3-24-1467/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1467 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotleja – X Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.05.2024 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.05.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-1467.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.05.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1467 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 16.05.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotletava riigi õigusabi liikidena on taotluses märgitud isiku esindamine halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamine. Taotleja soovib vaidlustada Politseija Piirivalveameti (PPA) ettekirjutust Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsust. Taotlusele on lisatud PPA 12.05.2024 ettekirjutus nr 1052278882, mille kohaselt otsustas PPA teha Xle ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks kohe, kuid mitte hiljem kui 12.05.2024. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 12.05.2024, pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse lahkumisettekirjutust mitte täitnud välismaalane vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 14 lg 1 ja 17 Eesti Vabariigist välja Jordaaniasse. Samuti otsustas PPA kohaldada X suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks. Riigi õigusabi taotluse kohaselt tutvus taotleja nimetatud otsusega 12.05.2024.

2. Tallinna Halduskohus jättis 17.05.2024 määrusega õigusabi taotluse käiguta ning andis taotlejale tähtaja 3 päeva määruse kättesaamisest arvates, et kõrvaldada taotluses esinevad

3-24-1467

2(3) puudused, s.o esitada majandusliku seisundi kohta tõenditena oma kõigi pangakontode viimase nelja kuu filtreerimata väljavõtted (s.o alates 15.01.2024 kuni väljavõtete tegemise kuupäevani), võimalike hoiusekontode väljavõtted ja tõendid võimaliku sissetuleku saamise ja selle suuruse kohta ning määruse põhjenduste punktis 5 küsitud selgitused. Halduskohus selgitas, et HKMS § 115 lg 2 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 13 lg 1 kohaselt tuleb lisada taotlusele taotleja allkirjastatud nõuetekohane teatis enda majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Taotluses väidetakse paljasõnaliselt, et isiku rahaliste vahendite jääk pole piisav, et tasuda ise asjatundliku õigusabi eest, kuid taotlusele pole lisatud tõendeid, mis võimaldaks väidet kontrollida. Taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad taotlejal igasugused sissetulekud, varad ja kulutused, mis ei ole usutav. Nimelt on lahkumisettekirjutuse kohaselt taotleja omanud Eesti Vabariigis mitmeid elamislubasid (õppimiseks, püsivalt Eestisse elama asumiseks) ajavahemikul 2014–2024. Taotleja selgitas PPA-le 12.05.2024 vestluse käigus, et hetkel ta õpib, töötab ülikoolis ja saab iga kuu palka oma pangakontole, seejärel väitis taotleja, et töötab vaid XXX teenuseosutajana ja ei õpi. Lahkumisettekirjutusest nähtuvalt üürib taotleja Tallinnas korterit, samuti on taotlejal Eestis isiklik auto. Halduskohus selgitas 17.05.2024 määruse resolutsioonis, et kui taotleja ei kõrvalda riigi õigusabi taotluse puudusi tähtaegselt ja/või täielikult, siis jätab kohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata või rahuldamata; ning riigi õigusabi taotluse esitamine ei peata PPA 12.05.2024 lahkumisettekirjutuse vaidlustamise kaebetähtaja kulgemist ja kaebuse tähtaegseks esitamiseks tuleb taotlejal esitada kohtule esialgne kaebus hiljemalt 22.05.2024. Määruse põhjendustes oli selgitatud, et kaebuse esitamiseks tuleb kohtule esitada nõue tühistada 12.05.2024 lahkumisettekirjutus ja selles kohaldatud sissesõidukeeld, ning omasõnalised põhjendused, miks taotleja leiab, et lahkumisettekirjutus ja temale kohaldatud sissesõidukeeld on õigusvastased.

3. Halduskohus saatis 17.05.2024 määruse PPA Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskusele, et see edastataks taotlejale. Kinnipidamiskeskus kinnitas halduskohtule 17.05.2024, et määrus on taotlejale edastatud.

4. Tallinna Halduskohus jättis 22.05.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Halduskohus selgitas, et jättis 17.05.2024 määrusega taotluse käiguta, kuna see ei vastanud HKMS § 115 lg-s 2 ja RÕS § 13 lg-s 1 kehtestatud nõuetele, selgitades üksikasjalikult, milliseid andmeid ja selgitusi tuleb taotlejal kohtule esitada. Taotleja pidi küsitud andmed ja selgitused esitama hiljemalt 20.05.2024. Taotleja ei ole riigi õigusabi taotluses sisaldunud puudusi tähtaegselt kõrvaldanud ning ka kohtul ei ole võimalik taotleja asemel koguda 17.05.2024 määruses küsitud andmeid taotleja majandusliku seisundi kohta (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.06.2016 määrus nr 3-2-1-41-16, p 8). Kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2). Kuna taotleja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule vastanud ega taotlenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikendamist, ei ole võimalik taotlust menetleda ning see jääb HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Taotlejal tuleb kaebetähtajast kinnipidamise tagamiseks esitada Tallinna Halduskohtule ise kaebus nõudega tühistada 12.05.2024 lahkumisettekirjutus ja selles kohaldatud sissesõidukeeld ning tuua kaebuses omasõnalised põhjendused, miks ta leiab, et lahkumisettekirjutus ja temale kohaldatud sissesõidukeeld on õigusvastased. Selliste põhjenduste esitamine ei eelda õiguslikke teadmisi.

5. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule avalduse, milles selgitab, et tal on vaja õigusabi. Tal ei olnud kinnipidamiskeskuses varem juurdepääsu internetile, et esitada pangakonto väljavõtet. Pangakontol olevast summast peab ta kandma ka muid kulutusi, nt tasuma auto remondi eest. Avaldusele on lisatud taotleja pangakonto väljavõte ajavahemiku 22.01.2024–22.05.2024 kohta.

3-24-1467

3(3) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus käsitab X avaldust määruskaebusena halduskohtu 22.05.2024 määruse peale. Sellest on võimalik aru saada määruskaebuse esitaja soov ja see on esitatud edasikaebamise tähtaja jooksul. Määruskaebuse saab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Selle esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), see on tähtaegne (HKMS §

204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

7. Halduskohus leidis õigesti, et taotleja riigi õigusabi taotlus ei vastanud HKMS § 115 lg-s 2 ja RÕS § 13 lg-s 1 kehtestatud nõuetele. Kuigi HKMS § 116 lg 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 186 lg-te 5 ja 6 järgi on kohtul võimalus küsida ja koguda menetlusabi taotlust täpsustavaid andmeid, tuleneb HKMS § 115 lg-st 2, et eelkõige tuleb taotlejal endal esitada andmed ning tõendada enda vastavust menetlusabi andmise kriteeriumitele (vrd Riigikohtu 01.06.2016 määrus nr 3-2-1-41-16, p 8). Taotleja ei olnud oma taotlusele selliseid andmeid ega tõendeid esitanud. Seega jättis halduskohus põhjendatult riigi õigusabi taotluse käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna taotleja tähtaegselt puuduseid ei kõrvaldanud ega taotlenud ka puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikendamist, ei eksinud halduskohus, kui jättis taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

8. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi taotleja on praeguseks esitanud ringkonnakohtule oma pangakonto väljavõtte koos selgitustega (sh selle kohta, miks ta ei saanud seda dokumenti varem esitada) ning seega sisuliselt taotluses esinevad puudused kõrvaldanud, jääks tema riigi õigusabi taotlus igal juhul rahuldamata. RÕS § 6 lg 11 kohaselt antakse üldjuhul riigi õigusabi isikule, kelle elukoht on õigusabi avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. VSS § 66 lg 1 järgi on välismaalasel õigus saada riigilt õigusabi lahkumisettekirjutuse, lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu või väljasaatmisega seotud otsuse vaidlustamiseks juhul, kui välismaalasel puuduvad piisavad rahalised vahendid õigusabi kulude kandmiseks. VSS § 66 lg 4 kohaselt jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kui välismaalane on Eestist lahkunud. Rahvastikuregistrist ja asja materjalidest nähtuvalt on taotleja Jordaania kodanik. Lisaks on PPA teatanud, et taotleja on praeguseks saadetud välja tema kodakondsusjärgsesse riiki (vt dtl 67), s.t ta on Eestist lahkunud. Seega ei vasta taotleja RÕS § 6 lg-st 11 ja VSS § 66 lg-st 4 tulenevalt riigi õigusabi andmise tingimustele.

9. Nagu halduskohus selgitas nii 17.05.2024 kui ka 22.05.2024 määruses, saab taotleja esitada ise halduskohtule kaebuse PPA 12.05.2024 ettekirjutuse vaidlustamiseks. Kuigi asjaoludest nähtuvalt on praeguseks kaebuse esitamise tähtaeg möödunud, saab taotleja koos kaebusega esitada vajaduse korral ka taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, tuues välja mõjuvad põhjused, mis takistasid tal kaebust õigel ajal esitada (vt HKMS § 38 lg 5, § 71).

10. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 22.05.2024 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)