased materjalid kohtule.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 21. veebruaril 2024 maakohtu määruse muutmata, asendades selle põhjendused enda põhjendustega. Seadusest ei nähtu otsesõnu, millal saab süüdimõistetu karistusest KrMS § 4241 alusel vabastada, ning selle küsimuse lahendamine on jäetud kohtupraktika ülesandeks. Ringkonnakohus viitas enda järjepidevale praktikale, mille kohaselt eeldab riigist väljasaadetava või välisriigile väljaantava isiku edasisest karistuse kandmisest vabastamine, et ta on enda süü lunastanud. Selleks peab süüdimõistetu olema ära kandnud elektroonilise valve alla vabastamise eelduseks oleva karistusaja. Esimese astme kuriteo toime pannud D. Pronin oli kandnud ära KarS § 76 lg 2 p-s 1 märgitust lühema aja, mistõttu oli täitmata KrMS § 4241 formaalne eeldus ja maakohtul ei olnud alust kohustada vanglat taotlust esitama. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. D. Pronini kaitsja taotleb maaja ringkonnakohtu määruste tühistamist ja kohtuasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus lõi KrMS § 4241 lg-t 1 sisustades uue normi, põhjendades seda seaduselünga ületamisega. Seaduses ei ole sätestatud piirangut, millal saab taotleda süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamist. Seetõttu saab KrMS § 416 lg 1 ja § 4241 lg 1 tingimustele vastav isik esitada taotluse vangla vahendusel igal ajal. Olemuslikult on selline taotlus võrreldav vahistatu kautsjoni või elektroonilise valve vastu vabastamise taotlusega, mida kahtlustatav võib esitada ükskõik millal ja määramata arv kordi. Kohus saab alles asja sisulisel lahendamisel tugineda muu hulgas KarS §-s 76 sätestatule.

7. Viru Vangla määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Menetletavas asjas on vaidlusküsimuseks, millal peab vangla algatama riigist väljasaadetava või välisriigile väljaantava kinnipeetava suhtes tema edasisest karistuse kandmisest vabastamise menetluse.

9. KrMS § 4241 lg 1 kohaselt võib karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel KrMS § 416 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lg-s 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest. KrMS § 416 lg 1 p 1 näeb ette, et täitmiskohtunik võib tähtajalise vangistuse täitmisele pööramisest sootuks loobuda, kui süüdimõistetu antakse välisriigile välja või saadetakse riigist välja. Seega on täitmiskohtunikul võimalik otsustada riigist väljasaadetava või välisriigile väljaantava kinnipeetava karistuse kandmisest vabastamise ja riigist väljasaatmise üle KrMS § 4241 lg 1 ja KrMS § 416 lg 1 p 1 alusel siis, kui vangla tema vabastamist taotleb.

10. Maaja ringkonnakohus leidsid, et vangla saab karistuse kandmisest vabastamise ja isiku riigist väljasaatmise taotluse esitada kohtule pärast seda, kui kinnipeetav on ära kandnud kas KarS § 76 lg-s 1 või 2 sätestatud karistusaja. Kohtud põhjendasid tähtaja seadmist sellega, et kinnipeetav peab enne edasisest karistuse kandmisest vabastamist enda süü lunastama. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

1-19-2118

3(3)

11. Kriminaalmenetluse seadustik ei sea tähtaega sellele, millal saab vangla kõnealuse taotluse kohtule esitada. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist seaduselüngaga, vaid seadusandja on teadlikult jätnud sellise ajalise piirangu kehtestamata. Seda kinnitab mh asjaolu, et KrMS § 416 lg 1 p 1 kohaselt võib täitmiskohtunik tähtajalise vangistuse jätta tervikuna täitmisele pööramata, mis tähendab, et nt väljasaadetav isik ei pea talle mõistetud vangistusest kandma päevagi (vrd ka RKKK 09.05.2024, 1-20-1503/111, p 16 jj).

12. Kui kinnipeetav, kelle suhtes on tehtud väljasaatmise otsus, selleks soovi avaldab, tuleb vanglal vastav taotlus ka teha. Alles kohus saab taotluse saamisel KrMS § 4241 lg 1 alusel hinnata KrMS § 416 lg-tes 1 ja 2 toodud karistusest vabastamise formaalseid ja materiaalseid eeldusi ning otsustada, kas süüdimõistetu saab edasisest karistuse kandmisest vabastada või mitte.

13. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 21. veebruari 2024. a määruse ja Viru Maakohtu 24. jaanuari 2024. a määruse. Kuivõrd D. Pronini kohtule esitatud taotluse alusel tuleb menetlus lugeda käivitunuks (vrd RKÜK 05.06.2017, 3-1-1-62-16, p 31–38), saadab kolleegium kohtuasja uueks arutamiseks maakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada.

14. D. Pronini kaitsja esitas Riigikohtule taotluse 252 euro ja 54 sendi suuruse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal materjalide ja kohtupraktika analüüsiks, kliendiga suhtlemiseks ning määruskaebuse koostamiseks 172 minutit. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-te 6 ning 10 ja § 7 lg 2 alusel rahuldab kriminaalkolleegium taotluse. KrMS § 361 lg 1 p-s 6 sätestatud lahendi tegemise tõttu jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 1 kohaselt riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)