2-24-102157/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-24-102157 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi U. B. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Lumiste Kostja: U. B. (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagihind 746,56 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista U. B.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 11.04.2023.a TKM Finants AS-iga sõlmitud Partner kuukaardi lepingust nr 145571-2 tulenev põhivõlgnevus 499,61 eurot ning viivis võlgnevuselt (499,61 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 17.01.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi U. B. vastu 11.04.2023.a TKM Finants AS-iga sõlmitud Partner kuukaardi lepingust nr 145571-2 tuleneva viivise nõude 98,42 euro, alternatiivse viivise nõude 55,03 euro ja sissenõudmiskulude nõude

30 euro ning alternatiivse sissenõudmiskulude nõude 30 euro väljamõistmiseks.

4. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulud 84% ulatuses U. B. kanda ja 16% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda (TsMS § 163 lg 1).

5. Välja mõista U. B.lt menetluskulu kokku summas 264,60 eurot, s.o tasutud riigilõiv 147 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 16,80 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 100,80 eurot koos käibemaksuga Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

6. Välja mõista U. B.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (264,60 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2 (2) Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et esialgne laenuandja oleks enne laenu andmist küsinud kostjalt pangakonto väljavõtteid. Seega ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik