2-22-149564/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-149564 Menetlustoiming Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi D P vastu võla saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood) Hageja lepinguline esindaja S R Kostja: D P (isikukood xxx, xxx kodanik)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta läbi vaatamata Aktiva Finance Group OÜ hagi D P vastu võla saamiseks.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud ja määruse põhjendused

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 20.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3087,02 euro saamiseks. Kohus tegi 22.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu Pärnu maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis 14.02.2023 Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohtul ei õnnestunud kostjale kohtudokumente edastada. Kohus tegi rahvastikuregistris sisalduva info alusel kindlaks, et kostjal on xxx kodakondsus. Kohus selgitas hagejale, et käesoleva asja kohtualluvuse kindlaksmääramisele kohaldub Eesti Vabariigi ja xxx leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades. Eesti Vabariigi ja xxx lepingu art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Sama õigusabilepingu artikli 21 lg 1 ja 2 alusel, kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud menetlevad asja ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Hagejal tuli selgitada kohtualluvust, sest kostja puhul on tegu Xxx kodanikuga, kelle elu või viibimiskohta ei ole Eestis võimalik kindlaks teha. Asjas kogutud andmed annavad piisavat alust asuda seisukohale, et kostjal puudub Eestis elukoht, mistõttu ei võimalda Eesti-Xxx õigusabilepingu art 21 lg 1 Eesti kohtul kostja vastu esitatud hagi menetleda. Lepingu järgi kohtualluvuse kokkulepet pole, vaid kohtualluvus määratakse seaduse alusel.

3. 07.05.2024 seisukohas leiab hageja, et asjaolu, et dokumente ei saa kostjale kätte toimetada, ei tähenda automaatselt seda, et kostja Eestis ei ela.

4. Harju Maakohus 08.05.2024 määrusega kohustas hagejat teostama menetlusdokumentide D Pile kättetoimetamist kohtutäituriga.

5. 30.05.2024 esitas kohtutäitur aruande menetlusdokumentide kättetoimetamise ebaõnnestumise põhjuste kohta, mille kohaselt:

• 22.05.2024 proovis kohtutäitur toimetada menetlusdokumendid menetlusdokumentide saajale kätte aadressil xxx. Kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna adressaat ei ela/asu kontrollitud aadressil.

• 22.05.2024 proovis kohtutäitur toimetada menetlusdokumendid menetlusdokumentide saajale kätte aadressil xxx. Kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna adressaat ei ela/asu kontrollitud aadressil.

• Kohtutäitur proovis 22.05.2024 võtta menetlusdokumentide saajaga ühendust telefoni teel numbril xxx. Ühendust saada ei õnnestunud, kuna ei saa ühendust. 28.05.2024 ei saa ühendust.

• Kohtutäitur proovis 22.05.2024 võtta menetlusdokumentide saajaga ühendust telefoni teel numbril xxx. Ühendust saada ei õnnestunud, kuna number ei ole kättesaadav. 28.05.2024 number ei olekättesaadav.

• 24.05.2024 proovis kohtutäitur toimetada menetlusdokumendid menetlusdokumentide saajale kätte aadressil xxx. Kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna adressaat ei ela/asu kontrollitud aadressil.

• 24.05.2024 edastas kohtutäitur teate menetlusdokumentide hoiustamise kohta menetlusdokumentide saaja e-posti aadressile xxx. Menetlusdokumentide hoiustamine kohtutäituri büroos soovitud tulemust ei andnud, kuna menetlusdokumentide saaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul menetlusdokumentide kättesaamiseks kohtutäituri büroosse ilmunud.

• 24.05.2024 edastas kohtutäitur teate menetlusdokumentide hoiustamise kohta menetlusdokumentide saaja e-posti aadressile xxx. Menetlusdokumentide hoiustamine kohtutäituri büroos soovitud tulemust ei andnud, kuna menetlusdokumentide saaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul menetlusdokumentide kättesaamiseks kohtutäituri büroosse ilmunud.

• Kohtutäitur proovis 28.05.2024 võtta menetlusdokumentide saajaga ühendust telefoni teel numbril xxx. Ühendust saada ei õnnestunud, kuna number kuulub kolmandale isikule.

6. Kohus, leiab, et hagiavalduse lahendamine ei allu Harju Maakohtule ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel. Lisaks annab aluse läbi vaatamata jätmiseks sama paragrahvi lg 1 p 8, mille järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.

7. Kohus tegi rahvastikuregistris sisalduva info alusel kindlaks, et kostjal on Xxx kodakondsus, mistõttu käesoleva asja kohtualluvuse kindlaksmääramisele kohaldub Eesti Vabariigi ja Xxx leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades. Eesti Vabariigi ja Xxx lepingu art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Sama õigusabilepingu artikli 21 lg 1 ja 2 alusel, kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud menetlevad asja ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe.

8. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid annavad alust arvata, et kostja eluja ka viibimiskoht ei ole Eestis. Kohtul ega kohtutäituril ei ole õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Kohtul puuduvad andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

9. Kuivõrd kostja on Xxx kodanik, siis ei kohaldu kohtualluvuse määramisel TsMS regulatsioon, vaid Eesti ja Xxx õigusabileping (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-6353). Asjas kogutud andmed annavad piisavat alust asuda seisukohale, et kostjal puudub Eestis elukoht, mistõttu ei võimalda Eesti-Xxx õigusabilepingu art 21 lg 1 Eesti kohtul kostja vastu esitatud hagi menetleda. Poolte vahel kirjalikult sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppe olemasolule hageja ei tugine.

10. Eeltoodust tulenevalt ei allu hagi menetlemine rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt Eesti kohtule. Kuivõrd hagi ei allu Eesti kohtule, ei ole Harju Maakohus pädev asja lahendama.

11. TsMS § 426 lg 1 järgi, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

12. Hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p

3 alusel.

13. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. kostjal ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama.

14. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 372 lg 5 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik