3-23-2960/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

31.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2960

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB

Puudutatud isik X, esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.04.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.04.2024 määruse peale

haldusasjas nr 3-23-2960.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.04.2024 määrus

muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

4. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja ringkonnakohtu

põhjendused hindi keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 21.12.2023 Võrumaal Setomaa vallas Masluva külas

kinni kaheksa isikut, kellel puudus seaduslik alus Eestisse saabuda ja Eestis viibida. Need isikud

olid 21.12.2023 üheskoos ületanud Setomaa vallas Triginä külas ebaseaduslikult Eesti ning

Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone ning liikusid Obinitsa suunas. Üks isikutest ütles, et

tema nimi on X (puudutatud isik), ta on sündinud 08.05.1998 Indias ja omab India

kodakondsust, kuid tal puuduvad isikut või kodakondsust tõendavad dokumendid (väidetavalt

kukkusid dokumendid 14.12.2023 Venemaal metsas kotist välja ja on kadunud).

3-23-2960

2(5)

2. Puudutatud isik peeti 21.12.2023 kell 08.59 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Ta esitas 21.12.2023 kell 19.42 rahvusvahelise kaitse

taotluse, selgitades et tema elu on Indias ohus sugulaste poolse tagakiusamise tõttu. PPA pidas

puudutatud isiku 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) alusel.

3. Tartu Halduskohus andis 23.12.2023 PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks nädalaks. Tallinna Halduskohus pikendas

03.01.2024 määrusega luba kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

03.05.2024.

4. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 22.04.2024 taotluse anda luba puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks, kuna isiku

puhul on täidetud VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud tingimused ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5

sätestatud kinnipidamise alused.

Esineb puudutatud isiku põgenemise oht. Ta saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust

riigis viibimiseks (VSS § 68 lg 8). Puudutatud isik on kinnitanud, et ebaseaduslik piiriületus oli

teadlik ja tahtlik tegevus. Väide, et ta saabus Eestisse ebaseaduslikult läbi metsa, kuna ei

teadnud piiripunktide asukohta, ei ole eluliselt usutav. Puudutatud isik ületas Eesti välispiiri

grupis, st pani toime kuriteo. Puudutatud isik on PPA-le pidevalt väitnud, et ei kavatse täita

kohustust lahkuda Indiasse (VSS § 68 lg 6). Seega võib väita, et puudutatud isik on teadlikult

ette planeerinud ebaseadusliku piiriületuse ning selle plaani ellu viinud. Tema ütlused ei ole

eluliselt usutavad, samuti ei suuda ta põhjendada, miks ta ei saabunud Euroopasse legaalselt

ning millistel asjaoludel ta soovib rahvusvahelist kaitset. Puudutatud isiku väitel on ta India

kodanik, kes on sündinud Indias. Ta taotles Venemaa viisa, lendas Moskvasse ja liikus sealt

edasi Eestisse. Ta soovib kaitset sugulaste eest. Vahetult enne Eestisse jõudmist kaotas ta

dokumendid (või vabanes neist). PPA tuvastas puudutatud isiku telefoni vaatluse käigus, et ta

on teinud palju internetiotsinguid teemal „millises Euroopa riigis on kõrgeim palk“. Palju oli

otsitud infot palkade kohta Soomes. Sellest saab järeldada, et puudutatud isik soovis edasi

liikuda Soome või mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Tema eesmärk on parandada enda

majanduslikku seisukorda ja ilmselgelt kuritarvitab ta selleks rahvusvahelise kaitse süsteemi.

Puudutatud isik ei esitanud 18.01.2024 intervjuu käigus ühtegi väidet või tõendit, millest saaks

järeldada, et ta vajab rahvusvahelist kaitset. Tema ütlused olid muutuvad, samuti andis ta

valeütlusi. Seepärast on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse

menetluse ajaks. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele

kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.

Puudutatud isik ületas ebaseaduslikult piiri, ta peeti VSS § 15 lg 1 alusel kinni ja ta esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse enam kui 10 tundi pärast kinnipidamist. Kinnipidamisprotokollis

on välja toodud, et isik ületas ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa vahelise piiri ning tema suhtes

alustatakse väljasaatmise menetlust. Isik ületas Eesti välispiiri koos grupiga. Pärast

kinnipidamist ja arusaamist, et tema edasine teekond on takistatud, oli isik esialgu nõus

pöörduma tagasi Venemaale, kuid hiljem esitas enda väljasaatmise takistamiseks

rahvusvahelise kaitse taotluse. Grupist kaks isikut anti tagasi Venemaa ametivõimudele. Senise

info põhjal on selge, et tegu on rahvusvahelist kaitse süsteemi kuritarvitava isikuga.

VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik põgenemisohu tõttu tõhusalt

kohaldada. PPA-l on alust arvata, et isiku tegelik eesmärk ei ole jääda Eestisse. Isik on teadlikult

ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa ja Eesti vahelise piiri ning isegi ei üritanud leida

mõnd muud seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. Selline käitumine annab aluse arvata, et

puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning

võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse. Kinnipidamise

3-23-2960

3(5)

pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema

turvalisuse kaalutlusega.

5. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et on olnud juba neli kuud kinnipidamiskeskuses ja

teinud PPA-ga koostööd. Ta ei saa aru, miks ta peab olema veel neli kuud

kinnipidamiskeskuses. Tal ei ole reisidokumente, tal on siin pooleli rahvusvahelise kaitse

menetlus ning ta andis oma sõrmejäljed. Kui ta läheb Euroopasse ja peetakse seal kinni, siis

saadetakse ta tagasi Eestisse. Seega ei ole tal põhjust põgeneda. Puudutatud isiku tervis on halb,

tal on stress ja depressioon, ta on kaotanud kehakaalu. Ta ei saa minna tagasi Indiasse, sest tema

elu on seal ohus. Ta ei olnud nõus minema tagasi Venemaale, nagu väidab PPA.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.04.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa

puudutatud

isiku

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.08.2024.

Puudutatud isik on PPA-le kinnitanud, et tema ebaseaduslik piiriületus oli teadlik tegevus ning

enne Eestisse jõudmist viibis ta seaduslikult Venemaal. PPA korraldas puudutatud isikuga

18.01.2024 vestluse, kuid tema ütlused on segased, samuti pole esitatud konkreetseid fakte ega

tõendeid, mis kinnitaksid tema tagakiusamist Indias. Senise info põhjal on tõenäoliselt tegemist

isikuga, kes kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi. Ka teised isikud, kes peeti koos

puudutatud isikuga ebaseaduslikul piiriületusel kinni, olid enda isikut tõendavad dokumendid

väidetavalt ära kaotanud. PPA on puudutatud isiku mobiiltelefoni vaatluse põhjal tuvastanud,

et ta on otsinud internetist teavet, millises Euroopa riigis on kõrgeim palk ning eeskätt on otsitud

infot Soome palkade kohta. See võib viidata, et puudutatud isik on koduriigist lahkunud hoopis

muudel põhjustel, kui ta ise väidab (nt majanduslikel eesmärkidel) ning tegelikuks eesmärgiks

on olnud jõuda Soome (mitte Eestisse). PPA lõplikuks hinnanguks on vajalik pidada täiendav

vestlus, selgitada välja tegelik kodumaalt lahkumise põhjus, miks isik ei saabunud Euroopasse

seaduslikul viisil jne. Samuti tuleb kõrvutada ütlusi muude kogutud tõenditega ja päritoluriigi

teabega. Praegu on vaja tagada puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotlusega

seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks.

Esineb puudutatud isiku põgenemise oht. Puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri

ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8).

Ta on teatanud, et ei soovi minna tagasi Indiasse (VSS § 68 p 6). Puudutatud isiku väidetes on

vastuolusid. Seni teada olevad asjaolud annavad aluse järeldada, et tema rahvusvahelise kaitse

taotlus on pigem põhjendamatu ning tema soov vältida enda väljasaatmist päritoluriiki on

kantud muudest põhjustest kui reaalne tagakiusamise oht kodumaal. On usutav, et vabaduses

viibides ja eriti olukorras, kui saab aru, et tema rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldata, võib

ta siirduda väljasaatmise vältimiseks Schengeni alal mõnda teise liikmesriiki või asuda ennast

Eestis varjama. Kuna praeguses asjas ei olnud PPA-l kahtlust, et puudutatud isik viibib riigis

ebaseaduslikult, tuli isiku kinnipidamisel kohe alustada toimingutega isiku väljasaatmiseks

(VSS § 7 lg 1). Puudutatud isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset kohe, vaid alles ca 11 tundi

pärast tema kinnipidamist. Kokkuvõttes saab pidada tõenäoliseks, et isik esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

Võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad.

Kinnipidamine

ei

ole

ebaproportsionaalne.

Puuduvad

andmed,

et

isiku

jätkuv

kinnipidamiskeskuses kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervise kaitse

kaalutlustega.

Seega on VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud eeldused. Endiselt saab jaatada piisavalt suurt

põgenemisohtu, et õigustada tema kinnipidamist veel neljaks kuuks.

7. Puudutatud isik esitas Tallinna Ringkonnakohtule 15.05.2024 taotluse, milles soovis riigi

õigusabi

õigusdokumendi

koostamiseks

ja

esindamiseks

halduskohtumenetluses.

3-23-2960

4(5)

Ringkonnakohus rahuldas puudutatud isiku õigusabi taotluse, jättis määruskaebuse käiguta ja

kohustas riigi õigusabi osutajat esitama nõuetekohane määruskaebus.

8. Puudutatud isik palub 27.05.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

29.04.2024 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA 22.04.2024 taotlus rahuldamata.

Rahvusvahelise kaitse menetlust saab edukalt läbi viia ka siis, kui puudutatud isik elab

kindlaksmääratud elukohas või pagulaskeskuses. Asjaolu, et puudutatud isik taotles

rahvusvahelist kaitset alles 11 tundi pärast kinnipidamist, ei saa olla kinnipidamise aluseks.

Isik, kes põgeneb päritoluriigist, ei pruugi olla võimeline kohe otsustama, kas, millal ja kus ta

soovib kaitset taotleda. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemise ohu esinemist, pole

arvestanud puudutatud isiku ütlustega ega asjaoludega, miks puudutatud isik oli sunnitud

tegutsema sellisel viisil. Kuigi asjaolud ei ole muutunud, ei pruugi see olla see puudutatud isiku

kinnipidamise pikendamiseks piisav, kaaluda tulnuks leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamist. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine ei ole proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on

lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

10. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus (sh põgenemise oht VSS § 6⁸ p 6

järgi), kinnipidamine on proportsionaalne ning leebemad järelevalvemeetmed ei oleks

põgenemise ohu tõttu tõhusad. Ringkonnakohus ei korda selles osas kõiki halduskohtu määruse

põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

11. VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu

vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni

peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 2

p 5 võtab üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi 2013/33/EL, millega

sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded, art 8 lg 3 p d. Selle sätte järgi

võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud

tagasisaatmiskorra

kohaselt

tagasisaatmise

ettevalmistamiseks

ja/või

väljasaatmise

läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas

selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada,

et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga

lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist.

12. Riigikohus on selgitanud (vt 12.04.2024 määrused nr 3-23-2204 ja nr 3-23-2232), et riigis

viibimise aluse kontrollimine ja lahkumisettekirjutuse tegemine (tagasisaatmise otsustamine)

ei pea toimuma rangelt ja formaalselt eristatavates haldusmenetlustes. Tegemist võib olla sama

menetluse erinevate staadiumidega, millest esimene võib üle kasvada teiseks. Direktiiv

2008/115/EÜ ei sätesta täpset hetke, millal algab tagasisaatmisotsuse vastuvõtmine. Euroopa

Kohtu seisukohtadest võib järeldada, et see staadium algab, kui pädev asutus on enda hinnangul

tuvastanud isiku ebaseadusliku riigis viibimise. Olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise

kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse pärast hetke, mil kahtlus

tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on

selgelt tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 ja direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-s d kirjeldatud

olukorraga. Tagasisaatmise nurjamise eesmärgile võib mh viidata see, et isikul oli enne

kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset.

3-23-2960

5(5)

13. Puudutatud isik ületas 21.12.2023 ebaseaduslikult Eesti riigipiiri. PPA tabas puudutatud

isiku 21.12.2023 kell 08.59, pidas ta VSS § 15 lg 1 alusel kinni ja alustas menetlustoimingutega

(dtl 10). Kuna isikul puudus kehtiv dokument, sai PPA asuda seisukohale, et isikul puudub

seaduslik alus Eestis viibimiseks ning seega alustas PPA sisuliselt menetlust tema Eestist

lahkuma kohustamiseks. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles kell 19.45.

Ringkonnakohus peab usutavaks PPA selgitust, et enne, kui puudutatud isik esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse, oli PPA talle selgitanud, et isik ületas ebaseaduslikult Eesti ja

Venemaa piiri ning tema suhtes alustatakse väljasaatmise menetlust (vt ka puudutatud isiku

21.12.2023 küsitlemise protokolli alguses toodud selgitus, dtl 21). Eeltoodust järeldub, et ajaks,

kui puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, oli kahtlus tema ebaseaduslikult Eestis

viibimisest leidnud kinnitust. Usutav pole määruskaebuses esitatud väide, et ca 11 tundi, mis

jäi kinnipidamise ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise vahele, võiks olla tingitud sellest,

et puudutatud isik ei olnud võimeline kohe otsustama, kas, millal ja kus ta soovib rahusvahelist

kaitset taotleda. Puudutatud isiku senised ütlused ole usaldusväärsed, sh on need vastuolulised

küsimuses, miks puudutatud isik tegelikult kodumaalt lahkus (vt seletus, dtl 21–22, ja

18.01.2024 vestluse protokoll, dtl 125). Puudutatud isiku mobiiltelefonis tehtud

internetipäringute põhjal võib arvata, et ta soovis tõenäoliselt liikuda edasi Soome või mõnda

teise Euroopa Liidu liikmesriiki, et leida seal tasuv töö. Seega on tõenäoline, et isik ei pruugi

vabaduses viibides olla PPA-le võimaliku tulevase lahkumiskohustuse täitmiseks kättesaadav

ning võib Eestist ilma loata lahkuda või varjata end riigisiseselt.

14. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemise ohu tõttu võimalik.

Kinnipidamine kuni neljaks kuuks ei ole asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Asja

materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või

turvalisust. Kinnipidamiskeskuses tagatakse puudutatud isikule tervisekontroll ja vajalikud

tervishoiuteenused (vt VRKS § 363 lg 1 ja VSS § 269)

15. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 29.04.2024 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)