2-21-13885/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

31.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13885

Kohtuasi

Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu hagi C.D vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C.D apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

1890,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (registrikood

80328223), lepinguline esindaja Marina Suhnjova

Kostja C.D (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast C.D apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

12.04.2024 otsuse peale.

2. Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud C.D kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-13885

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (hageja, korteriühistu) esitas 06.09.2021 Harju

Maakohtule C.D (kostja) vastu hagi, milles palus hüvitada kahju 1750 eurot ja välja mõista

viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva

eest põhinõudelt alates 03.09.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinnas Raadiku tn 9 asuvas hoones korteriomandi

(garaažiboksi) omanik ja Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu liige. Kostja algatas ja kutsus

kokku 24.11.2018 korteriühistu üldkoosoleku, mille otsuste tühisuse tuvastas Harju Maakohus

12.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18871. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.12.2020

määrusega maakohtu määruse muutmata. Tsiviilasjas nr 2-18-18871 tuvastas maakohus, et

24.11.2018 korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel rikkus kostja, olles üldkoosoleku

algatajaks, üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Maakohus asus seisukohale, et 24.11.2018

üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma. Hageja hinnangul ei järginud kostja

seadust ja rikkus hea usu põhimõtet. Hea usu põhimõtte rikkumine seisnes selles, et õiguse

teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 2).

Tegemist on seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

1.2. Kostja õigusvastase tegevuse tõttu on hagejale kahju tekkinud nii kohtueelsete

õigusabikulude (350 eurot) kui ka tsiviilasjas nr 2-18-18871 kantud õigusabikulude (1400

eurot) põhjustamisega. Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-18-18871 menetluskulud poolte endi

kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu.

2.1. Korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumine on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS)

§ 20 lg-s 3 sätestatud õiguse teostamine. Üldkoosoleku kokku kokkukutsumine

korteriomaniku poolt ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ja sellise õiguse teostamise

eesmärgiks ei ole kahju tekitamine teisele isikule.

2.2. Kuigi kohus tuvastas 24.11.2018 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse, ei ole see

tõendiks selle kohta, et kostja tahe oli üldkoosolekut kokku kutsudes suunatud koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumisele eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Otsuse vastuvõtmise

korra vastu eksimine ei ole õiguste teostamine seadusevastasel viisil.

2.3. Hagi esitamine ei teeni hageja õiguste kaitsmise eesmärki, vaid hageja püüab kostjale

kätte maksta ning ära hoida tulevikus kostja poolt üldkoosoleku kokkukutsumise õiguse

kasutamist.

2.4. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-6949, milles kostja palus tuvastada

korteriühistu volinike otsuste tühisuse põhjusel, et volinike volitused lõppesid enne otsuste

vastuvõtmist. Kui kohus tuvastab volinike otsuste tühisuse, ei ole hagejal enam võimalik

volinike otsuste alusel korteriühistut juhtida ja tuleb kokku kutsuda üldkoosolek. Kuna

volinike volitused lõppesid 2020, siis on ilmne, et hageja juhatus ei ole huvitatud

üldkoosoleku kokkukutsumisest, ning ainsaks võimaluseks korteriühistus otsuste

vastuvõtmiseks on üldkoosoleku kokku kutsumine 1/10 korteriomanike nõudel.

2-21-13885

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 12.04.2024 otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 1750 eurot, ajavahemiku 05.09.2021–12.04.2024 eest viivise 443,80 eurot ja alates

13.04.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras viivise . Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

4. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeks

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 järgi. Maakohus tuvastas kõik deliktilise vastutuse eeldused, sh

leidis, et antud juhul ei välista TsMS § 174 lg 11 ka eelneva kohtumenetluse kulude

hüvitamist.

4.1. Korteriühistu liikmel on õigus nõuda korteriühistu juhatuselt üldkoosoleku

kokkukutsumist vastavalt MTÜS § 20 lg-tele 3 ja 4, kuid seda kooskõlas seadusega. Hageja ei

heida kostjale ette koosoleku kokkukutsumist kui tegu iseenesest, vaid seda, et kostja

initsiatiivil viidi koosolek läbi ja võeti vastu otsuseid vaatamata sellele, et kõik eeldused

koosoleku korraldamiseks ja läbiviimiseks olid täitmata. Harju Maakohtu 12.03.2020

määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18871 on tuvastatud, et 24.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud

otsused olid tühised.

4.2. Maakohus osundas, et hageja juhtis eelnevalt kostja ja teiste initsiatiivgrupi liikmete

tähelepanu sellele, et ei ole täidetud MTÜS § 20 lg-s 3 ja korteriühistu põhjakirja p-s 4.5

sätestatud nõude eeldused üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kuivõrd kostjal puudus alus

kokku kutsuda 16.11.2018 üldkoosolekut, ei saanud ta kokku kutsuda ka 24.11.2018 korduvat

korteriühistu üldkoosolekut. Lisaks ei järginud kostja üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduses

sätestatud imperatiivseid tähtaegu. Kuivõrd korteriühistu oli seisukohal, 24.11.2018 otsused

on tühised, oleks korteriühistul olnud võimalus asi lahendada kiiresti ja ilma

menetluskuludeta korteriühistule ehk kahju seoses kohtumenetlusega poleks tekkinud.

4.3. Kostja tegevus seadusega vastuolus oleva üldkoosoleku korraldamisel on olnud tahtlikult

õigusvastane. Kostja ei järginud oma tegevuses seadust ega korteriühistu põhikirja. Lisaks ei

järginud kostja 24.11.2018 korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduses sätestatud

tähtaegu. Kostja on seaduse nõuetele mittevastavad teated teadlikult ja tahtlikult üles pannud,

samuti on ta teadlikult ja tahtlikult kokku kutsunud üldkoosolekud, millel puudus piisavalt

vajalikke toetajaid. Kostja tegevus oli seega õigusvastane, sest tegemist on tahtliku heade

kommete vastase käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Kuivõrd VÕS § 1045 lg 1 p-s

8 nimetatud delikti teokoosseisu elemendiks olev kahju tekitaja teo subjektiivne külg sisaldab

tahtlust (ja kannatanu on seda tõendanud), siis ei kohaldata VÕS § 1050, sest süü olemasolu

on juba objektiivse teokoosseisu juures tuvastatud.

4.4. Korteriühistul tekkis kohtumenetluses kahju 1400 eurot, mille põhjustas kostja

õigusvastane käitumine 24.11.20180 üldkoosoleku kokkukutsumisel. Samuti tekkisid hagejal

kohtueelsed õigusabikulud 350 eurot, kuivõrd vaja oli kontrollida initsiatiivgrupi 11.10.2018

avaldust ja sellele lisatud allkirju. Maakohus selgitas, et hageja saab nõuda VÕS § 115 lg 1

alusel ka tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist. Selline kahju on hõlmatud lepingu

nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses ning sellist

kahju saab tõendada näiteks arvetega, mille alusel on hagejal tekkinud maksekohustus

kolmanda isiku ees. Hageja on arved kohtule esitanud ja kohtul puudus alus kahelda arvete

usaldusväärsuses. Arvetel kajastuvad õigusabitoimingud on seostatavad tsiviilasjaga nr

2-18-18871. Õigusabi kasutamine oli mõistlikult vajalik, ilma selleta ei oleks menetlusosaline

saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Samuti olid kantud kulud mõistliku suurusega. Kui kostja

2-21-13885

ei oleks kohtumenetluses teiste korteriühistu liikmete avaldusele põhjendamatult vastu

vaielnud, oleks ilmselt hageja õigusabikulud olnud väiksemad või koguni olematud. Ka

kohtueelsed õigusabikulud 350 eurot on olnud hagejale vajalikud. Professionaalse õigusabi

kohtueelse vaidluse staadiumis on üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal

kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kõik hageja märgitud toimingud olid vajalikud ja

põhjendatud. Seega oli hagejal tekkinud kahju seoses kostja tegevusega kokku 1750 eurot.

Kui kostja ei oleks MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhikirjaga vastuolus olevat üldkoosoleku

kokkukutsumise avaldust ühistu juhatusele esitanud ning hiljem, vaatamata teadmisele, et

üldkoosoleku kokkukutsumise eeldused ei ole täidetud, 16.11.2018 ja 24.11.2018

üldkoosolekuid seaduse nõudeid eirates kokku kutsunud ning osalenud ka tühiste otsuste

vastuvõtmisel, ei oleks pidanud teised korteriühistu liikmed pöörduma kohtusse muuhulgas ka

hageja vastu ning hageja ei oleks pidanud oma õiguste kaitseks õigusabi kasutama. Seega

esines põhjuslik seos kostja teo ja hageja kantud kahju vahel.

4.5. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja on hagejale kahju tekitanud ja kostjal tuleb hagejale

hüvitada kahju 1750 eurot, on põhjendatud ka hageja viivisenõue.

5. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada.

6.1. Kostja väidab kaebuses, et korteriühistu juhatus rikub aastaid seaduse nõudeid ja

põhikirja. Kostja viis üldkoosoleku läbi kooskõlas kehtivate seadustega ja õigusliku

stabiilsuse säilitamise eesmärgil ega teinud seda omakasupüüdlikel eesmärkidel. Põhjendatud

ei ole kostja süüdistamine kahju tekitamises.

6.2. Korteriühistule tekkiva varalise kahju üle otsustakse korteriühistu üldkoosolekul pärast

seda, kui on auditeeritud korteriühistu juhatuse tegevus alates 08.08.2017 kuni käesoleva

ajani.

6.3. Kostja ei nõustu maakohtu otsusega menetluskulude määramise osas. Tallinna

Ringkonnakohtu 18.12.2020 määruses on menetluskuludena määratletud 100 eurot.

6.4. Korteriühistu juhatuse liikmed on oma tegevusega kostjale kahju tekitanud, mistõttu

palub kostja välja mõista Taissija LjubimtsevaClt kostja kasuks kahjuhüvitisena 310 eurot, s.o

tsiviilasjas nr 2-21-13885 kantud menetluskulud, ja mittevaralise kahju kohtu äranägemisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus

lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses

valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult

väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse

menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

8. TsMS § 405 lg 1 esimese lause hagiavalduse esitamisel ajal (05.09.2021) kehtinud

redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

2-21-13885

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel

hagihinnaks 1890,38 eurot, sh põhinõue 1750 eurot. Kuna asja hind on alla 4000 euro, on

tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Viidatud asjas saab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

9. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et

maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda

käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹

sätestatud alustel.

10. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama

pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud

viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning

maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt

rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud

minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või

tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub

ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt

põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-

13363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata,

kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).

11. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei

ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua

ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega

1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja

mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui

maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse

norme. Ringkonnakohus vastab järgnevalt lühidalt apellatsioonkaebuse väidetele.

11.1. Maakohus on kostja vastuväidetele hagile piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid kahjuhüvitise väljamõistmisele, vaid teinud

etteheiteid korteriühistu juhtimisele ja tegevusele, üritades avada uuesti tsiviilasja nr

2-18-18871 vaidluse asjaolusid. Maakohus on tsiviilasja nr 2-18-18871 vaidluse asjaolusid

käsitanud ulatuses, mis on olnud vajalik käesolevas asjas esitatud nõude lahendamiseks.

TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui

seadusest ei tulene teisiti. Sama sätte lõike 5 järgi on juriidilise organi otsuse kehtetuks

tunnistamise ja selle tühisuse tuvastamise kohta tehtav kohtuotsus siduv kõigi juriidilise isiku

liikmetele, organitele ja organite liikmetele. See kehtib TsMS § 463 lg 2 alusel ka

kohtumäärusele. Mõlemad käesoleva vaidluse pooled olid tsiviilasja nr 2-18-18871 kaasatud

2-21-13885

puudutatud isikutena, seega on tsiviilasjas nr 2-18-18871 tehtud otsused korteriühistu

24.11.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise kohta pooltele siduv.

11.2. Kostja seisukoht, et tsiviilasjas nr 2-18-18871 on menetluskulude hüvitis ammendavalt

hageja kasuks väljamõistetud, ei ole põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2020

määrusega määrati kindlaks tsiviilasja nr 2-18-18871 avaldajate kasuks välja üksnes

määruskaebemenetluse kulud ja seda üksnes Kalle AljaseS, Irina GukiU, Jevgeni HatkevitšiA,

Ljudmila KlenovskajaL, Alexey LyaminiY, Algirdas PetnjunaseE ja Juri TrommiM kasuks.

Maakohtus kantud menetluskulusid, tulenevalt menetluskulude jaotusest, kindlaks ei

määratud ja välja ei mõistetud.

11.3. Seoses apellatsioonkaebuses esitatud nõudega Taissija LjubimtsevaC vastu varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks selgitab kolleegium, et ringkonnakohus kontrollib TsMS §

651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Nõuet Taissija LjubimtsevaC vastu ei ole maakohtu menetluses esitatud ja see isik

ei ole ka praeguses tsiviilasjas menetlusosaline. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui kostjale

on tekitatud kahju, on tal võimalik kahju tekitaja vastu esitada hagi maakohtule.

11.4. Vaidlustatud kohtuotsuses on maakohus põhjalikult ja ammendavalt käsitlenud hagi

rahuldamise eelduseid ja tuvastanud nõude põhjendatuse.

11.5. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda TsMS §

162 lg 1 alusel.

12. Seega kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul

jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele ja eeltoodust tulenevalt puudub

ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o

kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida

vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt

kindlaks määrata.

15. Kostja ei esitanud koos kaebusega andmeid riigilõivu tasumise kohta ja neid ei nähtu

kohtule ka kohtute infosüsteemist. Seega ei teki lõivu tagastamise küsimust (TsMS § 150 lg 1

p 2 ja lg 4.

16. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule.

2-21-13885

(allkirjastatud digitaalselt)