1-11-7473/3 · 1-11-7473/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-7473

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 253 p 1, KrMS § 254 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.R KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ja karistuseks

mõista rahaline karistus 30 päevamäära, see on 96.-

(üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse. Üks päevamäär võrdub 3.20 euroga (KarS § 44 lg 2).

KarS § 70 alusel asendatakse rahalise karistuse summa tasumata jätmisel rahaline karistus vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 4100065035,

selgituseks märkida: „A.R, 1-11-7473, rahaline karistus“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 4100065035,

selgituseks märkida: „A.R, 1-11-7473, rahaline karistus“, või

- pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber

4100065035, selgituseks märkida: „A.R, 1-11-7473, rahaline karistus“. Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 30.juuni 2011.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-11-7473 kohtueelses menetluses 11260100066 Kohtunik Heli Sillaots Kriminaalasi

A.R süüdistuses KarS § 1

99 lg 2 p 7,9 järgi käskmenetluses Prokurör Ene Timmi Süüdistatav A.R

elukoht XXXXXXXXX XX-XX, Tartu isikukood XXX kriminaalkorras karistamata tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja määratud korras Karl Saavo

2 2

Kui rahalist karistust ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

A.R-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid – salvestised – jätta kriminaalasja juurde. (lk 20-23)

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.R-ilt riigituludesse menetluskuludena:

• 38 eurot 36 eurosenti määratud kaitsjale makstud tasu (lk 37,56, KrMS § 175 lg 1 p 4);

• 45 eurosenti kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu (lk 54; KrMS § 175 lg 1 p 5),

• 417 eurot 03 eurosenti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „A.R, 1-11-7473, menetluskulu“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „A.R, 1-11-7473, menetluskulu“, või

- pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „A.R, 1-11-7473, menetluskulu“.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Kannatanu MAXIMA Eesti OÜ (

Peterburi tee 47, Tallinn, 11415) tsiviilhagi võlaõigusseaduse § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 ning tsiviilkohtumenetluse (VÕS)

seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja välja mõista A.R-ilt 68 eurot 39 eurosenti MAXIMA Eesti OÜ

[tsiviilhagis lk 7-8 kajastatu kohaselt tuleb tsiviilhagi tasuda arvele nr 2211017433423 Swedbank] kasuks.

Jõustunud kohtuotsuse koopia edastada allkirja vastu kannatanule – MAXIMA Eesti OÜ-le (Peterburi tee 47, Tallinn, 11415).

KrMS § 254 lg 5 alusel edastada kohtuotsuse koopia kohtuotsuse tegemisest 3 päeva jooksul prokurörile ning A.R-ile.

Lähtudes Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 18.06.2010.a kohtuotsusest kohtuasjas nr 3-4-1-5-10 edastada kohtuotsuse koopia teadmiseks ka süüdistatava kaitsjale – advokaat Karl Saavole. A.R on võimalik

enda kaitsjaga nõu pidada, kas nõustuda käskmenetluses tehtud kohtuotsusega või taotleda kriminaalasja menetlemist üldkorras. EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.

3 3

KrMS § 254 lg 6 alusel on süüdistataval käskmenetluses tehtud kohtuotsuse

kättesaamisest alates 10 (kümne) päeva jooksul õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 7 alusel jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus, kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

ASJAOLUD 28.06.2011.a saabus kohtusse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ene

Timmi käskmenetluses 27.06.2011.a koostatud süüdistusakt A.R-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi. Süüdistusaktis märgitu kohaselt süüdistatakse

A.R-i selles, et tema isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vargusi:

• grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 29.12.2010 kella 16:00 ajal Tartu

Turu tn 14 asuvast Maxima Eesti OÜ kuuluvale Maxima kauplusest kaks

pudelit konjakit „Hennesy“ kogumaksumusega 68,39 eurot (ühe maksumus

535 krooni). Sellise tegevusega tekitas A.R Maxima Eesti OÜ varalist kahju kokku 68.39 eurot.

• üritas 06.01.2011 kella 19.35 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Turu tn 2 asuvas Tasku Moe- ja

Vabaajakeskuses olevast Rimi Eesti Food AS kuuluvale kauplusest Tasku Supermarketist ühte pakki sigarette Kent Silver Neo maksumusega 2.46 eurot, peites selle endale jope paremasse taskusse ja läbis seejärel kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi A.R temast mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Sellega pani A.R toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võõra vallasasja äravõtmine grupi poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis pandi toime süstemaatiliselt.

Maxima Eesti OÜ esitas tsiviilhagi summas 68,39 eurot (1070 krooni).

Süüdistusaktis tegi prokurör ettepaneku, karistada A.R-i rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o 96 eurot.

Kohus, lähtudes KrMS § 251 lg-s 1 sätestatust, kuna teise astme kuritegudes on

tõendamiseseme asjaolud selged, peab põhjendatuks käskmenetluse kohaldamist. Lähtudes KarS § 56 lõikes 1 sätestatust nõustub kohus prokuröri ettepanekuga karistuste liigi ja määra kohta.

KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü; karistuse

mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Lähtudes A.R-i süü ulatusest – kuritegude toimepanemise asjaoludest,

karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavateks 29.12.2010.a

toimepandud vargust käsitlevas osas on toimepandu puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3; väljendub antud ütlustes – lk 32), peab kohus, õiguskorra kaitsmise

huvides ja selleks, et mõjutada varasemalt kriminaalkorras karistamata Artur

4 4

A.R-i hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada A.R-i

kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega karistusliigi miinimmmääras 30 päevamääraga ehk 96.- euroga. -

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on A.R-i suhtes

süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb A.R tasuda riigile menetluskulud. Kuna kriminaalasja toimikus lk 51 asuvas A.R-i avalduses märgitu kohaselt A.R töötab, siis on A.R olemas vajalikud rahalised vahendid rahalise karistuse ja menetluskulude tasumiseks. Heli Sillaots kohtunik