3-24-1180/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1180 Haldusasi X riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja – X Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.04.2024 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.04.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-1180.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.04.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1180 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada X ja Y nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 22.04.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotluse järgi vajab ta abi järgmise probleemi lahendamiseks: taotleja esitas veebruaris, märtsis ja aprillis Tallinna linnale toimetulekutoetuse taotlused, neist kaks on rahuldamata ja aprilli taotluse lahendamist on taotleja pidanud ootama üle viie päeva. Taotleja selgitab, et on 18-aastane 11. klassi õpilane. Ta on keskmise puudega, erivajadusega ja töövõime langusega. Tallinna linn pole tema perele kümne kuu jooksul toimetulekutoetust maksnud. Selle tagajärjel on taotleja tervis halvenenud. Ta pole saanud eritoitu ja talle pole tagatud eluaseme olemasolu. Kohus ei ole kolmes kohtuasjas (nr 3-23-2405, 3-23-2633 ja 3-23-2201) taotlejat isegi tähele pannud.

2. Tallinna Halduskohus jättis 22.04.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 9 järgi ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse asjas, milles taotlejal on ilmne ühine huvi isikuga, kellel ei ole õigust riigi õigusabi saada. Taotleja

3-24-1180

2(3) elab koos oma ema Yga. Y on järjepidevalt vaidlustanud perele toimetulekutoetuse määramata jätmise otsuseid (haldusasjad nr 3-24-468 (22.02.2024), 3-24-214 (24.01.2024 otsus), 3-23- 2633 (15.12.2023 otsused), 3-23-2405 (27.10.2023 otsus) ja 3-23-2201 (15.08.2023, 29.08.2023 ja 27.09.2023 otsused)). Taotleja huvi toimetulekutoetuse andmisest keeldumise otsuste vaidlustamisel langeb kokku Y huviga. Kohus on leidnud, et Yl ei ole õigust riigi õigusabi saada, kuna ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1, vt 22.04.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-214). Seega ei ole alust anda riigi õigusabi ka Xle. Ema ja tütar saavad esitada ühised kaebused ning ema saab tütart tema huvide kaitsmisel aidata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 22.04.2024 määrus ja rahuldada uue määrusega riigi õigusabi taotlus. Taotleja esitas haldusasjas nr 3-24-1240 kaebuse kolme erineva kuu toimetulekutoetuse kohta (veebruari toimetulekutoetuse taotluse 03.04.2024 rahuldamata jätmise otsuse, märtsi toimetulekutoetuse taotluse 13.04.2024 läbi vaatamata jätmise otsuse, aprilli toimetulekutoetuse taotluse kohta). Halduskohus tagastas kaebuse kui ennatliku. Taotleja sellega ei nõustu. Kohtumäärusest nähtuvalt ei saanud halduskohtu kohtunik aru, mille kohta kaebus oli esitatud ja mida kaebusega sooviti. Arvatavasti tuleneb see sellest, et ta ei ole olnud võimeline oma nõudeid kohtule arusaadavalt sõnastama ja ilmselgelt on vaja selleks advokaadi abi. Ka taotleja ema ei ole jurist ega saa teda aidata. Lisaks on taotleja emal tuvastatud töövõimelangus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5. HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Majandusliku seisundi kõrval tuleb hinnata, kas esinevad RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi ei anta muu hulgas juhul, kui seda taotletakse asjas, milles taotlejal on ilmne ühine huvi isikuga, kellel ei ole õigust riigi õigusabi saada (RÕS § 7 lg 1 p 9), ja kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1).

6. Halduskohus jättis õigesti riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 9 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ilma neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul tuleks riigi õigusabi andmisest keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenevalt. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, ei sõltu üldjuhul sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidluse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on määruskaebuses viidatud haldusasjas nr 3-24-1240 esitatud kaebuses suutnud selgelt ja arusaadavalt põhjendada, miks on tema hinnangul käitunud Tallinna linn tema taotluste lahendamisel õigusvastaselt. Toetustaotluste lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid saab kõige paremini selgitada taotleja

3-24-1180

3(3) ise, mitte riigi õigusabi korras määratud esindaja. Seejuures ei pea taotleja kohtule esitatavates avaldustes viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale, vaid piisab asja lahendamiseks vajalike faktiliste asjaolude väljatoomisest. Menetluslikku ebavõrdsust vastustajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), millest tulenevalt peab halduskohus ise leidma asja lahendamiseks õiged õigusnormid ning selgitama menetlusosalisele menetluslikke õigusi ja kohustusi. Uurimisja selgitamiskohustus kehtivad ka haldusmenetluses (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36). Kuigi taotleja on määruskaebuses leidnud, et haldusasjas nr 3-24-1240 ei saanud halduskohus tema kaebuse eesmärgist aru, ei tingi ka see vajadust määrata talle riigi õigusabi korras esindajat. Taotleja on nimetatud haldusasjas esitanud halduskohtu määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse, milles on toonud esile oma vastuväited halduskohtu tegevusele, ning kõrgema astme kohus saab seega vajaduse korral halduskohtu võimalikud vead parandada.

7. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 22.04.2024 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)